1-14-4836/22 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-14-4836

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juunil 2014.a.Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-14-4836 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi P.G süüdistuses KarS § 199 lg 1-§ 25 lg.2 järgi

Prokurör Urmo Paal Süüdistatav P.G, isikukood: XXX, viimane teadaolev

elukoht XXX, Eesti kodanik, emakeel vcne keel, põhiharidusega, kohtule teadaolevalt töötab Soome Vabariigis. Varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja Marina Leis Menetluse liik Lühimenetlus

Kohus arutab antud kriminaalasja KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel süüdistatava osavõtuta

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.G KarS § 199 lg. 1-§ 25 lg.2

järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150

miinimumpäevamäära suuruses summas (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o summas 480 eurot.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära suuruses summas, s.o. 320 eurot.

Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta rahaline karistus tingimisi

kohaldamata ning mõistetud karistust mitte pöörata täielikult

2

täitmisele, kui P.G ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistuse täitmisele pööramisel tuleb rahaline karistus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr

EE932200221023778606 Swedbank’is. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 4100064939

ning selgitus: „P.G , 1-14-4836, rahaline karistus“.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.06.2014.a.

P.G suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.

Välja mõista P.G’ilt VÕS § 127, § 1043, 1045 alusel Selver AS kasuks 57,95 eurot.

Asitõendid:

• Kriminaalasja juures olev turvaelement –hävitada;

• Kriminaalasja juures olevad vest ja sokidtagastada P.G’ile peale tsiviilhagi hüvitamist.

KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista P.G

’ilt menetluskulud: sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 216 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr

EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr

EE932200221023778606 Swedbank’is või arvele nr

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arvele nr EE701700017š001577198 Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-14-4836, sundraha, muud menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsioonteate esitamise on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 10.06.2014.a.

Asjaolud ja menetluse käik:

3

P.G ´i süüdistatakse selles, et tema, viibides 02.02.2012 kella 17.30 paiku

Tallinnas Pärnu mnt 238 asuva kaupluse Järve Selver müügisaalis, võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluva vesti maksumusega 49,90 eurot; sokid

maksumusega 4,79 eurot; pudeli „Jägermeisterit“ maksumusega 7,99 eurot, juustupikukese maksumusega 0,93 eurot, minirosina rulli maksumusega 0,72 eurot; moonirulli maksumusega 1,29 eurot, kokku kaupa 65,94 euro väärtuses, pani vesti endale jope alla selga ning võetud sokid, jäägermeistri ja saiakesed seljakotti, möödus kaupluse kassaderivist tasudes vaid korvis olnud kaupade eest ning jättes tahtlikult tasumata võetud vesti ja seljakotti pandud kauba eest.

Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega P.G , alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo

toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Selver AS esitanud tsiviilhagi 57,95 eurot, s.o rikutud kauba väärtus

Kohus arutab antud kriminaalasja KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel süüdistatava osavõtuta järgmistel asjaoludel.

P.G ei ilmunud kohtusse 10.06.2014.a.. Kohus edastas esmalt süüdistatavale

kutse aadressile XXXpostiga, kutse on tagasi tulnud kättesaamatult. Edasi on kohus

süüdistatavale edastanud kutse samale aadressile politsei abil. Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna teatel P.G nimetatud aadressil ei ela. Aadressil elab tema vend

XXX, kelle sõnade kohaselt elab ja töötab P.G Soome Vabariigis, kuid tema täpsem viibimiskoht on vennale teadmata.

Ülaltoodust tulenevalt kohus leiab, et kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtuta on põhjendatud, kuivõrd P.G’i asukohta Eesti Vabariigis ei olnud võimalik tuvastada ning tema leidmiseks on tehtud mõistlike pingutusi. Vastavalt Rahvastikuregistri 10.06.2014.a

väljavõttele nähtub, et P.G elukohaks on märgitud XXX ning sideaadressiks XXX. Nimetatud aadressilt P.G kohtukutset vastu võtnud ei ole. Samuti ei ole ta

reageerinud kohtukutsele, milline on talle edastatud meilile teel aadressile XXX. Kohus

järeldab, et P.G ei viibi Eesti Vabariigis, ta ei vasta e-mailidele ning ei soovi kohtuga ühendust võtta. Seega on kohtu hinnangul ilma temata kohtulik arutamine võimalik.

P.G kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud.

Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid:

1. Selver Eesti As avaldus /tl 2/ - varastatud esemete ja nende väärtuse kohta;

2. õigusvastase teo toimepanemise akt /tl 3/ - varastatud esemete ja nende väärtuse kohta;

3. tunnistaja XXXütlusi /tl 4-5/ kuriteo toimepanemise aja, koha varastatud esemete ja

kuriteo toime pannud isiku ning tema kinnipidamise kohta;

4

4. tunnistaja XXXütlusi /tl 6-7/ kuriteo toimepanemise aja, koha varastatud esemete ja

nende väärtuse, kuriteo toime pannud isiku ning tema kinnipidamise kohta;

5. kahtlustatav P.G ütlusi /tl 15-18/ - teo toimepanemise aja, koha, viisi ja

muude asjaolude ning varastatud esemete kohta;

6. asitõendiks olevate vesti, sokkide ja rikutud turvaelemendi vaatluseprotokoll /tl 20-24/

- varastatud esemete ja nende rikkumise kohta;

7. Kannatanu esindaja XXX ütlusi /tl 25-26/ tekitatud kahju kohta;

8. tsiviilhagi /tl 27/ - tekitatud kahju kohta;

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja süüdistatava poolt

kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et P.G süü talle

inkrimineeritud süüdistuses on täies mahus tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.1-§ 25 lg.2 järgi.

Kohtu järeldused ja karistus:

Käesoleva kriminaalasja uurimisega on tuvastatud, et P.G on end talle ette heidetavas kuriteos süüdi tunnistanud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et P.G süü on süüdistusaktis loetletud tõenditega täielikult tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Esitatud tsiviilhagid kuuluvad VÕS § 1043, § 1045 alusel hüvitamisele täies ulatuses.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav P.G pani toime teise astme kuriteo. Ta on

varem kohtulikult karistamata. Võttes arvesse, et süüdistatava süü ei ole suur, kuritegu jäi katse staadiumisse ning eeltoodud asjaolusid, leiab kohus, et on põhjendatud P.G karistamine kõige kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistusega. Arvestades võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, tuleb

teda karistada karistusega, mis on ka õiguskorra kaitsmise huvides ning väljendab

seadusandja tahet. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99- 06).

Lähtuvalt eeltoodust ning arvesse võttes KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise

üldaluseid, ehk siis isiku süüd, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, asub kohus seisukohale, et käesoleva

5

otsusega on võimalik P.G mõjutada õiguskuulekalt käituma jättes mõistetud rahaline karistus reaalselt täitmisele pööramata kohaldades tema suhtes KarS§ 73 sätteid.

Kohus juhindub KrMS § 238; §§313- 315 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik