Legislator Case Law & Legislation
3-13-1813/23 AI generated

3-13-1813/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-13-1813/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

25.09.2013 saabus Tartu Halduskohtusse Tallinna Halduskohtust edastatuna kinnipeetav Veljo Ahase kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peale. Kaebusest ja selle

Legislator headnote

AI generated

3-13-1813/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebusest ja selle

Keywords

AI generated
social clauses entitlement to social assistance social administration social objective aid having a social character socio-economic aspects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-13-1813

Määruse kuupäev

30. juuni 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Veljo Ahase kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.08.2013 vastuse nr

1.2-11/9740 peale ning erihoolekandeteenuste tagamiseks

Resolutsioon

Tagastada Veljo Ahase kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Asjaolud

1. 25.09.2013 saabus Tartu Halduskohtusse Tallinna Halduskohtust edastatuna

kinnipeetav Veljo Ahase kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peale. Kaebusest ja selle

juurde lisatud dokumentidest nähtub, et V. Ahas pöördus 02.08.2013 SKA poole

avaldusega, milles palus rahalist abi oma kohtuasjade menetluskulude tasumiseks ning

õiguse mõistmiseks. SKA 16.08.2013 vastuskirjas nr 1.2-11/9740 leiti, et SKA tegevuste

hulka ei kuulu juriidilise õigusabi, kohtukulude ega ka muude taoliste tegevuste

rahastamine, mistõttu jäeti V. Ahase taotlus rahuldamata.

2. Kohtule esitatud kaebuses soovis V. Ahas vaidlustada SKA 16.08.2013 vastuskirja nr

1.2-11/9740 ning leidis, et SKA on kohustatud töövõimetuse tuvastamise tagajärjel talle

pensioni maksma ka kinnipidamisasutuses. Samuti soovis kaebaja, et talle tagataks

erihoolekandeteenuste osutamine ja rahastamine ning ohvriabi- ja lepitusteenuse

osutamine.

3. Tartu Halduskohtu 18.12.2013 määrusega tagastati V. Ahase kaebus

halduskohtumenetluse (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise

tõttu. V. Ahas esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse ning Tartu

Ringkonnakohtu 21.01.2014 kohtumäärusega tühistati halduskohtu 18.12.2013 määrus.

Haldusasi saadeti asjaolude väljaselgitamiseks ja vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tagasi halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus jättis 06.03.2014 kohtumäärusega V. Ahase kaebuse käiguta.

Kaebaja pidi täpsustama, kas ta soovib jätkuvalt vaidlustada SKA 16.08.2013 vastust nr

1.2-11/9740 ning millise HKMS § 37 lõikes 2 sätestatud nõude ta seoses selle vastusega

esitab. Tuvastamisnõude esitamise korral tuli kaebajal ära näidata, miks on selle nõude

esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja pidi täpsustama asjaolusid, mis

seonduvad temale pensioni määramisega. Kaebaja pidi selgitama, kas ta on esitanud

Sotsiaalkindlustusametile taotlusi töövõimetuspensioni, erihoolekandeteenuste või

ohvriabiteenuse saamiseks ning kas pensioni maksmisest või teenuste osutamisest on

keeldutud. Keelduvad otsused tuli edastada kohtule ning märkida, millise HKMS § 37

lõikes 2 sätestatud nõude kaebaja nende osas esitab. Lepitusteenuse tagamise osas pidi

kaebaja märkima, millise hetkel läbiviidava kriminaalmenetluse käigus ta lepitusteenust

soovib ja kas ta on selle sooviga pöördunud prokuratuuri või maakohtu poole. Kui

lepitusmenetlus oli juba rakendunud, kuid SKA ei olnud seda taganud, siis tuli kohtule

teatada, millal on SKA lepitusmenetluse rakendamise määruse registreerinud ning

millise HKMS § 37 lg 2 sätestatud nõude seoses teenuse tagamata jätmisega kaebaja

kohtule esitab. V. Ahasele anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15

päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebaja sai 06.03.2014 kohtumääruse kätte

07.03.2014.

5. 10.03.2014 saabus kohtusse kaebaja taotlus, milles palutakse riigi õigusabi ja

palutakse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks lisaaega üks kuu.

6. 16.05.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata V. Ahase riigi õigusabi

taotluse ning andis juba 06.03.2014 määruses kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks

täiendavalt 15-päevase tähtaja.

Kohtu seisukoht

7. Kuna V. Ahas sai 16.05.2014 kohtumääruse kätte 19.05.2014, saabus tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks 04.06.2014. V. Ahas ei ole käesoleva ajani kaebuses puudusi kõrvaldanud

vaatamata sellele, et talle on selleks antud korduvalt tähtaegu.

8. V. Ahase ei ole kaebuses välja toonud ühtegi konkreetset HKMS § 37 lõikes 2 sätestatud

nõuet. Sellele juhtis kohus tähelepanu juba oma 06.03.2014 määruses ning kaebajal on olnud

puuduste kõrvaldamiseks küllaldaselt aega. Pärast seda ei ole V. Ahas astunud käesolevas

haldusasjas ühtegi sammu kaebuses puuduste kõrvaldamiseks ning seda ka pärast 16.05.2014

määrusega puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist.

9. Vastavalt HKMS § 41 lõikele 1 määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks

kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega

aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega ei ole kohtul

võimalik V. Ahase kaebust menetleda ilma tema enda poolt konkreetseid nõudeid esitamata.

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta HKMS §-de 37 – 39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Nähtuvalt eeltoodust

ei vasta kaebus HKMS § 37 lõike 2 nõuetele ning kaebaja ei ole kohtu poolt korduvalt

määratud tähtaegade jooksul puudusi kõrvaldanud. Samuti takistavad need puudused

tulenevalt HKMS § 41 lõikest 1 asja läbivaatamist. Seetõttu tagastab kohus HKMS § 121 lg 1

p 2 alusel V. Ahase kaebuse.

11. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik