4-14-2544/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-14-2544

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juunil 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-2544 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Orvi Tali ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Liina Kaev Väärteoasi Viljar Eeriku väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.04.2014 otsus Kaebuse esitaja Viljar Eerik (ik: 38204305211, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx) Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri vanem väärteomenetleja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.04.2014 otsus Viljar Eeriku väärteoasjas nr 4-14-2544 jätta muutmata.

2. Viljar Eeriku apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 2014. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo poolt on 10.03.2014 koostatud väärteoprotokoll nr AB 1248923 selles, et Viljar Eerik 10.03.2014 kella 10:06 ajal juhtis Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn – Narva mnt 30. kilomeetril mootorsõidukit Citröen Berlingo, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxx, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,39+/-0,05 mg, seega mitte vähem kui 0,34 mg. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus V. Eerik sellega LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada V. Eerikut arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohus mõistis 22.04.2014 otsusega väärteoasjas nr 4-14-2544 V. Eeriku süüdi LS §

224 lg 2 järgi ning karistas teda 15 päeva pikkuse arestiga. Kohus määras vastavalt KarS § 66 lgtele 1 ja 3 aresti kandmisele ositi, kuid mitte vähem kui 2 päeva korraga. Kohtuotsusega kohustati

V. Eerikut ilmuma aresti kandmisele hiljemalt 1. juuliks 2014 ning tähtaegselt aresti kandmata jätmisel nähti ette kohaldada V. Eeriku suhtes sundtoomist arestimajja. Kohtuotsusega kohaldati

V. Eerikule LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. V. Eerikule karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada

V. Eerikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras korduvalt karistatud, s.h rahatrahvidega, kehtivaid väärteokaristusi on üks (tl 12–14). Isikul on rahatrahv tasumata. V. Eerikule varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu leidis kohus, et isikut tuleb karistada arestiga.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu 22.04.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik V. Eerik, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas, leides, et temale mõistetud karistus on liiga raske. Apellant palub temale mõistetud karistust vähendada nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Apellatsiooni põhjendustes märgib V. Eerik, et ta ei tajunud endal alkoholi lubatust suurema koguse esinemist ega asunud tahtlikult sõidukit sellises seisundis juhtima. Seetõttu on apellandi hinnangul põhjendatud leebema karistusmäära valik. V. Eerik märgib, et kuna vahepeal oli rahalise sissetulekuga probleeme, on jäänud mõned karistused tasumata, kuid ta on tänaseks astunud samme võlgnevuste likvideerimiseks ja vähendamiseks. Samuti vajab ta juhtimisõigust oma tööülesannete täitmiseks, mistõttu sedavõrd pikaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine süvendab majanduslikku kitsikust veelgi.

Kohtuistung

4. Menetlusalune isiku Viljar Eerik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi temale oli kohtuistungi aeg ja koht teatavaks tehtud. Menetlusalune isik ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta maakohtu otsus muutmata ning menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis, et tema teada on isikule esitatud kahtlustus sarnase raskemalaadse süüteo KarS § 424 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. V. Eerik vaidlustab oma apellatsioonis Harju Maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas, leides, et karistus on liiga raske, ning taotledes karistust vähendada nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud apellatsiooni läbi ning kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamiseks V. Eerikule põhikaristusena 15 päeva pikkuse aresti mõistmise osas ega ka lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse 6 kuuks äravõtmise osas ei anna alust apellanti väide, et ta ei tajunud endal alkoholi lubatust suurema koguse esinemist ega asunud tahtlikult sõidukit sellises seisundis juhtima.

Ringkonnakohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohustus veenduda selles, et ta ei oleks seisundis, mille korral on sõiduki juhtimine keelatud, lasub aga sõidukit juhtima asudes isikul endal. Käesolevas asjas on tuvastatud, et V. Eerik oli sõidukit juhtides alkoholijoobes ja seega juhile keelatud seisundis.

Seega ei ole V. Eerik ise näidanud üles vajalikku hoolsust veendumaks selles, et tema tervislik seisund vastab tingimustele, mille korral tohib sõidukit juhtida. Harju Maakohus on V. Eerikule karistuse mõistmisel põhjendatult arvestanud seda, et V. Eerikut on varem väärteokorras karistatud, kehtivaid väärteokaristusi on üks – PPA Põhja prefektuuri 27.02.2013 otsusega väärteoasjas nr 2376,13,000468/4 karistati V. Eerikut LS (2011) § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 900 eurot (tl 12 pöördel). Isikul on rahatrahv tasumata.

Vaatamata varasemale karistatusele on V. Eerik jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega ei ole varasem karistatus rahatrahvi näol V. Eeriku puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvesse võttes V. Eeriku poolt liiklusalaste rikkumiste korduvust, samuti seda, et varasem rahatrahv on tema poolt tasumata, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilise karistuse – aresti – mõistmine. Võttes aga arvesse seda, et joobeseisundis juhtimise puhul on tegemist eriti ohtliku rikkumisega, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht aresti kohaldamises keskmises määras, s.o 15 päeva.

Seejuures on maakohus V. Eerikule vastu tulles võimaldanud tal kanda aresti ositi.

V. Eerik märgib oma apellatsioonis, et kuna vahepeal oli tal rahalise sissetulekuga probleeme, on jäänud mõned karistused tasumata, kuid ta on tänaseks astunud samme võlgnevuste likvideerimiseks ja vähendamiseks. Seoses apellandi niisuguse väitega märgib ringkonnakohus, et ainuüksi asjaolu, kas isik on varasemad rahatrahvid tasunud või mitte, ei olegi keskseks argumendiks kergemaliigilise karistuse kohaldamisel. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki, mitte aga isikult raha kättesaamise eesmärki, kannab ka rahatrahv. Olukorras, kus aga varem kohaldatud kergemaliigilisem karistus rahatrahvi näol ei ole oma eesmärki täitnud, st ei ole mõjutanud isikut süütegude toimepanemisest hoiduma, ei ole ka võimalik seda enam kohaldada.

6. Arvestades liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks on seetõttu põhjendatud kohaldada ka V. Eerikule LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Nimetatud lisakaristuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu üles apellandi väited juhtimisõiguse vajaduse kohta seoses oma tööülesannete täitmisega. Seonduvalt selle apellandi väitega märgib ringkonnakohus, et kuivõrd isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusalaste teadmiste olemasolu, sealhulgas ka liiklusseaduse sätete tundmine, siis seega peab mootorsõiduki juhtimise õigust omav isik olema teadlik nii liiklusnõuetest kui ka nende nõuete rikkumise eest oodatavast karistustest, sealhulgas lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest. Ka ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna juhtimisõiguse vajalikkus seoses oma igapäevatööga. Sellest tulenevalt pidanuks isik piisavat hoolsust üles näidates tegema kõik enesest oleneva, et vältida oma süülist käitumist ja sellega vältimatult kaasnevat karistust, mis paraku isiku majanduslikku olukorda negatiivselt mõjutab. V. Eerik teadlikult osales aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina joobeseisundis, s.o iseendale ja ka teistele liiklejatele ohtlikus seisundis. Ringkonnakohus leiab, et sellise isiku liiklusest kõrvaldamiseks lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamine on seetõttu õigustatud ning on kooskõlas karistuspoliitikaga ja väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Käesoleva väärteoasja materjalidest aga ei nähtu niisuguseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.

7. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus V. Eerikule karistuseks mõistetud aresti ning samuti ka lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. V. Eerikule mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.04.2014 otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Orvi Tali Ivi Kesküla