2-11-2804/58 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-2804

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi XXXAS vastu tagatisraha ja

viivise väljamõistmise nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht

XXX, e-post XXX)

Kostja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo

Companion,

Ahtri

8,

10151

Tallinn,

e-post

info@companion.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja

mõista AS-ilt XXX välja Osaühingu XXX kasuks menetluskulud kogusummas

878,79 (kaheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja 79 senti) eurot.

2. Jätta

rahuldamata

Osaühingu

XXX

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

ja

väljamõistmiseks

summas

441,01

(nelisada

nelikümmend üks eurot ja 01 senti) eurot.

3. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohus rahuldas Osaühing XXX hagi 10.12.2013 kohtuotsusega ja jättis

menetluskulud XXXAS kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2014 määrusega keelduti

XXXAS poolt Harju Maakohtu 10.12.2013 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest.

Riigikohtu

Tsiviilkolleegium

jättis

30.04.2014

kohtumäärusega

XXXAS

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2014 kohtumäärusele menetlusse võtmata.

Kohtuotsus jõustus 30.04.2014.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Hageja esitas kohtule 13.05.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

kostjalt

väljamõistmiseks.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

on

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri.

OÜ XXXavalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas

1319,80 eurot km-ta.

Hageja on tsiviilasjas tasunud riigilõivu kogusummas 319,55 eurot (maksekäsu kiirmenetluses

47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 271,62 eurot) ning OÜ-le Advokaadibüroo Kaido

Uduste õigusabikulude eest 1000,25 eurot km-ta.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude koosseis järgmine:

11.01.2011

telefonikõnelus XXX 0,25 h 15,98 eurot

24.01.2011

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 1,75 h

178,96 eurot

13.04.2011

E-kirja koostamine XXX 0,25 h 25,57

eurot

14.04.2011

hagiavalduse koostamine 3,5 h 357,91 eurot

15.04.2011

telefonikõnelus XXX 0,25 h 15,98 eurot

15.04.2011

dokumentide ettevalmistamine esitamiseks kohtule ja kohtule esitamine 0,5 h

31,96 eurot

25.04.2011

vastuse koostamine Harju Maakohtule 0,5 h 51,13 eurot

2.06.2011

vastuse koostamine kohtule XXXAS-i vastusele 2,5 h 255,65 eurot

3.06.2011

vastuse koostamine kohtule XXXAS-i vastusele, meili koostamine XXX 0,5 h

51,13 eurot

7.06.2011

telefonikõnelus XXX 0,25 h 15,98 eurot

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §

lg-st

toimetas

19.05.2014

kohtumäärusega

kohus

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte kostjale ja

andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete

esitamiseks.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 27.05.2014 ja 02.06.2014 hageja

menetluskuludele järgmised vastuväited, mille kohaselt:

-

kuna hageja advokaat osales tsiviilprotsessis osaliselt, siis tuleb vastavalt TsMS § 175

lg-le 1 kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud

kulutused, mitte rohkem kui 798,90 eurot;

-

antud asjas tsiviilhagi hind on 1597,79 eurot, siis võib maksimaalselt nõuda kostjalt

798,90 euro hüvitamist;

-

hageja ei ole esitanud dokumente õigusabikulude kohta;

-

kostja ei ole nõus maksma telefonikõnede eest;

-

blanketi „maksekäsu kiirmenetluse avalduse” koostamisele ei saa kuluda rohkem kui

45 minutit, mitte 1,75 tundi;

-

kostja juhib kohtu tähelepanu, et hagejale on õigusabi osutatud erinevate

tasumääradega, ei ole arusaadav, millest tulenevalt on erinevad tasumäärad vajalikud;

-

kui advokaat kirjutab hagiavalduse, siis on dokument valmis esitamiseks kohtule, pole

mõistlik välja mõista õigusabikulu eraldi dokumentide ettevalmistamise ja kohtule

esitamise eest (summas 31,96 eurot).;

-

kostja ei ole nõus, et ta peab maksma kui advokaat kõrvaldab oma puudusi, summas

51,13 eurot;

-

kostja ei ole nõus, et dokumendi koostamiseks mahus 1,5 lk on vaja 3 h (vastuse

koostamine 02.06.2011 ja vastuse koostamine 03.05.2011.a)

-

lähtudest TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 175 lg 1 ja TsMS § 477 lg 7 on mõistlikuks

summaks mitte rohkem kui 500 eurot + riigilõiv.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle,

võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus selgitab, et juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel

Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas

3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks

üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Kaido Uduste sooritanud toiminguid

erinevate tunnihinnetega- nii on 15.04.2011 dokumentide esitamine kohtule sooritatud

tunnihindega 63,92 eurot, samas sisulised toimingud- 24.01.2011 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 14.04.2011 hagiavalduse koostamisel on esindaja tasumäär 102,26 eurot 1 h. Kohtu

hinnangul on erineva tasumäära kehtestamine erinevate toimingute tegemisele poolte

kokkuleppel lubatud. Arvestades hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi Kaido Uduste

kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud

lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks sisuliste toimingute tegemisel 102,26 eurot tunnis ja

muude toimingute puhul 63,92 eurot tunnis.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud

vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.

veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse

hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

Kohus leiab, et OÜ XXXesindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude

põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Tsiviilasja

materjalide kohaselt oli poolte vahel võlaõiguslik, üürilepingust tulenev vaidlus.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 1597,97 euro

suuruselt hagihinnalt arvutatuna 1600 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kogusummas 1000,25 eurot km-ta. Seega

hageja poolt nõutud menetluskulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära.

Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulu 11.01.2011 toimunud telefonikõnele tuleb jätta

0,25 h ulatuses summas 15,98 eurot rahuldamata, kuna tsiviilasja toimikust eelnimetatud

toimingu seost tsiviilasjaga ei nähtu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on Pärnu Maakohtule

esitatud 24.01.2011, kohtu hinnangul on tegemist õigusabikuluga TsMS § 144 p 7 tähenduses.

Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel on tegemist

vormikohase blanketi täitmisega, mille koostamine ja esitamine ei saa kohtu hinnangul

kvalifitseeritud juristil aega võtta rohkem, kui 1 h ulatuses.

Kohus on 01.04.2011 kohtumäärusega kohustanud hagejat esitama TsMS § 487 lg 1 alusel oma

nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 13.04.2011 e-kirja, samuti 15.04.2011 telefonikõne

toimumist ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, samas on kohtu hinnangul usutav, et

tsiviilprotsessi kestel suhtleb lepinguline esindaja kliendiga (m.h kooskõlastab oma tegevuse

hagiavalduse esitamisel). 15.04.2014 on hageja täitnud 01.04.2011 kohtumäärusest tuleneva

kohustuse ja esitanud hagiavalduse. Hagiavaldus on esitatud sisuliselt 2 lk, tegemist on

lihtsakoelise menetlusdokumendiga, milles on refereeritud üksikuid materiaalõiguse sätteid ja

lepingutingimusi, puuduvad viited õigusalasele kirjandusele ja asjakohasele kohtupraktikale.

Kohus peab põhjendatuks hageja õigusabikulu kliendiga konsulteerimisele, hagiavalduse

koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 2,5 h ulatuses (hagiavalduse koostamisele 2 h,

kliendiga konsulteerimine 0,25 h ja kohtule dokumentide esitamine 0,25 h).

19.04.2011 jättis kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat

määruses osundatud puudused (viivisenõude täpsustamine) kõrvaldama 7 päeva jooksul, alates

kohtumääruse kättesaamisest. Hageja kõrvaldas puudused 25.04.2011 ja esitas kohtule oma

nõude täpsustuse sisuliselt 4 real. Kohus on seisukohal, et nimetatud menetlusdokumendi

koostamisele ei ole põhjendatud ajakulu 0,5 h. Kuivõrd hageja esindajaks oli

kõrgkvalifikatsiooni omav isik, siis on kohtu hinnangul TsMS § 367 kohaselt korrektse

viivisnõude esitamine esindaja esmaseks kohustuseks, et hoida ära esindatavale täiendava

menetluskulu tekkimine. Kohus ei pea eelnimetatud õigusabikulu väljamõistmist vastaspoolelt

põhjendatuks.

02.06.2011 ja 03.06.2011 kuupäevadel koostatud vastuseid (s.h meili) kohtule tsiviilasja

toimikust ei nähtu, samas on kohtule esitatud menetlusdokument hageja poolt 07.06.2011.

Kohus

järeldab,

et

eelnimetatud

menetlustoimingud

on

seotud

07.06.2011

menetlusdokumendiga. Tegemist on sisuliselt 1,5 lk seisukohaga kostja 11.05.2011 vastusele,

kohtu hinnangul ei saa arvestades menetlusdokumendi sisulist mahtu kuluda eelnimetatud

menetlusdokumendi koostamisele aega rohkem, kui 2 h.

Kohus on seisukohal, et kuigi 07.06.2011 toimingut ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest,

on esindajal kohustus teavitada klienti tsiviilprotsessis toimuvast ja temaga nõu pidada, sest

teisiti ei ole esindajal võimalik oma esindusfunktsiooni täita, kohus peab mõistlikuks

eelnimetatud kulu 0,25 h ulatuses.

Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja tasumäära 441,01 euro km-ta võrra,

seega hageja taotlus kuulub rahuldamisele summas 559,24 eurot km-ta.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas

319,55 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud

271,62 eurot) on kooskõlas riigilõivuseaduse § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu

täismääraga (hagihinna kuni 1597,97 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 319,55 eurot). Kohus

peab põhjendatuks hageja poolt riigilõivuna tasutud menetluskulu kogusummas 319,55 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja

esitanud dokumente õigusabikulude kohta. Kohus juhib kostja tähelepanu, et Riigikohus on

oma lahendis nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et hageja ei pea tõendama, et ta on

õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas hageja esindajale on tasu

makstud, õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise

kohustus. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on selge ja arusaadav.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni

täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik