3-13-1751/24 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Plaks, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1751 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.10.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1751 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav AE esitas 25.03.2013 Tallinna Vanglale taotluse riskihindamise andmete saamiseks. 08.04.2013 vastusega esitas vangla AE-le riskide hindamise ankeedi kokkuvõtte. 20.05.2013 esitas AE Tallinna Vanglale taotluse, paludes väljastada talle selline dokument, millest konkreetselt nähtuks tema suhtes esinevad riskid ja kuidas on sellistele järeldustele jõutud, et AE-u varasem elukäik on nende riskide põhjustaja; kõik vangla väited tuleb kinnitada tõenditega.

2. Tallinna Vangla jättis 20.06.2013 vastuskirjaga nr 5-18/17464 AE-u taotluse rahuldamata, selgitades, et justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (justiitsministri määrus nr 28) § 4 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu (riskihinnang) ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel. Riskihindamise käigus koguvad hindajad kinnipeetava kohta erinevat informatsiooni vestlustest kinnipeetavaga, kinnipeetava isiklikust toimikust, vanglale kättesaadavatest registritest ning andmebaasidest. Kogutud informatsiooni analüüsides, tõlgendades ja üldistades koostab hindaja selle põhjal oma isiklikke teadmisi ja kogemusi kasutades hinnangu kinnipeetava kriminogeensetele riskidele ning kuna tegemist on lõppkokkuvõttes hindaja subjektiivse hinnanguga kinnipeetava suhtes, siis ei ole võimalik ka vastavaid tõendeid väljastada.

3-13-1751 2(4)

3. AE esitas Tallinna Vangla direktorile vaide 20.06.2013 vastuskirja kehtetuks tunnistamiseks ja asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Õigusaktidest ei tulene vanglateenistusele õigust teostada riigivõimu subjektiivsete hinnangute alusel. Selgusetu on, kuidas on jõutud järeldusele, et vaide esitaja varasem elukäik on olnud riskide põhjustajaks.

4. Tallinna Vangla direktor jättis 13.08.2013 vaideotsusega nr 5-15/13/24036-2 AE-u vaide rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg-te 1 ja 5 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ära kandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava (täitmiskava või ITK), mille koostamise ja rakendamise juhendi kinnitab justiitsminister. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (juhend) § 2 lg 1 kohaselt koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ja kinnipeetavale tutvustamisest. Risk sisaldab endas kahte komponenti: võimalust, et aset leiab soovimatu sündmus (käitumine) ning see soovimatu sündmus võib kaasa tuua endaga kahjusid (s.o midagi negatiivset). Juhendi § 3 lg 2 teisest lausest ja §-st

4 tuleneb, et riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik, kes annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus erinevaid kinnipeetava kohta käivaid asjaolusid. Riskihinnangu ankeedi näol on tegemist vanglateenistuse ametnike töövahendiga. Inspektor-kontaktisik peab olema läbinud vastava kõrgharidusõppe ja ametialase täiendõppe ning seega on tal vastav erialane ettevalmistus riskihinnangu koostamiseks ja riskide hindamiseks. Seda, kuidas riskihindamise käigus informatsiooni kogutakse ja miks ei ole võimalik vaide esitaja soovitud tõendeid väljastada, on vangla 20.06.2013 vastuskirjas selgitanud.

5. AE-u kaebuses ning selle käiguta jätmise kohtumääruse täitmiseks esitatud kaebuse täpsustuses paluti kohustada Tallinna Vanglat väljastama kaebajale dokument, millest konkreetselt nähtuksid kaebajal esinevad riskid ja kuidas on jõutud järeldusele, et kaebaja varasem elukäik on nende riskide põhjustaja, ning kinnitada väited tõenditega. Õigusaktidest ei tulene vanglateenistusele õigust teostada kinnipeetavate suhtes riigivõimu subjektiivsete hinnangute alusel. Kui keegi ametnik oma subjektiivse arvamuse alusel leiab, et kinnipeetaval esinevad mingid negatiivse käitumise riskid, peab ta suutma oma järeldusi põhjendada ja tõenditega kinnitada. Praegusel juhul ei selgu kuskilt, et kaebaja varasem elukäik põhjustab või võib põhjustada tulevikus mingeid negatiivseid sündmusi. Tallinna Ringkonnakohus on 04.05.2012 määruses nr 1-12-2575 asunud seisukohale, et väide isiku ühiskonnaohtlikkusest peab tuginema mitte ainult toimepandud teole, vaid ka tema hilisemale käitumisele. Kaebajal on õigus vaidlustada vanglateenistuse ametniku subjektiivset hinnangut koheselt, mitte aga alles siis, kui see talle otsustamisprotsessis kahjulikuks osutub. Kui riskihindamise või riskihinnangu kujunemisel kasutatava informatsiooni ning selle allikate nõuetekohasuse kontroll ei kuulu halduskohtu pädevusse, palub kaebaja selgitada, kas sellist kaebust on pädev lahendama maakohus.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 11.10.2013 määrusega AE-u kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse käiguta jätmise määruses selgitas kohus, et kaebaja suhtes kinnitatud ITK ei ole tema ohtlikkust, iseloomuomadusi ja käitumisriske puudutava teabe osas käsitatav iseseisvat regulatiivset toimet omava haldusaktina ning täitmiskava koostaja hinnangud kinnipeetava ohtlikkuse ja tema puhul esinevate riskide kohta ei saa eraldiseisvalt kinnipeetava õigusi rikkuda. Vastuväited ITK-s märgitud hinnangutele saab esitada võimalikus hilisemas vaidluses, kui vangla on täitmiskavas sisalduvatele ja kaebaja hinnangul ekslikele järeldustele tuginenud mõne konkreetse haldusakti või toimingu põhjendamisel. Seda on kaebajale selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 03.09.2013 määruses nr 3-13-1195. Kaebaja seisukohtadest ei ilmne, et ta käesolevas asjas mõnda sellist haldusakti või toimingut vaidlustada sooviks. Ennetav halduskohtusse pöördumine on lubatav üksnes muude hilisemate efektiivsete õiguskaitsevahendite

3-13-1751 3(4) puudumisel, kuid sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Ka maakohtusse ei saa pöörduda eraldiseisvalt riskihinnangu vaidlustamiseks. Kinnipeetava riskide kohta antud arvamust hinnatakse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AE määruskaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 11.10.2013 määrus ja saata asi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebuses ja selle täpsustustes ei mainita ITK-d ja taotletakse mitte riskihindamise tulemuste tühistamist, vaid vastustaja kohustamist väljastada kaebajale selline dokument, millest nähtuks tema suhtes esinevad riskid ja selgitus selle kohta, kuidas kaebaja varasem elukäik on nende riskide põhjustaja. Põhiseadusest ega seadustest ei tulene vanglateenistusele õigust teostada riigivõimu subjektiivsete hinnangute alusel. Seadusandja ei ole ette näinud, et hinnanguid kujundatakse isiklike teadmiste ja kogemuste põhjal. Kui keegi ametnik oma subjektiivse arvamuse alusel leiab, et kinnipeetaval esinevad mingid riskid, siis peab ta suutma oma väiteid kinnitada ja selgitada, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis. Tallinna Ringkonnakohus on 04.05.2012 määruses nr 1-12-2575 märkinud m.h, et väide, et isik on ühiskonnale ohtlik, peab tuginema mitte ainult varasemalt toime pandud teole, vaid ka tema hilisemale käitumisele. Sisuliselt sama on ringkonnakohus selgitanud ka asjas nr 1-11-5150 ning viidatud lahendites avaldatud seisukohtadest järeldub, et vanglal tuleb põhjendada hinnanguid kinnipeetava kohta. Hüpoteetiline riskide esitamine ei põhine ühelgi teaduslikult tõestatud meetodil.

8. Tallinna Vangla palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja leiab, et halduskohtu 11.10.2013 määrus on õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks alust ei anna. AE-u kaebuses paluti kohustada Tallinna Vanglat „väljastada sellist dokumenti, kust konkreetselt nähtuksid minul esinevad riskid ja kuidas on sellistele järeldustele jõutud, et minu varasem elukäik on nende riskide põhjustaja ning väiteid tõenditega kinnitama“. Seega esitas AE kohustamiskaebuse konkreetse sisuga dokumendi väljastamiseks. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumisega või jätkuva tegevusetusega ning haldusorgani kohustamist haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks; samas peab haldusorganil olema õiguslikult ja faktiliselt võimalik taotletud haldusakt anda või toiming sooritada. Asja materjalide kohaselt alustati jaanuaris 2013 kaebaja tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalide ettevalmistamist, mis hõlmas ka tema kohta iseloomustuse koostamist ja kriminogeensete riskide analüüsi läbiviimist. Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 § 8 lg 1 kohaselt riskihinnangu koostab ja kinnitab kontaktisik; sama paragrahvi lg-tes 2 ja 3 on toodud asjaolud, millega riskihinnangu koostamisel tuleb arvestada ja mida riskihinnangus analüüsida. Tallinna Vangla 08.03.2013 vastuskirjast nähtuvalt koostab hindaja riskihindamise ankeedi, mille põhjal teeb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise kokkuvõtte. Kaebaja kohta kontaktisiku koostatud ja kinnitatud riskihindamise kokkuvõte on kaebajale 08.03.2013 saadetud ning kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja mitte riskihinnangu kokkuvõtte korduvat väljastamist, vaid hinnangu kujunemist näitavat dokumenti ja tõendeid. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Vanglaga, et riskihindamise ankeedi näol on tegemist hindaja töövahendiga ning õigusaktidest ei tulene selle kinnipeetavale tutvustamise kohustust. Nagu Tallinna Vangla on asjakohaselt selgitanud, on riskihinnangu näol lõppkokkuvõttes tegemist hindaja subjektiivse hinnanguga kinnipeetava suhtes, mistõttu ei ole võimalik ka kaebaja soovitud tõendeid esitada. Riskihindamise info on kinnipeetava kuritegeliku käitumise, praeguse kuriteo ja sotsiaalmajandus-

3-13-1751 4(4) liku seisundi analüüs. Igasugune analüüs ja hindamine sisaldab paratamatult subjektiivseid elemente. Kui kinnipeetava arvates on temaga seotud riske hinnatud valesti, on tal võimalik esitada oma seisukohad täitmiskohtunikule. Kui kinnipeetav ei nõustu täitmiskohtuniku määrusega kinnipeetava enne tähtaega vabastamise küsimuses, on tal võimalik oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Eeltoodu alusel jääb esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe