4-14-2479/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-2479

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014

. a, Jõgeva Väärteoasja number 4-14-2479 Väärteoasi

D.D kaebus 03.11.2013.a. väärteoasjas nr 2490,14,000452 tehtud otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: D.D (isikukood xxx,

elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefon +x epost:x

Kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur

Korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskond Suur t. 1

Jõgeva, kohtuvälise menetleja ametnik Jõgeva

politseijaoskonna

patrullteenistuse

vanemliikluspolitseinik piirkondliku politseitöö teenistuse vanema ülesannetes Kajar Pent. Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Politseikorrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar

Pent koostat osaliselt ud 12.03.2014.a otsus väärteoasjas nr 2490,14,000452 , s.o. mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus.

Määrata (nom: D.D) karistuseks rahatrahv summas 5 trahviühikut, s.o. D.D-le eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . EEE891010220034796011

SEB pangas või arvele nr . EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele nr .

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 4100065035, hiljemalt 12.07.2014.a.

Muus osas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.

Rahuldada D.D kaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus kuulutatakse ja on tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 12.06.2014.a. alates kella 13-st.

Kassatsiooniteate esitamise korral esitatakse kassatsioon Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumi 12.06.2014.a. seks kättesaadav, s.o alates Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on koostanud 12.03.2014.a otsuse (tl. 31-32) väärteoasjas nr 2490,14,000452 (tl. 18), mis seisneb selles, et: D.D juhtis 14.02.2014.a. kella 22:

49 ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Jõgeva mnt tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatunud Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa EE651533 kehtivuse lõppemisega alates 04.02.2014.a.

14.02.2014.a. koostas liikluspoliseinik Arsi Alavere väärteoprotokolli AB1333279 (tl.18). Väärteo kvalifikatsioon tuleneb LS § 201 lg 2, D.D rikkus LS § 90 lg 1 p 1. Menetlusalane isik esitas 25.02.2014.a. vastulause (tl.25), mille kohaselt esit eid as täiendavad ütlused ja palus n

otsuse tegemisel arvestada. Kohtuväline menetleja määras karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot.

D.D kaebus D.D on esitanud 31.03.2014. a. Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2490,14,000452 tehtud ostsuse peale (tl. 1-3). Kaebuses palub D.D vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ning hinnata, kas kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostamisel menetlustoimingud (isiku tuvastamine) läbi viinud korrektselt. Kui mitte, s iis palub D.D

kohtul tühistada kohtuvälise me tleja otsus seoses väärteomenetluse nõuete olulise ne rikkumisega. Kaebuses märgib D.D, et 14.02.2014.a. tema poolt juhitud sõiduki kontrollimisel ilmnes, et mootorsõiduki juhtimisõigus oli peatunud vastavalt LS § 124 lg 3 p 1. Sellega seoses on D.D andnud ütlused nii väärteoprotokollis (tl. 8) kui ka 25.02.2014 a. ohtuvälisele menetlejale k

esitatud vastulaus

es täiendavate ütluste esitamisega (tl. 10), milles mõlemas tunnistab oma rikkumist ning on sellest järeldused teinud. D.D mõistab, et juhiloa kehtivuse jälgimine on juhtimisõigust omava isiku kohustus, kuid viitab kaebuses inimlikule momendile, kus 10. aastase kehtivusperioodiga lubade kehtivuse lõpptähtaeg võib ununeda. Samuti viitab D.D kaebuses, et taotles esimesel tööpäeval peale juhilubade kehtivusaja lõppemise ilmnemist (s.o. 17.02.2014.a.) juhtimisõiguse taastamist, millest võib järeldada, et rikkumine ei olnud kindlasti toime pandud tahtlikult. 25.02.2014.a. kohtuvälisele menetlejale esitatud täiendavates ütlustes on

D.D seda ka rõhutanud. Menetlusalune isik on oma kaebuses seisukohal, et tema juhtimisõiguselt kõrvaldamine 14.02.2014.a. ning politseiametniku poolt tähelepanu juhtimine juhilubade kehtivusaja lõppemisele on preventiivse ning õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgi täitnud ning märkimisväärses suuruses rahatrahv ei ole enam vajalik. D.D on kaebuses kirjutanud, et kohtuväline menetleja on otsuses selgitanud, et sellise rahatrahvi määramine omab eripreventiivset eesmärki (st hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanekut). S tekitab menetlusaluses isikus kahtlust karistuse motiveerimise elline põhjendus osas,

kuivõrd sellist rikkumist ei ole võimalik väga pika aja jooksul enam toime panna.

Kaebuses märgib D.D, et oma vastulausega juhtis ta tähelepanu kohtuvälise menetleja võimalikule väärteomenetluse nõuete rikkumisele, millele kohtuväline menetleja oma vastuses nõutava põhjalikkusega ei vastanud. D.D leiab kaebuses, et kuna väärteoprotokollil nr AB

1333279 on isikut tõendava dokumendi nimetuse ja numbri lahter jäetud tühjaks, mistõttu on tegemist V™S)

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi § 69 lg 1 p 4 ja VTMS § 56 lg 2 p3, 4

rikkumisega, siis võib antud asjaolu tingida kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise, kuivõrd VTMS § 74 lg 1 p 7 alusel tuleb otsuse tegemisel lähtuda väärteoprotokollist leiab, et . D.D antud karistuse määramise leva väärteoprotokolli mittenõuetekohase koostamise puhul aluseks o

võib olla väärteomenetluse nõuete rikkumisega. Kaebuses annab D.D ütlusi, et tegemist politseiametnik ei küsinud tema isiku tuvastamiseks kehtivat dokumenti ning menetlusalase isiku hinnangul tõusetub küsimus, kas isiku tuvastamiseks sobib kehtetu dokument, antud juhul kehtetu juhiluba.

D.D lisas kaebuses mainitud

täiendavate ütluste esitamisega kohtuvälisele menetlejale järgnevat: ta oli teinud eelnevalt kõik, et vältida olukorda, millesse sattus. Nimelt oli

D.D tellinud www.eesti.ee kodanikuportaalist endale teavitused e-kirjaga, sh dokumentide lõppemise kohta, kuid oli tähelepanematusest jätnud märkimata, et ka Maanteeameti infot puudutav tuleks tema e-

postkasti. Tänaseks päevaks on kõik muudatused tehtud. Kaebusele on lisatud kohtuvälise menetleja 12.03.2014.a. otsus väärteoasjas 2490,14,000452 (tl.

5- 8) ja 25.02.2014.a esitatud 6), 14.02.2014.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1333279 (tl. vastulause (tl.10). Kaebuses märkis D.D, et on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Menetluse käik

09.04.2014. a. kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajas menetlusse (tl. 33-34). Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse koos lisadega kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha hiljemalt 09.05.2014.a.

Kohtuväline menetleja esitas 05.05.2014. a. kohtule kirjaliku seisukoha D.D väärteoasjas nr 2490,14,000452, milles palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl. 41-44).

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Oma kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta juhtis 14.02.2014.a. kella 22:49 ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Jõgeva mnt tänaval suunaga Tartu mnt tänava poole mootorsõidukit Ford Mondeo reg. märgiga 309AXH, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa EE651533 kehtivuse lõppemisega alates 05.02.2014.a. Väärteo kvalifikatsioon tuleneb LS § 201 lg 2, D.D rikkus LS § 90 lg 1 p 1. Väärteoprotokolli õigsust on kinnitanud D.D oma allkirjaga.

Kohtuväline menetleja hinnates, kas õigusrikkumine on tahtlik, vastab eitavalt ning viitab karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 ning KarS § 15 lg 3, mis sätestab: väärteona on karistatv nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kirjaliks seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et on teinud D.D suhtes andm (tl. 26-28) juhiluba ebaasist väljavõtte , millest nähtus, et D.D on taastunud alates 17.02.2014.a, seega oli D.D juhtimisõigus peatunud 13 päeva, st

04.02.2014.a-17.04.2014.a. Menetlusalasele isikule väljastati uus juhiluba ET936735.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemises, kuna see on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis, tunnistaja Villu Valliste ütlustega (tl. 21), kes oli koos Arsi Alaverega tööl

14.02.2014.a., tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokolli ning väljavõttega politse andmebaasist isiku juhtimisõiguse olemasolu kohta. Kohtuväline menetleja märgib, et KarS § 56 lg 1 alusel tuleb lähtuda süüdlasele karistuse määramisel eripreventatiivsest eesmärgist, s.o mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluga, et otsuse tegemise ajaks oli isiku juhtimisõigus taastunud ja juhtimisõiguse peatumine lühiajaline, samas ei saa olla kindel, et juht oleks ise seda avastanud, kui politsei ei oleks tähelepanu juhtinud. Oma kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja leidnud, et rahatrahv määrati võimalikult madalas määras

, kui arvestada, et antud rikkumise puhul on maksimaalmäär 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot või arest. Lisaks viitab kohtuväline menetleja, et on arvesse võtnud D.D samalaadsete otsuse tegemisel

rikkumiste puudumise. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalase isiku D.D-le kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Lõpuks märgib kohtuväline menetleja, et asjaolu, et isiku kontrollimiseks kasutati kehtetut juhiluba ei mõjuta süüteokoosseisu, kuna ka kehtetu juhiluba annab isiku tuvastamiseks vajalikku informatsiooni ning sündmuskohal teostatakse isiku kohta päring politseiandmebaasi.

Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt V™S § 120 lg 1.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, mis sätestab:

Kohus lei , et asja arutamine kirjalikus ab menetluses on võimalik ning mõistlik.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.

Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on D.D-le inkrimineeritav. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja osaliselt teha uus otsus karisuse osas.

Väärteo asjaolud, poolte es palunud itatud seisukohad on toodud eelpool. Kaebuses on D.D vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ning hinnata, kas kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostamisel menetlustoimingud (isiku tuvastamine) läbi viinud korrektselt. Kui mitte, siis palub D.D kohtul etleja otsus seoses tühistada kohtuvälise men

väärteomenetluse nõuete olulise rikkumisega. VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline tuginedes menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja jätta kaebus rahuldamata.

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

2. Kohus peab esmalt oluliseks kontrollida, kas kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostamisel menetlustoimingud (isiku tuvastamine) läbi viinud korrektselt. Kohus hindab, kas menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud asjaolu, et 14.02.2014.a. koostatud

väärteoprotokollis nr AB1333279 ei ole märgitud isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, mille alusel D.D isikut tuvastati ja tema isiku tuvastamine toimus tegelikult kehtetu juhiloa alusel,

on kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks saab olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohus peab esmalt hindama, kas antud juhul on tegemist olulise rikkumisega VT Kohus on MS § 150 alusel. tuvastanud, et v juhiloa number, mille kehtetuse kinnitas äärteo protokollil on märgitud D.D politseiametnik hiluba eelnevalt kontrollides. Seega pidi politseiametnik tuvastama esmalt, et ju

juhiluba kuulub D.D-le l sai politseiametnik isiku tuvastad , seejäre a juhiloal märgitud andmete alusel. VTMS § 56 lg 2 p 3 sätestatud andmed peavad olama märgitud väärteoprotokolli. Kohus leiab, et ei ole rikutud ning isiku andmed on kirjutatud VTMS § 69 lg 1 p 4 tulenevaid nõudeid väärteoprotokolli VTMS § 56 lg 2 p 3 järgi, tuleb protokolli märkida füüsilis korrektselt. e isiku

eesja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja koht, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kodakondsus, elukoha aadress, - töökoht, telefoninumber ja elektronposti aadress Seadus ei välista küll võim . alust juba koostatud ja menetlusalusele isikule tutvustatud väärteoprotokolli täiendamiseks, seega võik kohtuväline s

menetleja kehtiva dokumendi numbri ilmselt ka hiljem lisada (isik on juba tuvastatud, uue dokumendi lisamisega uuesti tuvastada). Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et väärteoprotokollil oli märgitud juhiloa number, mille alusel isik tuvastati. Viidatud seadusesäte ei ütle midagi selle kohta, et isiku tõendamise aluseks olev dokument peab kehtiv olema, see p Kohu eab olema märgitud. s küll nõustub, et dokumendid peavad kindlasti kehtivad olema, kuid ei näe antud asjas olulist rikkumist, mis mõjutaks väärteomenetluses otsuse tegemist.

Menetlusalane isik on oma kaebuses leidnud, et juhiluba ei ole käsitletav isikut tõendava dokumendina. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 2 loetleb dokumendid, mis on isiku tuvastamisel aluseks. Sama seaduse § 4 lg 1 sätestab: dokumendig

Antud juhul on D.D esitanud isiku tõendamiseks juhiloa, mis on isiku tõendamiseks sobiv dokument. Juhiluba oli küll kehtetu, kuid kohus on seisukohal, et kuna isikusse puutuvad andmed ei muutu, dokumendil on isiku isikukood, foto ja allkiri, siis ei ole dokumendi kehtetus ja muu dokumendi küsimata jätmine kohtuvälis rikkumine, mis saaks kaasa tuua e menetleja

otsuse tühistamise Juhiluba on dokument juhtimisõiguse olemasolu või puudumise . tõendamiseks ja juhiloa kehtivuse tähtajast sõltub juhtimisõiguse olemasolu või puudumine, aga mitte isiku identiteet ehk isikusamasus. Ka Siseministeeriumi poolt välja antud 10.07.2009.a määruse nr 25 „ isikusamasuse kontrollimise kord“ lubab Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isiku tuvastamise muude tõendite alusel, kui puudub näiteks dokument.

Kohtuv s vastuses äline menetleja märgib kirjaliku , et sündmuskohal tehakse kohe päring

politseiandmebaasi. Sealjuures võrreldakse omavahel isikut kohapeal ja fotot andmebaasis, kontrollitakse isikukoodi vastavust andmebaasi omaga. Samuti kontrollitakse juhi andmeid ja juhtimisõiguse olemasolu.

Seega leiab kohus, et puudub rikkumine väärteomenetlusõiguse kohtuvälise menetleja poolt

(VTMS § 133 p.6) D.D kaebus jääb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise . osas rahuldamata.

3. Tõendite uurimise tulemusena tuvastas kohus, et juhtis 14.02.2014.a. kella 22:49 ajal D.D

Jõgevamaal Põltsamaa linnas Jõgeva mnt tänaval suunaga Tartu mnt tänava poole mootorsõidukit Ford Mondeo reg. märgiga 309AXH, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa EE651533 kehtivuse lõppemisega alates 05.02.2014.a.

Siinjuures märgib kohus, et väärteoprotokollis on sõnastus”… seoses juhiloa EE 651533 kehtivuse lõppemisega alates 05.02.2014” ja otsuses sõnastus “… juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 04.02.2014.a”, s.t. kehtetuse alguskuupäev on loetav erinevalt. Selline tekstiline vastuolu on selgitatud kohtuvälise menetleja vastuses (tl.42), millest nähtub, et kõnealune juhiluba kehtis kuni 04.02.2014 ehk siis kehtivuse viimane päev oli 04.02.2014

(otsuse tekstis: kehtivuse lõppemine) ja 05.02.2014 juhiluba enam ei kehtinud. Seega ei ole tegemist vastuoluga väärteoprotokolli ja tehtud otsuse vahel.

Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas D.D-le mõistetud karistust tuleb vähendada.

LS § 90 lg 1 p 1 sätestab .

LS § 201 lg 2 sätestab: sama teo eest

kellelt on moo karistatakse rahatrahviga kuni

KarS § 56 lg 1 sätestab: kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on D.D-le rahatrahviks määranud antud juhul 50 trahviühikut, s.o

200 eurot. line menetleja on oma kirjalikus vastuses kohtule leidnud, et otsus rahatrahvi Kohtuvä suuruse osas oli võimalikult madal, kui arvestada, et antud rikkumise puhul on maksimaalmäär

300 trahviühikut, s.o 1200 eurot või arest. Kohtul tuleb hinnata, kas kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus vastab D.D süüle. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesolev väärtegu ei ole tahtlik ning on toime pandud KarS § 18 lg 3 järgi hooletusest. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus hindab LS § 201 lg 2 tähendust ja leiab, et antud norm sätestab mitu alternatiivi, mille vahe tleja valida ning millest tuleb l saab kohtuväline mene karistuse mõistmisel lähtuda. Norm annab võimaluse karistada muuhulgas ka juhul, kui juhtimisõiguse lõppemine on toimunud isikust mitteoleneval põhjusel (juhtimisõigus on peatunud) ehk juhtimisõigus ei ole karistuslikul eesmärgil ära võetud. Kohus peab olulisek karistuse määramisel s seda aspekti silmas pidada, kuivõrd uslikul eesmärgil ära võetud juhtimisõiguseta isiku poolne rikkumine karist on kindlasti raskem rikkumine. Antud juhul leiab kohus ga , et juhiloa kehtivuse lõppemise mitte märkamise ei da. Tegemist on ole isik kuidagi ohustanud liiklust, seadnud ennast või teisi ohtlikku olukor kohtu hinnangul inimliku eksimusega, millega ei ole kahju tekitatud. Kohus peab usutavaks ka

D.D ütlusi selle kohta, et isik on eelnevalt kõik teinud, et saada teavitused dokumentide lõppemise kohta. D.D taotles esimesel võimalusel juhtimisõiguse taastamist, mistõttu pole kohtul põhjust arvata, et ta seda varem tahtlikult ei teinud. Seega on kohtu hinnangul tegemist vähetähtsa väärteoga.

Kohus ka märgib, et VTMS § 53 näeb ette hoiatustrahvi, nimelt lg 1 p 1 sätestab: v

Kohtuväline menetleja on rikkumist aga pidanud oluliseks ning ei ole antud sätte kohaldamist pidanud võimalikuks Kohtuväline menetleja on otsuse motiveerivas osas leidnud, et rahatrahvi .

määramine omab eripreventiivset eesmärki. Kohus aktsepteerib kohtuvälise menetleja poolt valitud karistust, kuid leiab, et D.D-le määratud rahatrahv on ebaproportsionaalne võrreldes tema rikkumisega. Kohus leiab, et samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimine on võimalik saavutada ka kergema karistuse läbi (ka seetõttu, et varem taolist rikkumist toime pandud ei ole). nud karistusena rahatrahvi, siis leiab kohus, Kui kohtuväline menetleja on ette näi et see peab olema pigem hoiatava iseloomuga. Kohus leiab, et kuna D.D pani väärteo toime

hooletusest, Kohus leiab, et sellise teo eest siis on põhjendatud miinimumkaristuse mõistmine.

on proportsionaalne määrata

5 trahviühikut ehk 20 eurot. Sellisele seisukohale karistuseks

jõudis kohus hinnates D.D poolt toime pandud rikkumise suurust ning asjaolu, et selle rikkumisega ei tekitatud kahju ega liiklusohtlikku olukorda, D.D kahetses tehtut ning juhtimisõigus oli peatunud lühikeseks perioodiks.

4. kohaselt VTMS § 132 p 2 võib maakohus kohtuotsusega

olukorda. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 50 trahviühikut (200 eurot) on põhjendamata kohtuvälise menetleja otsuse . Kohus on tuvastanud

osalise mõistetud karistuse osas tuleb teha uus tühistamise aluseid ning leiab, et D.D-le otsus

. Kohus määrab D.D-le karistuseks 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.

Kohus juhindub otsuse tegemisel 133. sealjuures VTMS § 132 p ja §

Menetluskulud

VTMS § 38 lg

1 sätestab:

KrMS § 180 lg 2 kohaselt menetluskulud riik, arvestades s -

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag