2-14-50519/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-14-50519

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-50519 Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi S Ae hagi R Ae vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.05.2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R Ae apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

540 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja): S A (isikukood: xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja A A

Kostja (apellant): R A (isikukood: xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx), nõustaja Kersti Kaasik

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda R Ae apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud kaebuse esitaja kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

Tsiviilasi nr: 2-14-50519

2(3) tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. 21.03.2014.a esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja palus Pärnu Maakohtu 05.03.2013.a määrusega kompromissi korras väljamõistetud elatist igakuiselt 80 eurot suurendada elatise minimaalmäärani so ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk käesoleval ajal 177,50 eurot. Elatis ei tohi olla väiksem elatise alammäärast. Samuti on hageja vajadused suurenenud ja kostja majanduslik olukord paranenud. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Kuna kostja sissetulekud on suuremad kui hageja seaduslikul esindajal, siis peab kostja katma rohkem hageja vajadustest. Kostjal lasub eelkõige oma alaealiste laste, mitte abikaasa ülalpidamise kohustus.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendAd oma vajaduste ega vanemate varalise seisundi olulist muutust. Mõlemad vanemad peavad kandma kumbki pool lapsele vajaminevatest kulutustest, hageja ema seda ei tee. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale samuti kaks alaealist last ja abikaasa. Hageja nõutud määras elatise maksmisel jääksid kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.

3. Maakohus tegi 28.05.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja suurendas kostjalt Pärnu Maakohtu 05.03.2013.a määrusega hageja kasuks väljamõistetud elatist 60 euro võrra so 80 eurolt 140 euroni kuus alates 21.03.2014.a kuni 12.01.2029.a. Kohus leidis, et arvestades kostja sissetulekuid, tuleb eelkõige arvestada kostja ülalpidamisel olevate alaealiste lastega ning alles pärast seda, kui kostjal on varalisi võimalusi, lasub tal abikaasa ülalpidamiskohustus. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § -s

459 sätestatud aluste olemasolu. Väljamõistetud elatise suurendamise nõude puhul ei pea hageja tõendama oma vajadusi, kui ta nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani. Kohus leidis, et kostja on olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist elatise alammääras, kahjustamata seejuures enese tavalist ülalpidamist, samuti jääksid teised kaks last varaliselt vähem kindlustatuks. Seetõttu suurendas kohus elatist

140 euroni kuus. Kokku panustavad hageja vanemad tema ülalpidamisse 225,50 eurot kuus, mis vastab vanemate varalisele seisundile ning on proportsioonis nende sissetulekutega.

4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 18.06.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostja leiab, et otsustades elatise suuruse muutmise üle lasus kohtul kohustus kindlaks teha asjaolud, kas kostja maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud on muutunud ja kas hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast eelneva asja arutamise lõpetamist võrreldes eelmise lahendiga. Kostja hinnangul on kohus hinnanud otsuse aluseks olevaid tõendeid ebaõigesti ja mittepiisavalt, eelkõige kostja sissetulekute osas. Kohus ei ole hinnanud ka hageja ülalpidamiseks vajaminevaid kulutusi ega kostja teiste laste kindlustatust.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Tsiviilasi nr: 2-14-50519

3(3) Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise suurendamist

80 eurolt 177,50 euroni kuus. Seega oli tsiviilasja hinnaks nõutava ja praeguse elatise vahe, mis tuleb TsMS § 129 lg 2 järgi korrutada üheksaga, so 97,50*9 = 877,50 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal