2-14-51407/5 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-51407 Tsiviilasi Viivi Liivi kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 11.11.2013 otsusele täiteasjas nr 084/2011/3998 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 29. aprilli 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viivi Liivi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Viivi Liiv (isikukood: XXX; elukoht: XXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. aprilli 2014. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viivi Liiv esitas 24.04.2014. a kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 11.11.2013. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2011/3998. Avaldaja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Avalduse kohaselt sai Viivi Liiv vaidlustatud kohtutäituri otsuse kätte 06.12.2013. a. Avaldajal on menetlustähtaja möödalaskmiseks olnud mõjuvad põhjused, sest kohtutäituriga seotud vaidlused on õiguslikult keerukad. Viivi Liiv esitas 2013. a augustis kohtule riigi õigusabi taotluse erinevate kohtutäituri toimingute ja otsuste vaidlustamiseks. Riigi õigusabi taotlus rahuldati osaliselt Tartu Maakohtu 02.01.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-50894. Tartu Ringkonnakohus jättis 10.02.2014. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning selleks ajaks oli kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Samas oli avaldaja teinud kõik endast oleneva, et saada vaidlusaluse kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi ja seejärel taotleda kohtult menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja enda teadmised ei võimaldanud tal kohtule esitada nõuetekohast kaebust kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis Viivi Liivi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja keeldus menetlusse võtmast Viivi Liivi kaebust Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 11.11.2013. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2011/3998.

10.10.2013. a võttis Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei täiteasjas nr 084/2011/3998 vastu otsuse lisatasu väljamõistmiseks summas 968,40 eurot. 11.10.2013. a võttis kohtutäitur vastu otsuse täitekulu väljamõistmiseks summas 73,80 eurot. 28.10.2013. a esitas Viivi Liiv nimetatud otsuste peale kaebuse. 11.11.2013. a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Seega on Viivi Liiv vaidlustanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri 10.10.2013. a ja 11.10.2013. a otsused ning kohtutäitur on 11.11.2013. a teinud TsMS § 217 lg 5 kohase otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib Viivi Liiv kohtutäituri 11.11.2013. a otsuse peale esitada kaebuse kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Viivi Liivi enda väitel sai ta 11.11.2013. a otsuse kätte 06.12.2013. a, kaebus on kohtule esitatud 24.04.2014. a. Viivi Liiv on esitanud menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjusel, et kohtus oli pooleli riigi õigusabi andmise menetlus ning ta ei osanud ise kaebust vormistada. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda

14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates mööda lastud tähtaja lõppemisest. Viivi Liivile on riigi õigusabi antud Tartu Maakohtu 02.01.2014. a määrusega, Tartu Ringkonnakohus jättis 10.02.2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus kuulutamisest. Seega langes hiljemalt 11.02.2014. a ära avaldaja toodud põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks ning kaebus oleks pidanud kohtusse jõudma hiljemalt 20.02.2014. a kell 24.00. Viivi Liiv ei ole põhjendanud kaebuse esitamisega viivitamist. Kuna alates 11.02.2014. a ei olnud avaldajal kaebuse esitamiseks takistusi, kuulub kohaldamisele TsMS § 67 lg 2. Kohus asus seisukohale, et ka tähtaja ennistamise taotlus ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides ja tuleb seega jätta rahuldamata. Lisaks asus kohus seisukohale, et riigi õigusabi menetlemine ei saa olla tähtaja ennistamise põhjuseks. Tulenevalt TsMS § 187 lg-st 6 oleks avaldaja pidanud esitama õigeaegselt kaebuse ning kohus oleks saanud võimalikke puuduseid kõrvaldades arvestada ka riigi õigusabi menetlusega. Vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus on infosüsteemist riigi õigusabi pakkumise vastu võtnud juba 10.01.2014. a ning alates sellest ajast oli võimalik esitada ka juriidiliselt korrektne kaebus. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1; § 371 lg 1 p-ist 4 keeldus kohus kaebuse menetlusse võtmisest, kuna kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtutäituri 11.11.2013. a otsus on jõustunud. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 ja lg 10 alusel Viivi Liivi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Viivi Liiv esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus jõudnud ebaõigesti järeldusele, et hiljemalt 11.02.2014. a langes ära määruskaebuse esitaja poolt toodud põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks ning kaebus oleks pidanud kohtusse jõudma hiljemalt 20.02.2014. a. Määruskaebuse esitaja arvates jättis kohus siinkohal tähelepanuta olulise asjaolu – takistuse äralangemisena ei saa käsitleda isikule riigi õigusabi andmise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. Kuna kohtusse kaebuse esitamisega kaasnevad isikule kulutused, siis ei saa seda teha enne kliendiga konsulteerimata. Määruskaebuse esitaja sai oma kliendilt kogu vajaliku info ja materjalid kätte 15.04.2014. a. Seega tuleneb, et takistuse äralangemist tuleb hakata lugema nimetatud kuupäevast;

2) on määruskaebuse esitaja poolt menetlustähtaja möödalaskmiseks mõjuvad põhjused, sest kohtutäituriga seotud vaidlused on õiguslikult keerukad, mistõttu pöördus määruskaebuse esitaja kohtu poole riigi õigusabi taotlusega erinevate kohtutäituri toimingute ja otsuste vaidlustamiseks juba augustis 2013. a. Kuna riigi õigusabi taotleja on kohtusse pöördudes kirjeldanud ka konkreetselt seda, milleks tal riigi õigusabi vaja on, siis tuleks juba sellest hetkest lugeda kaebus määruskaebuse esitaja oskuste kohaselt esitatuks ja vormistatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

29. aprilli 2014. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud Viivi Liivi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest. Viivi Liiv esitas 25.10.2013. a Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-50894 taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus. Maakohus jättis 08.11.2013. a määrusega taotluse käiguta ja palus taotlejal täpsustada, milleks riigi õigusabi soovitakse. Viivi Liiv kõrvaldas riigi õigusabi taotluse puudused tähtaegselt. Viivi Liiv soovis riigi õigusabi, et esitada kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 09.02.2013. a ja 11.11.2013. a otsuse peale. Tartu Maakohus rahuldas 02.01.2014. a määrusega taotluse ja andis Viivi Liivile riigi õigusabi. Tartu Maakohtu 02.01.2014. a määrus jõustus Tartu

Ringkonnakohtu 10.02.2014. a määrusega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et advokaat Janar Kuus võttis riigi õigusabi pakkumise vastu 10.01.2014. a. Liivi Liiv esitas kaebuse kohtutäituri 11.11.2013. a otsuse peale 24.04.2014. a. Koos kaebusega esitas Viivi Liiv taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Maakohus on õigesti leidnud, et hiljemalt 11.02.2014. a langes ära avaldaja põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks (pärast riigi õigusabi andmise määruse jõustumist) ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 20.02.2014. a. Kuna vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus võttis riigi õigusabi pakkumise vastu juba 10.01.2014. a, oli esindajal piisavalt aega esindajatavaga suhtlemiseks ja vajalike materjalide kogumiseks. Avaldaja on põhjendamatult esitanud kaebuse alles 24.04.2014. a. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Avaldaja on esitanud koos kaebusega tähtaja ennistamise taotluse 24.04.2014. a ehk hilinenult ja seetõttu on menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja toonud välja mõjuvaid põhjuseid, miks ta esitas kaebuse ja taotluse tähtaja ennistamiseks hilinenult. Asjaolu, et esindaja ei saanud esindatavaga ühendust, ei ole mõjuvaks põhjuseks jätta seadusest tulenevad tähtajad järgimata. Maakohus keeldus õigesti avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest, sest kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.

6. Määruskaebuse esitaja väide, et riigi õigusabi taotluses märgitud probleemi kirjeldus tuleb lugeda kaebuseks kohtutäituri otsuse peale, ei ole põhjendatud. Riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Avaldaja ei esitanud tähtaja kestel kaebust kohtutäituri otsuse peale ega taotlust kaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks.

7. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Viivi Tomson Andra Pärsimägi