3-13-2100/14 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2100 Haldusasi Silvecom Haldus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19.04.2013. a otsuse nr 13-6/750 ja 12.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/275 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Silvecom Haldus OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Silvecom Haldus OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a määrus. 2. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 3. Saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Silvecom Haldus OÜ (määruskaebuse esitaja) on Järvamaal tegutsev põllumajandusega (mesindusega) tegelev ettevõte. 2012. aastal esitas määruskaebuse esitaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 143012510188 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks.

2. PRIA jättis 19.04.2013. a otsusega nr 13-6/750 (tl 14−15p) määruskaebuse esitaja taotluse nr 143012510188 rahuldamata.

3. 22.05.2013 esitas määruskaebuse esitaja vaide (tl 39−41) PRIA 19.04.2013. a otsuse tühistamiseks ning taotluse nr 143012510188 uuesti läbivaatamiseks.

2 4. 05.07.2013 edastas määruskaebuse esitaja PRIA-le e-kirja (tl 62), milles küsis, kas tal oleks võimalik saada PRIA peadirektori 19.04.2013. a otsuse 750 tühistamise vaide läbivaatamise otsus e-postiga aadressile XXXXXXXXX .

5. PRIA jättis 12.07.2013. a vaideotsusega nr 13-4/275 (tl 36−37p) määruskaebuse esitaja vaide PRIA 19.04.2013. a otsusele rahuldamata ning edastas vaideotsuse selle adressaadile postisaadetisega. Väljastusteate (tl 34−34p) kohaselt võttis nimetatud vaideotsuse määruskaebuse esitaja äriregistri järgsel aadressil 15.07.2013 vastu määruskaebuse esitaja juhatuse liikme tütar, kes oli vaideotsuse vastuvõtmise ajal 13-aastane (tl 49).

6. 05.09.2013 toimus määruskaebuse esitaja ja PRIA vahel kirjavahetus määruskaebuse esitaja poolt vaideotsuse vastuvõtmise teemal (tl 37−37p). Kuna määruskaebuse esitaja sõnul ei olnud talle vaideotsust kätte toimetatud, edastas PRIA 05.09.2013. a e-kirjaga PRIA 12.07.2013. a vaideotsuse määruskaebuse esitajale elektrooniliselt (tl 38).

7. Silvecom Haldus OÜ esitas 04.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−9p) PRIA 19.04.2013. a otsuse nr 13-6/750 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, PRIA 12.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/275 tühistamiseks ning PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks vaadata Silvecom Haldus OÜ taotlus nr 143012510188 uuesti läbi. Lisaks on kaebuse punktides 4.6-4.8 esitatud tuvastamisnõuded seoses hea halduse põhimõtte mittejärgimisega haldusorgani poolt määruskaebuse esitaja taotluse menetlemisel.

8. Tartu Halduskohus võttis 08.10.2013. a määrusega (tl 53−54) menetlusse nõuded PRIA 19.04.2013. a otsuse nr 13-6/750 ja 12.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/275 tühistamiseks ning kohustamisnõude määruskaebuse esitaja taotluse läbivaatamiseks. Ühtlasi andis kohus määruskaebuse esitajale võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leidis, et PRIA vaideotsus on vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 28 lg-le 4 toimetatud kätte määruskaebuse esitaja seadusliku esindajaga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele 15.07.2013 ning kaebus on esitatud peaaegu kahekuulise hilinemisega.

9. Silvecom Haldus OÜ esitas 13.10.2013 Tartu Halduskohtule taotluse (tl 58−60p) kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluses esitas määruskaebuse esitaja järgnevad põhjendused. - Määruskaebuse esitaja esitas 05.07.2013 PRIA-le taotluse väljastada tulevikus antav vaideotsus e-postiga vastavalt HMS § 27 lg-le 2. PRIA ignoreeris taotlust dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks ja edastas digitaalselt allkirjastamata vaideotsuse määruskaebuse esitaja poolt soovitud e-posti aadressile alles 05.09.2013. - Määruskaebuse esitaja esitas 05.09.2013 PRIA-le taotluse, et PRIA vaideotsus tehtaks adressaadile teatavaks ka e-PRIA vahendusel, kuid seni ei ole PRIA taotlust rahuldanud. - Määruskaebuse esitaja ja PRIA vahelises halduspraktikas on välja kujunenud tava, et PRIA saadab haldusaktid ja dokumendid adressaadile e-postiga. Reeglina on PRIA edastanud haldusaktid määruskaebuse esitaja e-posti aadressile mõistliku aja jooksul ja enne 30 päeva möödumist haldusakti koostamisest. Käesoleval juhul edastati PRIA 12.07.2013. a vaideotsus määruskaebuse esitajale 05.09.2013, s.o 55 päeva pärast selle koostamist. Varasemast halduspraktikast ja vaideotsuse edastamise viivitusest tulenevalt tuleb vaideotsus lugeda kättetoimetatuks 05.09.2013. - Kaebetähtaeg tuleb ennistada, kuna haldusorgan on haldusakti kättetoimetamise menetluse käigus korduvalt rikkunud haldusõiguse ja hea halduse põhimõtteid ning ignoreerinud õigusvastaselt määruskaebuse esitaja 05.07.2013. a taotlust ja väljakujunenud halduspraktikat.

3

10. PRIA esitas 17.10.2013 Tartu Halduskohtule seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. - HMS § 25 lg 1 kohaselt on vastustajal kaks võimalust dokumentide väljastamiseks. PRIA edastab haldusakti koopia elektrooniliselt vaid taotleja soovil sel juhul, kui taotlejale pole õnnestunud haldusakti kätte toimetada. Kuna PRIA 12.07.2013. a vaideotsus on taotlejale kätte toimetatud posti teel, väljastusteatega tähtkirjaga 15.07.2013 ning seda tõendab taotleja esindaja allkiri postiteatisel, siis ei pidanud PRIA enam vajalikuks haldusakti teistkordset ametlikku elektroonilist edastamist. - 05.09.2013 saadeti vaideotsuse koopia elektroonselt vaid seetõttu, et määruskaebuse esitaja jäi vaatamata haldusakti kättesaamise tõendatusele seisukohale, et seda ei ole talle teatavaks tehtud. - Kõik vaideotsused, millele määruskaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotluses seoses senise halduspraktikaga viitab, on saadetud väljastusteatega tähtkirjaga. - Määruskaebuse esitaja poolt esitatud vaides ei ole väljendatud soovi, et vaideotsus saadetakse vaid taotleja meiliaadressile ning määruskaebuse esitaja ei ole 05.07.2013 saatnud PRIA-le digitaalallkirjaga taotlust dokumendi elektrooniliseks väljastamiseks, vaid on esitanud küsimuse vaideotsuse väljastamise kohta elektroonsel teel. - Vaideotsus on määruskaebuse esitajale kätte toimetatud 15.07.2013 vastavalt HMS § 26 lõigetele 1 ja 3. Kaebetähtaeg on möödunud ning puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Kohtupraktika kohaselt peab juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ning kui juriidiline isik seda ei tee, siis võtab ta endale riski, et haldusaktid temani ei jõua. Sellisel juhul puudub alus tähtaja ennistamiseks.

11. Silvecom Haldus OÜ esitas 17.10.2013 Tartu Halduskohtule seisukoha seoses PRIA 17.10.2013. a seisukohaga kaebetähtaja ennistamise osas. - Haldusorganil on kohustus lähtuda haldusakti kättetoimetamisel haldusakti andmise taotluses tehtud aadressivalikust vastavalt HMS §-le 27 ja § 26 lg 1 esimesele lausele. Määruskaebuse esitaja on märkinud kontaktaadressiks e-postiaadressi. Määruskaebuse esitaja on andnud nõusoleku toimetada tulevikus antav haldusakt kätte elektrooniliselt 05.07.2013. a taotluses ning varasemas halduspraktikas. HMS § 27 lg-s 2 sätestatud nõusoleku andmiseks pole kehtestatud kindlat vormi ning taotluse puuduste korral oleks PRIA pidanud andma määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. PRIA halduspraktika, mille kohaselt edastatakse koormavad haldusaktid elektrooniliselt vaid juhul, kui tavapostiga kättetoimetamine ei õnnestu, muudaks sisutuks HMS § 27 ega võimaldaks haldusakti taotleval isikul valida haldusakti kättetoimetamise viisi. - Määruskaebuse esitaja esindaja suvine elukoht ei ole PRIA poolt 15.07.2013 haldusakti kättetoimetamisel märgitud aadress ning isik, kellele haldusakt toimetati on küll pereliige, kuid suvisel perioodil menetlusosalisega mitte koos elav pereliige, mistõttu HMS § 28 lg-s 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud. - Postiasutuse poolt haldusakti kättetoimetamisel saab lähtuda vaid HMS §-s 26 sätestatust ning mitte HMS § 28 lg-s 4 sätestatust. - Menetlusdokumentide edastamine vaides ja 05.07.2013. a taotluses märgitud kontaktaadressist erineval aadressil ja taotluses soovitud menetlusdokumentide edastamise aadressi ignoreerimine on üldist halduspraktikat arvestades eksitav ning kujutab endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.

12. Tartu Halduskohus lõpetas 25.10.2013. a määrusega käesolevas haldusasjas menetluse.

4 - Otsuse kohaselt tuleb PRIA 12.07.2013. a vaideotsus lugeda määruskaebuse esitajale kättetoimetatuks 15.07.2013, mil see on kohale toimetatud tema asukoha aadressil, s.o äriregistri järgi Metsakooli tee 19-7, Tallinna linn, Harju maakond, ning seda kinnitab määruskaebuse esitaja juhatuse liikme pereliikme poolt antud allkiri postiasutuse väljastusteatel. Haldusmenetluses puudub põhjus lugeda 13-aastasele määruskaebuse esitaja seadusliku esindaja pereliikmele ning ühtlasi määruskaebuse esitaja osanikule allkirja vastu kätte toimetatud dokumenti mitte kättetoimetatuks. Kuna tegemist on määruskaebuse esitaja registrijärgse aadressiga, on määruskaebuse esitajal hoolsuskohustus vastutada posti vastuvõtmise eest olenemata sellest, kus määruskaebuse esitaja esindaja ise parasjagu elab. Seega hakkas tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 16.07.2013 ning 30-päevane kaebetähtaeg möödus 14.08.2013. Määruskaebuse esitaja, esitades kaebuse halduskohtule 04.10.2013, ületas kaebetähtaega peaaegu kaks kuud. - Halduskohtu hinnangul ei esine antud asjas mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Käesoleval juhul ei ole tegemist haldusorgani eksitava käitumisega. Asjaolu, et haldusorgan ei toimetanud vaideotsust kätte määruskaebuse esitaja poolt eelistatud viisil, ei mõjuta tähtaja kulgema hakkamist ega ole ka mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna vaideotsus toimetati määruskaebuse esitaja esindajale kätte vastavalt seaduses ettenähtud korrale. HMS § 25 ega § 27 ei pane haldusorganile kohustust lähtuda menetlusosalise soovist. Tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda ka määruskaebuse esitaja väidet, et haldusorgan ignoreeris määruskaebuse esitaja taotlust edasiste haldusaktide elektrooniliselt edastamiseks. Kuigi haldusorganil on kohustus taotlus lahendada ning vajadusel määrata tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, ei saanud määruskaebuse esitaja eeldada, et vastustaja lahendab tema taotluse elektrooniliseks edastamiseks enne vaideotsuse tegemist ja edastamist. Samuti ei olnud määruskaebuse esitajal põhjust eeldada, et tema taotlus kindlasti rahuldatakse. - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg 2 paneb PRIA-le kohustuse koormava haldusakti ärakirja või väljavõtte edastamiseks posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega on haldusorgani kaalutlusruum ahenenud ning PRIA saaks määruskaebuse esitaja taotluse elektrooniliseks kättetoimetamiseks rahuldada vaid juhul, kui asjakohane Euroopa Liidu määrus seda lubab. Käesoleval juhul ei sätesta asjakohased Euroopa Liidu määrused teistsugust saatmisviisi. - Tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla ka määruskaebuse esitaja väide, et haldusorgani varasemas praktikas toimetati haldusaktid kätte elektrooniliselt. Käesoleval juhul ei ole haldusorgan vaideotsust kätte toimetades muutnud senist poolte vahelist halduspraktikat ning väidetav praktika muutmine ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks. Kuna vaideotsus on määruskaebuse esitajale edastatud väljastusteatega postiga ja määruskaebuse esitaja on vaideotsuse kätte saanud 15.07.2013, s.o 3 päeva pärast vaideotsuse koostamist, ei ole vastustaja viivitanud määruskaebuse esitajale vaideotsuse kättetoimetamisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. 10.11.2013 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 103−107p) Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a määrusele. Määruskaebuses on esitatud järgmised põhjendused. - 15.07.2013 võttis PRIA 12.07.2013. a vaideotsuse vastu kolmeteistkümne aastane (piiratud teovõimega) Silvecom Haldus OÜ juriidilisel aadressil elav laps (määruskaebuse esitaja juhatuse liikme tütar). Märke väljastusteatele, et tegemist on määruskaebuse esitaja sekretäriga, käskis väljastusteatele teha postiasutuse töötaja. Tegelikkuses ei ole juhatuse liikme tütar määruskaebuse esitaja sekretär ega esindaja ning ei oma voli võtta vastu

5 määruskaebuse esitajale adresseeritud saadetisi. Piiratud teovõimega kolmeteistaastasele isikule dokumendi üleandmisel ei ole saadetise hariliku säilimise nõue eelduslikult täidetud, mistõttu ei saa dokumenti adressaadile kohale toimetatuks lugeda. - Määruskaebuse esitaja juhatuse liikme tütar ei olnud 15.07.2013 määruskaebuse esitaja seadusliku esindajaga koos elav perekonnaliige. Samuti ei ole HMS § 28 lg 4 dokumendi kättetoimetamisel antud juhul asjassepuutuv, kuna dokumendi kättetoimetamine ei toimunud dokumendi väljastanud haldusorgani poolt (HMS § 28 lg 1) ega ka mõne teise haldusorgani poolt, kes oleks kättetoimetamist teostanud ametiabi korras (HMS § 28 lg 2). 13-aastasel määruskaebuse esitaja juhatuse liikme tütre signeeringul väljastusteatel puuduvad allkirjale omistatud õiguslik mõju ning võimalikud saabunud õiguslikud tagajärjed dokumendi kättetoimetamisel või teatavaks tegemisel kaebajale, ei ole 15.07.2013 saabunud. Tegelikule määruskaebuse esitaja esindajale toimetati kaevatav haldusakt kätte 05.09.2013, s.o. ajal, mil haldusakt edastati kaebajale elektrooniliselt. - Määruskaebuse esitaja poolt tulevikus antava haldusakti edastamiseks elektroonilise viisi märkimise näol ei olnud tegemist mitte eelistusega alternatiivsete valikute vahel, vaid taotluses (vaides) esitatud viisil haldusakti edastamise taotlusega. Kaalutlus edastamisviisi suhtes saab muutuda asjakohaseks vaid olukorras, kus haldusakti andmise taotluses oleks märgitud alternatiivselt mitu erinevat kontaktaadressi. Antud juhul puudusid määruskaebuse esitaja poolt esitatud vaides alternatiivsed kontaktaadressid. Kui PRIA oleks järginud tähtaegasid ja määruskaebuse esitaja 05.07.2013. a taotluse tähtaegselt lahendanud, oleks määruskaebuse esitajal olnud võimalik veenduda, kas haldusorgan lähtub tulevikus antava või juba antud haldusakti kättetoimetamisel taotluses märgitud kontaktaadressist või millisel kontaktaadressil tulevikus antav haldusakt taotlejale tegelikult edastatakse. Sellekohane PRIA otsus või selgitus aga puuduvad. - Määruskaebuse esitaja hinnangul on väär väita, et haldusorgani kaalutlusruumi haldusakti kättetoimetamisel on ELÜPS § 11 lg-st 2 tulenevalt ahendatud sedavõrd, et haldusorganil puudub võimalus lisaks eeltoodud haldusakti edastamise viisile, antav haldusakt kätte toimetada/teatavaks teha ka HMS § 27 lg-s 1 sätestatud viisil ja taotleja poolt haldusakti andmise taotluses soovitud kontaktaadressil. Riigikohtu seisukohtade järgi on hea halduse põhimõttest tuletatav haldusorgani kohustus teavitada menetlusosalisi seaduses sätestatuga võrreldes intensiivsemalt – seda juhul, kui on ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni, ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (vt nt RKHKm 07.05.2003, 3-3-1-31-03, p 26; 27.09.2005, 3-3-1-47-05, p 14; 23.04.2008, 3-3-1-12-08, p 13; RKHKo 20.12.2011, 3-3-1-59-11, p 20). Halduskohus ei ole määruses selgitanud, miks ei kohaldu HMS § 26 lg-s 1 ja HMS § 27 lg-s 1 sätestatud regulatsioon. Eelnimetatud normide välistamisel ei oleks määruskaebuse esitajale tagatud kaebeõiguse tegelik realiseerimine olukorras, kus haldusakti taotleja ei viibi ajutiselt juriidilise isiku registrijärgsel aadressil. Jättes haldusmenetluse seaduse kohaldamata menetluses, mis ei ole eriseadusega piisavalt reguleeritud, võivad isikute õigused ja kohustused sattuda ohtu. - Antud juhul, kui haldusakti andmise taotluses märgitud kontaktaadress erines PRIA poolt haldusakti edastamiseks kasutatavast aadressist, on mõistlik eeldada, et teave ei pruugi jõuda haldusakti andmist taotlenud isikuni. Halduskohtu lahendis puudub mõistlik põhjendus selle kohta, miks ei saanud PRIA haldusakti samaaegselt kätte toimetada/teatavaks teha nii haldusakti andmise taotluses soovitud kontaktaadressil s.t. elektrooniliselt, kui ka PRIA poolt valitud aadressil tavapostiga. Kuna määruskaebuse esitaja oli taotlenud PRIA-lt haldusakti edastamist taotluses märgitud aadressile ning PRIA ei ole taotlejat teavitanud, et tulevikus antava haldusakti andmine taotluses märgitud aadressil oleks võimatu ja välistatud, on mõistetav, et PRIA poolt haldusakti edastamine taotluses märgitud kontaktaadressist ja edastusviisist erineval aadressil ja viisil oli määruskaebuse esitajale ettenägematu. Seega on

6 kaebuse esitamise viivitus tingitud haldusorgani eksitavast käitumisest ja mitte määruskaebuse esitaja poolt piisava hoole järgimata jätmisest. - Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et haldusakti koostamise aja (vaideotsus tehtud 12.07.2013) ja haldusakti andmise taotluses märgitud kontaktaadressile edastamise (vaideotsuse kätte toimetatud 05.09.2013) vahelises ajas on ebamõistlik viivitus. - Riigikohus on kinnitanud, et HMS § 14 lg 3 p-st 4 ja HMS § 26 lg-st 1 nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud aadressil (RKHKm 20.05.2003, 3-3-1-37-03, p 9). Kui menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile.

14. 12.11.2013 saabusid kohtule määruskaebuse esitaja täiendavad seisukohad, milles määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu järgnevale. - AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimuste p-s 4.3 sätestatu kohaselt antakse juhul, kui saaja ei ole üleandmise hetkel kohal, menetlusdokument saaja aadressil asuvale vähemalt 14-aastasele saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale isikule allkirja vastu (saaja aadressil isikut tõendava dokumendi alusel, postiasutuses lisaks dokumendile veel lihtvolituse esitamise alusel). Seega on ühemõtteliselt selge, et menetlusdokumenti saab AS Eesti Post vahendusel kätte toimetada vaid saaja aadressil asuvale vähemalt 14-aastasele saajaga seotud isikule allkirja vastu. - AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimuste p 4.3.1 kohaselt, kui menetlusdokument antakse üle muule isikule kui saajale, selgitab postiasutuste töötaja dokumendi vastuvõtjale tema kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Antud juhul ei selgitanud postitöötaja dokumendi vastu võtnud lapsele, et tal on kohustus anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. - Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole haldusakti üleandmisel piiratud teovõimega alla 14-aastasele isikule täidetud PRIA poolne dokumendi teatavakstegemise või kättetoimetamise kohustus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a määrus tühistada. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning saadab haldusasja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

16. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 2, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul on määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegsus seega sõltuvuses sellest, millal tehti määruskaebuse esitajale teatavaks PRIA 12.07.2013. a vaideotsus. PRIA ning halduskohus on seisukohal, et vaideotsus on määruskaebuse esitajale tehtud teatavaks 15.07.2013 vaideotsuse posti teel kättetoimetamisega määruskaebuse esitaja registrijärgsel aadressil. AS Eesti Post poolt väljastatud postisaadetise väljastusteate (tl 34−34p) kohaselt on PRIA 12.07.2013. a vaideotsuse 15.07.2013 allkirja vastu vastu võtnud määruskaebuse esitaja juhatuse liikme tütar, kes oli sel ajal 13-aastane. Kuna tegemist on alaealise isikuga, siis pidi saadetise üle andnud postitöötajale olema ilmselge, et väljastusteatele vastuvõtja nime järele tehtud märge „sekretär“ ei ole usutav.

17. PRIA 12.07.2013. a vaideotsus on tehtud maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringu taotluse menetluse raames. Maaelu arengu toetuse taotluse

7 menetluse raames läbiviidavat haldusorgani tegevust reguleerib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Tulenevalt ELÜPS § 1 lg-st 2 kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse erisusi. Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib ELÜPS § 11 lg 2, mille kohaselt tuleb PRIA-l saata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tehtud sellise otsuse ärakiri või väljavõte, mis piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, isikule otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud menetlusdokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta käivaid erisätteid ELÜPS aga ei sisalda. Postiseaduse § 361 lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamisele postiseaduses sätestatut ja postiteenuse osutaja tüüptingimustes postisaadetise kättetoimetamise kohta ettenähtut üksnes ulatuses, milles see ei ole vastuolus menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega menetlusseaduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda juriidilisele isikule tähtsaadetisena edastatud menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemise kohta erisätteid ka AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimused (https://www.omniva.ee/public/files/failid/menetlusdokumentide_kattetoimetamise_teenuseti ngimused_est.pdf).

Määruskaebuse esitaja poolt viidatud AS Eesti Posti menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimuste p 4.3 saab kehtida üksnes füüsiliste isikute suhtes, kuna selles on räägitud eluruumis elavast või perekonda teenivast isikust. Juriidilisel isikul ei saa aga olla ei eluruumi ega perekonda. Samal põhjusel ei saa juriidilise isiku suhtes kehtida ka HMS § 28 lg 4, kuigi nimetatud säte ei saa antud asjas kohalduda ka põhjusel, et tegemist oli menetlusdokumendi kättetoimetamisega posti teel AS Eesti Post vahendusel, mitte kättetoimetamisega haldusorgani poolt HMS § 28 mõttes. Et ELÜPS ega AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimused ei sisalda erisätteid juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemise kohta, tuleb antud juhul lähtuda haldusmenetluse seadusest ning kohtupraktikast.

18. Vaidlust ei ole selles, et vaideotsus jõudis 15.07.2013 määruskaebuse esitaja registrijärgsele aadressile. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et juriidilisel isikul lasub suurem hoolsuskohustus posti vastuvõtmise korraldamisel, mistõttu juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda (vt nt RKHKm 10.03.2011, 3-3-1-100-10, p 16 ja selles punktis viidatud teised lahendid). Seega on Riigikohus leidnud, et kui teave juriidilisele isikule tähtkirja saabumisest on edastatud juriidilise isiku registrijärgse asukoha aadressile, siis peab juriidiline isik ise astuma edasisi samme talle edastatud teabe teatavaks saamiseks ning näiteks pöörduma kohe postiasutuse poole. Ringkonnakohtu hinnangul saab juriidilisel isikul lasuvat kohustust korraldada posti vastuvõtmine enda registrijärgsel aadressil ning vastutust posti vastuvõtmise korraldamata jätmise eest laiendada ka antud juhtumile. Väljastusteatest nähtuvalt on PRIA 12.07.2013. a vaideotsus saabunud määruskaebuse esitaja äriregistrijärgsesse asukohta 15.07.2013. Et vaideotsus oli alates sellest ajast reaalselt sel asukohal olemas, tuleb tulenevalt kohtupraktikast asuda seisukohale, et määruskaebuse esitajal oli võimalik vaideotsusega tutvuda veel väiksemate raskustega kui juhul, mil tähtkirja saabumisest oleks jäetud üksnes teade. Siinjuures ei oma otsustavat

8 tähtsust asjaolu, kas postiasutus võis saadetist selle vastuvõtjale üle anda, kuna vaidlus puudub selles, et haldusorgan on vaideotsuse menetlusosalisele posti teel saatnud ning see on menetlusosalise asukoha aadressil kohale toimetatud (HMS § 26 lg 3). Seega tuleb vaideotsus lugeda määruskaebuse esitajale teatavaks tehtuks 15.07.2013 ning kaebus on halduskohtule esitatud hilinemisega.

19. Järgnevalt kontrollib kohus, kas antud juhul esinevad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1). Määruskaebuse esitaja on tähtaja ennistamise alusena toonud välja asjaolud, et vastustaja ei ole vastanud määruskaebuse esitaja taotlusele dokumentide elektrooniliseks edastamiseks ning on käitunud eksitavalt. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul esinevad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kuigi eelnevalt viidatud ELÜPS § 11 lg-st 2 tuleneb PRIA-le teatud juhtudel kohustus kasutada dokumentide kättetoimetamiseks tähtkirja või väljastusteatega tähtkirja, ei anna see kohtu hinnangul alust jätta tähelepanuta menetlusosalise sooviavaldust saata talle edaspidi dokumendid elektrooniliselt. Ka HMS § 5 lg 6 näeb ette, et haldusmenetluses on elektrooniline asjaajamine võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Määruskaebuse esitaja on PRIA 19.04.2013. a otsuse nr 13-6/750 peale esitatud vaides (tl 39−41) ainsa kontaktaadressina märkinud e-posti aadressi. Kuigi pelgalt kontaktaadressi märkimist ei saa tõlgendada selge taotlusena menetlusdokumentide edastamiseks sel konkreetsel aadressil, saab sellest siiski järeldada määruskaebuse esitaja vastavat soovi. Lisaks nähtub määruskaebuse esitaja tahe saada menetlusdokumente elektrooniliselt PRIA-le 05.07.2013 saadetud e-kirjast (tl 62), milles määruskaebuse esitaja avaldab selgelt soovi saada PRIA peadirektori 19.04.2013. a otsuse tühistamiseks esitatud vaide läbivaatamise otsus elektrooniliselt enda e-posti aadressile ning mis ringkonnakohtu hinnangul kvalifitseerub vastavaks taotluseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kui PRIA leidis, et vajab elektrooniliselt allkirjastatud taotlust, oleks ta pidanud andma määruskaebuse esitajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja määruskaebuse esitaja 05.07.2013. a taotlusele aga vastust esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul võis sellisel juhul määruskaebuse esitaja eeldada seda, et vastustaja edastab talle vaideotsuse elektrooniliselt. Seda järeldust kinnitab ka määruskaebuse esitaja ja vastustaja vahel eelnevalt peetud võrdlemisi tihe elektrooniline kirjavahetus (tl 20−33).

20. Isikule peab olema tagatud kaebeõiguse tegelik realiseerimine. Selleks peab haldusorgan dokumentide kättetoimetamisel arvestama sellega, et tema poolt valitud kättetoimetamise viis tagaks isiku reaalse informeerituse. Selleks tuleb haldusorganil kasutada lisaks seaduses sätestatud vahenditele vajadusel ka täiendavaid meetmeid, mis tagavad kättetoimetamist vajava haldusakti isikuni jõudmise (intensiivsema teavitamise kohustuse kohta vt nt RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 13; RKHKm 07.05.2003, 3-3-1-31-03, p 26; RKHKm 27.09.2005, 3-3-1-47-05, p 14; RKHKm 23.04.2008, 3-3-1-12-08, p 13). Kuigi käesoleva määruse p-s 18 selgitatust tulenevalt lasub juriidilisel isikul suurem hoolsuskohustus posti vastuvõtmise korraldamisel, ei tohi haldusorgan lähtuvalt hea halduse põhimõttest loobuda intensiivsema teavitamise kohustusest, kui tal on olemas teave, et isik ei pruugi registrijärgsele aadressile saadetud dokumendist teada saada ning isik on avaldanud soovi elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Antud juhul on määruskaebuse esitaja tegevusalast (mesindus) tulenevalt tõenäoline, et isik võib suvisel ajal viibida sõltuvalt oma majandustegevuse asukohast linnast eemal. Samuti on määruskaebuse esitaja edastanud haldusorganile dokumentide teistsugusel viisil kättesaamiseks otsese sooviavalduse, täites sel viisil oma hoolsuskohustust. Seega ei saa haldusorgani käitumist vaideotsuse saatmisel määruskaebuse esitajale postiga pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. Haldusorganile oli teada määruskaebuse esitaja põhjendatud soov saada dokument

9 elektrooniliselt. Lisaks ei saa elektroonilist kättetoimetamist pidada haldusorganile antud juhul võimatuks ega ebamõistlikult kulukaks. Samuti puudusid elektroonilise kättetoimetamise rakendamiseks takistused, sest isik oli andnud selleks oma nõusoleku (HMS § 27 lg 2). Seega kujutab hea halduse põhimõtte rikkumine endast antud juhul mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.

21. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas ennistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits