Legislator Case Law & Legislation
4-14-2925/18 AI generated

4-14-2925/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 4-14-2925/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-14-2925

Legislator headnote

AI generated
4-14-2925/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 4-14-2925 «1. Jätta PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 28.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000559 S. J. süüditunnistamises Tubakaseaduse § 47 järgi muutmata. 2. Tühistada PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 28.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000559 S J´ele mõistetud karistuse osas KarS § 62 alusel. 3. VTMS § 22 lg 3 alusel alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 36 eurot. 4.Edastada kohtulahend S.J`ele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-14-2925

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2014 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2925 Kohtukoosseis

Istungisekretär Kohtunik Piia Jaaksoo

Gerda Raidla

Väärteoasi S J kaebus PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu PJ 28.03.2014 otsusele väärteoasjas nr 2570,14,000559 Menetlusosalised Kaebuse esitaja S J, isikukood *, elukoht *, *, emakeel * keel Kaitsja advokaat Kadi Mägi, Viruvärava Advokaadibüroo, asukoht Ravi 14-1 Tallinn, e-mail: kady.magi@gmail.com Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: haapsalu-pj@politsei.ee, esindaja Marika Haller RESOLUTSIOON

1. Jätta PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 28.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000559 S. J. süüditunnistamises Tubakaseaduse § 47 järgi muutmata. 2. Tühistada PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 28.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000559 S J´ele mõistetud karistuse osas KarS § 62 alusel. 3. VTMS § 22 lg 3 alusel alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 36 eurot. 4.Edastada kohtulahend S.J`ele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

4-14-2925

2 Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Väärteoprotokollis /VTT tl 1/ arvatakse S J`ele süüks, et tema 17.02.2014 kell 12.00 Läänemaal Nõva vallas Nõva kooli spordisaali taga olles alaealine tarvitas tubakatoodet tumesinine L&M. Rikkus Tubakaseaduse § 27, väärtegu on kvalifitseeritud Tubakaseaduse § 47 järgi. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses /VTT tl 3/ olev teokirjeldus ühtivad. PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 28.03.2014 otsusega väärteoasjas nr 2570,14,000559 karistati S J`t eelkirjeldatud rikkumise eest Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut s.o 28 eurot.

Kaebus Kaebuses soovitakse, et otsusega määratud rahatrahv asendatakse üldkasuliku tööga.

KOHTUS UURITUS TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. S J tunnistas kohtuistungil, et meenub küll selline sündmus, käis spordisaali taga suitsetamas. Kohus leiab, et S.J ütlustega on tõendamist leidnud, et S.J, kes teo toimepanemise ajal oli *-aastane, on väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud ja rikkus sellega Tubakaseaduse § 27, mis sätestab, et alla 18-aastasel isikul on suitsetamine keelatud. Tegu vastab Tubakaseaduse § 47 sätestatud väärteokoosseisule. Kohus leiab, et S.J pani talle süüks arvatud Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. S.J teab, et alaealisena ta suitsetada ei tohi, kuid sellest hoolimata ta suitsetas. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S.J on talle süüks arvatud Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et kohtus on tõendamist leidnud, et S.J rikkus Tubakaseaduse § 27, täites oma tegevusega Tubakaseaduse § 47 sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja S.J on selle teo toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Tubakaseaduse § 47 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. S.J`t on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest Tubakaseaduse § 47 järgi rahatrahviga 7 trahviühikut s.o 28 eurot. Käesolevas väärteoasjas arvatakse S.J´ele süüks suitsetamist 17.02.2014. Kohtumenetluses on S.J kaebused (väärteoasi nr 4-14-2348) Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 07.03.2014 otsustele väärteoasjades nr 2570,14,000410; 2570,14,000419; 2570,14,000420; 2570,14,000421; 2570,14,000422. Neist nelja erineva otsusega tunnistati S.J süüdi Tubakaseaduse § 47 järgi 06.01.2014, 08.01.2014, 13.01.2014 ja 04.02.2014 toimepandud tegude eest ja karistati rahatrahvidega kokku 18 trahviühikut. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-106-04 p 10 on öeldud: “ Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Isikuteks, keda tuleb võrdselt kohelda, on need, kes on enne esimese karistamisotsuse tegemist pannud korduvalt toime samale väärteokoosseisule vastava teo (mutatis mutandis Riigikohtu

4-14-2925

3 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 3. aprilli 2002. a otsus asjas 3-4-1-2-02, RT III 2002, 11, 108). Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi.“ S J suhtes on 4 karistamisotsust Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo osas tehtud 08.03.2014, seega peale käesolevas asjas süüks arvatava väärteo toimepanemist. Kuna S.J oma korduva tegevusega täitis Tubakaseaduse § 47 teokoosseisu, siis kõikide eelkirjeldatud otsuste ja käesoleva otsuse kogumis saab S.J´ele mõista karistusena sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva rahatrahvi s.o 10 trahviühikut. Kohus 30.06.2014 kohtuotsusega nr 4-14-2348 jättis muutmata PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsuse väärteoasjas nr 2570,14,000419 (08.01.2014 episood – Tubakaseaduse § 47 järgi – rahatrahv 4 trahviühikut s.o 16 eurot) ja PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 07.03.2014 otsuse väärteoasjas nr 2570,14,000422 (04.02.2014 episood – Tubakaseaduse § 47 järgi – rahatrahv 6 trahviühikut s.o 24 eurot). Nende eelnimetatud kahe otsusega on S.J`t karistatud sanktsiooni ülempiiri määrale vastava karistusega s.o 10 trahviühikuga ja seega käeolevas asjas lähtudes KarS § 62, mis sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse, S.J`ele enam karistust mõista ei saa. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 28.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2570,14,000559 S J süüditunnistamises Tubakaseaduse § 47 järgi tuleb jätta muutmata. KarS § 62 alusel tuleb tühistada väärteootsusega S J´ele määratud karistus.

Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud õigusabi tasu 36 eurot /tl 35- 36/. VTMS § 22 lg 3 kohaselt, kui VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik – s.o 14-18.a menetlusalune isik ei ole endale kaitsjat valinud, määrab kohus talle kaitsja riigi kulul. Lähtudes eelnimetatud seadusesättest tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 22 lg 3, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, KarS § 62, Tubakaseaduse §§ 27, 47.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik