3-14-50987/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50987

Määruse kuupäev

30. juuni 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Põltsamaa Looduskaitse Selts MTÜ kaebus Põltsamaa

Linnavolikogu 22.04.2014. a otsuse nr 28 tühistamiseks

Resolutsioon

Tagastada Põltsamaa Looduskaitse Selts MTÜ kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Põltsamaa Linnavolikogu 22.04.2014. a otsusega nr 28 jäeti algatamata Viljandi mnt 2b

ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Põltsamaa Looduskaitse Selts MTÜ esitas 30.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse

Põltsamaa Linnavolikogu 22.04.2014. a otsuse nr 28 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et

keskkonnamõju strateegiline hindamine on kohustuslik tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS)

§ 9 lõikest 12 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 33 lg 1 punktist 1, kuna kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 2-4

mõistes. Teiseks tuleneb kohustus KSH läbi viia asjaolu, et detailplaneeringuga kavandatakse

muuta üldplaneeringut.

Kohtu seisukoht

3. Kaebusega on vaidlustatud Põltsamaa Linnavolikogu otsust, millega jäeti algatamata

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH algatamata jätmise

otsus on menetlustoiming detailplaneeringu menetluses.

4. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlus toimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

5. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Põltsamaa Linnavolikogu

22.04.2014. a otsuse nr 28, s.o KSH algatamata jätmise otsustuse vaidlustamiseks.

KSH algatamata jätmise toiming iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku. Kohtusse pöördumise

õigus ei tulene kaebaja väidetavast õigusest osaleda KSH menetluses, sest see õigus ei ole

lahutatav detailplaneeringu menetluse lõpptulemusest.

6. Kohtupraktikas on leitud, et KSH algatamata jätmise vaidlustamine on lubatav üksnes

juhul, kui kohustus KSH läbi viia põhineb vahetult seadusel ega jäta haldusorganile

kaalutlusruumi. Sellise kohustuse eiramise puhul saab juba menetluse käigus järeldada, et

planeering tuleks kehtestamise ja vaidlustamise korral tühistada, ning KSH algatamata jätmise

vaidlustamine on järelikult lubatav. Juhtudel, kus haldusorganil on detailplaneeringu

menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas,

ei ole põhjendatud KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu vaidlustamise

võimaldamine. Kuna sellisel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus vahetult seadusest,

vaid eeldab haldusorgani hindamisotsust, ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse

menetlusveaga. Haldusorgani hinnangut keskkonnamõju olulisusele ning sellest tulenevat

otsust KSH algatamata jätmiseks saab sellisel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku

haldusaktiga. (RKHK 3-3-1-63-11, 3-3-1-64-11, 3-3-1-58-11, 3-3-1-48-11).

Kaebaja hinnangul on kavandatav tegevus üheselt olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 2-4

mõistes. Viidatud normid annavad otsustajale kaalutlusruumi, kas kavandataval tegevusel on

oluline keskkonnamõju. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda KeHJS § 6 lg-s 3 nimetatud

kriteeriumitest. Seega on haldusorganil käesoleval juhul detailplaneeringu menetlemisel

hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas ning sel juhul

ei ole strateegilise hindamise algatamata jätmise otsustus halduskohtus vaidlustatav eraldi

lõplikust haldusaktist.

7. Kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil

kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (KeHJS § 33 lg 2). KSH

vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud

asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus

(KeHJS § 35 lg 3). Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (p 17), et eeltoodust

tulenevalt ei ole ka siinkohal tegemist vahetult seadusel põhineva ning haldusorganile

kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia. Järelikult ei ole KSH algatamata

jätmine sellisel juhul ilmne menetlusviga ning kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks

ei ole lubatav. Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos

detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata

KSH hindamata jätmise õiguspärasust. Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas

haldusasjas.

8. Kohus märgib, et kaebuse põhjendused seoses põhjenduskohustuse rikkumisega ja

seaduses kehtestatud nõuete rikkumisega ei mõjuta kaebeõigust.

9. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei

ole kaebus KSH algatamata jätmise otsuse peale lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud

põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib

kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle

esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

10. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel.

Kuna käesolevas asjas tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõivu

ei tagastata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik