3-13-1787/61 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1787 Haldusasi J.S.’i kaebus Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 315 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — J.S. Vastustaja — Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 30.06.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirjaga nr 315 (tl 16-17) otsustati kohaldada kinnipeetav J.S.’i suhtes alates 02.07.2013 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise keelamine); 3) eraldi lukustatud kambrisse paigutamine. Käskkirja kohaselt tuli julgeolekuosakonna peaspetsialistil teha hiljemalt kolme kuu möödudes ettepanek kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekusest.

2

2. Käskkirja andmise ajendas julgeolekuosakonna spetsialisti 02.07.2013 õiend, mille kohaselt ohustab kinnipeetav oma käitumisega tõsiselt vangla üldist julgeolekut. Ta terroriseerib samas kambris viibivaid kaaskinnipeetavaid: võtab ära nende tubakatooted, keelab neil päevasel ajal kambris viibida ning omastab nende toiduaineid (vangla kauplusest ostetud maiustused ning toidukordadel vanglalt saadud leivatooted). Kinnipeetav ähvardab kaaskinnipeetavaid füüsilise vägivalla ja tapmisega, kui nad nimetatud tegevusest vanglaametnikke teavitavad. Samuti on ta korduvalt käskinud kambrist ära minna kaaskinnipeetavatel, kuna nad tema arvates kambrisse ei sobi. Õiendis viidati, et julgeolekuosakonna andmetel võib füüsiline vägivald

üsna tõenäoliselt aset leida lähiajal ning pole välistatud, et selle algatajaks võib pingeolukorrast tingituna olla

hoopis kannatajast kaaskinnipeetav. Arvestada tuleb, et kinnipeetav J. S.’i suhtes lõppes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses kaaskinnipeetavate füüsilise vägivallaga ähvardamisega 21.06.2013 ning sarnaseid abinõusid on tema suhtes varem korduvalt kohaldatud.

Käskkirja on allkirjastanud inspektor-kontaktisik kolmanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes. Käskkirja andmisel tugines Tallinna Vangla vangistusseaduse (VangS) § 12 lg-le 2, § 69 lg-le 1 ja lg 2 p-

dele 1, 3 ja 4 ning lg-le 4 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 12

lg-le 1.

3. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades märkis vangla oma kaalutlustes, et kinnipeetava järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangla üldise julgeoleku ning kinnipeetava suhtes võib kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Julgeolekuosakonna spetsialisti õiendist nähtuvalt võivad J. S.’il tekkida konfliktid teiste kinnipeetavatega. Kinnipeetavate vahelised füüsilised konfliktid on kvalifitseeritavad raske õigusrikkumisena, kuna nende tulemusena võidakse tekitada raskeid kehavigastusi ja ohustada kinnipeetavate elu ja tervist. Võimalike konfliktide vältimiseks tuleb J. S.’i suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuna tegemist on ennetava meetmega, pole nende kohaldamiseks vajalik reaalset ohuolukorda oodata, mis paneks ohtu kinnipeetavate elu ja tervise ning ühtlasi ka vangla julgeoleku.

Käskkirja andmisel leiti, et J. S.’i hoidmine koos teiste kinnipeetavatega pole turvaline. Kogutud teabest nähtuvalt võib ta oma ettearvamatu käitumise tõttu ohustada nii tema enda kui ka teiste isikute elu, tervist ja julgeolekut ning vangla julgeolekut. Seega on otstarbekas paigutada J. S. teistest avatud sektsiooni kinnipeetavatest eraldi lukustatud kambrisse, et takistada võimalike konfliktolukordade teket. Sellest tulenevalt on vajalik piirata ka tema vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust ning keelata spordisaalis kehakultuuriga tegelemine, kuna vastasel korral puutuks ta endiselt kokku teiste kinnipeetavatega ja eraldi lukustatud kambrisse paigutamine poleks otstarbekas.

4. J. S. esitas 26.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 315 õigusvastasuse tuvastamist. Kohus leidis 23.09.2013 määrusega, et kaebaja õiguste kaitseks oleks tõhusam esitada tühistamiskaebus, kuid läbimata on tühistamiskaebuse eeldusena vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus. Kaebaja on käskkirja vaidemenetluses küll vaidlustanud, kuid esitanud üksnes kohustamisnõude omavoli lõpetamiseks ja tema lukustatud kambrist vabastamiseks. Kohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, selgitades, et tühistamiskaebust on võimalik esitada pärast kohustusliku vaidemenetluse läbimist (tl 29-30).

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.10.2013 määrusega (tl 65-66) kaebaja määruskaebuse halduskohtu 23.09.2013 määruse peale ja tühistas halduskohtu määruse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks. Kuigi kinnipeetav ei ole vaides esitanud selgesõnalist taotlust käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, nähtub sellest tema tegelik tahe vabaneda käskkirjast ning kehtetuks tunnistamise taotlus on sellisel juhul hõlmatud kinnipeetava taotlusega ta lukustatud kambrist vabastada. Isegi juhul, kui kaebaja eesmärgiks on soov esitada vaidlustatud käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõue, võib kaebuse muutmine tühistamisnõudeks olla vajalik, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eelduseks vältida kahju tekkimist kehtetuks tunnistamise nõude esitamisega.

3

6. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 14.01.2014 kohtumäärusega käiguta, paludes kaebajal kaebuse nõudeid korrigeerida (tl 83). Kaebaja märkis vastuses kohtumäärusele, et soovib esitada kaebuse Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 315 tühistamiseks (tl 93-94, tõlge tl 97).

7. Kohus vabastas kaebaja 05.02.2014 kohtumäärusega kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis kaebuse menetlusse (tl 97a-100). Vastustajaks tunnistas kohus Tallinna Vangla. 05.05.2014 kohtumäärusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse (tl 142-143).

KAEBAJA SEISUKOHAD

8. Vastuseks halduskohtu 14.01.2014 määrusele, millega kaebajale anti tähtaeg oma nõuete täpsustamiseks, teatas kaebaja, et soovib esitada kaebuse Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 315 tühistamiseks (tl 93–

94 ja 97).

Kaebuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri koostud kiirustades ega sisalda põhjendusi. Kaebajat on põhjendamatult julgeolekumeetmeid kohaldades karistatud selle eest, et ta esitas kaebusi tema kambris kinnipeetavate vahel esinenud probleemide kohta ning ta püüdis kaitsta oma õigusi. Kaebaja väitel esitas ta 27.06.2013 kirjaliku avalduse olukorra kohta kambris ning 01.07.2013 kaebuse operatiivosakonna peale. Operatiivosakond aga tema kaebustele ei reageerinud ega võimaldanud kohtumisi operatiivosakonna töötajatega. Käskkirjast ei nähtu, kelle ütlustele VangS § 69 kohaldamisel tugineti. Kaebaja ei pea õigeks

käskkirjas esitatud etteheiteid, et ta on võtnud teiste kinnipeetavate sigarette ja toitu. Paljasõnaline on väide,

et ta on võtnud teiste kinnipeetavate leiba, sest tema ise saab vangalalt saia. Paljasõnalised on ka väited tapmisja peksmisähvarduste kohta. Tema kambrikaaslased R. ja S. ei oskagi vene keelt. Kaebaja märgib, et pole käskkirjas nimetatud tegudes süüdi ja soovib kaitsta oma ausat nime.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

9. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Seega on õiguspärased sellest tulenevad piirangud ning kaebuse esitaja õigusi ei ole täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega rikutud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldalused on sätestatud VangS § 69 lg-s 1 ning selles nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest.

9.1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineti VangS § 69 lg-le 1. Riigikohtu praktikast (halduskolleegiumi 20.04.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10) tulenevalt on julgeolekuabinõude kohaldamine käsitletav ennetava meetmena, et tagada vanglas julgeolek. Seega ei pea vangla ära ootama, millal reaalselt vangla julgeolek ohus on, vaid piisavalt põhjendatud kahtluse korral saab käituda ennetavalt. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-10). VangS § 69 lg 1 lause 2 võimaldab kohaldada julgeolekuabinõusid ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ning ei sea julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks üksnes konkreetse kinnipeetava enda käitumist vanglas, vaid raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamise.

9.2. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele VangS § 69 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks teistele isikutele või vangla julgeolekule. Käskkirja aluseks olevast teabest nähtuvalt ohustab kaebaja oma käitumisega tõsiselt vangla üldist

julgeolekut ning tal võivad tekkida konfliktid teiste kinnipeetavatega. Tõenäoliseks peeti füüsilise vägivalla

kasutamist lähiajal, samuti ohtu, et füüsilise vägivalla kasutamise algatajaks võib pingeolukorrast tingituna olla hoopis kaaskinnipeetav. Kinnipeetavate vaheliste füüsiliste konfliktide tulemusena võidakse tekitada

4 isikutele raskeid kehavigastusi, mille tulemusena võib ohtu sattuda kinnipeetava elu ja tervis. Selliste raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks saab täiendavaid julgeolekuabinõusid kasutada eelkõige ennetava meetmena ning ei ole vajalik, et reaalset ohuolukorda oodates seatakse ohtu kinnipeetava elu ja tervis ning ühtlasi ka vangla julgeolek. Kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud ennetava meetmena raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

9.3. Kaebaja suhtes alates 02.07.2013 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli Tallinna Vangla julgeolekuosakonnale laekunud informatsioon, mille kohaselt esinesid alused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, et ennetada ohtu vangla üldisele julgeolekule, samuti kaebajale endale, sest olemasoleva informatsiooni pinnalt ei saanud vanglateenistus välistada, et füüsilise vägivalla kasutamise algatajaks võib osutuda kaebuse esitaja poolt tagakiusatud kannatajast kaaskinnipeetav. Vastustaja pidi sellele informatsioonile kohaselt ja operatiivselt reageerima.

9.4. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine ja konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Kaebaja ei ole vanglale ette heitnud kaalutlusõiguse piiride või eesmärgi rikkumist. Vastustaja hinnangul on kaalutlus toimunud õiguspäraselt.

10. Vastustaja esitas kohtule eraldi suletud ümbrikus tõenditena dokumendid, millele teabevaldaja on seadnud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirangu, st tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks. Vastustaja märkis, et nimetatud dokumentide põhjal kohaldas Tallinna Vangla 02.07.2013 kaebuse esitaja suhtes VangS § 69 lg-s 1 toodud täiendavaid julgeolekuabinõusid, samuti lükkavad nimetatud dokumendid ümber kaebaja poolt esitatud vastuväited etteheidetele, mis puudutavad kambrikaaslaste sigarettide ja toiduainete omastamist ning vägivallaga ähvardamist.

Vastustaja taotles neile dokumentidele juurepääsupiirangu kehtestamist HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 alusel, leides, et vajadus kaitsta dokumentides sisalduvat teavet kaalub üles kaebaja ja kolmandate isikute huvi dokumentidega isiklikult tutvuda.

11. Halduskohus otsustas 03.04.2014 (tl 135-137) määrusega piirata osaliselt kaebaja õigust tutvuda haldusasja nr 3-13-1787 toimikuga, s.o vastustaja poolt kohtule kinnises ümbrikus edastatud dokumentide osas. Tuginedes HKMS § 79 lg-le 1 ning HKMS § 88 lg-tele 2 ja 3 märkis kohus järgmist. Juurdepääsuloa puudumine iseenesest ei kujuta endast alust toimiku juurde kuuluvate dokumentidega tutvumise piiramiseks. Asjas tähtsust omavate materjalidega tutvumise piiramine riivab kaebaja põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja avaldada oma seisukohti kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes, kuid välistada ei saa, et kaebaja tutvumine kinnises ümbrikus olevate dokumentidega võib kaasa tuua kolmandate isikute õiguste rikkumise või avaliku huvi ülemäärase kahjustumise. Esitatud dokumendis sisalduv teave on kohtu hinnangul praegusel juhul selline, mille kaebajale teatavaks saamisel võivad küllaltki tõenäoliselt olla kaalukad kolmandate isikute või vangla julgeolekut kahjustavad tagajärjed. Vangla julgeolek kujutab endast kahtlemata aga olulist avalikku huvi. Kohtu hinnangul on kinnises ümbrikus olevatel dokumentidel kajastatud sellist teavet, mille avaldamine kahjustaks avalikke või kolmanda isiku huve rohkem kui tõendite kaebajale esitamata jätmine.

Kaebaja ei vaidlustanud 03.04.2014 kohtumäärust.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

5

13. Asjas on vaidlustatud Tallinna Vangla käskkirjaga kinnipeetava suhtes VangS § 69 alusel järgmiste täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist: kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise (spordisaali kasutamise) keelamine ning eraldi lukustatud kambrisse paigutamine.

VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

VangS § 69 lg-s 2 loetletakse täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud abinõud. Selle sätte kohaselt on lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1), kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3) ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4). Seega on kaebaja suhtes kohaldatud VangS § 69 järgi lubatud meetmeid.

VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus ning edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Vaidlustatud käskkirja allkirjastas inspektor-kontaktisik kolmanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes. VSkE § 12 lg 1 kohaselt on üksuse juhi pädevuses teha otsus VangS § 69 lõike 4 esimese lause alusel. Seega andis vaidlustatud käskkirja pädev ametnik.

14. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas julgeolekuabinõu kohaldamine on vajalik ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69 (vt ka viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 11).

Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, sealhulgas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (halduskolleegiumi 25.09.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-06, p 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist.

Praegusel juhul on vaidlustatud käskkirjas välja toodud mõlemad nimetatud eeldused. Käskkirja kohaselt peeti ühelt poolt tõenäoliseks, et kaebajaga seotud konfliktiolukorras võib ta ise käituda vägivaldselt, ohustades kaaskinnipeetavaid ning seeläbi vangla julgeolekut üldisemalt. Teisalt nähtub käskkirjast, et kaebaja ja kambrikaaslaste vahel kujunenud olukorras on tõenäoline ka kaebaja enda vastu suunatud vägivald ja tema suhtes raskete kuritegude toimepanemine. Julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks ei ole üksnes konkreetse kinnipeetava enda käitumine vanglas, vaid ka raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamine. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetava meetme kohaldamise eesmärgiks võib olla ka kinnipeetava enda kaitstava õigushüve tagamine (viidatud otsus haldusasjas nr 3-3- 1-94-10, p 12 ).

15. Käskkiri, millega otsustatakse isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja valitakse konkreetsed meetmed, on kaalutlusotsus, mis toob kaasa isiku õiguste olulise piiramise. Kohtupraktika on sellisel juhul pidanud oluliseks järgida hoolikalt põhjendamiskohustust (halduskolleegiumi 17.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 23; viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 14). Kohus ei saa taolise ulatuslikku kaalumisruumi võimaldava kaalutlusotsuse puhul ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu, kuid saab hinnata kaalutlusõiguse kasutamise õiguspärasust ja põhjendamiskohustuse

6 täitmist ning muude menetlusnormide järgimist (vt nt halduskolleegiumi 02.04.2013 otsus haldusasjas nr 3- 3-1-72-13, p 23).

16. Kaebaja väitel on vastustaja käskkirja puudulikult põhjendanud ja sisustanud põhjendusi paljasõnaliste etteheidetega kaaskinnipeetavatelt sigarettide ja toidu äravõtmise ning vägivallaja tapmisähvarduste kohta.

17. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused, miks ühelt poolt kaebajast endast lähtuv oht kaaskinnipeetavatele ja vangla julgeolekule ning teisalt tõenäosus, et tema enda suhtes võidakse raskeid õigusrikkumisi toime panna, tingib täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Selliste abinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab hinnangu ohule ja tagajärgede saabumisele piiratud teabe põhjal (halduskolleegiumi 13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Nii on kohtupraktikas peetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisavaks et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12).

Praegusel juhul on vastustaja käskkirjas kirjeldanud, milles seisnevad kahtlused, et õigushüvede kahjustamine on tõenäoline ning et kahtlused tuginevad vangla julgeolekuosakonna kogutud teabel.

18. Konkreetsete abinõude valikul põhjendas vastustaja kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamist sellega, et julgeolekuosakonnale teada oleva informatsiooni põhjal pole kaebaja hoidmine koos teiste kinnipeetavatega turvaline ning on otstarbekas paigutada ta eraldi teistest avatud sektsiooni kinnipeetavatest. Vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist põhjendas vastustaja vajadusega vältida kokkupuuted teiste kinnipeetavatega. Vastasel korral ei teeniks eraldi lukustatud kambrisse paigutamine oma eesmärki.

19. Kaebaja peab paljasõnaliseks käskkirja põhjendusi osas, mis puudutavad kaaskinnipeetavatelt sigarettide ja toidu äravõtmise ning vägivallaja tapmisähvardusi. Kaebaja arvates on väide, et ta on võtnud teiste kinnipeetavate leiba, paljasõnaline seetõttu, et tema ise saab vangalalt saia ja leib on talle vastunäidustatud. Toiduainete äravõtmise kohta märgib kaebaja, et ajal, mil ta viibis kambris nr 1, ei ostnud keegi toiduaineid ning sigaretid olid tal endal olemas. Paljasõnalised on kaebaja arvates ka väited tapmisja peksmisähvarduste kohta, seejuures märgib kaebaja, et tema kambrikaaslased R. ja S. ei oskagi vene keelt.

20. Vastustaja on kohtule koos vastusega kaebusele esitanud suletud ümbrikus dokumendid, millele tuginedes kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning mis lükkavad ümber ka kaebaja poolt esitatud vastuväited etteheidetele, mis puudutavad kambrikaaslaste sigarettide ja toiduainete omastamist ning vägivallaga ähvardamist.

Kohus piiras 03.04.2014 määrusega HKMS § 79 lg 1 ja § 88 lg 2 alusel kaebaja juurdepääsu nimetatud tõenditele. Juurdepääsupiiranguga dokumendid on eraldatud eraldi toimikusse.

HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju § 79 lõikes 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib seda õigust piirata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Toimikuga tutvumist võib piirata aga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2 teine lause). Halduskohus asus 03.04.2014 määruses seisukohale, et toimikule juurdepääsu osaliseks piiramiseks esineb avalik huvi, mis on kaalukam menetlusosalise õigusest. Määruse kohaselt ei saa välistada, et kaebaja tutvumine kinnises ümbrikus olevate dokumentidega võib kaasa tuua kolmandate isikute õiguste rikkumise või avaliku huvi ülemäärase kahjustumise. Dokumentides sisalduva teabe kaebajale teatavaks saamisel võivad küllaltki tõenäoliselt olla

7 kaalukad kolmandate isikute või vangla julgeolekut kahjustavad tagajärjed. Vangla julgeolek kujutab endast aga kahtlemata olulist avalikku huvi.

Kaebaja ei ole tõenditel juurdepääsu piiramist määruskaebusega vaidlustanud.

21. Kohtupraktika (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 18) on möönnud võimalust, et kohus võib asja lahendamisel tugineda ka tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud ja millega mõnel menetlusosalisel ei ole olnud võimalik juurdepääsupiirangute tõttu tutvuda ega nende suhtes oma seisukohta kujundada (nt jälitustegevusega kogutud tõendid). Samas peab aga kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta.

22. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirjas esitatud olukorra kirjeldus ja käskkirja põhjendused on kooskõlas vastustaja esitatud tõenditega, mille suhtes kaebajale on seatud juurdepääsupiirang. Vastustaja poolt käskkirjas väljendatud kaalutlused täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisel ja valikul tuginevad nimetatud tõenditest nähtuvatel asjaoludel.

Eelnimetatud tõendeid arvesse võttes on kohus seisukohal, et vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest.

23. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise käskkirja kui isiku õigusi oluliselt piirava haldusakti puhul on kohtupraktikas (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 20) rõhutatud ka ärakuulamise olulisust. Vaidlustatud käskkirjast (tl 16, käskkirja kolmas lõik) nähtuvalt on julgeolekuosakonna spetsialist enne käskkirja andmist 02.07.2013 kaebajaga vestelnud, selgitades talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevaid põhjuseid ja eripära. Kinnipeetav sai esitada oma seisukoha, et ei nõustu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning ei mõista nende kohaldamise vajadust. Seega on täidetud HMS § 40 lg-st 1 tulenev kohustus võimaldada isikul enne haldusakti andmist esitada oma arvamus ja vastuväited kavandatavate abinõude kohta.

24. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkiri anti õiguspärases menetluses vormija sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle tühistamiseks.

25. vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Vastustaja pole menetluskulude taotlust esitanud. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik