2-12-36048/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2014.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-36048

Tsiviilasi

XXXhagi XXXja XXX(endise nimega XXX) vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

113 027.66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood 35308190228, elukoht Pällo tee

2, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa)

Hageja esindaja: Tiiu Siig (OÜ Juristibüroo IUSTE,

Nunne 7, Tallinn, e-post tiiusiig@urge.ee)

Kostja 1: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

aivar.XXX )

Kostja 2: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

11.06.2014 toimunud kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjatelt XXX ja XXX solidaarselt hageja XXX kasuks võlgnevus

summas 113 027,66 eurot (sh põhivõlgnevus summas 83 724,26 eurot ja viivis

29 303,40 eurot).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta solidaarselt XXX ja XXX kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 17. novembril 2008. a sõlmiti XXX

(Laenuandja), XXX OÜ, keda esindas juhatuse liige XXX(Laenusaaja I/Kohustuste üleandja) ja

OÜ XXX, keda esindas juhatuse liige XXX (Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtja) vahel

laenuleping ja kohustuse ülevõtmise leping (Leping). Lepingu p-s 1.1. leppisid pooled kokku, et

Laenusaaja I/Kohustuse üleandja annab üle ja Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtja võtab üle

Laenusaaja I/Kohustuse üleandja rahalise kohustuse Laenuandja ees, milleks on Laenusaaja

I/Kohustuse üleandja kohustus tagasi maksta Laenuandjale laen summas üks miljon kakssada

kümme tuhat krooni (1 210 000 krooni). Laenu summas üks miljon kakssada kümme tuhat (1

210 000) krooni tagastamise kohustus tuleb Laenusaaja I/Kohustuse üleandja ja Laenuandja

vahel sõlmitud suulisest laenulepingust, mille alusel Laenuandja kandis laenuna Laenusaaja

I/Kohustuse üleandja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas järgmiste

ülekannetega: 26.04.2006 – 500 000 krooni, 05.06.2006 - 210 000 krooni, 16.06.2006 – 500 000

krooni; kokku üks miljon kakssada kümme tuhat (1 210 000) krooni, mille kättesaamist kinnitab

Laenusaaja I/Kohustuse üleandja oma allkirjaga Lepingul. Lepingu p-s 1.3. leppisid pooled

kokku, et Laenuandja annab Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtjale sihtotstarbelist laenu ükssada

tuhat (100 000) krooni SEB Ühispangast võetud pangalaenu kustutamiseks. Lepingu punkti 1.5.

kohaselt Lepingule alla kirjutades, kinnitas Laenusaaja II /Kohustuse ülevõtja, et Laenusaajalt

I/Kohustuse üleandjalt üle võetud rahaline kohustus Laenuandja ees tagasi maksta laen üks

miljon kakssada kümme tuhat (1 210 000) krooni ja Laenuandjalt saadud sihtotstarbeline laen

ükssada tuhat (100 000) krooni, on käsitletav ühtse laenuna summas üks miljon kolmsada kümme

tuhat (1 310 000) krooni (83 724,26 eur) (edaspidi Laenusumma), mille Laenusaaja II/Kohustuse

ülevõtja kohustub Laenuandjale tagastama Lepingus ettenähtud tingimustel ja korras. Lepingu

punktis 1.6. leppisid pooled kokku selles, et Laenusumma tagasimakse periood on 52 kuud:

jaanuar 2009 – mai 2012. Laenusumma tagasimakse lõpptähtaeg on 25. mai 2012. a. Laenu

tagasimaksmine toimub Eesti kroonides. Lepingu p 2.1. nägi ette laenu summa tagastamist osade

kaupa igakuuliste maksetena summas kakskümmend viis tuhat sada üheksakümmend kaks

krooni ja 30 senti (25 192,30) (1610,08 eur) (edaspidi Tagasimakse). Esimese Tagasimakse

kohustus Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtja kandma Laenuandja arveldusarvele hiljemalt 25.

jaanuariks 2009. aastal (Lepingu p 2.1.).

17. novembril 2008. a sõlmis hageja Laenuandja XXX kostjate XXX ja XXX (Käendajad)

Lepingu tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt juhul, kui Laenusaaja

II/Kohustuse ülevõtja OÜ XXX ei täida 17. novembril 2008. a sõlmitud laenulepingust ja

kohustuse ülevõtmise lepingust, (edaspidi nimetatud Leping) tulenevat kohustust tagastada

Laenuandjale Laenusumma üks miljon kolmsada kümme tuhat (1 310 000) krooni Lepingus

toodud tingimustel ja tähtaegselt, kohustuvad Käendajad:

- vastutama Laenuandja ees laenu mittetähtaegse tagastamise korral kogu tagastamata

Laenusumma ja tasumata viiviste maksmise eest, samuti Laenuandjale võla sissenõudmisega

seotud kulutuste ning muu kahju hüvitamise eest. Käendajate vastutuse rahaliseks

maksimumsummaks on kaks miljonit (2 000 000) krooni (Käenduslepingu p 1.1.1).

- vastutama Laenuandja ees koos Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtjaga kui solidaarsed võlgnikud

(Käenduslepingu p 1.1.2).

Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtja OÜ XXX, kes on 30.11.2010. a registrist kustutatud, Lepingust

tulenevate kohustuste täitmisele ei asunudki. 26.01.2010. a saatis hageja OÜ-le XXX kirja

teatega kohustuse rikkumisest ja täiendava tähtaja andmisest võla ja viivise tasumiseks. OÜ XXX

talle Lepingust tulenevat kohustust täiendaval tähtajal ei täitnud.

10.02.2010. a saatis hageja XXX kostjatele (Käendajatele) kirja, milles teatas, et OÜ XXX ei

täida talle Lepingust tulenevat võla tagastamise ja viivise maksmise kohustust. Käenduslepingu

punktis 3.3 kokkulepitud 14 kalendripäeva jooksul, s.o. 22.03.2010. a, kostjad oma kohustust ei

täitnud, nõutud võlga ja viivist summas 627 540,19 krooni (40 107,13 eur) hageja arveldusarvele

üle ei kandnud. 08.04.2010. a saatis hageja põhivõlgnikule OÜ-le XXX (Laenusaaja

II/Kohustuse ülevõtja) ja kostjatele/käendajatele teate 17.11.2008. a sõlmitud Lepingu

erakorralisest ülesütlemisest.

08.03.2010. a teavitas hageja kostjaid VÕS § 146 lg 2 järgi OÜ XXX suhtes pankrotimenetluse

algatamist. OÜ XXX pankrotimenetluse lõpetamise tõttu ei saanud hageja esitada oma nõuet

põhivõlgniku vastu pankrotimenetluses (VÕS § 146 lg 2 esimene lause).

13.09.2010. a allkirjastasid kostjad võlakirja (edaspidi Võlakiri), kus solidaarvõlgnikena

veelkord tunnistasid neile 17.11.2008. a sõlmitud Käenduslepingust tulenevat võlga (Võlg)

hageja XXX ees seisuga 13.09.2010. a summas 1 310 000 krooni (83 724,26 eur). Võlakirjas

kinnitasid kostjad, et esimesed Võla tagasimaksed toimuvad perioodil 01.01.2011. a –

31.05.2011. a summas 40 000 krooni ja perioodil 01.06.2011. a – 31.12.2011. a summas 60 000

krooni. Järgnevate Võla tagasimaksete suuruses ja tähtajas kohustusid kostjad sõlmima

täiendavaid kokkuleppeid kuni Võla täieliku tasumiseni. Võlakirjas kokkulepitud esimesi Võla

tagasimakseid kostjad ei ole teinud. 19.07.2011. a hageja e-kirjale kostjad Võlakirjas lubatu

täitmisega ei reageerinud.

Kostjatel on alates 23.04.2010. a täitmata neile käendajatena Käenduslepingust tulenev

solidaarne kohustus tasuda hagejale seoses Lepingu erakorralise ülesütlemisega 08.04.2010. a

kogu Laenusumma 83 724,26 eur. Käenduslepingu täitmata jätmisest tuleneb kostjatele hageja

ees võlg summas 83 724,26 eur, mida hageja on õigustatud eelnimetatud faktilistel ja õiguslikel

alustel kostjatelt solidaarselt sisse nõudma.

Lisaks võlanõudele on hagejal õigus VÕS § 113 lg 1 ja Käenduslepingu p 1, 2 alusel nõuda

kostjatelt solidaarselt viivist 0,5 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Vastavalt

Lepingu erakorralise ülesütlemise teatele 08.04.2010. a oli Laenusumma täieliku tagastamise

kohustus muutunud sissenõutavaks alates 23.04.2010. a. Kostjad on seisuga 23.09.2012. a olnud

rahamaksmise kohustuse täitmisega viivituses 29 kuud ehk ca 870 päeva. Hageja nõuab kostjatelt

viivist 29 303,40 eurot arvestusega, et viivise suurus päevas on 0,5% 83 724,26 eurot, seega

418,62 eurot korrutatud viivitatud päevade arvuga - 70.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlg summas 83 724,26 eurot ja

viivis summas 29 303,40 eurot, kokku 113 027,66 eurot ja kohtukulud jätta solidaarselt kostjate

kanda.

Kostjate vastuväited

Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad hagi jätta rahuldamata.

Kostjate vastuväidete kohaselt hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et XXX OÜ

on saanud nn sihtotstarbelise laenu summas 100 000 krooni. Seetõttu tuleb hageja sellekohane

väide jätta tähelepanuta. XXX OÜ ei ole hagejalt kunagi laenu summas 1 210 000 krooni võtnud,

vaid hageja poolt teostatud ülekande näol oli tegemist XXX OÜ-s osaluse omandamisega.

Hageja omandas 11.04.2006.a. XXX OÜ osa nimiväärtusega 4000 Eesti krooni ehki 10 %

äriühingu osakapitalist ning 15.02.2007.a. on ta omandanud äriühingu osa nimiväärtusega 4000

krooni ehk 10% äriühingu osakapitalist. Seega moodustas hageja osalus XXX OÜ-s kokku 20%

äriühingu osakapitalist. XXX OÜ osa nimiväärtusega 4000 krooni (10%) omandamise eest tasus

hageja 26.04.2006.a ja 05.06.2006.a. kokku 710 000 Eesti krooni. Osa eest tasus hageja

ülekursiga, mis on märgitud ka 2006 majandusaastaaruandes aažiona. Asjaolu, et hageja tasus

ülalnimetatud kuupäevadel XXX OÜ-le osa omandamise eest ülekursiga, kinnitab äriühingu

2005 majandusaasta aruanne, kus aazio märge puudub. Ülejäänud 10% XXX OÜ osakapitalist

omandas hageja 15.02.2007, mille eest on ta tasunud 16.06.2006 500 000 krooni. Nimetatud

summa ei läinud osa võõrandanud osanikele (XXXja XXX ), vaid osaühingule vajaliku vara

ostmiseks ehk osaühingu tarvis. Seega oli hageja XXX OÜ osanikuks perioodil 11.04.2006 kuni

16.10.2008.

Ülemaailmse majanduslanguse tõttu 2008. aastal on XXX OÜ käive oluliselt vähenenud ning

hageja otsustas lahkuda XXX OÜ-st ning jätkata äritegevust XXX OÜ-s, kus ta omandas

29.07.2008.a. äriühingu osa nimiväärtusega 20 000 Eesti krooni, mis moodustas 50% äriühingu

osakapitalist. Arvestades sellega, et hageja kulutas märkimisväärse summa XXX OÜ osade

omandamiseks, kuid lahkus äriühingu osanike ringist kahe aasta pärast, palus ta kostjatel

vormistada osade eest tasutud summad laenuks ning nende summade tagastamise kohustuse anda

üle XXX OÜ-le, mille osanikuks ta oli. Laenulepingu vormistamise ja laenusumma üleandmise

eesmärk seisnes selles, et sellisel viisil saaks hageja endale kuuluvast äriühingust tagasi XXX

OÜ osade omandamiseks kulutatud raha. Seega püüdis hageja laenulepinguga võtta XXX OÜ-st

maksuvaba kasumi välja. Selleks, et laenuleping oleks usaldusväärsem, palus hageja kostjatel

allkirjastada ka käendusleping, mis tagab väidetava laenusumma tagastamist juhul, kui XXX OÜ

ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Kostja 1 nõustus oma ealisest

kogenematusest (kostja 1 oli 2008. aastal 26-aastane) tulenevalt nii laenu- kui ka käenduslepingu

allakirjutamisega, eeldades, et nimetatud lepingud on formaalse iseloomuga ning ei too kostjale

õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel on tegemist näilike tehingutega TsÜS § 89 lg 1 mõttes.

Tehingu näilikkust kinnitavad järgmised asjaolud: Hageja esitas n-ö. iseenda äriühingule (XXX

OÜ) pretensiooni laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks alles 26.01.2010 ehk siis, kui

tema 50 % osalusega äriühingu XXX OÜ vastu oli esitatud pankrotiavaldus. Hageja oli OÜ XXX

osanik, kellele kuulus 50% osaühingu osakapitalist ning ta oli teadlik osaühingus toimuvast.

Hageja ei ole kordagi nõudnud väidetava laenusumma tagastamist XXX OÜ-lt kahe aasta jooksul

ja seda ajal, kui ta oli XXX OÜ osanik. Samuti ei ole ta pärast n-ö. laenu- ja käenduslepingu

17.11.2008.a. sõlmimist nõudnud XXX OÜ-lt väidetava laenu tagastamist kuni äriühingu vastu

pankrotiavalduse esitamiseni jaanuaris 2010 ehk aasta pärast väidetava laenusumma tagastamise

kohustuse tekkimist, kuigi laenulepingu p. 1.6 järgi, kohustus XXX OÜ alustama laenusumma

tagastamist alates jaanuarist 2009 ning hageja kinnitas oma hagiavalduses, et ei ole ühtegi makset

kätte saanud. Hageja esitas esimese nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks alles 4

aasta möödumisel ning seda siis, kui XXX OÜ vastu oli esitatud pankrotiavaldus. Tehingu

näilikkust kinnitab ka see, et XXX on võtnud endale 17.11.2008 laenulepinguga XXX OÜ

osanike 14.11.2008 otsusega kohustuse tasuda oma äriühingu arvelt väidetava XXX OÜ

võlgnevuse enda ees. Seega, selline hageja tegevus tõendab seda, et tegelikkuses ei eksisteerinud

mingisugust võlgnevust hageja ees. Hageja on olnud alates 29.07.2008 kuni 30.11.2010 XXX

OÜ osanikuks ehk kuni äriühingu pankrotimenetluse lõpetamiseni. Kuna laenuleping oli

sõlmitud äriühingust rahaliste vahendite väljaviimiseks, on alust arvata, et vähemalt osa n-ö.

laenusummast võttis hageja XXX OÜ-st välja.

Pärast seda, kui XXX OÜ vastu oli esitatud pankrotiavaldus ning alustatud pankrotimenetlus,

hakkas hageja oma lepingulise esindaja Tiiu Siig kaudu nõudma fiktiivsest käenduslepingust

tuleneva kohustuse täitmist. Hageja esindaja Tiiu Siig on selgitanud kostjatele, et vaatamata

sellele, et nemad sõlmisid fiktiivse käenduslepingu, peavad nad täitma käenduslepingust

tuleneva kohustuse, kuna tegemist on korrektse juriidilise dokumendiga ning hagejal on õigus

nõuda lepingus toodud tingimuste täitmist isegi siis, kui kohustust ei ole olemas, kuna hageja

õigus tuleneb käenduslepingust, mille kostjad on allkirjastanud. Kuna tegemist oli advokaadiga

(Tiiu Siig), olid kostjad veendunud, et nemad ei pääse käenduslepinguga võetud olematute

kohustuste täitmisest, mistõttu nõustusid nad kirjutama 13.09.2010 võlakirjale alla. Kostjad on

seisukohal, et hageja soovib alusetult rikastuda kostjate arvelt, kasutades selleks pahatahtlikult

fiktiivset laenu- ja käenduslepingut. Seetõttu tuleb hageja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes õiguslikke tähendust omavates asjaoludes:

1) hageja, XXX OÜ ja OÜ XXX vahel on 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja kohustuste

ülevõtmise leping, mille alusel OÜ XXX võttis üle XXX OÜ rahalise kohustuse hageja

ees, milleks on XXX OÜ kohustus maksta hagejale laenu summas 1 210 00 krooni ja mis

tuleneb hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud suulisest laenulepingust, mille alusel hageja

kandis laenuna XXX OÜ arveldusarvele 26.05.2006- 500 000 krooni, 05.06.2006-

210 000 krooni, 16.06.2006- 500 000 krooni, kokku 1 210 000 kooni ja hageja annab

OÜ-le XXX sihtotstarbelist laenu 100 000 krooni SEB Ühispangast võetud laenu

kustutamiseks (I kd tlk 21-24);

2) hageja, kostja 1 ja kostja 2 vahel on 17.11.2008 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt

juhul kui OÜ XXX ei täida 17.11.2008 sõlmitud laenulepingust ja kohustuse ülevõtmise

lepingust tulenevat kohustust tagastada hagejale 1 310 000 krooni lepingus toodud

tingimustel kohustuvad kostja 1 ja kostja 2 vastutama hageja ees koos OÜ-ga XXX kui

solidaarsed võlgnikud (I kd tlk 26-28);

3) 13.09.2010. a allkirjastasid kostjad võlakirja, milles solidaarvõlgnikena tunnistasid neile

17.11.2008. a sõlmitud käenduslepingust tulenevat võlga hageja ees seisuga 13.09.2010.a

summas 1 310 000 krooni (83 724,26 eurot) (I kd tlk 56);

4) hageja esitas OÜ-le XXX 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja kohustuse ülevõtmise

lepingu ütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja 10 päeva lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks (I kd tlk 29-30);

5) hageja ütles 08.04.2010 OÜ-ga XXX 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja kohustuse

ülevõtmise lepingu erakorraliselt üles (I kd tlk 38-39).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Kohtu hinnangul on hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjatelt

käenduslepingu alusel hageja, XXX OÜ ja OÜ XXX vahel 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja

kohustuste ülevõtmise lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Nimelt palub hageja kostjatelt

solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 113 027,66 eurot, mis koosneb põhivõlast summas

83 724,26 eurot ja viivistest summas 29 303,40 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle, et 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja kohustuse ülevõtmise lepingu

alusel OÜ XXX on saanud hagejalt laenu 100 00 krooni. Vaidlus on selle üle, kas OÜ XXX on

saanud hagejalt laenu summas 1 210 000 krooni 2006. aastal sõlmitud suulise lepingu alusel ning

kas 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja kohustuse ülevõtmise lepinguga on OÜ XXX üle

võtnud XXX OÜ kohustuses summas 1 210 000 krooni hageja ees. Samuti vaidlevad pooled

selle üle kas kostjad vastutavad käendajatena OÜ XXX kohustuste eest hageja ees.

Kostjate kohustus tuleneb lepingust. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki

võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandaja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul

õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et raha summa või asi võlgnetakse laenuna.

Kohus on tuvastanud, et 17.11.2008 hageja, XXX OÜ ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingu

ja kohustuse ülevõtmise lepingu punkti 1.1. kohaselt XXX OÜ annab üle ja OÜ XXX võtab üle

OÜ XXX kohustuse tagasi maksta hagejale laen summas üks miljon kakssada kümme tuhat

krooni (1 210 000 krooni). Laenu summas üks miljon kakssada kümme tuhat (1 210 000) krooni

tagastamise kohustus tuleb OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud suulisest laenulepingust, mille

alusel hageja kandis laenuna OÜ XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas

järgmiste ülekannetega: 26.04.2006 – 500 000 krooni, 05.06.2006 - 210 000 krooni, 16.06.2006

– 500 000 krooni; kokku üks miljon kakssada kümme tuhat (1 210 000) krooni (tlk 21-24). Kohtu

hinnangul 17.11.2008 hageja, OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingu ja kohustuse

ülevõtmise lepinguga vormistati ümber hageja ja OÜ XXX varasem laenusuhe ning hageja, OÜ

XXX ja OÜ XXX vahel 17.11.2008 sõlmitud leping vastab VÕS § 396 lg 2 tunnustele.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 selgitanud, et peale VÕS § 30 sätestatu on võimalik ka

nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes

olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest

võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse

võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine, st. võlgnik peab tõendama,

et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse

kehtivusega, s.t. võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Sellise võlatunnistuse andmise

võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnistamises laenuna

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02, p-d 9 ja 10). Deklaratiivse võlatunnistuse

olemasolu hindamisel tuleb seega kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte.

Vaidlust pole selle üle, et 17.11.2008 sõlmitud lepinguga raha hageja OÜ-le XXX ei maksnud.

Deklaratiivse võlatunnistuse aluseks on hageja väidete kohaselt hageja ja OÜ XXX vahel

sõlmitud suulisest laenulepingust tulenevad kohustused. AS Swedpanga 12.01.2010 tõendiga on

leidnud tõendamist, et hageja Swedpangas olevalt arveldusarvelt on ajavahemikus 26.04.2006

kuni 16.06.2006 tehtud OÜ XXX arveldusarvele järgmised ülekanded: 26.04.2006 ülekanne

summas 500 00 krooni selgitusega „osanikemaks“, 05.06.2006 ülekanne summas 210 000 krooni

selgitusega „firma aktsiate ost“ ja 16.06.2006 ülekanne summas selgitusega „omanik laen

firmale“ (I kd tlk 13). Kostja esitatud vastuväidete kohaselt XXX OÜ ei ole hagejalt kunagi laenu

summas 1 210 000 krooni võtnud, vaid hageja poolt teostatud ülekande näol oli tegemist XXX

OÜ-s osaluse omandamisega. Kostja vastuväidete kohaselt hageja omandas 11.04.2006.a. XXX

OÜ osa nimiväärtusega 4000 Eesti krooni ehki 10 % äriühingu osakapitalist ning 15.02.2007.a.

on ta omandanud äriühingu osa nimiväärtusega 4000 krooni ehk 10% äriühingu osakapitalist.

Seega moodustas hageja osalus XXX OÜ-s kokku 20% äriühingu osakapitalist.

Kohus on 11.06.2014 toimunud kohtuistungil selgitanud kostjatele, et TsMS § 230 lg 1 järgi

lasub nimetatud asjaolude tõendamise kohustus kostjatel. Kohus leiab, et kostjad oma väiteid, et

eelnimetatud ülekannete sisuks oli hageja osaluse omandamine OÜ-s XXX, tõendanud ei ole.

Kostja 1 on 11.06.2014 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tema ja teine osanik andsid suulise

kokkuleppe alusel oma osad hagejale. Kohus märgib, et ÄS § 149 lg 4 sätestab, et osa

võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Vaidlust ei

ole selle üle ja kohus on äriregistri väljavõtte alusel tuvastanud, et hageja oli OÜ XXX osanik

ajavahemikus 11.04.2006-18.02.2008 (I kd tlk 112-114). Samas ei ole kostjad esitanud kohtule

osade võõrandamise lepinguid, millest nähtuks, et hageja poolt OÜ-s XXX osaluse omandamise

tingimuseks oli 1 210 000 krooni tasumine OÜ-le XXX.

Eeltoodust tulenevalt kohus loeb tõendatuks, et hageja ja OÜ XXX vahel oli võlasuhe, mille

kohaselt OÜ XXX võlgnes hagejale 1 210 000 krooni ja pooled kujundasid 18.11.2008 sõlmitud

laenulepinguga ja kohustuse ülevõtmise lepinguga kooskõlas VÕS § 396 lg 2 varasemad

kohustused ümber. Tehtud tahteavalduses olid poolte tahtele vastavad õiguslikud tagajärjed.

VÕS § 175 lg 1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta

võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik asub võlgniku asemele ja sama paragrahvi lg 2 sätestab,

et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid

kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kohus leiab, et hageja,

OÜ XXX ja OÜ XXX vahel 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja kohustuse ülevõtmise lepingu

punkt 1.1, milles leppisid pooled kokku, et XXX OÜ annab üle ja OÜ XXX võtab üle OÜ XXX

kohustuse tagasi maksta hagejale laen summas üks miljon kakssada kümme tuhat krooni (1 210

000 krooni) vastab VÕS § 175 lg 1 ja lg 2 tunnustele. Seega on OÜ XXX üle võtnud OÜ XXX

kohustuse tagasi maksta hagejale laen summas 1 210 000 krooni.

Kohus on tuvastanud, et 17.11.2008 hageja, OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingu

ja kohustuse ülevõtmise lepinguga Lepingu punktis 1.3. leppisid pooled kokku, et Laenuandja

annab Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtjale sihtotstarbelist laenu ükssada tuhat (100 000) krooni

SEB Ühispangast võetud pangalaenu kustutamiseks. AS Swedpank maksekorraldusega on

tõendatud, et hageja on 18.11.2008 kandnud OÜ XXX arveldusarvele 100 000 krooni selgitusega

“omaniku laen firmale” (tlk 25). Kohus leiab, et eelnimetatud kokkulepe vastab VÕS § 396 lg 1

sätestatud laenulepingu tunnustele.

Nimetatud lepingu punkti 1.5. kohaselt Lepingule alla kirjutades, kinnitas Laenusaaja

II/Kohustuse ülevõtja, et Laenusaajalt I/Kohustuse üleandjalt üle võetud rahaline kohustus

Laenuandja ees tagasi maksta laen üks miljon kakssada kümme tuhat (1 210 000) krooni ja

Laenuandjalt saadud sihtotstarbeline laen ükssada tuhat (100 000) krooni, on käsitletav ühtse

laenuna summas üks miljon kolmsada kümme tuhat (1 310 000) krooni (83 724,26 eurot)

(edaspidi Laenusumma), mille Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtja kohustub Laenuandjale

tagastama Lepingus ettenähtud tingimustel ja korras.

Kostjad on esitanud vastuväite, et 17.11.2008 sõlmitud laenulepingu ja kohustuse ülevõtmise

lepingu näol on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kostja vastuväite kohaselt

soovis hageja OÜ XXX omanike ringist lahkuda ja jätkata äritegevust XXX OÜ-s, kus ta

omandas 29.07.2009 äriühingu osa nimiväärtusega 20 000 krooni, mis moodustas 50% äriühingu

osakapitalist ning sellega seoses palus hageja vormistada XXX OÜ osade eest tasutud summad

laenuks ja nende summade tagastamise kohustus üle anda XXX OÜ-le, mille osanikuks ta oli.

Kostja vastuväidete kohaselt laenulepingu vormistamise ja laenusumma üleandmise eesmärk

seisnes hageja poolt OÜ XXX osade omandamiseks kulutatud raha maksuvabalt XXX OÜ-st

väljavõtmiseks.

TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et tehing on näilik, mille puhul on pooled kokk leppinud, et tehingu

tegemiselt tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahad

jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingu tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine.

Kohus leiab, et kostjate eelnimetatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule esitatud

14.11.2008 OÜ XXX ainuomanik XXX otsusest nähtuvalt on OÜ XXX ainuomanik XXX vastu

võtnud otsuse sõlmida laenuandja XXX ja kohustuse ülevõtja OÜ-ga XXX kohustuse

ülevõtmise leping, millega anda üle OÜ-le XXX rahaline kohustus laenuandaja XXX ees,

milleks on laenuandajalt saadud, kuid seni tagastamata laen summas 1 210 000 krooni (I kd tlk

12). Kohtule esitatud OÜ XXX 14.11.2008 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolek

võtnud vastu otsuse, et kiita heaks üldkoosolekule esitatud laenulepingu ja kohustuse ülevõtmise

lepingu projekt, mille järgi XXX OÜ annab üle ja OÜ XXX võtab üle XXX OÜ rahalise

kohustuse laenuandja XXX ees tagasi maksta XXX OÜ –le antud laen summas 1 210 000 krooni

ja osanik XXX annab OÜ-le XXX sihtotstarbelist laenu 100 000 SEB Ühispangast võetud laenu

kustutamiseks ( I kd tlk 18-19). Seega on laenu olemasolu kinnitanud kostja 1 oma allkirjaga

OÜ XXX ainuomaniku otsusel ning kostja 2 oma allkirjaga OÜ XXX üldkoosoleku otsusel

Kohtus leiab, et kohtule esitatud XXX OÜ 2009 majandusaasta aruande 14. leheküljel punktis 3

ja 4 on märgitud laenukohustused 100 000 krooni ja 1 210 000 krooni kinnitavad XXX OÜ

kohustusi hageja ees. XXX OÜ 2008. majandusaasta aruande leheküljel märgitud

puhaskasum/kahjum – 2 563 144 krooni tõendab XXX OÜ kasumi puudumist 2008. aastal ning

lükkab ümber hageja väite nagu püüdis hageja laenulepinguga võtta XXX OÜ-st maksuvaba

kasumit välja (I kd tlk 169-189).

Kohtu hinnangul 17.11.2008 sõlmitud lepingu näilikkust ei kinnita ka asjaolu, et hageja esitas

XXX OÜ-le pretensiooni laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks alles pärast seda kui

hageja 50% osalusega XXX OÜ vastu oli esitatud pankrotiavaldus ja asjaolu, et hageja ei ole

nõudnud OÜ-lt XXX laenusumma tagastamist 2 aasta jooksul kui ta oli OÜ XXX osanik.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist, et hageja ja OÜ XXX

vahel oli võlasuhe, mille alusel OÜ XXX võlgnes hagejale 1 310 000 krooni.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

17.11.2008 hageja, OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingu ja kohustuse ülevõtmise

lepinguga punktis 1.6. leppisid pooled kokku selles, et Laenusumma tagasimakse periood on 52

kuud: jaanuar 2009 – mai 2012. Laenusumma tagasimakse lõpptähtaeg on 25. mai 2012a. Laenu

tagasimaksmine toimub Eesti kroonides. Lepingu punkt 2.1. nägi ette laenu summa tagastamist

osade kaupa igakuuliste maksetena summas kakskümmend viis tuhat sada üheksakümmend kaks

krooni ja 30 senti (25 192,30) (1610,08 eurot) (edaspidi Tagasimakse). Esimese Tagasimakse

kohustus Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtja kandma Laenuandja arveldusarvele hiljemalt 25.

jaanuariks 2009. aastal (Lepingu p 2.1.). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et OÜ XXX hagejale

laenu tagasimakseid teinud pole ja laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud pole.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul

on tegemist kestvuslepinguga. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu

mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt

lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kestvuslepingu pool saab lepingu VÕS § 195 lg 1 järgi üles öelda teisele lepingupoolele

ülesütlemisavalduse tegemisega. 18.11.2008 sõlmitud lepingu punkt 4.2.3 kohaselt Laenuandjal

on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda tagastamata laenusumma kohest tagastamist

kui Laenusaaja II /Kohustuse ülevõtja on viivituses enam kui kahe tagasimaksega või ühe

tagasimaksega rohkem kui kolm kuud. 26.01.2010 kirjaga teatas hageja OÜ-le XXX, et

Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtjana ei ole täitnud talle Laenulepingu punktist 2.1 tulenevat

kohustust kanda igakuiselt alates 25. jaanuaris 2009.a. laenuandja arveldusarvele tagasimakse.

Perioodi eest jaanuar 2009-jaanuar 2010 oli Laenuandjale tegemata 13 tagasimakset kokku

summas 327 499,90 krooni. Lepingu punktist 2.2 tulenes kohustus tasuda viivist 0,5% tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest. Viivise summas seisuga 26.12.2009 moodustas 200 040,29

krooni. 26.01.2010 kirjas andis hageja täiendava tähtaja 10 päeva nõude kättesaamisest võla 327

499,90 krooni ja viivise 300 040,29 krooni maksmiseks Laenuandjale ja hoiatas, et kui

Laenusaaja II/Kohustuse ülevõtja täiendaval tähtajal oma kohustus ei täida, on Laenuandja

õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid, sh. ka VÕS § 196 lg 1, § 199 lg 1 ja Lepingu punkti

4.3.1 alusel Lepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu laenusummas tagastamist ( I kd tlk

34-37). XXX OÜ võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja ütles 17.11.2008. a sõlmitud Lepingu

erakorralisest üles alates 8. aprillist 2010. a. ning nõudis võlgnikelt kogu Laenusumma 1 310 000

(üks miljon kolmsada kümme tuhat) krooni tagastamist hiljemalt 22. aprilliks 2010. a Laenuandja

arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXX Swedbangas ( I kt tlk 38-39).

Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii laenulepingu ülesülemise formaalsed

tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Leping ülesütlemise korral jäävad

kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2).

Hageja laenulepingust tulenev nõue on kokku 113 027,66 eurot, sh põhiosa 83 724,26 eurot ja

põhiosa viivis 70 kalendripäeva eest 29 303,40 eurot.

VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka

tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on

piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla

seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud,

et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on tuvastanud, et 17.11.2008

sõlmitud käenduselepingu kohaselt kohustusid kostjad solidaarselt tagama OÜ XXX ja hageja

vahel 17.11.2008 sõlmitud laenulepingust ja kohustuse ülevõtmise lepingust tulenevat kohuse,

maksimumsummas 2 000 000 krooni tasumise eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

16.08.2010 Harju Maakohtu määrusega on lõpetatud OÜ XXX pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjad esitanud vastuväite, mille kohaselt kostjad

käenduslepingu sõlmimisel eeldasid, et nende poolt sõlmitud käenduslepingud on formaalse

iseloomuga ning ei too kaasa kostjatele õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma

vastuväiteid tõendanud. Otse vastupidiselt kostjad on 13.09.2010 allkirjastanud võlakirja, milles

nad on tunnistanud solidaarvõlgnikena (käendajatena) 18.11.2009. aastal sõlmitud

käenduslepingust tulenevat võlga hageja ees seisuga 13.09.2010 summas 1 310 000 krooni ja on

kinnitanud, et solidaarvõlgnikena maksavad võla tagasi üksi või koos osade kaupa järgmiselt:

2011.a. 1. jaanuar - 31. mai summas 40 000 krooni ja 2011. 1. juuni - 31. detsember summas

60 000 krooni ja järgnevate võla tagasimaksete suuruses ja tähtajas kohustuvad üksi või koos

sõlmima hagejaga uusi kokkuleppeid kuni võla täieliku tagastamiseni (I kd tlk 56). Kohus leiab,

et nimetatud võlakirjal on deklaratiivse võlatunnistuse tunnused, sest sellega kostjad sisuliselt

kinnitavad, et neil on käenduslepingust tulenevad kohustused hageja. Deklaratiivse

võlatunnistuse puhul peab võlgnik oma kohustustes vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks

tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-149-11, p 21). Käesolevas asjas ei ole kostjad kohtu hinnangul esile toonud ega tõendanud

asjaolusid, mis otseselt näitaksid kokkuleppega deklareeritud võla puudumist. Kostja

vastuväited, et tegemist on formaalsete kokkulepetega, mis ei pidanud kaasa tooma õiguslikke

tagajärgi, ei ole piisavad. Lisaks selle nähtub hageja esindaja ja kostjate vahelisest e-

kirjavahetusest, et kostjad on tunnitanud võlgnevust hageja ees ja on hageja esindajaga pidanud

kohtuväliseid läbirääkimisi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks ja võlgnevuse tasumise

graafiku sõlmimiseks (I kd tlk 50-55)

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuivõrd kostjad on käendajatena võtnud kohustuse

vastutada hageja ees 17.11.2008 sõlmitud laenulepingust ja kohustuse ülevõtmise lepingust

tulenevate OÜ XXX kohustuste eest, siis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg

summas 1 310 000 krooni (83 724,26 eurot).

Hageja on esitanud ka viivise nõude. Kuna hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist ja hageja

väitel on kostjad sellise kohustuse täitmisega viivituses, siis kohaldub selle nõude puhul VÕS §

113. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täimisega viivitamisel korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostjad on

käenduslepingu punktis 1.2 kokku leppinud, et tagasimaksetega hilinemise korral kohustub

Laenusaaja II/ /Kohustuse ülevõtja tasuma viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva

eest. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt vastavalt lepingu erakorralise ülesütlemise teatele

08.04.2010 oli laenusumma täieliku tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks alates

23.04.2010. Kostja on olnud seisuga 23.09.2012 raha maksmise kohustuse täitmisega viivituses

29 kuud ehk 870 päeva. Hageja nõuab kostjatelt viivist 29 303,40 eurot arvestusega, et viivise

suurus päevas on 0,5% 83 724,26 eurost, seega 416,62 eurot korrutatud viivitatud päevade arvuga

70. Kostja ei ole hageja viivisenõudele eraldi vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab seetõttu ka

hageja viivisenõude.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse summas 83 724,26 eurot ja viivise summas 29 303,40 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis

taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud

hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind

113 027,66 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt § 162 lg 12 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi

otsuse kostjate kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik