4-14-2348/44 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-2348

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2014 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2348 Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla Väärteoasi S J kaebused Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 07.03.2014 otsustele väärteoasjades nr 2570,14,000410; 2570,14,000419; 2570,14,000420; 2570,14,000421; 2570,14,000422 Menetlusosalised Kaebuse esitaja S J, isikukood *, elukoht *, emakeel * keel, * Kaebuse esitaja kaitsja advokaat Kadi Mägi, Viruvärava advokaadibüroo, asukoht Ravi 14-1 Tallinn, e-post: kady.magi@gmail.com Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, e-post: haapsalu-pj@politsei.ee, esindaja Marika Haller RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S J kaebus osaliselt: 1.1.VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000421 ning lõpetada väärteomenetlus S J suhtes Tubakaseaduse § 48 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna puuduvad väärteo tunnused; 1.2.PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000410 jätta muutmata (08.01.2014 episood – Tubakaseaduse § 47 järgi – rahatrahv 4 trahviühikut s.o 16 eurot);

1.3. PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000422 jätta muutmata (04.02.2014 episood – Tubakaseaduse § 47 järgi – rahatrahv 6 trahviühikut s.o 24 eurot);

1.4. PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000420 jätta muutmata S J süüditunnistamises Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises (13.01.2014 episood), kuid tühistada S J`ele Tubakaseaduse § 47 alusel määratud karistus rahatrahv 20 eurot s.o 5 trahviühikut KarS § 62 alusel;

1.5. PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000419 jätta

4-14-2348

muutmata S J süüditunnistamises Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises (06.01.2014 episood), kuid tühistada S J`ele Tubakaseaduse § 47 alusel määratud karistus rahatrahv 12 eurot s.o 3 trahviühikut KarS § 62 alusel. 2.Väärteootsustega määratud rahatrahvid tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB,

arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE403300333416110002 Danske pank või arvele EE701700017001577198 Nordea pank, märkides otsuse nr 2570,14,000410 – trahvi 16 eurot tasumisel – viitenumbri 10220145047947 ja otsuse nr 2570,14,000422 – trahvi 24 eurot tasumisel – viitenumbri 10220145047976. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui rahatrahv on tasutud 15 päeva jooksul arvates kohtulahendi kuulutamisest. Vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 3.Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 830 eurot 40 senti jätta VTMS § 22 lg 3 alusel riigi kanda. 4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluse käik 24.03.2014 saabusid Pärnu Maakohtusse S J seadusliku esindaja K.J kaebused PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 07.03.2014 otsustele väärteoasjades nr 2570,14,000410; 2570,14,000419; 2570,14,000420; 2570,14,000421; 2570,14,000422. 31.03.2014 määrusega liitis kohus kaebused menetlemiseks ühte menetlusse. 01.04.2014 määrusega määras kohus kaebuse esitajale alaealisele S.J`ele riigi õigusabi. Õigusabi osutajaks määrati advokaat Kadi Mägi. 01.04.2014 saatis kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimikud. 15.04.2014 esitas kohtule oma seisukoha kaitsja advokaat K.Mägi. 15.04.2014 edastas kohus kohtuvälisele menetlejale S.J kaebuse ja kaitsja seisukoha. 28.04.2014 saatis politsei kohtule seisukoha ja taotluse tunnistajate kutsumiseks kohtuistungile. 29.04.2014 saatis kohus järelpärimise Põhja-Tallinna Alaealiste komisjonile. 05.05.2014 määrusega määras kohus arutada kohtule esitatud kaebusi kohtuistungil 27.05.2014.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. I episood Väärteoprotokollis nr AB1315535, koostatud 10.02.2014 arvatakse S.J`ele süüks, et tema 06.01.2014 kell 19.30 Nõva külas Nõva vallas Lääne maakonnas kauplus Laimi kõrval olles alaealine tarvitas tubakatoodet Click Winston. 07.03.2014 väärteootsusega nr 2570,14,000419 karistati S.J`t eelkirjeldatud väärteo eest Tubakaseaduse § 47 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut s.o 12 eurot. II episood

4-14-2348

Väärteoprotokollis nr AB1315536, koostatud 10.02.2014 arvatakse S.J`ele süüks, et tema 08.01.2014 kell 10.50 Nõva külas Nõva vallas Lääne maakonnas kooli staadioni taga olles alaealine tarvitas tubakatoodet LM. 07.03.2014 väärteootsusega nr 2570,14,000410 karistati S.J`t eelkirjeldatud väärteo eest Tubakaseaduse § 47 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut s.o 16 eurot. III episood Väärteoprotokollis nr AB1315897, koostatud 10.02.2014 arvatakse S.J`ele süüks, et tema 13.01.2014 kell 08.10 Nõva vallas Lääne maakonnas Nõva bussipeatuses alaealisena tarvitas tubakatoodet suitsetades sigaretti Winston. 07.03.2014 väärteootsusega nr 2570,14,000420 karistati S.J`t eelkirjeldatud väärteo eest Tubakaseaduse § 47 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut s.o 20 eurot. IV episood Väärteoprotokollis nr AB1315836, koostatud 10.02.2014 arvatakse S.J`ele süüks, et tema 04.02.2014 kell 22.05 Nõva vallas Lääne maakonnas KÜ Mõisa 12 maja kõrval olles alaealine tarbis tubakatoodet must Winston. 07.03.2014 väärteootsusega nr 2570,14,000422 karistati S.J`t eelkirjeldatud väärteo eest Tubakaseaduse § 47 järgi rahatrahviga 6 trahviühikut s.o 24 eurot. Kohus leiab, et I-IV episoodis on S.J poolt väärtegude toimepanemine tõendamist leidnud S.J enda ütlustega. S.J on tunnistanud, et ta väärteoprotokollides märgitud aegadel ja kohtades suitsetas, kinnitas kohtuistungil, et politseile ütlusi andes olid tal nende tegude asjaolud meeles ja vastavalt sellele on ka ütlused andnud. Kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et S.J on mäletanud tegude asjaolusid, on kirjeldanud sündmuste käiku sisuliselt. S.J kinnitas kohtus, et ütlusi andis nii, et osades asjades kirjutas seletused omakäeliselt, osadel juhtudel kirjutati tema sõnade järgi, kõikides protokollides on kirjas kõik nii nagu teadis ja mäletas. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 60 lg 2 koheselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Tõendiks vastavalt KrMS § 63 lg

1 on ka kahtlustatava või süüdistatava s. t ka menetlusaluse isiku antud ütlus. Seadus ei ole sätestanud mingit kindlat miinimumkogust tõendite hulka, mille olemasolul on võimalik öelda, et tõendamiseseme asjaolu saab tõendatuks lugeda. Kohus leiab, et S.J ütlused tema poolt toime pandud tegude kohta on sellise täpsusastmega, mis võimaldavad kohtul jõuda veendumusel, et S.J on väärteod toime pannud. Kohus leiab, et S.J poolt õpetajale, kasvatajale koolis kirjutatud seletuskirjad tuleb tõendite kogumist välja jätta, sest menetlusaluse isiku ütlused on tõendiks, kui nad on kogutud vastavalt menetlusseaduses ette nähtud korrale. Seletuskiri sai väärteomenetluses olla esialgseks infoks ja selliselt saadud info tuli vormistada menetlusseaduses sätestatud korras, mida tehtud ongi - kohtuväline menetleja on S.J´e menetlusaluse isikuna üle kuulanud. Kohus leiab, et S.J`e ütlustega on tegude toimepanemine tõendamist leidnud ja väärteoasjas ei ole üles jäänud ühtki kõrvaldamata kahtlust. Kohus leiab, et S.J on rikkunud Tubakaseaduse § 27, mis sätestab, et alla 18-aasta vanusel isikul on suitsetamine keelatud. S.J, kes oli tegude toimepanemise ajal *-aastane, on oma tegevusega täitnud Tubkaseaduse § 47 sätestatud teokoosseisu. Kohus leiab, et S.J pani talle süüks arvatud Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega. S.J teadis, et ta ei tohi suitsetada, kuid ta ei hoolinud sellest keelust ja suitsetas korduvalt. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

4-14-2348

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S.J on talle süüks arvatud Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et S.J oma tegevusega rikkus Tubakaseaduse § 27, täites sellega Tubakaseaduse § 47 sätestatud väärteokoosseisu, teod on õigusvastased ja S.J on nende toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Tubakaseaduse § 47 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. S.J`t on kohtuvälise menetleja poolt Tubakaseaduse § 47 järgi karistatud toimepandud väärtegude eest nelja erineva 07.03.2014 tehtud otsustega alljärgnevalt: 06.01.2014 toimepandud teo eest rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot 08.01.2014 toimepandud teo eest rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot 04.02.2014 toimepandud teo eest rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o 24 eurot 13.02.2014 toimepandud teo eest rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.

Otsuses nr 3-1-1-106-04 p 10 on öeldud: “ Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Isikuteks, keda tuleb võrdselt kohelda, on need, kes on enne esimese karistamisotsuse tegemist pannud korduvalt toime samale väärteokoosseisule vastava teo (mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 3. aprilli 2002. a otsus asjas 3-4-1-2-02, RT III 2002, 11, 108).

Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi.“ Kuna S.J oma korduva tegevusega täitis Tubakaseaduse § 47 teokoosseisu, siis kõikide eelkirjeldatud otsuste kogumis ei oleks saanud S.J´ele mõista karistust sanktsiooni ülemmäärast suuremas määras, see on kokku mitte rohkem kui 10 trahviühikuga. Politsei on väärteootsuseid tehes eelkirjeldatud nõude vastu eksinud ja karistanud S.J´t kokku 18 trahviühikuga.

See viga tuleb parandada. VTMS § 133 p 8 kohustab kohut kaebuse lahendamisel välja selgitama, kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel ning punkt 9 kohaselt peab kohus otsustama, kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada KarS § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärtoeasja materjalid üle alaealiste komisjonile. VTMS § 30 lg 2 sätestab, et kui kohus leiab, et isikut, kes pani väärteo toime 14-18-aastasena, saab mõjutada karistust või KarS § 87 sätestatud mõjutusvahendit kohaldamata, teeb kohus lahendi väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja materjalide üleandmise kohta alaealiste komisjonile.

KT tl 111 on Põhja-Tallinna Valitsuse alaealiste komisjoni vastus kohtule, mille kohaselt S J küsimust ei ole Põhja- Tallinna Valitsuse alaealiste komisjon arutanud. Nii politseiametnike A.K, S.T kui tunnistaja V.T ütlustest kohtuistungil tuleneb, et S.J`el on juba eelnevalt pikema aja vältel olnud probleeme suitsetamisega. V.T selgitas, et S.J puhul on kasutatud kõikvõimalikke mõjutusvahendid, et mõjutada teda edaspidi mitte suitsetama - vestlused, käskkirjad, õppenõukogud, kuid see ei ole tulemusi andnud. V.T selgitas, et asjaolu, et S on suitsetamisega probleem, tuli välja juba esimesel kohtumisel S emaga, ema ütles, et S suitsetab alates 9.eluaastast.

4-14-2348

Ka politseiametnikud kinnitasid, et S.J`ega on vesteldud ja selgitatud, et kui ta paneb edaspidi väärtegusid toime, siis sellele järgnevad juba karistused. S.J on vestluste käigus lubanud end parandada, see oli enne jaanuarisündmusi. Kohus leiab, et kuigi S.J tunnistab oma tegusid, mis on karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, ei anna ka see alust kohaldada VTMS § 30, sest S.J on vaatamata korduvatele vestlustele jm mõjutusvahenditele jätkanud süstemaatiliselt suitsetamist ja isegi karistuse oht ei ole suutnud teda mõjutada õiguskuulekalt käituma.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.J puhul ei ole võimalik kohaldada VTMS § 30 lg 2. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Kohus leiab, et S.J süü tegude toimepanemisel on suur, ta pani süstemaatiliselt toime õigusrikkumisi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.J on väljendanud, et ta kahetseb toimepandud tegusid, kuid kohus leiab, et see kahetus ei ole puhtsüdamlik, sest siira kahetsuse puhul S.J kindlasti oleks püüdnud käituda õiguskuulekalt ja mitte enam õigusrikkumisi toime panna, kuid asjaolud näitavad, et ta on jätkuvalt õigusrikkumisi pannud toime.

KT tl 128 on karistusregistri teatis S.J kohta. Teatise kohaselt on S.J`el üks kehtiv karistus Tubakaseaduse § 48 järgi. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leiab kohus, et S.J`t tuleb karistada kõigi nelja rikkumise eest ühe karistusega – s.o sanktsioonis ettenähtud maksimumkaristusega s.o 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Kuna politsei on S.J`t karistanud kokku rahatrahviga 18 trahviühikut, tuleb üle sanktsiooni maksimummäära määratud karistused tühistada. Lähtudes eeltoodust asjaoludest teeb kohus järgmised otsustused: 1)PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000410 jätta muutmata (08.01.2014 episood – Tubakaseaduse § 47 järgi – rahatrahv 4 trahviühikut s.o 16 eurot);

2) PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000422 jätta muutmata (04.02.2014 episood – Tubakaseaduse § 47 järgi – rahatrahv 6 trahviühikut s.o 24 eurot);

3) PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000420 jätta muutmata S J süüditunnistamises Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises (13.01.2014 episood), kuid tühistada S J`ele Tubakaseaduse § 47 alusel määratud karistus rahatrahv 20 eurot s.o 5 trahviühikut KarS § 62 alusel;

4) PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000419 jätta muutmata S J süüditunnistamises Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises (06.01.2014 episood), kuid tühistada S J`ele Tubakaseaduse § 47 alusel määratud karistus rahatrahv 12 eurot s.o 3 trahviühikut KarS § 62 alusel.

V episood Väärteoprotokollis nr AB1315896, koostatud 10.02.2014 arvatakse S.J`ele süüks, et tema 10.02.2014 kell 08.10 Nõva vallas Lääne maakonnas kauplus Laimi juures alaealisena omas tubakatoodet 4 sigaretti Next. 07.03.2014 väärteootsusega nr 2570,14,000421 karistati S.J`t eelkirjeldatud väärteo eest Tubakaseaduse § 48 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut s.o 16 eurot. S.J andis kohtus ütlusi, et 10.02.2014 ta Balti jaamas küsis M, et kas tahab vahetada neli suitsu ühe vastu nagu halvemad parema vastu. Vahetasid - andis M 4 suitsu ja ühe sai vastu, mille tõmbas Balti jaamas ära. Kui nad Laimi poe juures läbi otsiti, siis temal suitsu ei olnud, M ütles politseile, et M leitud pakis olid tema suitsud. Aga tegelikult ei olnud need suitsud tema omad.

4-14-2348

Kohtueelses menetluses on S.J andnud ütlusi /VTT tl 4/, et leidis 09.02 5 sigaretti ja nendega tuli 10.02.2014 Nõvale kooli ja kella 08.10 paiku võttis politsei temal alles olnud 4 sigaretti ära Laimi kaupluse juures Nõval. Kohus leiab, et S.J kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused on erinevad, ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Selles episoodis on kohtus uuritud veel alljärgnevaid tõendeid. Tunnistaja K V andis kohtus ütlusi, et S ei leitud otseselt suitsu, tema suitsud olid M käes. Tunnistaja K.K, kes oli selle väärteoasja menetleja, ütles kohtus, et kolleegid, kes S.J´e kinni pidasid, ütlesid, et S.J`el olid keelatud asjad, sigaretid, käes olnud.

Tunnistaja S.T andis kohtus ütlusi, et 10.02.2014 S.J`elt konkreetselt midagi ära ei võetud, aga tema sigaretitooted – 6 sigaretti oli M.L sigaretipakis, mille J oli vahetanud parema sigareti vastu. Vahetus oli tehtud Balti jaamas enne bussi peale minekut. Tunnistaja A.K andis kohtus ütlusi, et M oli suitsupakk kaasas ja M ütles, et osad suitsud on S omad, et S andis oma halvemad suitsud M. Tema ei näinud, et bussi juures oleks S midagi ära võetud. Tunnistaja ML andis kohtus ütlusi, et tulid bussi pealt maha ja tuli politsei. K ja S ei olnud midagi, tema andis oma suitsupaki kohe ära.

Tegid S Balti jaamas vahetust, andis S ühe suitsu ja S andis talle neli või kaks suitsu. Sai need suitsud endale, ei pidanud neid tagasi andma ja võis nendega teha, mis tahtis. Selle suitsu, mis S andis, tegi S ära ja kui politsei tuli, ei olnud S ühtegi suitsu. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et S.J`elt 10.02.2014 kell 8.10 Laimi poe juures ei võetud ära ühtki sigaretti. M.L ütlustega on leidnud tõendamist, et tema suitsupakis olid suitsud, millised ta oli Balti jaamas S.J`elt saanud vahetusena, need olid peale vahetust tema omad, ei pidanud neid tagasi andma, võis nendega teha, mida tahtis.

Tunnistajate A.K ja S.T ütlustega on tõendamist leidnud, et suitsude vahetusest on politseiametnikele räägitud koheselt ka sündmuskohal. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et S.J ei ole toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud tegu. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et S.J 10.02.2014 kell 08.10 kauplus Laimi juures oleks omanud tubakatoodet 4 sigaretti Next. Lähtudes eeltoodust tuleb 07.03.2014 väärteootsus nr 2570,14,000421 tühistada ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus S J suhtes lõpetada Tubakaseaduse § 48 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna puuduvad väärteo tunnused.

Menetlusnormid Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetlejale ette, et kuigi politsei pidas S.J`e 10.02.2014 kinni ja toimetas Haapsalu politseijaoskonda, ei ole selle kohta koostatud kinnipidamisprotokolli ega tehtud vastavat märget väärteoprotokolli. VTMS § 44 lg 5 sätestab, et kui isikut ei peetud kinni VTMS § 44 lg 1 sätestatud alustel, ei loeta isiku ülekuulamise või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega isiku kinnipidamiseks. Tunnistaja S.T andis kohtus ütlusi, et 10.02.2014 kui Nõval õpilased kinni pidasid, tutvustasid ennast õpilastele, näitasid töötõendeid, selgitasid rikkumist ja miks viivad kaasa menetlustoimingute tegemiseks. Sellest, et õpilased politseijaoskonda viiakse, oli teavitatud kooli direktorit. S.J viidi politseijaoskonda ülekuulamisele, ühtki viivitust ei toimunud, kui menetlustoimingud olid lõppenud, viidi S.J politsei poolt kooli tagasi. S toiduained pandi politseijaoskonnas külmkappi. S jäi sai, mida ta sai süüa. Koolilõuna oli alles hoitud ja sai kohe sööma minna. S oli hea tuju ja ta väljendas end vabalt, menetlustoimingute käigus ei saanud aru, et S oleks olnud pinges või et kardaks. Tunnistaja A.K andis kohtus ütlusi, et 10.02.2014 läksid Nõva kooli, noored tulid bussist maha, peatasid nad. Tutvustasid end, näitasid ametitõendeid ja selgitasid, miks tahavad neid üle kuulata.

4-14-2348

Poe juures tegid ettepaneku, et kas noored on nõus vabatahtlikult oma asjad ette näitama, mida nad ka tegid. Tema läks kooli ja teatas direktorile, et õpilased võetakse Haapsalu politseijaoskonda kaasa menetlustoimingute tegemiseks. Tee peal oli palju naeru ja itsitamist, noori see ei häirinud, et pidid jaoskonda tulema. Tema koostas S.J`ele sel päeval viimase protokolli. Tõid külmkapist ära tema toiduasjad ja lapsed viidi kooli tagasi. Koolis tuli direktor vastu ja suunas lapsed sööklasse. Tunnistaja V.T kinnitas kohtus, et 10.02 oli teadlik, et kolm õpilast viiakse politseisse. Kui õpilased tagasi tulid, olid nad heatujulised. S J on kohtus öelnud, et teiste ülekuulamine sai varem läbi, kui temal, peale tema ülekuulamist viidi kohe kooli tagasi. Väärteoasjas nr 2570,14,000422 on näha, et S.J viimane ülekuulamine on alanud kell 11.30 ja lõppenud kell 11.35 /VTT tl 4/. KT tl 132 on K Ü menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokoll. Ülekuulamine on toimunud 10.02.2014 kell 13.02-13.18 Nõval. Ülekuulamise teostas politseiametnik peale seda, kui õpilased, kes Haapsalu politseijaoskonda viidi, olid kooli tagasi jõudnud. Kohus leiab, et 10.02.2014 viidi S J Haapsalu politseijaoskonda menetlustoimingute läbiviimiseks, mitte ei kohaldatud tema suhtes VTMS § 44 lg 1 sätestatud kinnipidamist. Kohus ei ole tuvastanud, et menetlustoimingute läbiviimisel oleks esinenud liigseid viivitusi - S.J suhtes on 10.02.2014 koostatud viis väärteoprotokolli, eelnevalt on ta nende sündmuste kohta üle kuulatud. Ülekuulamised on toimunud 09.40-10.00, 10.27-10.47, 11.02-11.06, 11.40-11.55, 11.30-11.35. Ja hiljemalt kell

13.00 on S.J olnud tagasi koolis, kus tal võimaldati minna lõunat sööma. Kaebuses on leitud, et korrektseks ei saa pidada politseiametnike poolt alaealiste läbiotsimist nende kinnipidamisel ja et politseijaoskonnas otsiti alaealine uuesti läbi. S.J kinnitas kohtuistungil, et teda poe juures läbi ei otsitud. Kui jaoskonnas kott läbi vaadati, oli ise juures, võttis ise kõik asjad välja. Seega ei ole tõendamist leidnud, et S.J asju oleks politsei poolt korduvalt läbi otsitud, S.J näitas politseijaoskonnas ise oma koti ette, Laimi poe juures ei otsitud läbi ei tema riideid ega kotti. VTMS § 70 lg 3-1 sätestab, et kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Tunnistaja K J (S.J *) andis kohtus ütlusi, et 10.02.2014 ei teadnud, et ta * politseisse viidi, sai sellest teada 27.02.2014, kui politsei helistas seoses ühe teise juhtumiga. On teadlik eelnevatest probleemidest suitsetamisega, on rääkinud sellest oma *, see ei ole mõju avaldanud. Tunnistaja S.T andis kohtus ütlusi, et keegi ametnikest pidi hiljem teatama * väärteoprotokollide koostamisest, inimliku eksituse tõttu jäi see tegemata. Tunnistaja A.K andis ütlusi, et väärteoprotokolli koostamisest ei teavitatud vanemat. S ise valis * numbri, mis kutsus ja vastu ei võetud. Isiklikult * ei rääkinud. Kui * helistab emale, siis räägivad üle * Koheselt vanemat ei teavitanud. VTMS § 70 lg 3-1 on vastu võetud 16.06.2010 ja eelnõu seletuskirjas on selgitatud: “et paragrahvi

70 täiendamise eesmärgiks on tagada alaealise menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse alustamise kohta teabe laekumine eelkõige tema vanematele. Muudatuse tulemusena peaksid vanemad saama paremini ja informeeritumalt valvata oma laste järele, täita oma vanemlikke kohustusi. Ka lapse õigused on paremini kaitstud, kuna vanema kaasamine menetlusse annab võimaluse lapse huvide eest paremini seista.“

Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas arutusel oleva viie väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja täitnud VTMS § 70 lg 3-1 sätestatut. On arusaamatu, kuidas on võimalik, et alaealisele viie erineva väärteoprotokolli koostamisel kolme erineva politseiametniku poolt, ei ole vanemale neist ühegi koostamisest teada antud. Kuna seadus ütleb, et vanemat tuleb teavitada viivitamatult, siis iga protokolli koostaja kohustuseks oleks olnud veenduda, et vanem on koostatud

4-14-2348

väärteoprotokollist teadlik. Kohus leiab, et VTMS § 70 lg 3-1 sätestatud nõude täitmine peab kajastuma ka väärteomaterjalides ja seetõttu lootma jäämine teise ametniku tegemiste peale ei ole asjakohane. Kohus leiab, et vaid vanema viivitamatu teavitamine võimaldab tagada, et vanem on kursis asjaoluga, et tema laps on toime pannud õigusrikkumise, millega on ka kaasnenud väärteoprotokolli koostamine (s.t, et muud abinõud – selgitamine, vestlus, hoiatamine vms ei täida enam oma eesmärke) ja ka vanem saab asuda oma kohustusi täitma ning vajadusel lapse õigusi kaitsma. Kohus leiab, et käesoleval juhul on S.J * koostatud väärteoprotokollidest teada saanud 27.02 ja VTMS § 70 lg 3-1 nõude rikkumine politsei poolt ei ole kaasa toonud olukorda, kus lapse õigused oleks jäänud kaitsmata seetõttu, et vanemat ei teavitatud viivitamatult, sest vanem on lapse õiguste kaitseks saanud tähtaegselt esitada kaebused politsei otsustele. Seetõttu leiab kohus, et käeolevas väärteoasjas ei ole vanema viivitamatu teavitamata jätmine toonud kaasa tagajärgi, mis annaks aluse väärteootsuste tühistamiseks. Kaitsja leidis, et kuna tõendite kogumine käib kriminaalmenetluse sätete järgi, peaks väärteoasjade toimikutes olema ka seletuskirjad, millede alusel menetlusi algatati, praegu ei nähtu väärteotoimikust väärteomenetluse alus ja ajend, seetõttu ei ole järgitud menetlusnorme. Kohus juhib tähelepanu, et väärteomenetluse alustamisel ei tule juhinduda KrMS sätestatust, sest VTMS on eraldi regulatsioon väärteomenetluse alustamise kohta - VTMS § 58 lg 1 sätestab, et väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Seega ei tule väärteomenetluse alustamiseks koostada eraldi dokumenti, vaid käeoleval juhul ongi menetlust alustatud menetlusaluse isiku ülekuulamisega ning menetlejate ütluste kohaselt menetluste alustamise ajendiks oli koolidirektorilt saadud info.

Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud õigusabi tasu ja kulud 830,40 eurot. VTMS § 22 lg 3 kohaselt, kui VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik – s.o 14-18.a menetlusalune isik ei ole endale kaitsjat valinud, määrab kohus talle kaitsja riigi kulul. Lähtudes eelnimetatud seadusesättest tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 22 lg 3, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3,

199 lg 2, KarS § 56 lg 1, § 62, Tubakaseadus § 27, 47, 48.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik