3-13-2366/92 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2366

Haldusasi

S. R.’i, M.K., K.J., M.P.’i, P.M.’u, Marine Services OÜ ja K.S.

kaebus Rae Vallavalitsuse 13.08.20x ehitusloa nr 4489E

tühistamiseks ning Rae Vallavalitsuse kohustamiseks tegema

ettekirjutus ehitusloa nr 4489E tagajärgede kõrvaldamiseks,

muldrajatise ja ehitise lammutamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – S.P., M.K., K.J., M.P., P.M., Marine Services OÜ ja

K.S., esindaja v. adv Alar Urm, v.adv Magnus Braun ja v.adv K.S.

Vastustaja – Rae vald, esindaja adv. Toomas Laanemaa

Kolmas isik – M.A., esindaja v. adv Enno Heringson

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marine Services OÜ, P.M.’u ja K.S. kaebus Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusloa

nr 4489E tühistamiseks ning läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

2. Rahuldada vastustaja ja kolmanda isiku taotlus haldusasja nr 3-13-2366 menetluse

lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega kaebajate S.P., K.J., M.P. ja M.K. osas

nõude osas Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusloa nr 4489E tühistamiseks.

3. Jätta kaebajate S.P., K.J., M.P. ja M.K. taotlus kaebuses Rae Vallavalitsuse 13.08.2012

ehitusloa nr 4489E tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

4. Tagastada kaebajate kaebus nõude osas Rae Vallavalitsuse kohustamiseks tegema

ettekirjutus ehitusloa nr 4489E tagajärgede kõrvaldamiseks, muldrajatise ja ehitise

lammutamiseks.

5. Tagastada kaebus Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusloa nr 4489E tühisuse tuvastamise

nõude osas.

6. Jätta kaebajate ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.

7. Mõista solidaarselt S. R.ilt (is.k: xxxxxxxxxxx), M.K.lt (is.k:xxxxxxxxxxx), K.J.lt (is.k:

xxxxxxxxxxx), M.P.ilt (is.k: xxxxxxxxxxx), P.M.ult (is.k: xxxxxxxxxxx), Marine Services

OÜ-lt (reg.k: xxxxxxxx) ja K.S.lt (is.k:xxxxxxxxxxx) kolmanda isiku M.A.i (is.k:

xxxxxxxxxxx) kasuks välja kantud ja põhjendatud menetluskulud summas 5980 eurot.

8. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.12.2013 määruse nr 3-13-2366 resolutsiooni p 1.

9. Sekretäril edastada käesolev määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1-5 peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(HKMS § x1 lg 4; § x4 lg 4; § 204 lg 1 ja 2,). Vastavalt HKMS §

252 lg 7 võib käesoleva määruse resolutsiooni p 8 peale esitada

määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus väljastas 07.08.2012 korralduse nr 744 „Ehitusloa väljastamine üksikelamu

ehitamiseks X kinnistul“ alusel M.A.’ile 13.08.2012 ehitusloa nr 4489E, millega anti luba üksikelamu

ja tehnovõrkude ehitamiseks kinnistul X, X alevik, Harjumaa (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx).

2. S.P., M.K., K.J., M.P., P.M., Marine Services OÜ ja K.S. esitasid 15.11.2013 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusloa nr 4489E tühistamiseks ning Rae Vallavalitsuse

kohustamiseks tegema ettekirjutuse ehitusloa nr 4489E tagajärgede kõrvaldamiseks ning muldrajatise

ja ehitise lammutamiseks.

S. R., M. K., K. J., M. P., P. M. ja Marine Service OÜ on Rae vallas X külas asuva X kinnistu omanikud.

K. S. on S. R.i, M. K., K. J., M. P.i, P. M.u ning Marine Services OÜ-ga sõlminud 10.06.2013

võlaõigusliku kokkuleppe X tee x kinnistu jagamiseks ja kinnistu jagamise tulemusena tulevikus

tekkiva kinnistu omandamiseks (I kd, tl 18-42). X tee x piirneb vahetult X tee Xb ja X põik X

kinnistutega, mis kuuluvad M. A.’ile.

Kaebuse kohaselt avastas 27.10.2013 K. S., et X tee xb ja X põik x kinnistutele on rajatud hiiglaslik

muldrajatis (ligikaudu 3 m kõrgune ja 80 m laiune mägi kogu X tee xb ja osaliselt X põik x krundi piiri

ulatuses). Muldrajatise sisse on juba rajatud hoone keldrikorrus kõrgusega vähemalt 3,5 m võrreldes

algupärase maapinnaga, kuivõrd keldrikorruse lagi ulatub ca 50 cm üle muldrajatise pinna. K. S.

teavitas eeltoodust koheselt teisi kaebajaid ning pöördus ehitustegevuse kohta informatsiooni saamiseks

27.10.2013 suulises vormis Rae Vallavalitsuse poole. Vastustaja avaldas, et 13.08.2012 on väljastatud

ehitusluba nr 4489E X tee xb üksikelamu ja tehnovõrkude ehitamiseks. Koopia ehitusloa aluseks olnud

Rae Vallavalitsuse 07.08.2012 korraldusest nr 744 ja ehitusloast nr 4489E väljastati K. S. taotlusel

06.11.2013. Kaebetähtaeg hakkas kaebajate jaoks kulgema 06.11.2013. Juhul, kui kohus leiab, et

kaebetähtaeg on möödunud, paluvad kaebajad kaebetähtaja ennistamist mõjuva põhjuse tõttu.

Mõjuvaks põhjuseks on, et kaebajaid ei teavitatud haldusmenetluse läbiviimisest ega ehitusloa

väljastamisest.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada Rae Vallavalitsuse 13.08.2012

ehitusloa nr 4489E kehtivus ning keelata ehitustegevus kinnistul asukohaga Rae vald, X küla, X tee xb

ning esialgse õiguskaitse korras kohustada Rae Vallavalitsust teostama ehitusjärelevalvet

ehitustegevuse üle kinnistul asukohaga Rae vald, X küla, X tee xb.

3. Tallinna Halduskohus kohaldas 19.11.2013 määrusega kohtu algatusel ajutiselt esialgset õiguskaitset

ja peatas Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusloa nr 4489E kehtivuse ning keelas ehitustegevuse

kinnistul asukohaga X tee x, X küla, Rae vald kuni 26.11.2013.

4. M. A. palus 22.11.2013 kirjalikus vastuses esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Kaebus on

tema arvates esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, sest kaebetähtaja

möödalaskmiseks puuduvad mistahes mõjuvad põhjused, millest tulenevalt esitab kolmas isik taotluse

asja menetluse lõpetamiseks. Asjaolu, et kaebajatele väljastati ehitusloa koopia alles 06.11.2013, ei oma

kaebetähtaja kindlakstegemisel tähtsust. Kaebajad pidid olema hiljemalt suvel 2013 väga hästi

teadlikud, et kõrval krundil ehitus käib. Objektiivselt oli kõigil kaebajatel võimalik kaevatava

ehitusloaga tutvuda, mistõttu alles 15.11.2013, s.o enam kui aasta ja kolm kuud hiljem

tühistamiskaebuse esitamine on ilmselgelt hilinenud.

5. Rae vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus ei ole tähtaegne ning ainuüksi

seetõttu puudub kaebusel perspektiiv. Tähtaeg ei kuulu ennistamisele, kuivõrd selleks puuduvad

mõjuvad põhjused. Vastustaja taotleb asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.12.2013 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning

peatas Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusloa nr 4489E kehtivuse ja keelas ehitustegevuse kinnistul

asukohaga Rae vald, X küla, X tee xb kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus

lubas teostada kolmandal isikul esialgse õiguskaitse määruse andmise hetkeks olemasoleva ehitise

vuukide täitmist ja ehitise konserveerimiseks vajalike töid (p 1). Kohus jättis rahuldamata kaebajate

taotluse kohustada esialgse õiguskaitse korras Rae Vallavalitsust teostama ehitusjärelevalvet

ehitustegevuse üle kinnistul asukohaga Rae vald, X küla, X tee xb (p 2).

7. M. A. palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 03.12.2013 määruse p 1 tühistada. Rae vald teatas

kirjalikus vastuses, et ei vaidle määruskaebusele vastu.

8. S.P., M.K., K.J., M.P., P.M., Marine Services OÜ ja K.S. paluvad määruskaebus rahuldamata jätta.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 17.01.2014 määrusega Tallinna Halduskohtu 03.x.2013 määruse

punkti 1 muutmata.

10. 24.03.2014 määrusega võttis kohus S.R.’i, M.K., K.J., M.P.’i, P.M.’i, Marine Services OÜ ja K.S.

kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks. Ühtlasi määras kohus küsimuse arutamiseks

eelistungi, mis toimus 29.04.2014 (protokoll III tl 1-3).

MENETLUSOSALISTE

SEISUKOHAD

SEOSES

KAEBUSE

TÄHTAEGSUSE

KÜSIMUSEGA

11. KAEBAJATE SEISUKOHAD

11.1. Kaebajad märgivad, et 27.10.2013 avastas K.S., et X tee xb ja X põik x kinnistutele on rajatud

hiiglaslik muldrajatis.

K.S. teavitas eeltoodust koheselt teisi kaebajaid ning pöördus X tee xb ja X põik x ehitustegevuse kohta

informatsiooni saamiseks 27.10.2013 suulises vormis Rae Vallavalitsuse (edaspidi ka: vastustaja)

poole.

11.1.1. Vastustaja avaldas, et 13.08.2012 on väljastatud ehitusluba nr 4489E X tee xb üksikelamu ja

tehnovõrkude ehitamiseks. Koopia ehitusloa aluseks olnud Rae Vallavalitsuse 07.08.2012 korraldusest

nr 744 ja ehitusloast nr 4489E väljastati K.S. taotlusel 06.11.2013. 06.11.2013 on ühtlasi ajahetkeks,

millal kaebajad said esmakordselt teada, et nende naaberkinnistu suhtes on antud 13.08.2013 ehitusluba

ning tutvuda ehitusloaga, selle tingimustega ning selle alusel lubatava ehitusõigusega.

Kuigi ehitusloa andmisest on möödunud üle aasta, ei ole kaebajad kaebuse esitamisega ebamõistlikult

viivitanud. Kaebajad pöördusid haldusorgani poole teabe saamiseks viivitamata, kui nägid, et

naaberkinnistule on rajatud muldrajatis ja ehitatakse hoonet.

Kuna kaebajaid ehitusloa taotlemisest ei teavitatud ning enne oktoobrit 2013 ei olnud kaebajate õigusi

rikkuvat muldrajatist rajatud, ei saanud kaebajad varem teavet, et on välja antud nende õigusi riivav

haldusakt. Nii ei ole kaebajad oma õiguste kaitsmisega ebamõistlikult viivitanud.

Kaebus on esitatud kohtusse 8 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, seega on kaebus esitatud

tähtaegselt.

11.1.2. Juhul, kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on siiski möödunud, paluvad kaebajad kaebetähtaja

ennistamist mõjuva põhjuse tõttu. Mõjuvaks põhjuseks on, et kaebajaid ei teavitatud haldusmenetluse

läbiviimisest ega ehitusloa väljastamisest. Seetõttu puudus kaebajatel varem tegelik võimalus

haldusakti kohtulikult vaidlustada.

Kuivõrd tegemist on kinnistu piirinaabritega, pidid kaebajate huvid vaidlusaluse ehitusloa

mitteandmiseks ja vaidlustamiseks olema äratuntavad nii vastustajale kui kolmandale isikule.

Lubamatu ning seaduse mõttega vastuolus on olukord, kus kaebajate eest varjatakse ehitusloa andmise

fakti ning see viib olukorrani, kus ehitusluba ei olegi võimalik kohtulikult vaidlustada.

11.1.3. Seoses kaebuse tähtaegsusega on vastustaja ja kolmas isik esitanud mitmeid eksitavaid väiteid,

nagu oleks ehitustegevus toimunud kinnistul juba alates 2012. aastast.

Nagu ka kolmanda isiku enda poolt esitatud aerofotolt nähtub, siis 25.04.2013 muldrajatist krundil veel

ei olnud, mistõttu on väited ehitustegevusest 2012. aastal ebaõiged.

Kaebajate õigusi rikkuv muldrajatis oli krundile tekkinud mitte varem kui oktoobris 2013, mistõttu ei

saanud kaebajad varem teada oma õiguste rikkumisest.

Õige on see, et kinnistul asuvaid varemeid lammutati juba mitu aastat, kuid sellest ei pidanud kaebajad

järeldama, et on antud ehitusluba antud kujul muldrajatise ja müüri ehitamiseks, mis nende õigusi rikub.

Lammutamiseks antud ehitusloa olemasolu võisid kaebajad eeldada, kuid see ei rikkunud mingil viisil

nende õigusi.

Pärast hoone või muldrajatise ehitamiseks antud loa olemasolu kohta kahtluse tekkimist ei ole kaebajad

viivitanud haldusakti kohta teabe küsimisega ega haldusakti kohtuliku vaidlustamisega. Viivitamiseks

puudus kaebajatel ka mõistlik huvi. Kuna kaebajad ei ole viivitanud vastustaja poole pöördumisega

teabe saamiseks, on kaebus esitatud tähtaegselt.

Nii vastustaja kui kolmanda isiku tekstid sisaldavad ehitustegevuse alguse kuupäeva osas vastuolusid.

Näiteks märgib kolmas isik oma 22.11.2013 menetlusdokumendi lk 6 kolmandas lõigus, et

töövõtuleping ehitajaga sõlmiti alles 12. juunil 2013. Nii on arusaamatu väide, et kaebaja K.S. pidi juba

10. juunil 2013 lepingut sõlmides aru saama, et kinnistule tekivad muldvallid.

Kaebajad märgivad siiski seda, et kaebajatest ainuke, kes X tee x kinnistul faktiliselt elab, on S.P.. Tema

vaade X tee xb kinnistule ei ole vahetu – tema korteri ja vaidlusaluse kinnistu vahele jääb mõisapark.

Suvel 2013 toimus mõisahoone katuse parandamistööd, mistõttu viibis ka S.P. kinnistul üksnes aeg-

ajalt.

Antud juhul ei ole olukord võrreldav tiheasustusalal asuvate naaberkinnistutega, millel toimuv

ehitustegevus ei võiks vahel nädalateks naabrile märkamatuks jääda. Antud juhul ei käinud ja ei

pidanudki kaebajad käima kinnistul või portaalis www.ehr.ee iga nädal või kuu välja selgitamas, kas

pole antud nende õigusi rikkuvat haldusakti.

11.2. Kaebajad märgivad viidates Riigikohtu praktikale (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrust asjas 3-3-1-

25-09; 29.04.2009 määrust asjas nr 3-3-1-19-09, 28.01.2008 otsust asjas nr 3-3-1-82-07, 09.05.2007

määrust asjas nr 3-3-1-23-07 ja 08.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02), et kaebetähtaja

kulgemise algushetke kohta peab olema tõsikindlalt tõendatud, et isikul on haldusakti olemasolu kohta

selge, üheselt mõistetav teave ja isik sai aru, et see haldusakt puudutab teda ning võib seetõttu rikkuda

tema õigusi.

Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja ühtegi kaebajat ehitusloa andmise menetlusse ei kaasanud ja

kedagi kaebajatest haldusaktist ei teavitanud. Seega taandub tähtaja vaidlus küsimusele, kas iga kaebaja

sai tema õigusi riivavast haldusaktist teada muul moel ja kui sai, siis millisel kuupäeval?

Kaebajad väidavad, et said haldusaktist teada pärast seda, kui K.S. külastas 27.10.2013 tema poolt

omandatud X tee x kinnistu osa, mis piirneb vahetult X tee xb kinnistuga ja kui K.S. informeeris sellest

ka neid.

Kolmas isik M. A. väidab, et kaebajad pidid teadma nende õigusi riivanud haldusaktist enne nende

poolt avaldatud kuupäeva kuna (a) tema isa Ü. A. informeeris neid väidetavalt ehitusloast ja

ehitustegevuse alustamisest suuliselt või b) visuaalselt, kuna kolmanda isiku väitel pidid kaebajad X

tee xb kinnistu visuaalse vaatluse teel aru saama, et on antud välja kaebajaid puudutav haldusakt.

Vastustaja on toetanud kolmanda isiku seisukohti.

Kaebaja märgib, et vastustaja peab tõendama esmalt, millisel ajahetkel esines kinnistul olukord, millest

mõistlik inimene oleks pidanud järeldama, et võib olla välja antud ehitusluba. Kuivõrd lammutamiseks

ning ehitamiseks antakse haldusorgani poolt välja erinevad ehitusload, ei saa eeldada, et lammutamise

faktiga kaasneks alati hilisem ehitustegevus. Seejärel peab vastustaja tõendama, et kõik kaebajad, sh ka

välismaal elavad isikud, käisid nimetatud ajaperioodi jooksul naaberkinnistu ääres tekkinud olukorda

uurimas ning sellest nähtus neile üheselt, et peab olema välja antud nende õigusi rikkuv ehitusluba.

11.2.1. Kaebajad selgitavad iga kaebaja osas järgmist:

K.S. ja teiste kaebajate vahel sõlmiti võlaõiguslik leping X tee x kinnistu jagamiseks ja osa

omandamiseks 10.06.2013. K.S. vaatas omandatavad kinnistu enne tehingu tegemist üle viimati 2013.a.

juuni alguses. 2013.a. juunikuus oli X tee xb kinnistu samasuguses seisukorras nagu on näha kolmanda

isiku poolt esitatud ortofotost 25.04.2013 seisuga – kinnistu oli rohtukasvanud ja seal olid kivikuhilad,

mis olid seal puutumatuna seisnud pikemat aega. Kinnistul ei olnud ühtegi vihjet algava ehitustegevuse

kohta - seal ei olnud ehitusmaterjale, -tehnikat ega töötajaid.

Pärast tehingu tegemist hakkas K.S. tegema ettevalmistusi X tee x kinnistu jagamiseks ja esitas Rae

VV-le detailplaneeringu (DP) algatamise esialgse taotluse 02.07.2013. Pärast esmaste juhiste saamist

Rae VV-lt 19.07.2013 kaasati DP koostamiseks Arco Investeeringute AS. DP ettevalmistamine ei

eeldanud kinnistul käimist.

2013.a juuli-august oli K.S. viimaseid kuid rase (laps sündis 26.08.2013) ning tal puudus soov või

vajadus kinnistul viibida. K.S. läks kinnistut üle vaatama uuesti 27.10.2013 ja nägi, et kolmas isik on

vahepeal alustanud ehitamist ja rajanud vundamendi. Ta helistas koheselt K.J.’le, et teda informeerida

ja pärast seda said K.S. ja K.J. kinnistul kokku.

28.10.2013 pöördus K.S. valla poole, et ehitusluba välja nõuda, ehitusloa koopia esitati 06.11.2013.

13.11.2013 saatis K.S. e-maili P.M.’ule ja M.K.’le, et ka neid olukorrast teavitada.

S.P. on X tee x - 1 omanik ja elab korteris püsivalt. S.P. on avaldanud, et tema sai teada, et kolmas isik

on asunud X xb kinnistule elamut püstitama, K.J. käest pärast 27.10.2013. X A.i väited selle kohta, et

ta on S.P.i ehitusloast ja ehitustöödest eelnevalt informeerinud, on valed.

M.K. on X tee x–x omanik. Talle kuulub ka Marine Services OÜ, mis on X tee x-3 omanik. Ta ei ela

nendes korterites, ta töötab Norras ja käib X tee x kinnistul väga harva. M.K. sai ehitusloast ja X tee xb

kinnistul toimuvast teada K.S. käest 13.11.2013.a. e-mailiga, mitte Ü. A.i käest, nagu väidab kolmas

isik. Ta on Ü. A.’iga küll mõned korrad suhelnud, kuid nad ei ole kunagi arutanud X tee xb elamu

ehitamise asjaolusid, vaid vestluste põhisisuks on olnud Ü. A.i soov omandada X tee xb-ga piirnev osa

kinnistust.

P.M. on X tee x-x korteriomandi omanik. Kuna korter on elamiskõlbmatu, siis ta seal ei ela ja käib X

tee x kinnistul väga harva. P.M. sai X tee xb ehitustegevuse alustamisest ja ehitusloa väljastamisest

teada 13.11.2013, kui ta sai K.S. e-maili.

P.M. kinnitab, et Ü. A. on temaga telefonitsi ühendust võtnud seoses sooviga korter temalt ära osta.

Vestlused puudutasid korteri võimalikku müüki, nende käigus ei räägitud sõnagi X tee xb ehitusest.

K.J. on X tee x- x omanik, kuid korter on elamiskõlbmatu ning ta ei ela seal. K.J. sai X tee xb

ehitustegevusest teada 27.10.2103 K.S. telefonikõnest ja täpsemat informatsiooni ehitusloa

väljastamise kohta K.S. 13.11.2013 e-mailist. Otseselt valed on Ü. A.i väited selle kohta, et ta oli teadlik

„ehitise projekteerimisest ja elamu konstruktsioonidest“ vms ehitusega seonduvatest aspektidest.

Ü. A. on paar korda helistanud K.J.le, et uurida võimalust omandada X tee xb-ga piirnev kinnistu osa.

Kui kaasomanikud ei olnud pakutava hinnaga nõus, ütles Ü.A., et teeb kõik selleks, et nad ei saaks seda

kinnistut kellelegi teisele müüa. Muu hulgas ähvardas ta muuta maa sihtotstarvet elamumaast

maatulundusmaaks, suurendada Ülemiste järve ehituskeeluvööndit jms.

M.P. on X tee x- x omanik, kuid korter on elamiskõlbmatu ning ta ei ela seal. M.P. töötab Soomes ja

käib X tee x kinnistul väga harva. Ta sai X tee xb toimuvast teada K.J. käest pärast 27.10.2013.

11.3. Kaebajad leiavad, et asjas on tõendatud, et X tee x on kaasomandis viie kaasomaniku vahel, kellest

ainsana elab menetlusosalistest X tee x hoones S.P..

Teised kaasomanikud külastasid X tee x mõisahoonet 2013.a. vältel juhuslikult, kindlaks tegemata

kuupäevadel. P. M.’u, M. K. ja M. P.’i ütluste järgi külastasid nad oma valdust harva. K. J. külastas

veidi sagedamini.

Asjas on tõendatud, et X tee xb kinnistul toimuv on visuaalselt eraldatud X tee x-l asuvast

mõisahoonest. Distants linnulennult X tee x mõisahoonest X tee xb-l asuva vaidlustatud ehitusloaga

hõlmatud vundamendini on ligikaudu 100 meetrit. Otsevaade mõisahoone ja rajatava hoone vahel

puudub. Vaade X tee xb ehitusplatsile avaneb üksnes X tee x kinnistu sellelt osalt, mis piirdub X tee xb

kinnistuga (vt joonis X tee x ja X tee xb kinnistute asendi kohta ning aerofotod).

X tee x mõisahooneni viiv juurdepääsutee piirdub üle 1,8m kõrge hekiga (vt panoraamfotod), millest

inimene pikkusega alla 180cm üle ei näe. X tee x mõisahoonet eraldavad X tee xb ehitusplatsist

kõrgpuiestik, põõsastik, samuti X xA kinnistul asuv kahekordne eluhoone, puuviljaaed ja vana

paekivimüür.

Asjas on tõendatud, et X tee x kaasomanikud ei kasutanud aktiivselt X tee x krundi seda osa, mis

võõrandati 10.06.2013 võlaõiguslepinguga K.S.le ja mis piirdub X tee xb kinnistuga. Kaebaja K. S. ja

tunnistaja T. S. ütluste kohaselt oli nimetatud maatükk söötis ja rohtu kasvanud. Tunnistaja T. S. ja

kolmas isik M. A. on kohtuistungil tõendanud, et pärast maatüki võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist

korraldas T. S. oma poja abil maatüki niitmise. Kohus peaks lugema sellega tõendatuks, et X tee x

kaasomanikud ei kasutanud kõnealust maatükki.

M. A. sai ehitusloa 13.08.2012. Vaidlust ei ole selle üle, et M. A. teostas X tee xb kinnistul 2012.a.

suvel lammutustöid. Vastavalt Ü. A.i väidetele hakkasid lammutustööd „pärast lume sulamist“ ja „enne

ehitusloa väljastamist“ (Ü. A.i ütlused 12:59).

Tunnistaja Ü. A. on avaldanud, et lammutustöödeks neil ehitusluba ei olnud. Alusetud on Ü. A.i väiteid,

et lammutusluba ei pidanud taotlema seetõttu, et lammutatav ehitis ei olnud kantud ehitisregistrisse.

Ehitusseadus (EhS) sellist erandit ette ei näe ning EhS § 22 lg 1 p 4 lammutusluba nõutav iga ehitise

lammutamiseks. Lammutamisloa eesmärk on tagada ohutu lammutamine ning lammutusjäätmete

korrektne käitlemine.

Asjas on tõendatud, et 2013.a. juunikuu seisuga X xb krundil vaidlustatud ehitusloaga lubatud hoonet

ehitama ei olnud hakatud. Kolmanda isiku esitatud väidete kohaselt võis elamu ehitustegevus alata

2013.a. juulis.

11.4. Ehitusloast teadasaamine vaatluse teel

11.4.1. Teadasaamine lammutustegevuse tõttu

Kolmas isik M. A. väidab, et kaebajad pidid ehitusloast saama teadlikuks seoses tema poolt X tee xb

kinnistul olnud varemete lammutamisega. Seejuures ei ole kolmas isik esitanud ühtegi tõendit kuupäeva

kohta, millal iga kaebaja eraldi pidanuks lammutust nägema ja sellest järeldama ehitusloa olemasolu.

Asjas on tõendatud, et lammutustegevuseks M. A.il ehitusluba puudus, kuigi EhS § 22 lg 1 p 4 kohaselt

on see nõutav. Ehitusluba on väljastatud üksnes eramu rajamiseks. Ei saa väita, et kolmanda isiku

õigusvastase lammutustegevusega hakkas kulgema kaebetähtaeg eramu püstitamiseks antud ehitusloa

vaidlustamiseks.

Kaebajad väidavad, et nemad lammutuse ajal ehitusloast teadlikud ei olnud. Kaebaja K. S. ja tunnistaja

T. S. ütluste järgi külastasid nad 2013.a. mai lõpu-juuni alguse seisuga X tee xb piirduvat X tee x krundi

osa ning sellel ehitustegevust ei nähtunud. X tee xb krundil olid lammutusjäätmed. T. S. ütluste kohaselt

olid X tee x krundilt selgelt näha teised X majad, mis 27.10.2013 seisuga (pärast ehitustegevust) enam

nähtavad ei olnud.

Kaebajatelt ei saa eeldada, et nad lõpule viimata lammutustegevuse (lammutusjäätmed olid krundilt

eemaldamata) põhjal järeldaks, et välja on antud neid puudutav ehitusluba, mis võib nende õigusi

rikkuda. Isikud ei pea eeldama, et lammutusjäätmeid kasutatakse künka rajamiseks ning nende sisse

võidakse peita tulevase hoone keldrikorrus.

Mõistlik inimene eeldab, et lammutusjäätmed eemaldatakse, ehitusplats puhastatakse ja siis hakatakse

ehitama. Nii näiteks on ka K.J. on kohtule avaldanud, et: „Arutasime M.’ga, millal sinna ükskord

ehitama hakatakse ja millal praht ära viiakse.“(K. J. ütlused 4:44)

Liialt kaugeleulatuv ja ebamõistlik oleks eeldada, et naaberkrundil vanade varemete lammutamine või

sinna lammutusjäätmete (mulla- või kivihunnikute) jätmine tähendab, et on antud naabrite õigusi riivav

ehitusluba muldrajatise ja hoone rajamiseks. Igal isikul on õigus eeldada haldusorganilt kehtestatud

õigusaktidest, sealhulgas valla üldplaneeringust ja ehitusmäärusest kinnipidamist.

11.4.2. Teadasaamine hoone ja muldkeha rajamise tõttu

Kolmas isik M. A. väitis eelistungil, et kaebajad pidid nägema ehitustegevust X xb-l, liginedes X tee x

mõisahoonele Vana-Tartu maantee suunalt piki X tänavat. Kõik kaebajad väidavad, et nad ei näinud

ehitust ka sellest suunast. Lisaks muule on selline väide äärmiselt ebamäärane, aru ei ole saada, mida

ja millal kaebajad X teelt sõites nägema pidid.

Nende väidete hindamisel ei saa lähtuda M. A.’i poolt kohtuistungil näidatud fotole, mis oli tehtud

2014.a. aprillis. M. A.’i fotol on näha ka ehitise müürid, mida kaebuse esitamise hetkel veel ei

eksisteerinud. Kui K. S. ja T. S. käisid 27.10.2013 krundil, oli valmis ainult muldkeha ja vundament

esimese korruse põrandaga, müürid laoti pärast seda.

Vana-Tartu maantee suunalt lähenedes ei ole rajatav muldkeha ja vundament ümbritsevast maapinnast

nähtavad, kuna pinnase tõstetööd toimusid Ülemiste Järve poolses maapinna langevas osas ja

pinnasetõste X tee poolt vaadates nii märgatav ei ole. Ka lisatud fotost nähtub, et X teelt on 16.04.2014

seisuga nähtav üksnes vundamendi pealisehituseks olevad esimese korruse seinad, mitte rajatud

vundament või muldkeha.

P.M. on selgitanud istungil näidatud foto kohta, et ta ei näinud autoga sõites seda ehitust: „Panin

ridaelamuid tähele, vaatasin teed ja kõrvalteid.“ Ta on täiendanud, et „ei osanud enne seda tähele

panna“. (P. M. ütlused 17:12). Ka K.J. ütles, et oskas sinna alles siis vaadata, kui oli saanud K. Silla

käest ehituse kohta info (K. J. ütlused 5:22). M.P. on öelnud, et: „Nüüd ehitust näeb, sel hetkel ei näinud.

Sügisel oli väiksem kui nüüd“ (M. P. ütlused 16:26). Seega ei saa viidatud foto põhjal väita, et kaebajad

pidi ehitust märkama enne 2013.a. oktoobri lõppu.

Kolmas isik on väitnud, et M. K. pidi ehitust nägema 2013.a. juulis, kui võttis nende kinnistu nurgalt

kive. M. K. väidab, et tegeles kividega ning ei näinud mingit ehitust, mullakünka otsa ei roninud.

Arvestades, et kinnistu oli kaetud lammutusjäätmetega ning 2013 juulis oli ehitustegevus kolmanda

isiku väidetel alles alanud, ei saa olla kahtlust selle väite tõesuses.

Lisaks on tekkinud küsimus, kas K. J., P. M. ja M. P. võisid näha X tee xb ehitustegevust seoses X tee

x katuseremondiga. Eelnimetatud on öelnud, et käisid katuse remonti vaatamas, kuid ei näinud

ehitustegevust ka remonti vaadates. Keegi ei käinud katusel, kuna see oli ohtlik. Remonti vaadati majast

seestpoolt või maapinnalt.

S.P. on kohtule väitnud, et tema ei näinud ehitustegevust X tee xb ega teadnud ehitusloast. S. R. on

muuhulgas öelnud (S. R. ütlused 13:26): „Nägin kui müür maha võeti, see oli väga kõrge ja see paistis

välja. Pärast tulid kivihunnikud ja mullakuhi sinna ette, siis ei olnud seal enam midagi näha.“

Arvestades, et S. R.i liikumine tema ea tõttu on piiratud, on usutav, et S.P. ei näinud ehitustegevust X

tee xb-l.

Ülejäänud X tee x kaasomanikud, sealhulgas juriidilise isiku Marine Service OÜ esindaja M.K. ei ela

X tee x. Kohtuistungil on igaüks neist avaldanud, et ei märganud ehitustegevust X tee xb krundil ja ei

pidanudki märkama, kuna ehitustegevuse ala jääb X tee x juurdepääsuteest ja autojuhi normaalsest

vaateväljast kõrvale. Seetõttu ülejäänud kaebajate osas, kes X tee x mõisahoones ei ela ega seda ei

kasuta, on tõendatud, et nad kuni 27.10.2013 X tee xb ehitusest visuaalselt teadlikud ja seega ka

ehitusloast teadlikud ei olnud.

11.5. Ehitusloast teadasaamine suulise informeerimise teel

Kuivõrd on tõendatud, et ükski kaebaja ei märganud kuni 2013.a. oktoobri lõpuni ehitustegevust ja ei

osanud seetõttu teha järeldust vaidlustatud haldusakti kohta, peab kohus kaaluma väiteid, nagu saanuks

kaebajad vaidlustatud haldusaktist teada suulise informeerimise teel.

Kolmas isik on väitnud, et Ü. A. informeeris kaebajaid S.P.’i, K.J.t, P.M.it ja M.K.’d (ka Marine

Services OÜ) ehitustegevusest ja ehitusloa väljastamisest.

Selles küsimuses on neli kaebajat ja tunnistaja Ü. A. andnud risti vastupidiseid ütlusi ning seda vastuolu

ei suutnud kohus kohtuistungil ka vastandamisega kõrvaldada.

Kõik ülalviidatud kaebajad tunnistavad, et on Ü. A.’iga eelnevalt suhelnud, kuid nad kinnitasid kohtule,

et keegi neist ei ole Ü. A.’iga kõrvalkrundi ehitusest või väljastatud ehitusloast kunagi rääkinud. K.J.,

M.K. ning P.M.’u sõnul oli Ü. A.’i vestluste ajendiks Ü. A.’i huvi nende majas korteri ja X tee xb

naabruses asuva maa omandamise vastu.

Seda on Ü. A. ka ise tunnistanud. Näiteks on ta P.M.u osas öelnud: „Ma tõesti küsisin ka, et kas tema

korter läheb müüki, tahtsin jalga ukse vahele suruda, et saada selle korteri kaudu selle maa

ostueesõigus (16:32).

Lisaks tundis Ü. A. huvi, mis plaanid kaebajatel kinnistuga on ja mis asju nad vallas ajavad. Nii on K.

J. öelnud vastandamisel: „Iga kord kui ma vallas käisin, siis helistasite, miks ma käisin. See tegi mulle

lõpuks nalja“. Ü. A. vastas, et talle ka. Ka P. M. ütles, et Ü. A. helistas üks kord selle pärast, et küsida,

et keegi Kristi on vallas käinud ja mis te seal tegite (P. M. ütlused 16:57).

K. J. on kohtule avaldanud, et Ü. A. ähvardas teda, et ta teeb nii, et nad ei saa seda maad teistele müüa.

Ü. A.’i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuivõrd need olid ka vastuolulised: näiteks S. R.’i osas

väitis ta alguses, et „S. oli võtmeisik, kelle kaudu info liikus“ (12:51), tunnistuse lõpus aga ütles, et

suhtlus käis peamiselt K.J. ja M.K. kaudu (13:02); ehitusloast teavitamise kohta ta kord ütles, et teatas

sellest: „Ja siis rääkisin, et meil on ehitusluba olemas, kuid ma seda tõesti temale ei näidanud.“ (12:46),

kuid hiljem ütles selgelt, et ei ole S. ehitusloast informeerinud, kuna seda pidi S. ise nägema (12:52).

Samuti sisaldas tunnistus mitmeid valeväiteid asjaolude kohta (korduvad kohtumised, kinnistu ühine

ülevaatamine, kinnistu ei olnud kapsamaa jne).

Ü. A. on kohtule väitnud, et tema poolt 03.09.2012 P.M.’ule tehtud telefonikõne: „saab olla ainult see

kõne, et teatada rõõmsalt, et ehitusluba on olemas, nüüd hakkame ehitama“. Vastandamisel jäi P.M.

oma ütluste juurde, kuid Ü. A. muutis oma ütlusi ja hakkas ehitusloa asemel hoopis DP-st rääkima,

väites, et: „Mina olen teile telefonikõnedes rääkinud DP-st, et see on kehtestatud, et see on olemas.“

(17:23). Siis rääkis ta pikalt DP menetlusse kaasamisest ja muud asjasse mittepuutuvat. Ü. A. hämab ja

manipuleerib oma ütlustega, mistõttu tema ütlused ei ole usaldusväärsed ning tuleb tõendina

arvestamata jätta.

Ü. A.’i ütluste hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on kolmanda isiku lähisugulasega, kes on

isiklikult huvitatud selle vaidluse tulemist. X tee xb kinnistu asub Ü. A.i poolt arendatud alal, tema on

tegelenud ehitusega algusest peale, taotlenud ehitusloa ja sellele järgi läinud. Ta on kohtule ka ise

tunnistanud, et: „Mina olin asjade käiguga rohkem kursis kui M. ise“ (12:12). Kaebajad on kohtule

avaldanud, et nad uskusid, et naaberkinnistu omanikuks ongi Ü. A..

Kohtule on esitatud telefonikõnede väljavõtted, kuid need ei tõenda kõneluste sisu. Tuleb lugeda

tõendatuks, et kõneluste sisuks oli Ü. A.’i ja M. A.’i soov omandada kaasomanikelt maatükk, mille

tegelikult ostis K. S.. Eluliselt pole usutav, et isik, kes valmistab ette detailse ehitusprojekti ning väidab,

et naabritega olid heanaaberlikud suhted, eirab neidsamu naabreid ehitusprojekti kooskõlastamisel.

Eluliselt on usutav Ü. A.’i ja M. A.’i soov omandada tänaseks K. S.’le müüdud maatükk, mille

omandamiseks avaldati soovi ka käimasoleva kohtumenetluse käigus.

11.6. Dokumentaalsed tõendid

Kirjalikest tõenditest on K.S. esitanud M.K.le ja P.M.ule (koopia K.J.le) 13.11.2013 saadetud e-maili,

millega ta informeeris eelviidatud isikuid tekkinud olukorrast mh sellest, et väljastatud on ehitusluba.

Viidatud tõend toetab üheselt kaebajate väiteid.

Lisaks on kolmas isik esitanud mõned dokumentaalsed tõendid, mida ei ole kaebajatele enne

kohtuvaidlust näidatud ning mis ei ole asjasse puutuvad:

- 15.08.2012 ehitamise alustamise teatis - tegemist on formaalsusega, mis ei näita ehitustegevuse

reaalset alustamist ega tõenda kaebajate teadasaamist.

- koopia töövõtulepingust nr 2013-13. Lepingu allkirjastamise kuupäevaks on märgitud 12.06.2013,

samas ehituse alustamise kuupäeva lepingust ei nähtu. Kaebajad sellest lepingust enne teadlikud ei

olnud.

- kaks OÜ R.Shup arvet ja tööde üleandmisakti, mis kannavad kuupäevi 03.07.2013 ja 29.07.2013.

Kaebajad ei ole neid dokumente enne näinud ning need on allkirjastamata, mistõttu ei ole võimalik

kinnitada nende dokumentide autentsust. Lisaks ei ole nende põhjal võimalik tuvastada, millal

ehitustööd hakkasid ning milliseid töid täpselt, millisel ajahetkel teostati;

- e-kirjad, mis väidetavalt on saadetud X xa omanikele (J. K., J. K. ja L. K.) 21.06.2012 ja kasutajale

O. O.ile 21.07.2012. Kaebajatele neid kirju ei saadetud ning nad ei olnud sellistest kirjadest teadlikud,

mistõttu need ei ole asjakohased.

Seoses K.S.ga on kirjalikest dokumentidest viidatud veel A Geo OÜ poolt koostatud geoalusele, mille

koostamise kuupäevaks on joonise peal märgitud 25.08.2013. Selle viitega on vastustaja ja kolmas isik

väitnud, et K.S. pidi ehitusloast teada saama juba 2013.a. suvel.

Oleme esitanud tõendid (J. P.e-kirjad), et see alusjoonis anti AS-le Arco Investeeringud üle alles

23.09.2013 ning K.S. sai omakorda mõõdistustulemuste põhjal koostatud DP eskiisi kätte alles

22.10.2013.a. Ka jooniselt eneselt on näha, et see valmis alles 2013.a. septembris, kuivõrd viimane

kooskõlastus joonisele on antud 13.09.2013 (AS Elveso kooskõlastus).

Seega ei ole mitte ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks, et kaebajad said ehitusloast teada varem

kui 2013.a. okt/nov.

11.7. Kokkuvõte

Antud asjas ei ole tõendatud, et ükski kaebaja oleks teadnud vaidlustatud haldusaktist enne 27.10.2013.

Kohus ei saa lugeda ühepoolselt usutavaks Ü. A.i ütlusi selle kohta, et nad informeerisid kaebajaid

ehitusest ja ehitusloast suuliselt. Kõik kaebajad, keda kohus küsitles istungil ükshaaval vande all,

eitavad seda ning andsid ütlusi, et kui Ü. A. neid kõnetas, oli teemaks A.ite soov omandada X x

mõisahoonest mõni korter (P. M.) või X x kinnistust see maatükk, mis piirneb X xb-ga. Kohtule on

esitatud kirjalikud tõendid nii teatud telefonikõnede toimumise kohta (Ü. A.i mobiiltelefoni

kõneeristused) kui ka kirjalikud tõendid selle kohta, et A.id on huvitatud kõnealuse maatüki

omandamisest.

Eelpooltoodud nö sõna-sõna-vastu olukorras ei saa lugeda tõendatuks, et kaebajaid said ehitusloast

teada suulise informeerimise teel.

Kohus ei saa lugeda tõendatuks ka seda, et kaebajad pidid olema teadlikud ehitustegevusest X xb

krundil ja sellest tegema järelduse ehitusloa kohta. Tõenditest nähtuvalt on täiesti võimalik, et kaebajad

ei näinud ehitustegevust X xb krundil kuni nende tähelepanu sellele 2013.a. oktoobri lõpus eraldi juhiti

ja esitasid kaebuse õigeaegselt.

11.8. HKMS § 108 lg 11 ütleb, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Leiame, et juhul, kui kohus otsustab käesoleva kohtuasja menetluse

lõpetada kaebetähtaja möödumise tõttu, tuleks kohaldada HKMS 108 lg 11 ja jätta menetluskulud

täielikult poolte endi kanda.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajaid ei kaasatud ehitusloa väljastamise menetlusse ning neid ei

teavitatud ehitusloa väljastamisest. Kaebajatele ei selgitatud, mida plaanitakse ehitada ning millised on

nende õigused ja kohustused seoses ehitusloa elluviimisega ning oma õiguste kaitsmisega. See oli

ennekõike vastustaja kohustus, kuid ka kolmas isik oleks saanud küsida naabrite kooskõlastust, eriti

arvestades, et ehitust juhib professionaalne ehitusjärelevalve ja kogemustega kinnisvaraarendaja Ü. A..

Kohtuvaidlust oleks saanud vältida, kui kolmas isik oleks toiminud heas usus ja kaebajaid ise ehitusloa

andmise protsessi kaasanud ning neid sellest teavitanud. Menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt

olukorras, kus kohtumenetluse lõpetamise võib tingida see, et vastustaja on oma teavitamis- ja

selgitamiskohustusi rikkunud ja ka kolmas isik on kaebajate eest oma kavatsusi varjanud, on ilmselgelt

ebaõiglane ja ebamõistlik.

Lisaks tuleb arvestada, et vastustaja on kaebust osaliselt tunnistanud – projektist nähtuvalt oli

vaidlustatud ehitusloaga ette nähtud ka tugimüüri ehitamine, kuid kaebuse saamisel vastustaja sisuliselt

rahuldas kaebajate nõude tugimüüri osas ja välistas tugimüüri ehitamise vaidlusaluse ehitusloa alusel.

Selline toiming oli vahetult kaebuse tagajärg.

Samuti leiavad kaebajad, et kolmanda isiku poolt viidatud õigusabikulu 8717 eurot on käesoleva

vaidluse asjaolusid ja praegust menetlusstaadiumi arvestades ebamõistlikult suur. Õigusabi arvetest

nähtuvalt on vaidlusele väidetavalt kulunud ligikaudu 63 tundi tööd, samas on vaidlus alles

eelmenetluse staadiumis.

Näiteks, arvelt 1131115 nähtuvalt on kaebusele vastuse koostamiseks kulunud 18 tundi (maksumus ca

2484 eurot), mida ei saa pidada mõistlikuks, eriti arvestades, et kolmanda isiku seisukohad kattuvad

suuresti vastustaja väidetega. Põhjendamatu on, näiteks, ka kliendiga kohtumise eest hüvitisnõude

esitamine (2h 10min, arve nr 1140402). Arvelt nr 1140316 nähtuvalt on kaebetähtaja lõplike

seisukohtade koostamisele kulunud 5 tundi (690 eurot), samas kordavad need seisukohad enamuses

osas kaebuse vastuses toodut.

Arvetelt nr 1140121 ja 1131205 nähtub, et ca 17 tundi (ligikaudu 2323 eurot) + riigilõiv 15 eur on

kulunud esialgse õiguskaitse vaidlustamisele, milline määruskaebus jäeti ringkonnakohtu poolt

rahuldamata. Viidatud vaidlustusega tekitas kolmas isik asjatu menetluskulu, mis tuleks jätta tervikuna

kolmanda isiku enda kanda. Kokkuvõtvalt ei saa suurt osa kolmanda isiku poolt välja toodud kulusid

pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

12. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

12.1. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.

Kohtupraktikas on kinnitamist leidnud seisukoht, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle

on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma

vajalikke samme akti saamiseks.

Vastustajale teadaolevalt alustas kolmas isik ehitustegevust X tee xb kinnistul 20x.a. augustis, olles

eelnevalt esitanud Rae Vallavalitsusele ehitamise alustamise teatise (teatis esitatud 15.08.2012.a.). Augustis

2012 alustati kinnistul ehitamise ettevalmistava tegevusega – kinnistul paiknenud vanade hoonete

lammutamisega jne. Nimetatud tegevusega pidi enamikele kaebajatest selge olema, et on olemas haldusakt

(ehitusluba), mis nende õigusi võib puudutada. Üks kaebajatest (S.P.) elab ise X tee xb asuva kinnistu

naaberkinnistul, mistõttu ei saanud 2012.a. augustis alustatud ehitustegevus nimetatud isikule kuidagi

märkamatuks jääda. On ülimalt usutav, et kaebajad, olles X tee x asuva kinnistu omanikud, ka omavahel

suhtlesid ja pidid olema teadlikud ehitustegevuse alustamisest X tee xb asuval kinnistul.

Kaebuses on viidatud asjaolule, et üks kaebajatest (K.S.) sõlmis võlaõigusliku müügilepingu X tee xb

naaberkinnistust osa omandamiseks alles 10.06.2013. On ilmne, et enne kinnistu omandamist tutvub isik ka

kohapealse olukorraga ning ilmselgelt tegi seda ka K. S.. Tuleb arvestada asjaolu, et K. S. näol on tegemist

õigusteadmistega isikuga (K. S. on Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat) ning ei ole usutav, et 2013.a.

juunis enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist ei tutvunud K. S. kinnistuga kohapeal (tegelikkuses on

K. S. 10.06.2013 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu p-s 2.8.3 kinnitanud, et „ on üle vaadanud Kinnistu

ning talle müüja poolt Kinnistu kohta esitatud dokumentatsiooni ja et ta on eelnimetatud andmete alusel

teadlik Kinnistu seisukorrast.“). Seega pidi ka kaebaja K. S.le hiljemalt 2013.a. juunis olema nähtav

ehitustegevus X tee xb kinnistul ning alates nimetatud ajast pidi K. S.il olema selge, et on olemas tema

õigusi puudutada võiv haldusakt.

02.07.2013 esitas kaebajate esindajana K. S. vastustajale taotluse detailplaneeringu algatamiseks aadressil

X tee x. On ilmne detailplaneeringu algatamiseks vajalike dokumentide koostamisega seoses tutvus K. S.

kohapealse olukorraga ning talle ei saanud kuidagi jääda märkamatuks ehitustegevus naaberkinnistul.

Detailplaneeringu algatamise taotlusega seoses on kaebaja K. S. esitanud Rae Vallavalitusele A GEO OÜ

poolt koostatud X tee x asuva kinnistu tehnovõrkude maa-ala plaani, milline on koostatud 25.08.2013.

Nimetatud plaanil on näidatud X tee xb krundil ehitatava ehitise piir (sinisega) ning märgitud ehitusplats.

Seega ka nimetatud dokumendist nähtub, et kaebaja K. S. oli juba 2013.a. suvel teadlik ehitustegevusest X

tee xb krundil.

Samas pöördus K. S. vastustaja poole haldusakti saamiseks alles 2013.a. oktoobri lõpus, ehk ca 5 kuud peale

seda, kui K. Sillale pidi selge olema, et eksisteerib teda puudutada võiv haldusakt. Sellist 5 kuulist viivitust

ei saa kindlasti pidada mõistlikuks.

Samuti on üldteada, et ehitusloa andmed on kõigile isikutele kättesaadavad ehitisregistri andmebaasist

Internetist aadressil www.ehr.ee. Ei ole kuidagi usutav, et vandeadvokaat K. S. ei tutvunud X tee xb

kinnistule väljastatud ehitusloaga ehitisregistri andmebaasi vahendusel enne, kui sõlmis naaberkinnistu

võlaõigusliku müügilepingu 2013.a. juunis ja kui talle sai teatavaks ehitustegevus naaberkinnistul.

12.2. Vastustaja märgib, et kaebuse tähtaegsuse küsimusega seoses kuulati 22.04.2014 kohtuistungil

vande all üle kaebajad ja tunnistajad Ü. A. ning T. S..

Hinnates kõiki kogutud tõendeid, on vastustaja seisukohal, et kaebajad ei ole esitanud kaebust

tähtaegselt ning seetõttu tuleks menetlus asjas lõpetada HKMS § x4 lg 4 alusel. Vastustaja motiveerib

oma seisukohti alljärgnevalt:

12.2.1. Vaidlustatud haldusakt on antud 13.08.2012, ehk ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud enne kaebuse

esitamist.

Esitatud dokumentaalsetest tõenditest ning Ü.A.i ütlustest nähtub, et kolmas isik alustas

ehitustegevusega X tee xb kinnistul 2012.a. augustis. Selleks oli kinnistul paiknenud vanade hoonete

lammutamine ning maapinna planeerimine, mille tulemusena olid hiljemalt 2013.a. aprillikuuks X tee

xb kinnistul kivi- ja mullahunnikud, nimetatud asjaolu nähtub muuhulgas Maa-ameti ortofotodelt (vt tl

111, 1x, I kd). Toimiku lk 122, 123 ja 124 I kd olevatelt fotodelt nähtuvad krundil olevad suured

kivikhunnikud ning muldvallid, lisaks nähtub, et hiljemalt 15.05.2013 oli kinnistul ehitussoojak. Seega

hiljemalt 2013.a. aprillis–mais nägi X xb kinnistu välja selline, et iga inimene, kes antud kinnistut

vaataks, saaks aru, et tegemist on ehitusplatsiga ning et toimub ehitustegevus. Tuleks rõhutada, et

ehitustegevus ei tähenda ilmtingimata hoone müüride kerkimist. Keskmisele inimesele on arusaadav,

et kui krundilt on kooritud maapind, on ladustatud kivid, on paigaldatud ehitussoojak, siis on tegemist

mingi ehitustegevusega. Seega juhul kui kaebajad nägid antud olukorras krunti, pidi neile selge olema,

et võib olla olemas nende õigusi puudutav haldusakt- ehitusluba ning kaebajad oleksid pidanud

hiljemalt mais–aprillis 2013 asutuma samme sellise haldusakti saamiseks.

12.2.2 K.S. on andnud ütlusi, et 2013.a. mais-juunis (kuid igal juhul enne müügilepingu sõlmimist

10.06.2013), vaatasid K. ja T. S. üle X tee x krundist ostetava osa, mis paikneb otse X tee xb krundi

kõrval. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja T. S. (vt protokolli helisalvestis kell 11:37 ja

11:38). Vajaks rõhutamist, et X tee x krundile pääseb mööda X teed, mis möödub Leerime tee xb

krundi kõrvalt. Seega kui K.S. käis 2013.a. mais-juunis vaatamas ostetavat krunti, ei saanud talle

kuidagi jääda märkamatuks olukord X tee xb krundil, st olukord, mis igas mõistlikus inimeses tekitab

arusaama, et krundil toimub ehitustegevus.

K.S. on ise kinnitanud (helisalvestis kell 11:11), et kõrvalkrundil olid mullahunnikud. Seega K.S. on

ise kinnitunud, et ta siiski vaatas, milline nägi välja kõrvalkrunt ning talle ei saanud jääda märkamatuks

krundi olukord sellisena, mis on kajastatud tlk. 122, 123, 124, I kd asuvatel fotodel. Nimetatud olukord

pidi K. Sillas seega mais-juunis tekitama arusaama, et kõrvalkrundil toimub ehitustegevus ning seega

pidi K. S. mõistma, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt. Samas ei astunud K. S.

enne 2013.a. oktoobri lõppu mingeid samme (ligikaudu 5 kuud), et välja selgitada haldusakti olemasolu.

Lisaks on T. S. kinnitanud, et veel juulis 2013.a käis ta krundi juures viies sinna lapsed trimmerdama.

Selleks ajaks olid hoone vundamendi ehitustööd kestnud ligikaudu 1 kuu ning X tee xb krundil oli

olukord selline nagu nähtub muuhulgas tlk x7, I kd asuvalt fotolt.

Arvestades, et laste trimmerdama viimiseks sõitis T. S. mööda X teed, mis kulgeb vahetult X tee xb

krundi kõrvalt, ei saanud ka T. Sillale jääda märkamatuks ehitustegevus X tee xb krundil 2013.a. juulis.

12.2.3. S.P. elab alaliselt X tee x paiknevas elamus. Oma ütluste kohaselt käis ta jalutamas mööda X

teed, nägi X tee xb asuval krundil müüride lammutustöid (helisalvestis kell 13:17) ning nägi, et tekivad

mullahunnikud ja kuulis, et traktor müriseb (helisalvestis kell 13:20), kuid teda see ei huvitanud.

Samuti on ta kinnitanud, et ca aasta tagasi tee pealt nägi (so 2013.a. kevadel), et midagi seal kerkis.

Seega nähtub S.P. enda ütlustest, et 2013.a. kevadel nägi ta ehitustegevust X tee xb krundil, mille

tulemusena kerkisid krundile muldvallid ja kivihunnikud, kuid teda see ei huvitanud.

Seega sai kaebaja S.P. ehitustegevusest X tee xb krundil teada hiljemalt 2013.a. kevadel ning sellega

seoses pidi ta ka teada saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt. S.P. ise

kinnitas, teda see ei huvitanud. Seetõttu on ka ülimalt usutavad Ü. A. ütlused, et ta rääkis S. R.iga

ehitusest ja rajatavast hoones 20x. aastal ja 2013.a. esimesel poolel.

12.2.4 K.J. ütluste kohaselt oli ta majaelanike esindaja alates 2010. aastast. K.J. ütluste kohaselt juhtis

tema 2013.a. suvel X tee x asuva hoone katuse parandustöid ja viibis krundil. Arvestades, et X tee x

krundile pääseb mööda X teed, mis möödub X tee xb krundi kõrvalt, siis ei saanud ka K.J.le jääda

märkamatuks ehitustegevus X tee xb krundil. Olukord krundil 2013.a. kevadsuvel nähtub toimikus

olevatelt fotodelt (tlk 122,123, 124, 127, 126, I kd). K.J. on kinnitanud, et nägi, et müürid võetakse

maha (helisalvestis kell 15:01). On kinnitanud, et nende krundil seisid ehitusmehhanismid (helisalvestis

kell 15:11), ning nende krundile tekkisid kivi- ja mullahunnikud (15:02).

Seega pidi K.J. saama ehitustegevusest X tee xb krundil teada hiljemalt 2013.a. kevadel-suvel ning

sellega seoses pidi ta ka teada saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt. Samas

ei astunud K. J. mingeid samme, et tema õigusi puudutada võiv haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Samuti ei ole põhjust kahelda Ü. A. ütlustest, milles ta kinnitab, et suhtles K. J.ga tugimüürist

(helisalvestis 14:08).

12.2.5 M.P. on K. J. elukaaslane. Oma ütlustes on M. P. kinnitanud, et 2013.a. suvel (eelkõige augustis),

viibis ta X tee xb asuval krundil sagedasti. Varem ei käinud igal nädalavahetusel (16:14). Samuti on ta

kinnitanud, et ehitiste lammutamisest oli juttu (16:18). On kinnitanud, et X tee x krundile sõitis X teed

mööda.

Ei ole usutav, et M. P. ei märganud ehitustöid X tee xb krundil 2013.a. suvel, kui ta käis igal nädalal X

tee x katusetöödega tutvumas. Samuti on ta ise kinnitanud, et oli teadlik lammutustöödest.

Seega pidi M. P. saama ehitustegevusest X tee xb krundil teada hiljemalt 2013.a. suvel ning sellega

seoses pidi ta ka teada saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt. Samas ei

astunud M. P. mingeid samme, et tema õigusi puudutada võiv haldusakt talle teatavaks tehtaks.

12.2.6. P.M. tegeleb kinnisvara haldusega. On kinnitanud, et käis 2013.a. suvel pidevalt X tee x

katusetöid vaatamas ja oli ka tööde vastuvõtmise juures (helisalvestis 17:01). Suve jooksul käis maja

juures 10 korda kindlasti (17.03). Samuti on kinnitanud, et X tee xb krundil toimunud vana küüni

lammutustöid pani tähele.

Ei ole usutav, et P. M. ei märganud ehitustöid X tee xb krundil 2013.a. suvel, kui ta käis igal nädalal

X tee x katusetöödega tutvumas. Arvestades, et X tee x krundile pääseb mööda X teed, mis möödub X

tee xb krundist, siis sõites suve jooksul mööda nimetatud teed vähemalt 10 korda, pidi P. M. märkama

ehitustegevust X tee 2b krundil. Sellega seoses pidi ta ka teada saama, et võib olemas olla tema õigusi

puudutada võiv haldusakt. Samas ei astunud P. M. mingeid samme, et tema õigusi puudutada võiv

haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Ka tunnistajana üle kuulatud Ü. A. on kinnitanud, et rääkis P. M.’uga lammutus- ja ehitustöödest ning

nimetatud ütlustes ei ole põhjust kahelda.

12.2.7 M.K. on Marine Services OÜ juhatuse liige. Seega tema teadmisi saab omistada Marine Services

OÜ-le.

M. K. on oma ütlustes kinnitanud, et käis X tee x katuse ehitustööde ajal korduvalt X tee x krundil.

Nägi kopa töid ja muldvalle (17:58). Nägi, et krundi piirile on rajatud kõrge muldvall (18:07). Samuti

on kinnitanud, kuidas võttis 2013.a. juulis X tee xb asuvalt krundilt kahest kohast maakive.

Tähelepanuväärne on, et üks koht, kust M. K. kive võttis, asub ca 10m kaugusel X tee xb krundile

rajatava hoone vundamendist. Arvestades, et 2013.a. juulis oli vundamendi ehitustegevus kestnud üle

1 kuu, siis pidi M. K. igal juhul kive võttes seda ehitust märkama. Sellega seoses pidi ta ka teada saama,

et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt. Samas ei astunud M. K. mingeid samme, et

tema õigusi puudutada võiv haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Ülaltoodust nähtub, et, hiljemalt 2013.a. suvel pidi kõik kaebajad olema hästi teadlikud , et

kõrvalkrundil käib ehitustegevus, mistõttu saab asuda seisukohale, et kaebajad ei ole järginud 30

päevast tähtaega tühistamiskaebuse esitamisel.

12.2.8 Kaebajad on alternatiivselt palunud ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuid mingeid mõjuvaid

põhjuseid, miks kaebetähtaeg on mööda lastud, kaebajad esile toonud ei ole. Vastustaja on ülalpool

kirjeldanud, miks pidi kõigile kaebajatele hiljemalt 2013.a. juunis selge olema, et eksisteerib neid

puudutada võiv haldusakt, kuid hoolimata sellest, viivitasid kaebajad kaebuse esitamisega veel

ligikaudu 5 kuud. Mingit mõjuvat põhjust selliseks viivitamiseks kaebajatel pole olnud.

12.3. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele, kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt ning

juhindudes HKMS § x4 lg 4, taotleb vastustaja asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt kaebajate kanda.

12.4. Vastustaja palub kaebajatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kokku summas 6890 eurot

vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 64-71, 76-77, III kd).

13. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

13.1. Kaevatav ehitusluba on väljastatud 13.08.20x. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse

võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

Käesoleval juhul on tegemist just nimelt olukorraga, kus objektiivselt oli kõigil kaebajatel võimalik

kaevatava ehitusloaga tutvuda, mistõttu alles 15. novembril 2013. a so enam kui aasta ja kolm kuud

hiljem tühistamiskaebuse esitamine on ilmselgelt hilinenud. Seega on täies ulatuses ebaõige kaebajate

väide, et nende jaoks hakkas tähtaeg kulgema alles 06.11.2013, kui ehitusluba kaebajatele teatavaks

tehti. Kolmas isik on seisukohal, et antud juhul ei oma asjaolu, et kaebajatele alles 06.11.2013 ehitusloa

koopia väljastati, kaebetähtaja kindlakstegemise osas mingit erilist tähtust. Olukorras, kus haldusakti

pole otseselt kaebajale varem väljastatud, kuid isik on haldusakti olemasolust mingil viisil teada saanud

ning tal on alust arvata, et akt võib tema õigusi rikkuda, on Riigikohtu poolt osundatu kohaselt isik

kohustatud olema aktiivne ning peab mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et haldusakt talle

teatavaks tehtaks (Vt Riigikohtu 18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13, lisaks selles viidatud Riigikohtu

09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07 ja Riigikohtu 28.01.2008 määrus nr 3-3-1-82-07, samuti näiteks

Riigikohtu 21.x.2000 määrus nr 3-3-1-52-00; Riigikohtu 25.01.2001 määrus nr 3-3-1-58-00, Riigikohtu

19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01). Millal isik haldusaktist teada sai või saama pidi, tuleb otsustada

igal konkreetsel juhul eraldi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.1998 määrus nr 3-3-1-35-98).

Järelikult tuleb kohtul käesoleval hetkel kaaluda HKMS § 46 lg 7 kohaldamist, mis sätestab, et kui

haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest

muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega,

loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

Kõnealune X tee xb kinnistu asub suhteliselt Ülemiste järve kaldal, kinnistut eraldab Ülemiste järve

rannikualast X tee x kinnistu just see osa, mis oli K.S. ja ülejäänud kaebajate vahelise 10.06.2013

lepingu esemeks. Fototabelitest 0A ja 0B nähtub olukord, milline oli kinnistul enne ehitustegevuse

ettevalmistamise ja ehitustegevuse alustamist. Fototabelitest nähtub kinnistu selge reljeefsus ning

looduslik langus Ülemiste järve suunas. Samuti nähtub Fototabelitest 0A ja 0B, et kinnistu keskel oli

enne looduslik küngas (mitte segamini ajada vana keldriga), samas Maa-ameti geoportaali ortofotodelt

nähtub, et küngas on võrreldes eelmise ülelennuga 22.04.2012 tasandatud 25.04.2013 ülelennu ajaks

juba vundamendi rajamiseks, varemed on lammutatud ning kinnistu ümbritsevad mullavallid, st aastase

vahega ülelendudelt avanev vaade oli totaalselt erinev.

Kolmas isik alustas ettevalmistusi ehituseks füüsiliselt 2012. a suvel. 21.06.2012 saatis ta e-kirja X xA

omanikele (kellelt kõnealune kinnisasi varasemalt omandati), kus märkis, et kinnistul algavad

ehitustööd ning palus X xA omanikele kuuluv vara eemaldada hiljemalt 16.07.2012. Peale nimetatud

kuupäeva oli planeeritud kinnisasja koristamine ja ettevalmistus ehituseks, kuivõrd peatselt oli

ettenähtav ehitusloa väljastamine. Ilmestamaks varasemat seisukorda kinnistul, vt fototabel 0A ja 0B.

Kaevatav ehitusluba on väljastatud 13.08.2012. EhS § 29 (ehitise omaniku kohustused ja õigused) lg 2

p 2 kohaselt on ehitise omanik kohustatud esitama ehitusloa väljastajale vähemalt kolm tööpäeva enne

ehitise ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Kolmas isik allkirjastas ja esitas vastava

teatise 15.08.2012 märkides, et kavandatav ehitise alustamise päev on 21.08.2012. Arvestades just

eelpool kirjeldatud ettevalmistusi, saigi kolmas isik planeeritud ja teatatud ajal koheselt ehitamisega

alustada sh esialgu lammutama vanu hooneid ja planeerima pinnast. Märgitud tegevus pidi

kõrvalkinnistu omanikele so enamusele kaebajatest oleme üheselt äratuntav kui hoone ehitamist

ettevalmistav faas, mille jaoks on üldiselt teadaolevalt vajalik ehitusluba. Tuleb märkida, et kaebajate

ring ei ole tegelikkuses suur ja ainuüksi kaebajate esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest (kaebuse lisa

1); elukoha ja aadressi andmetest võib järeldada, et:

M.K. on Marine Services OÜ juhatuse liige. Seega tuleb lugeda, et esimesele teada olev info on teada

ka teisele. Kolmas isik ning ka tema isa Ü. A. on M.K.ga kohtunud paljudel kordadel ning loomulikult

oli põhjalikult jutuks alustatav ehitamise käik juba enne ehituse alustamist.

K.J. ja M.P. on kohtule avaldanud enda aadressiks mõlemad X tänav x-x, X alevik ehk siis võib eeldada,

et tegemist on ühte leibkonda kuuluvate kaebajatega, kes eelduslikult jagavad omavahel olulist infot.

Järgmine isik, kes vaieldamatult juba 2012. a suvel pidi märkama kõrvalkinnistul toimuvat on S.P..

Kolmanda isiku isa Ü. A. rääkis temaga pikemalt oma poja maja ehitamisest ja ehitusloast 2012 a. suvel

lausa kahel korral. Mõlemal korral kohtuti X teel, S.P. omakorda kurtis kolmanda isiku isale X tee x

olukorda ja oma hoone halva seisundit, kutsudes teda isegi seda vaatama (katus jookseb, kaev kehva

jne), mis näitab, et naabrite vahel olid seni normaalsed ja usalduslikud suhted.

Lisaks on selge, et niivõrd väike omanike ring suhtleb ka omavahel ning ilmselt on aktuaalseteks

teemadeks just nimelt nii oma elamu olukord kui ka kõrvalkinnistul toimuv ehk siis juba 20x. a suvel

pidid kõik ülalmärgitud isikud tajuma, et kõrvalkinnistul, mis oli seni seisnud aastakümneid

puutumatuna, algab peagi ehitustegevus.

2012. a suve lõpuks/sügiseks oli kolmas isik ehitust ettevalmistavad kinnistu planeerimistööd ja vanade

hoonete lammutustööd suuremas osas lõpetanud. Tõendamaks, et see tõesti nii oli ning kinnistul olid

hiljemalt 2013. a alguseks olemas needsamad muldvallid, mis K.S. avastas alles väidetavalt 27.10.2013.

a, esitab kolmas isik kohtule aerofotod, mis on pildistatud M. M.i poolt 31.03.2013 (hunnikuid katab

osaliselt lumi) ja 24.04.2013 (lumi on sulanud). M. M. on Maa-ameti fotogramm-meetria osakonna

juhataja asetäitja ning on kinnitanud fotode kuupäevade õigust oma digiallkirja ja antud kinnitusega.

Kaebuse lisast 1 ja lisaks 2 olevast 10.06.2013 lepingu p 2.6 nähtub, et kaebaja P.M. on korteriomandi

nr 4 omandanud 18.04.2013 lepingu alusel - järelikult juba sellel hetkel, kui ettevalmistustööd ehituseks

olid toimunud, mis nähtub ka just viidatud fotodelt (nii Maa-ameti geoportaalist kui aerofotodelt). All-

laotuvast nähtuvalt need jätkusid sisuliselt kohe 2013. a kevadel ehk siis ka P.M. pidi saama aru, et

kõrval kinnistul algab ehitustegevus, mis eeldab ehitusluba. Kas ehitusloa alusel võidakse rikkuda

kõrvalkinnistu omanike huve, peab aga isik välja selgitama viivitamatult, mitte näiteks alles peale

elamu valmimist tõdema, et valminud ehitis rikub tema õigusi ning selle aluseks olev ehitusluba tuleks

tühistada. Samas teadaolevalt kasutas märgitud isik faktiliselt kõnealust, varem Tallinna linnale

kuulunud korterit, juba pikki aastaid, mistõttu sai ta tegelikkuses teada ehitustegevuse planeerimisest

samal ajal ülalkäsitletud kaebajatega.

2013. a kevadeks oli X kinnistul olukord selline, nagu nähtub lisatud fototabelitest 1 – 4 (fototabelites

2 – 4 võrdlusfoto käesoleva hetke seisuga). 13. ja 15.05.2013 fotodelt (ilmselget on tegemist kevadega,

tuvastatav mh näiteks puulehtede järgi) on näha mullavallid, millest osa kohta väideti kaebuse p 5, et:

„27.10.2013 avastas K.S., et X tee xb ja X põik x kinnistutele on rajatud hiiglaslik muldrajatis…“ Kokku

lükatud mulla vallid eksisteerisid seega juba oluliselt enne, kui K.S. 10.06.2013 kaebuse lisaks 2 oleva

lepingu sõlmis (vt ka eelpool viidatud orto- ja aerofotod). Eluliselt on usutav, et isik tutvub enne vastava

lepingu sõlmimist ka reaalse olukorraga, mistõttu ei saa olla õige faktiväide, et mullavalle nähti K.S.

poolt alles 27.10.2013. On oluline tähele panna, et kaebuse p 6 nähtuvalt oli just märgitu selleks faktiks,

miks K.S.: „teavitas eeltoodust koheselt teisi kaebajaid ning pöördus X tee xb ja X põik x ehitustegevuse

kohta informatsiooni saamiseks 27.10.2013 suulises vormis Rae Vallavalitsuse (edaspidi ka:

vastustaja) poole.“ Kolmas isik on seisukohal, et vastav faktiväide on tegelikkusega võrreldes just

nimelt sellel põhjusel oluliselt kaugemasse tulevikku lükatud, et kaebajad on tegelikkuses juba ammu

oma kaebetähtaja minetanud. Nagu ülalpool märgitud, siis ehitusloale viitavaid tegevusi alustati juba

2012. a ning isik peab viivitamatult tegema selgeks, kas vastav ehitusluba võib tema õigusi rikkuda või

mitte, mitte aga ootama ehitise valmimist ja tegema selle põhjal oma järeldusi. Asjaolust, kas ehitusluba

on või mitte, saab iga isik üldiselt teadaolevalt infot avalikust ehitisregistrist www.ehr.ee.

Seda, et nii K.S. ning veel enam teised kaebajad pidid juba ammu saama aru kõrval kinnistul toimuvast

ehitustegevusest, tõendab täiendavalt asjaolu, et 2013. a juunikuuks olid eramu püstitamist

ettevalmistavad tööd lõppenud ning 12.06.2013 sõlmisid kolmas isik ja OÜ R.SHUP (registrikood

xxxxxxxx) töövõtulepingu nr 2013-03, mille objektiks olid X tee xb elamu vundamendi ja sokli

ehitustööd (tl 128-129, I kd). K.S. oli kaebuse lisaks 2 oleva lepingu sõlminud vaid 2 päeva varem,

mille p 2.8.3. ta on kinnitanud, et ta: „on üle vaadanud Kinnistu ning talle müüja poolt Kinnistu kohta

esitatud dokumentatsiooni ja et ta on eelnimetatud andmete alusel teadlik Kinnistu seisukorrast.“

Arvestades, et K.S. elukoht on mh kaebuse lisaks 2 oleva lepingu rekvisiitidest nähtuvalt X tänav 3D,

X alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa, mis on vaid 1.6 km ja 3 min autosõidu kaugusel, siis pole usutav,

et pärast tehingut K.S. enam kordagi pole kinnistul käinud enne 27.10.2013 (samas kui teised tema

perekonnaliikmed käisid).

Viidatud lepingu alusel alustas OÜ R.SHUP töid ning juba 03.07.2013 andis akti nr 1 (tl 130-131, I kd)

alusel üle mitmeid töid. Umbes samal ajal toimus kolmandal isikul ka esimene kontakt perekonnaga S..

Nimelt märkas 02.-04. juuli 2013. a kolmanda isiku isa Ü. A., et kõrvalkinnistul kaks poissi

trimmerdavad heina. Ü. A.i huvi tundmise peale, et vastasid poisid, et nende vanemad hakkavad sinna

varsti maja ehitama. Poiste enda kinnitusel oli nende isa T. S.. Kuivõrd uue naabri tekkimine on

kahtlemata tähelepanuväärne sündmus, siis helistas kolmas isik 04.07.2013 Arco Vara AS-i, kus

teadaolevalt T. S. töötab. T. S. oli koosolekul, kuid helistas järgmine päev tagasi, räägiti pikalt mh

sellest, et kolmandal isikul juba ehitus käib jne.

Milline oli olukord 2013. a juulis, kui OÜ R.SHUP oli juba osa töid üle andnud ning osa ehitas, nähtub

fototabelist nr 6 (tl 127, I kd), kusjuures kõigilt fotodelt on taaskord näha mullavall, millele kaebuses

viidatakse kui alles 2013. a oktoobris tekkinule, mis oli samas juba suvel taimedega kaetud so vall ei

saa olla äsja kokku lükatud.

29.07.2013 andis OÜ R.SHUP üle aktiga nr 2 järjekordse olulise mahu töid (tl 132-133, I kd). Umbes

samal ajal (võis olla ka augustis 2013. a) käisid X tee x kinnistul A Geo OÜ geodeedid, kelle oli nende

endi kinnitusel tellinud T. S.. Nende töö tulemusel pidi valmima geodeetiline joonis, millel on

tõenäoliselt kujutatud ka kolmanda isiku ehitustegevus.

Ülaltoodud Riigikohtu lahenditest nähtuvalt tuleb kaebuse tähtaegsuse osas hinnata haldusakti

mittekättetoimetamise puhul seda, millal on isikule muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav

haldusakt. Ülalpool oleme välja toonud faktilised ja objektiivsed asjaolud, mis pidid kaebajatele oleme

selgeks indikatsiooniks selle kohta, et naaberkinnistul hakkavad peagi toimuma või juba toimuvad

ehitusööd. Samuti oleme üheselt tõendanud, et väidetavalt kaebajate huvi põhjustanud muldvall oli

olemas juba vähemalt aasta aega. Kaebajate osas, kes olid juba varasemalt kinnistu omanikud (Marine

Services OÜ puhul oli tema juhatuse liikmele teada asjaolud varasemalt) on ülaltoodu osas juba seega

väga pikka aega selge, et ilmselgelt on olemas ehitusluba ja isikud oleksid võinud mistahes ajahetkel

selle olemasolu kontrollida kas valda päringut esitades või üldiselt teadaolevalt infot avalikust

ehitisregistrist www.ehr.ee saada. Seda, kas naaberkinnistu osas väljastatud ehitusluba võib isiku õigusi

rikkuda, peab isik selgitama ise välja ehitusloa sisuga tutvudes, mitte ootama, kui ehitamise tulemi

põhjal ta reaalselt oma õiguste kahjustamist tajuma hakkab.

Kaebaja K.S. puhul nähtub, et enne 10.06.2013 lepingu sõlmimist on ta varasemalt kinnistu olukorraga

tutvunud ning sellest nähtuvalt pidi olema talle samuti arusaadav, et kõrvalkinnistul ehitus toimub sh

vaidlusalused mullavallid olid juba tõendatult selleks ajaks olemas - kui K.S. kinnistuga just enam kui

ligi aasta so enne ehitusloa väljastamist ei tutvunud (mis ei ole usutav). Lisaks on Riigikohus rõhutanud

subjektiivseid asjaolusid, mida tuleb arvestada kaebuse tähtajalisuse hindamisel mh asjaolu, kas isikutel

oli võimalus saada õigusabi ning millised pidid olema menetlusosaliste enda teadmised (vt Riigikohtu

18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13 p 18). Antud juhul tuleb rõhutada, et K.S. on ise õigusteadmistega isik

– tegemist on vandeadvokaadi ja Advokaadibüroo Lextal partneriga. Seega ei ole usutav, et

vandeadvokaat K.S., soetades ise endale elamu maad maja ehitamiseks, ei kasuta elementaarseid

vahendeid (näiteks korduvalt viidatud www.ehr.ee, vms) ega selgita välja kõiki asjaolusid, mis vastavat

tehingut või selle eset võivad mõjutada juba enne tehingu tegemist. Veelgi enam: kaebuse lisaks 2 oleva

lepingu p 2.8.6. kinnitab kaebaja K.S., et ta on perekonnaseisult abielus T. S.ga (isikukood

xxxxxxxxxxx) alates 08.09.2007 aastast ning et tema ja tema abikaasa varasuhetele kehtib varaühisuse

režiim. Järelikult on tegemist ka T. S. varaga, kes oli samuti varasemalt vandeadvokaat ning käesoleval

hetkel juhib kinnisvaraga tegelevat börsiettevõtet Arco Vara AS. Seega on mõlemad perekonnaliikmed

sooritanud vandeadvokaadi eksami ning T. S. tegeleb igapäevaselt kinnisvara valdkonnas. Ei ole

eluliselt usutav, et selline kõrgendatud juriidiliste ja kinnisvara-alaste teadmistega abielupaar ostaks

endale pimesi elamumaa sinna elamu ehitamiseks kontrollimata, millised ehitusõigused on naabritel.

Seega nähtub ülaltoodud faktilistest asjaoludest, et hiljemalt 2013. a suvel pidid kõik kaebajad olema

väga hästi teadlikud, et kõrvalkrundil käib ehitus. Mullavallid, mis tunduvad kaebuse kohaselt olema

suurimaks probleemiks, olid seal aga juba oluliselt enne seda sh kindlasti juba kaebuse lisaks 2 oleva

tehingu tegemise hetkeks. Kaebus on esitatud 15.11.2013. Sellest 30 päeva varem – 16.10.2013. a – oli

juba enam kui neli kuud (alates 12.06.2013 töövõtulepingu sõlmimisest ehitajaga) toimunud reaalne

ehitustegevus; mulla vallid ja kivi hunnikud olid olemas juba enne seda ning ehitusluba oli väljastatud

enam kui aasta tagasi. Arvestades kaebajate ringi ja faktilisi asjaolusid, ei saa asuda seisukohale, et

kaebajad oleksid järginud 30 päevast tähtaega tühistamiskaebuse esitamiseks. Kolmas isik on

ülaltoodut arvestades seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele (puuduvad eeltoodust tulenevalt mistahes mõjuvad põhjused), millest tulenevalt ning

juhindudes HKMS § 124 lg 4 esitab kolmas isik taotluse asja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja

rikkumise tõttu.

13.2. Kõigi ülekuulatud isikute suhtes (ja kinnitame seda ka Ü. A. suhtes) tuleb loomulikult arvestada,

et kõik nad on huvitatud vaidluse lahendamisest ühe poole kasuks. Seega tuleb ütluste usaldusväärsust

analüüsida muude asjaolude valguses nagu näiteks sama poole kaebajate/tunnistajate faktide vastuolud,

isikute taust, eluline usutavus jne.

Ü. A.i tunnistused – käsitleme koos teistega, märgime samas järgmist:

Ü. A.i osas märgib kolmas isik täpsustavalt, et väitis ekslikult, et K.J.l on juristist vend – tegemist

inimliku eksitusega, Ü. A. arvas selleks isikuks olema A. J.kes töötab Elveso AS juristina. K.J. onupoeg

(väidetavalt konsulteeriti onuga) on A.J. tel. 5297088 kes on kinnisvara arendaja aastast 2000 a. olles

äriühingu Aasainvest osanik ja juhatuse liige reg. kood xxxxxxxx koduleht www.aasainvest.ee,

aarne.J.@aasainvest.ee. A. J. arendatud on ka X küla X tn. ja selle ümbrus, kus elab praegu perekond

S.. Selles suhtes on K.J. konsulteerinud spetsialistiga, nagu Ü. A. temaga suheldes aru saigi.

13.2.1. Kaebaja K.S. ja tunnistaja T. S.

Nagu mõlemad kinnitasid, siis tegemist on ühise perekonnaga, kinnistu osteti eesmärgiga soetada ühine

kodu ja ühe või teise teadmist asjaoludest tuleb hinnata nende mõlema teadmisena;

S.’ade kollektiivmälu on äärmiselt hea – mõlema ütlused olid detailideni kooskõlas kusjuures mõlemad

teadsid isegi seda, mida teised kaebajadki ega Ü. A. ei mäletanud – näiteks et Ü. A. pakkumine oli

10 000 eurot kõnealuse maa eest. K.J., M.K. ega ka Ü. A. sellist summat ei mäletanud, kuid mäletasid,

et see oli hoopis varasem, kui eurod käibele tulid so Eesti kroonide kehtivuse ajal;

Puudub vaidlus, et mõlemad isikud viibisid kinnistul mai lõpp või juuni algus enne 10.06.2013 tehingut

koos kõigi teiste kaebajatega. Arvesse tuleb võtta, et mõlemad isikud on juristid, T. S. lisaks

igapäevaselt kinnisvaraga tegeleva valdusfirma juht. Lisaks ei olnud tegemist lihtsalt investeerinuga,

vaid kodu soetamisega – loogiline ja inimlik on, et sellisel juhul ei piirdutud vaid mõisa hoovil jutu

rääkimisega, vaid vaadati ka enda soetatavat kinnistu osa ja selle käigus ei ole eluliselt usutav, et ei

pandud tähele, mis kõrvalkinnistul toimub. Sama ajajärgu fotod kinnitavad, et kõrvalkinnistul oli

ilmselgelt ettevalmistused ehitustegevuseks – oluline indikatsioon pidi juba pikka aega seda maatükki

vaadanud isikule olema müüride lammutamine.

K.S. ütles, et juuni alguses olid M.A.i kinnistul lihtsalt kivid ja mulla kuhilad. Ja et lammutatud oli

kelder. Selleks ajaks ei olnud keldrist ja tema jäänustest mitte midagi järel, kõik oli lammutatud 2012

sügisel. Ehk siis sellise tähelepaneku sai teha inimene, kes väga hästi oli kursis, mis seal enne oli.

Kuidas saab sellises olukorras aga väita, et kinnistu oli räämas ja korrastamata? Sama väitis ka T.S. -

nägi, et kinnistu oli räämas ja hooldamata aga ei näinud naaberkinnistu kooritud mullahunnikut?

Tegemist on sama kallutatud ja ebaõige väitega, kui K.S. poolt viidatud, et kruntide vaheline maa oli

ühtlane – M.A.i krundi langus on ca 4 m alati olnud.

T. S. on kinnitanud, et viis oma poja 2013. a juulis mõisa hoovi autoga, et viimane saaks sõbraga minna

trimmerdama S.’adele müüdud osa. Ei ole eluliselt usutav, et omale kodu rajamiseks kinnistu ostnud

isik (seda enam, et harva sinna satub), ei vaata tähelepanelikult ümbruses toimuvat ega märka fotodel

fikseeritud ehitustegevust. T. S. on kahtlemata äärmiselt intelligentne ja tähelepanelik inimene - seda

enam ei ole see usutav.

Väga mugavalt ei mäleta T. S. ka kõnet M.A.iga ega oma küsimust, kas jõuluks saate sisse? Kas valetab

A. või S. tõesti ei mäleta?

K.S. tunnistab, et ta vallas käis – kui ta seal juba oli, siis ei ole eluliselt usutav, et ta ei uuriks, mis

toimub naaberkinnistul - eriti arvestades, et mingi tegevus 2012. alates ju vaieldamatult käis, mis isegi

mittejuristist mõistlikule isikule tekitaks küsimuse, et mis toimub (kelder oli lammutatud koos muude

müüridega näiteks)? T. S.’l oleks samuti pidanud kahtlus või küsimus tekkima – ehk siis ei ole usutav,

et mitte kummalgi isikul ei tekkinud seda küsimust.

K.S. pilt autoga mis tehti 2013 a. oktoobris - sama olukord oli X tee xb ja x vahel juba 2012 sügisel –

vt fototabel tl 126, I kd. M. A.’i kinnistu piiril/mõisa maa piiril oli muld kooritud mehhanismide teeks

olemas juba 2012 sügiseks (fotod ). K.S. ütles, et kui ostis kinnistu, siis oli ainult kitsas piiririba

kooritud.

K.S. väide, et M. A.i maja on vales kohas ja üle piiri ehitatud, on absurdselt vale - kui oleks valesti

paigutatud, oleks juba ammu pretensioonid ja melu selle ümber. Kui oleks valla järelvaataja hr. L.

avastanud, et on hoone üle piiri poleks see asi sinna paika jäänud. See oleks kohe vastavas aktis

fikseeritud. Tegelikult selgus, et piir oli valesti maha märgitud - S.’ade kinnistu osa oli suuremana

märgitud – sellegi tegid kindlaks S.’ade palgatud geodeedid.

Enne lepingu sõlmimist T. S. kontrollis väidetavalt, et kinnistu ei jää ehituskeeluvööndisse – Maa-ameti

väljavõttest nähtub vastupidist.

Seega S.’ade ütlused olid kenad, sünkroonis ja nende jaoks sobivad – samas eluliselt mitte kõigis osades

usutavad arvestades mõlema tausta, samuti mäletasid S.’d kogu asjast rohkem, kui teised isikud, kes

olid ometi nö põlised omanikud.

13.2.2. S.P.

Kuigi S.P. ei teadnud, kes on tema esindaja Alar Urm (ja K.J. ei suutnud jaatavalt vastata K.S. suunavale

küsimusele, et „eks ju Sina ajasid S.ga selle lepingu asja korda“) ega saanud aru, mis kaebuse ta üldse

on esitanud, olid talle kellegi poolt selgeks tehtud mõned väga lihtsad põhimõtted:

-

eita võimalikult palju kohtumisi Ü. A.’iga – S.P. läks veel kaugemale ja mäletas ainult ühte

kusjuures eitama asus ta isegi selliseid kohtumisi, mis meie vaidlusesse ei puutu nagu kaevul

käimine, veeämbri trepini aitamine Ü. A. poolt jne. Veelgi enam – ta eitas isegi seda, et ta üldse X

teel jalutamas käib – ehk siis S.P. läks selles osas oma eitamisega liiga kaugele;

-

teadmist ehitusest – S.P. läks veel kaugemale: ei näinud ega kuulnud midagi peale lammutamise,

sest seda olnuks väga raske eitada. Samas on huvipakkuv, et istungil toimikusse esitatud fotolt

tundis ta äärmiselt kiiresti ära A.i ehitise. Ta selgitas, et nüüd ta teab, et see oli A.i oma – enne ta

arvas, et mingid venelased ehitavad. Samas ehitamise faktist teadasaamisel pole tähtsust, kes ehitab.

Ü. A.i soov ise kinnistu osa osta – selles osas ei ole teada, kuidas S.P.i juhendati – igal juhul läks tema

väga lihtsat teed ja ütles, et ta ei tea sellest üldse midagi, et Ü. A. oleks osta tahtnud. Ometi on kõik

teised kinnitanud, et Ü. A. on juba ammu tahtnud seda kinnistut osta, selle vastu huvi tundud ja et seda

on koosolekutel samuti arutatud, sest muul põhjusel ei olevat A. üldse helistanudki K.J.le, P.M.ule ja

M.K.le.

S.P. strateegia oli üldse kõike eitada, ka kõige tähtsusetumaid fakte – näiteks ei ole mingit alust kahelda

ja pole ka mingit vahet selles, et S.’d tõesti jalutasid ja kohtasid mõisa hoovil esmalt S.P.i, kes andis

neile K.J. andmed - seda kinnitasid S.’d ja K.J. ja puudub alust selles kahelda, sest see ei muuda midagi.

Samas S.P. eitas seda ja ütles, et K.J. kaudu tulid ostjaks S.’d.

Tähelepanuväärne info proualt, et mõisa kinnistu jagatud osadeks ja kõik kannavad oma osa eest hoolt

sh niidavad muru – muru tuleb suvel niita vähemalt 2 nädala tagant (normaalne korra nädalas).

Seega S.P. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus väiksemateski detailides teiste

kaebajatega. Ü. A. on lisaks esile toonud kohtumised ja asjaolud detailsusega, et nende väljamõtlemine

ei ole usutav ega samuti mitte mõne detaili osas võimalikki.

13.2.3. K.J.

Isegi jättes kõrvale tema ja Ü. A. väidete vastuolu otsese ehitamisest teatamise osas, tuli istungil selgelt

välja, et:

Nii K.J. kui M.P. viibisid mõisa kinnistul mai lõpp või juuni algus enne 10.06.2013 tehingut koos kõigi

teiste kaebajatega;

2013. a suvel vahetati mõisa katust ca 3 kuud – tööd said valmis augusti alguseks ja tööde kulgu jälgis

K.J., kes mõisa esindajana mõisa sellele eesmärgil paar korda nädalas külastas.

Kui augusti alguses 2013 tööd valmis said, alustati oma korteri remonti kusjuures jõudu mööda on kogu

aeg remonditud korterit.

K.J. ema elab mõisas, keda ta suhteliselt tihti külastab, kuna ei ela kaugel.

Kui lisada siia, et tegemist on K.J. lapsepõlvekoduga, lammutatud müüride vahel oli isegi midagi tema

isa ehitatud, siis juba emotsionaalselt pidi ta olema huvitatud, mis tema lapsepõlvekodu ümbruses

muutub. Seda, et ta emotsionaalselt on kohaga seotud, kinnitab fakt, et ta hoolib mõisast, on selle

esindaja ja isegi tema elukaaslane ostis sinna korteri - ehk siis K.J. soovib ennast igati mõisaga siduda.

Ehk siis arvestades ainuüksi tema viibimise sagedust 2013. a suvel mõisas, ei saanud tal X teed mööda

sõites ja mõisas olles märkamatuks naaberkrundil toimuv.

Seda kõike arvestades – kui oleks õige väide, et Ü. A. rääkis temaga ainult maa ostmisest – siis mida

on sellel teemal arutada nii pikalt: näiteks 1061 sek = 27 min 13.08.2012. Sellel hetkel ei olnud P. M.

omanik ehk siis müügi teemal ei oleks midagi nii pikalt olnud arutada. Kui siia aga lisada fakt, et just

nimelt 13.08.2012 sai kolmas isik kätte ehitusloa, siis sellel teemal oli Ü. A.il K.J.ga nii pikalt ilmselt

rääkida küll.

Kui oli arutusel tugimüüri ehitus, siis oli juttu ka sellest et ehituskeeluvöönd peab jääma Ü. A. sõnade

kohaselt 4 m , K.J. parandas teda vahele hüüdes, et 5 m. Kuid vahetult enne seda ütles, et tugimüürist

pole kunagi juttu olnud.

13.2.4. M.P.

Tema teadmine tuleb võrdsustada K.J. teadmisega nagu S.’ade pere oma. Ta kinnitab, et oli samuti

mõisa kinnistul mai lõpp või juuni algus enne 10.06.2013 tehingut koos kõigi teiste kaebajatega. Ka

katuse ehitust käis vaatamas ja sellele järgnevalt käis juba aktiivsemalt kinnistul, kui korterit remonditi.

Ei eitanud (K. J. ka kinnitas), et K. J. arutab temaga ka mõisa asju, kuigi mitte pisiasju. Kõrvalkrundil

ehitamise toimumine sh seniste varemete lammutus ei ole just pisiasi.

13.2.5. P.M.

Ei eitanud, et ka tema oli 2013 suvel suhteliselt tihti mõisa kinnistul tehes mh oma korteris remonti või

seda organiseerides jõudu mööda, kuigi ta loomulikult eitas kogu ehituse märkamist. Ei eitanud, et käis

katuse valmimist vaatamas ca 10 korda. Arvestades, et tegemist on kinnisvara hooldusega

professionaalselt tegeleva isikuga, siis ei ole usutav, et ta seda ei tajunud ja vaatas alati kõrvale, kui A.i

teeotsast möödus unustades selleks ajaks ära ka parema käe reegli, millele ta ise viitas.

13.2.6. M.K. ja Marine Service OÜ

M.K.l on väga valikuline mälu ja ta vassis pisiasjadega, mis tähtsusetud: näiteks eitas ta millegi- pärast

oksjoni toimumise fakti oma õe korteri osas, mille M.P. just nimelt oksjonilt ostis ja milles saab

kinnistusraamatus veenduda.

M.K. puhul oli kõige tähelepanuväärsem see, et ta „unustas“ esialgu ära selle, et ta võttis kive ka

vahetult A.i krundi teisest servast. On loomulik, miks ta seda tegi – nö kaugema nurga puhul võis K.

teoreetiliselt väita, et vundament oli mingi mullahunniku taga vms. Samas X tee xB kõrgemalt osalt so

mööda sõiduteed lähenedes ei ole kuidagi võimalik väita, et kividest mõnekümne meetri kaugusel

toimuvat vundamendi ehitust M.K. ei näinud. Milline oli olukord juulis 2013 vahejuhtumi toimumise

ajal, nähtub fotodest. Ei ole eluliselt usutav, et M.K. seda ei märganud. Samuti tunnistas ta lõpuks, et

tema võis olla see, kes A.’ile märkuse edasi ütles mõisa maale mehhanismiga sõitmise osas.

Lisaks ei vaielnud M.K. vastu, et mh 2013 suvel ta siiski käis korduvalt mõisa kinnistul (nii vähe kui

võimalik – nii palju kui vajalik - vrdl nt S.P. viide muru niitmisest).

13.2.7. Kõigi kaebajate juures tuleb arvestada ilmselgelt ka seda, et:

Ka neil on mingis osas olemas nö kollektiivne mälu ehk siis mida teab üks, teavad kõik.

Ei ole eluliselt usutav, et mitte ühelgi korral mitte ükski isik ei ole mitte poole sõnagagi teinud juttu

müüride lammutamisest või ehitamisest – isegi istungil kinnitati mitmete kaebajate poolt (K. J., M. K.),

et Ü. A.’iga oli juttu pinnase paigutamisest nende kinnistu osale + Ü. A.’ile tehti märkus, et ta

mehhanismidega mõisa maale ei sõidaks. Ja mis asju Ü. A. seal toimetas, mitte kedagi ei huvitanud?

Tuleb arvestada, et mõisa pole võimalik jõuda ilma, et A.i krunti ei silmaks ja kui isegi vundamenti

polnud näha, siis ehitusmasinad, ehitussoojak ja ehitustegevus pidi olema mõistlikule isikule äratuntav.

Tähelepanuväärne on siinjuures mõnede kaebajate läbiv väide, et suvel ei toimunud midagi, alles

sügisel hakkas ehitus „hirmsa“ kiirusega kasvama (keegi, M.P. vist, väitis isegi, et see toimus pärast

esialgse õiguskaitse kohaldamist). Ometi on toimikus olevatelt fotodelt näha, et juba juulis (fototabel

6, tlk 127 pöördel, I kd) oli hoone keldriosa valmis. Hiljemalt 2013 septembris oli esimese korruse

põrand valmis ja sellel olid erkoranžid AEROC plokkide pakendid, mis pidi juba kaugele paistma.

Müüride lammutamise märkamist ei eitanud sisuliselt keegi – ei ole eluliselt usutav, et keegi ei

mõelnud, miks müüre lammutati arvestades inimlikku uudishimu enda kodu ümbruses toimuma vastu.

Iga kaebaja püüdis rõhutada hiiglaslikele mullavallidele mida enne ei nähtud kui 2013 hilissügis – siis

kasutasid paljud kaebajat väljendit, et see oli šokk…. Tegelikult lükati muld valli ehitusplatsi

ettevalmistamisel –koorimisel juba 2012 - seda ei olnud vaja ära viia. Seega oleks pidanud vallid kohe

silma paistma.

Ei ole eluliselt usutav, et kõigile oleks kõrvalkrundil toimuv jäänud märkamata ja mitte kunagi ei võetud

seda omavahel jutuks koosolekutel või kui niisama kohtuti, kusjuures istungil tuli välja, et mõisas

käivad kõik kaebajad oluliselt rohkem, kui menetlusdokumentides seni väideti.

Väideti, et eriti kiire ehitus algas sügisel s.t. siis peale kaebust (teadolevalt esimesed Aeroci plokid toodi

objektile 06.09.2013. Suurte plokkidega ladumine toimub tõesti kiiremini kui vundamendi ehitustööd.

Samas peale EÕK-d edasi enam ei ehitatud va kohtu poolt lubatud osas (viimased Aerocid pandi ära).

Kuidas kaebajad said aga võrrelda, et hiljem hakkas ehitus kiiremini liikuma? Selleks pidid nad ju enne

nägema seda, kui aeglaselt liikus ehitus varem!

Lisaks, erinevalt menetlusdokumentidest väidetust, on kõik kaebajad ja T. S. suvel 2013 mõisa kinnistul

mitmeid kordi viibinud - seda püüti menetlusdokumentides varjata.

Ka ütluste alguses esitasid kõik väite, et praktiliselt mõisa kinnistul ei käinud, mida edasi, seda enam

tuli välja selgeid fakte, et kõik viibisid kinnistul sagedamini, kui menetlusdokumentides väidetud sh ka

välismaal töötavad isikud.

Ülaltoodust tulenevalt pidi igal juhul olema hiljemalt 2013. a augustiks – septembriks kõigile

kaebajatele selge, et M.A.i krundil toimub ilmselge ehitustegevus, mis eeldab ehitusluba. Järelikult on

kaebus esitatud hilinemisega ja menetlus kuulub lõpetamisele.

13.3. Kolmas isik palub mõista kaebajatelt solidaarselt välja menetluskulud vastavalt menetluskulude

nimekirjale (tl 26-34 ja 39-40, III kd) kokku summas 8717 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

14. Marine Services OÜ, P.M.u ja K.S. kaebuse läbi vaatamata jätmine halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

14.1. Marine Services OÜ, P.M. ja K.S. esitasid Tallinna halduskohtule 15.11.2013 kaebuse tühistada

Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusluba nr 4489E ja kohustada Rae Vallavalitsust tegema ettekirjutus

ehitusloa nr 4489E tagajärgede kõrvaldamiseks, muldrajatise ja ehitise lammutamiseks.

Kohus võttis oma 24.03.2014 määrusega kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.

14.2. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § x1 lg 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kohus leiab, et Marine Services OÜ, P.M.u ja K.S. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kohus eeldab siinkohal, et kõik Marine Services OÜ,

P.M.u ja K.S. kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab nimetatud kaebajate

kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

14.2.1. HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks.

Kaebaja K.S. on sõlminud 10.06.2013 võlaõigusliku kokkuleppe S.P., K.J., M.K., P.M. ning M.P. ja

Marine Services OÜ-ga X tee x kinnistu jagamiseks ja kinnistu jagamise tulemusena tulevikus tekkiva

kinnistu omandamiseks (tl 25-42, I kd). K.S. leiab, et kinnistu valdajana ja omandamiseks õigustatud

isikuna omab ta kaebeõigust X tee xb ehitusloa vaidlustamiseks.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt omandas Marine Services OÜ X tee x-2 korteri ja kinnistu

mõttelise osa 21.05.2013 (tl 19, I kd).

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt omandas P.M. X tee x-x korteri ja kinnistu mõttelise osa

18.04.2013 (tl 21, I kd).

Vaidlusalune ehitusluba nr 4489E on väljastatud 13.08.2012. Seega on Marine Services OÜ ja P.M.

omandanud X tee x kinnistu osad peale vaidlustatud ehitusloa vaidlustamise tähtaja möödumist ehk ajal

mil haldusakt oli juba jõustunud. Ka K.S. poolt eelpool nimetatud võlaõigusliku lepingu sõlmimise

hetkeks oli vastava ehitusloa näol tegemist jõustunud haldusaktiga, millele tühistamisekaebuse

esitamise kaebetähtaeg on möödunud. (vt HKMS § 46 lg 1)

Kohus leiab, et X tee x kinnistu osade omandamisel Marine Services OÜ ja P.M.u poolt vastavalt

21.05.2013 ja 18.04.2013 said nad endale omandiõiguse sellises õiguslikus olukorras nagu see oli. Ka

K.S. võttis X tee x kinnistu jagamise tulemusena tulevikus tekkiva kinnistu omandamiseks

võlaõigusliku lepingu sõlmimise hetkel - so 10.06.2013 - endale sisuliselt nõudeõiguse nimetatud

kinnistu tulevikus tekkivale osale üle sellises õiguslikus olukorras nagu see oli.

Sisuliselt ei tekkinud Marine Services OÜ-l ja P.M.ul ega K.S.l sellest täiendavaid iseseisvaid

subjektiivseid õigusi seoses varasemate haldusaktide kaebetähtaegadega ja veel vähem õigust nõuda

nende kaebetähtaja tagantjärgi ennistamist. Asjaolu, et Marine Services OÜ ja P.M. ei teinud X tee x

kinnistu osade omandamisel ja K.S. nõudeõiguse omandamisel täpselt kindlaks olemas olevat

õiguslikku olukorda, ei loo neile ei täiendavat uuesti algava tähtajaga kaebeõigust varasemate

haldusaktide suhtes ega õigust nõuda kaebetähtaja ennistamist. Sellise õiguse (eelkõige siis

kaebetähtaja ennistamise õiguse) andmine oleks võimalik ainult väga erakorraliste, eelmise omaniku

isikuga seotud asjaolude - näiteks pikaajaline koomasolek enne surma vms – esinemisel. Käesoleval

juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kohus märgib, et juhul, kui anda K.S.le, Marine Services OÜ-le ja

P.M.ule õigus tulenevalt lepingulisest õigusjärglusest (K.S.l omandiõiguse omandamine on seejuures

hetkel veel tingimuslik), muutuks kaebetähtaja regulatsioon ja õiguskindluse põhimõte sisutühjaks

ning tekkiks olukord, kus omandiõiguse üleandmisega oleks võimalik lõputult „uuendada“ haldusakti

(ehitusloa) kaebetähtaega. Kohus ei pea sellist õiguse tõlgendamist käesoleval juhul kehtiva õiguskorra

raames ei õigustatuks ega ka võimalikuks.

14.2.2. Lisaks viitab kohus, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 lg 1 sätestab, et kinnisomandi

üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse

üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole

notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse,

kui seadus ei sätesta teisiti.

AÕS § 120 lg 1 kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud.

Viidatud regulatsioonist tuleneb, et kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega ehk

kinnistamisega ning läheb ka teisele isikule üle kinnistusraamatu kande kaudu. Kinnisasja omandamise

tehinguks on võlaõiguslik tehing, mille kohaselt üks pooltest kohustub tegema võimalikuks kinnisasja

omandi ülemineku teisele poolele. Samas müügilepingu sisuks ei ole omandamine vaid müümine-

ostmine (tingimuste kokkuleppimine), kuid müüja peab tegema võimalikuks ka omandi ülemineku, st

sõlmima asjaõigusliku kokkuleppe ja andma nõusoleku kandeks (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg

1).

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et K.S.ga ei ole sõlmitud asjaõiguslepingut X tee x kinnistu

jagamise tulemusena tulevikus tekkiva kinnistu omandamiseks ning omand ei ole K.S.le veel üle läinud.

Sõlmitud on üksnes võlaõiguslik tingimuslik kokkulepe, mille tingimuste saabumine ei ole ette teada.

Seega ei ole K.S. X tee x kinnistust veel ka eraldamata kinnistu omanik ega kolmanda isiku piirinaaber,

vaid tal on üksnes võlaõiguslik nõudeõigus vastava kinnistu omandamiseks tulevikus lepingus

sätestatud korras ja tingimustel. Lisaks on ta lepingu sisust tulenevalt sisuliselt teiste kaebajate

lepinguline esindaja X x kinnistu jagamiseks ja hilisemaks selle osa lepingujärgseks võõrandamiseks

vajalikes haldusmenetlustes. Järelikult ei rikuta 13.08.2012 ehitusloaga nr 4489E K.S. seadusega

kaitstavaid subjektiivseid õigusi, sest neid ei ole haldusõiguslikus mõttes veel tekkinud. K.S. ei ole

selliseid õigusi ka kohtule ära näidanud. Küll aga on võimalik, et tulenevalt olukorra muutumisest, saab

K.S. eraõiguslikus korras rakendada lepingus ettenähtut oma huvide kaitsmiseks.

14.2.3. Kohus märgib, et Marine Services OÜ ja P.M. olid küll kaebuse esitamise seisuga X tee x

kinnistu omanikud, kuid see ei muuda fakti, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamise ajal kuni

kinnisomandi omandamiseni nad seda ei olnud ning kinnistut omandades tuli neil veenduda valitsevas

õiguslikus olukorras. Kuivõrd nad seda piisavalt ei teinud, võtsid nad endale riisiko, et võib olla välja

antud mõni haldusakt, mis nende õigusi võib puudutada. Ka nende puhul tuleb teoreetiliselt kõne alla

võimalus nõuda võimalike kaebeõiguse rakendamata jätmisega seotud kahjude hüvitamist neile

kinnisasja müünud isikutelt. Samas tuleb siinkohal arvestada, et arvestades K.S.ga sõlmitud

võlaõiguslikku lepingut, on see vägagi problemaatiline ja pigem teoreetiline võimalus, sest selles

lepingus sisalduva eest vastustavad nad lepingupooltena eelkõige ise oma kohustuste täitmise eest.

14.2.4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Marine Services OÜ-l, P.M.ul ja K.S.l puudub kaebeõigus

ning nende kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus märgib, et juhul kui menetlust teiste kaebajate osas ei kuuluks kaebetähtaja rikkumise tõttu

lõpetamisele, tuleks Marine Services OÜ, P.M. ja K.S. kaasata menetlusse vastavalt HKMS § 20

kolmandate isikutena.

Kaebetähtaja küsimuse lahendamine

15. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse.

HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates.

Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid

ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis-

või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

16. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

Riigikohus on leidnud, et kui haldusakt, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, on asjaosalisele saatmata,

siis tuleb kohtusse pöördumise tähtaja arvutamiseks kindlaks määrata päev, mil isik sai teada või pidi

teada saama sellest korraldusest (RKHKm 11.12.1998 nr 3-3-1-35-98). Ühtlasi tuleneb Riigikohtu

praktikast, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt

selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema

õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise

kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt RKHKm 29.04.2009 nr 3-3-1-19-09,

RKHKo 28.01.2008 nr 3-3-1-82-07, RKHKm 09.05.2007 nr 3-3-1-23-07).

17. Käesoleval juhul on nii vastustaja kui ka kolmas isik taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu kõigi kaebajate osas. Kaebajad leiavad, et kaebus on tähtaegne. Samas kui

kohus peaks asuma vastupidisele seisukohale, siis paluvad kaebajad kabetähtaeg ennistada.

18. Kohus leiab, et seoses kaebetähtaja järgimise küsimusega on käesolevas asjas tuvastatud ja ei

ole vaidluse all järgmised faktilised asjaolud:

18.1. Rae Vallavalitsus väljastas vaidlusaluse ehitusloa nr 4489E 13.08.2012 (vt tl 48-51, I kd).

Ehitamise alustamise teatis on esitatud 15.08.2012 ning selle kohaselt on kavandatav ehitamise

alustamise päev 21.08.2012 (tl 114-115 pöördel, I kd). Nimetatud ehitusluba on avaldatud

ehitusregistris www.ehr.ee.

Vaidlust ei ole selles, et vastustaja poolt kaebajatele S.P., K.J., M.P. ja M.K., kes olid ehitusloa

väljastamise ajal X tee x kinnistu omanikud (vt tl 18-24, I kd), vaidlustatud ehitusluba selle väljastamise

järgselt nõuetekohaselt kätte ei toimetatud.

18.2. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kolmas isik või tema esindajad ei ole ühelegi kaebajale

ehitusluba või ehitusprojekti näidanud.

18.3. Kolmas isik M.A. on sõlminud 12.06.2013 töövõtulepingu nr 2013-03 X tee xb elamu

vundamendi ja sokli ehitustööde teostamiseks (tl 118-129, I kd). Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid

on kohtule esitatud, kuid allkirjastamata (tl 130-133, I kd). Samas on kohtule esitatud mitmeid fotosid,

mis kinnitavad ka vaidlusaluse ehitusloa alusel tööde teostamist (vt näiteks tl x7 ja selle pöördel, I kd).

18.4. Samuti ei ole vaidlust selles, et K. J. ja M. P. on üks leibkond, ning nad on kinnitanud, et ühe

teadmisi võib üldiselt pidada ka teise teadmiseks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et K. J. on X tee x kinnistu

majaelanike esindajaks majaga (kinnistuga) seotud asjade ajamisel alates 2010.a., kes korraldab

nimetatud kinnistu asjaajamisi.

18.5. Pooled ei vaidle selle üle, et 2013 suvel toimusid X tee x kinnistul mõisahoone katusetööd, mida

käisid suve jooksul korduvalt vaatamas kaebajad M. K., K. J., M. P. ja P. M.. Samuti oli töödest teadlik

S. R., kes elab X tee x kinnistul alaliselt.

18.6. Vaidlust ei ole ka selles, et kolmanda isiku M.A.i kinnistul X tee xb, millele on antud vaidlusalune

ehitusluba korraldas lammutus- ja ehitustöid peamiselt Ü. A., kes on M.A.i isa ja et lammutustööd ja

ehituseks krundi ettevalmistamise tööd (mullatööd) toimusid osaliselt 2012 aastal ja jätkusid 2013.

Kaebajad märkasid neid töid ja olid nendest ning nendel kasutatud tehnikast teadlikud.

18.7. Sisuliselt ei ole ka vaidlust asjaolu üle, et ehitussoojak ja ehitustehnika (mitmed ehitusmasinad)

olid X tee xb kinnistul vähemalt alates 2013 kevadest.

19. Ehitusseaduse (EhS) § 22 lg 1 p 1-4 sätestavad, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi

nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise

teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3)

rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist

või selle osa.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt avalikustatakse ehitusloa andmed riikliku ehitisregistri veebilehel.

20. Kohus nõustudes kolmanda isiku ja vastustajaga leiab, et kaebajate S.P., M.K., K.J. ja M.P.

osas on kaebetähtaeg möödunud ning nende taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

20.1. Kohus leiab, et S. R.i, M. K., K. J. ja M. P.i kohtus vande all antud ütlustega on tõendatud, et

kõik nimetatud isikud olid teadlikud X tee xb kinnistul toimunud lammutustöödest. Samuti ei ole

kaebajad ümber lükanud vastustaja ja kolmanda isiku seisukohti, mille kohaselt lammutustööd leidsid

aset 2012 sügisest kuni 2013 kevadeni, olid arusaadavalt ettevalmistavateks töödeks ehitamisele ning

mille tagajärjel tekkisid krundile pinnase- ja kivihunnikud (vt fototabelid tl 120-126, I kd). Nimetatud

kaebajad möönsid kohutistungil, et nägid või kuulsid X tee xb objektil töötavat rasketehnikat ning

ootasid ehituse algust. Sisuliselt lükkavad need tunnistused üheselt ümber kaebajate kaebuses ja sellele

järgnenud seisukohtades toodud väited, et nad ei näinud naaberkinnistul toimuvat tulenevalt nende maja

asukohast. Kohus leiab, et sellised väited on eksitavad ja ilmselgelt valed.

20.2. Samuti leiab kohus, et S. R.i, M. K., K. J., M. P.i kohtus vande all antud ütlustega on tõendatud,

et nad käisid 2013 aasta kevade ja suve jooksul korduvalt X tee x kinnistul, kusjuures S. R. elab kinnistul

alaliselt. Teised nimetatud isikud käisid kinnistul nii seoses maja katuse remondiga kui ka enda

kinnisomandi (korteri või muru) eest hoolitsemise eesmärgil. Seega ei ole õige kaebuses avaldatu, et

M. K., K. J. ja M. P. oleks kinnistul käinud väga harva ning juba üksnes sellest tulenevalt ei oleks neil

olnud võimalik näha või aru saada, et kõrvalkinnistul toimub esiteks lammutustegevus ning seejärel

ehitustegevus.

20.3. Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et lõpuleviimata lammutustegevuse põhjal ei pidanud

kaebajatel S. R., M. K., K. J. ja M. P. tekkima kahtlust, kas võib olla välja antud mõni ehitusluba X tee

xb kinnistule.

Vastustaja märgib õigesti, et hiljemalt 2013 aprillikuuks olid X tee xb kinnistul kivi- ja mullahunnikud.

See asjaolu nähtub muuhulgas Maa-ameti ortofotodelt (vt tl 111, 112, I kd). Kohtutoimiku esimese

köite lk 122, 123 ja 124 olevatelt fotodelt nähtuvad krundil olevad suured kivikhunnikud, ning

muldvallid, mis on tekkinud pinnase koorimise tagajärjel. Lisaks nähtub fotodelt, et hiljemalt

15.05.2013 oli kinnistul ehitussoojak. Arvestades, et vanade hoonete lammutamine tähendab

elamukrundil reeglina kavandatavat edasist ehitustegevust ja ka seda, et ehitusseadus käsitleb ka

lammutamist ehitustegevusena, pidid S. R., M. K., K. J. ja M. P. aru saama, et kinnistul on alustatud

sisuliselt ehitustegevusega ning ise huvi tundma, kas võib olla välja antud mõni nende õigusi puudutav

haldusakt. Kohus on seisukohal, et tavalisele inimesele on arusaadav, et rasketehnika kasutamine asulas

asuval (elamu)krundil tähendab reeglina seaduslikku ehitustegevust ehk ehitustegevust, milleks on

väljastatud ehitusluba. Kohus leiab, et lisaks olid nähtuvalt kohtus antud tunnistustest kõik isikud,

kellega Ü. A. kolmanda isiku sisulise esindajana ehitusküsimustes suhtles, teadlikud, et tegemist on

piirkonnas laialt tuntud kinnisvaraarendajaga, kelle puhul ehitamise alustamisel võis eeldada seaduse

tundmist ja järgimist ning vajalike lubade olemasolu.

20.4. Kohus leiab, et tulenevalt sõna-sõna vastu situatsioonist on väga raske otseste tõenditega tõendada

kolmanda isiku ja tema tunnistaja Ü. A.i poolt väidetut nagu oleks kaebuse esitajad S. R., K. J. ja M.K.

pidanud saama vaidlusalusest ehitusloast teada suulise informeerimise kaudu läbi kolmanda isiku isa X

A.i. Samas ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et naabrid, kes omavahel suhtlesid ja kellel oli otsene

majanduslik huvi osa oma kinnistu võimalikult kalli hinnaga võõrandamiseks, ei oleks rääkinud kordagi

naaberkinnistul plaanitavast ja juba käivast ehitusest, eriti olukorras, kus Ü. A. oli korduvalt varasemalt

väljendanud soovi omandada osa naaberkinnistust just selleks, et suurendada omale kuuluvat

ehituskrunti. Kohus leiab siinkohal, et tavaloogikast lähtudes ei olnud kolmandal isikul enne kaebajate

S. R., K. J., M.P., P.M., M.K., Marine Services OÜ ja K.S. vahel 10.06.2013 võlaõiguslepingu X tee x

kinnistu osa võõrandamiseks sõlmimist (vt leping tl 25-42, I kd) mitte mingit põhjust vaidlusalust

ehitusluba ja kavandatavat ehitist varjata. See ei oleks andnud talle mitte mingisuguseid eeliseid, vaid

oleks pigem paratamatult tekitanud olukorra, kus tema enda huvid ehitamise kiireks teostamiseks oleks

võinud saada kahjustada võimalike hilisemate vaiete käigus.

Nähtuvalt kohtus antud ütlustest ja esitatud tunnistustest oli X x kinnistu peamiseks asjaajaks K.J..

Kohus peab, arvestades tema ja Ü. A.i vahel peetud telefonikõnede eristusi, millest nähtub muuhulgas,

et Ü. A. helistas K. J.le 13.08.2012 (ehitusloa väljastamise päeval) ja kõne kestus oli siis 1061 sekundit

ning ka 27.08.2012 (kaks nädalat peale ehitusloa väljastamist), mil kõne pikkus oli 1465 sekundit),

siinkohal eluliselt oluliselt usutavamaks seda, et muuhulgas räägiti ka X tee xb ehitusest ja

ehituslubadest, kui seda, et nendest teemadest ligi poole tunnise vestluse jooksul üldse ei räägitud.

Arvestades kolmanda isiku soovi laiendada oma elamukrunti ja K. J. positsiooni X x majaelanike

esindajana ning nende varasemat suhtlemist samal teemal, ei ole just eriti tõenäoline, et nii pikalt

kestnud telefonikõnedes ei käsitlenud Ü. A. ehitamisega seotud küsimusi. Ja seda veel olukorras, kus

X x krundi jagamine oli ka varasemalt jutuks olnud. Samuti ei pea kohus usutavaks, et K. J. seda

informatsiooni majarahvale, keda ta esindas, mingilgi kombel ei edastanud. Kaudselt annavad

informatsiooni edastamisest tunnistust teiste majaelanike poolt Ü. A.i poolt pakutud krundi hinna suhtes

antud selgitused, millest nähtub, et nad olid tegelikult selle teemaga kursis.

Kohus loeb siinkohal eluliselt usutavaks, et nii ehitisest kui ka ehitusloast oli naabrite vahel juttu juba

enne võlaõiguslepingu sõlmimist K.S.ga.

21. Järgmisena toob kohus iga kaebaja osas eraldi välja, miks kohus leiab, et tema osas on

kaebetähtaeg möödunud ning ennistamisele ei kuulu.

21.1. S.P..

S. R. elab alaliselt kinnistul X tee x korteris 1. Oma ütluste kohaselt, nägi ta X tee xb asuval krundil

müüride lammutustöid (22.04.2014 helisalvestis kell 13:17) ning nägi, et tekivad mullahunnikud ja

kuulis, et traktor müriseb (helisalvestis kell 13.20), kuid teda see ei huvitanud. Kui kaua aega täpselt

see tagasi oli ta ei mäleta, kuid arvas kohtuistungil, et üks või kaks aastat tagasi. Ta ei teadnud, kes

seal ehitab või toimetab, kuna see teda ei huvitanud. S. R. kinnitas, et ta tee pealt nägi, et midagi seal

kerkis, täpset aega ei mäleta, kuid võis olla ca aasta tagasi (so 2013.a. kevadel) (22.04.2014 helisalvestis

kell al 13:34).

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga selles, et S. R. enda ütlustest selgub, et 2013.a.

kevadel nägi ta ehitustegevust X tee xb krundil, mille tulemusena kerkisid krundile muldvallid ja

kivihunnikud, kuid teda see ei huvitanud. S. R. selgitas, et tema ei puutu selle kinnistu osaga, mis jääb

vaidlusaluse X tee xb kõrvale üldse kokku, kuna tema aiamaa on teisel pool ning sellest tulenevalt see,

mis naaberkrundil toimub, temasse ei puutu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja S. R. pidi ehitustegevusest (sh lammutustegevusest ja

krundi ettevalmistamisest ehitamiseks) X tee xb krundil teada saama hiljemalt 2013.a. kevadel ja

sellega seoses pidi ta ka aru saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt ning

sellest tulenevalt oleks ta pidanud astuma vajalikke samme, et vastav haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Kaebaja S. R. seda vähemalt 6 kuu jooksul ei teinud, Vastupidi – ta väljendas tunnistusi andes selgelt,

et see ehitustegevus teda ei huvitanud. Kohus leiab, et seetõttu tuleb lugeda, et ta on viivitanud

ebamõistlikult kaua (ligi 6 kuud) kaebuse esitamisega, sest esitas kaebuse kohtule alles 15.11.2013

K.S. ettepanekul.

Kaebuse esitaja S. R. ei ole välja toonud ka ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks kaebuse esitamise

tähtaeg ennistada, kuivõrd kaebaja ise ei tundnud mingit huvi, kas tema õigusi puudutada võiv haldusakt

on välja antud. Asjaolu, et ehitustegevus teda tol ajal ei huvitanud, ei anna alust lugeda, et esines

objektiivne põhjus, miks ta ei saanud esitada järelepärimist vallavalitsusele ehitusloa olemasolu kohta

ja vajadusel seda vaidlustada. Kaebaja S. R. oli ehitusest teadlik ja kuna ta ei pidanud huvipuuduse tõttu

vajalikuks olukorda selgitada, puudub alus lugeda, et ehitusloa vaidlustamine hilines mõjuva põhjuse

tõttu. Järelikult puuduvad ka alused kaebetähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb S. R. osas

kaebuse menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

Kohus peab siinkohal vajalikuks eraldi välja tuua, et S. R. ei suutnud vande all ütlusi andes sisuliselt

vastata kohtu küsimustele, miks ta kaebuse esitas ja kuidas on vaidlustatud haldusakt tema õigusi rikub.

21.2. K.J. ja M.P.

Kohus märgib kõigepealt, et kuivõrd tegemist on koos elavate ja ühte leibkonda kuuluvate isikutega

ning käesolevas asjas tuvastatud asjaoludest ja nende poolt antud ütlustest tulenevalt võib ühe isiku

teadmisi pidada ka teise isiku teadmiseks, käsitleb kohus nimetatud kaebajaid ja nendega seotud

asjaolusid koos.

Kohtuistungil vande all ülekuulamisel avaldas K. J. muuhulgas, et suvel 2013 toimusid X tee x mõisa

katuse ehitustööd, millega seoses käis K. J. mõisa esindajana pidevalt mõisa kinnistul. K. J. ema elab

samuti seal ning jõudu mööda remondivad K. J. korterit (vt 22.04.2014 helisalvestis 14:53). Mõisa

sõidab K. J. X teed mööda. K. J. on kinnitanud, et nägi, et müürid Leermäe tee xb kinnistul võetakse

maha (vt 22.04.2014 helisalvestis kell 15:01). Ta kinnitas, et nägi, et krundil seisid ehitusmehhanismid

(vt 22.04.2014 helisalvestis kell 15:11), ning krundile tekkisid kivi- ja mullahunnikud (vt 22.04.2014

helisalvestis kell 15:02). K. J. arvas, et enne tuleb kõik see mis on lammutatud ära viia ja alles siis

saaks ehitama hakata.

Asjaolu, et kaebuse esitaja K. J. oli oma väitel arusaamisel, et enne, kui kõik on korrastatud (peale

lammutustöid), ei ole võimalik ehitamine või ka ehitusloa väljastamine, ei tähenda kohtu arvates seda,

et kaebaja ei oleks pidanud ehitustegevusest X tee xb krundil teada saama enne, kui väidetavalt

27.10.2013 avastati mullavall ning ehitatava elamu keldrikorrus. Kohus märgib, et kaebaja kinnitas ise,

et mullahunnikud (küll kaebaja seisukoha järgi väiksemad) ja ehitusmehhanismid olid kinnistul juba

2013 suvel. Järelikult pidi K. J. saama ka tegelikust ehitustegevusest X tee xb krundil teada hiljemalt

2013.a. suvel ning sellega seoses pidi ta ka aru saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv

haldusakt ja seda eriti arvestades K. J. enda poolt avaldatut, et ta teadis, et kunagi tahetakse sinna

ehitama hakata (vt 22.04.2014 helisalvestis kell 14:38). Samuti oleks Ü. A.i pidev soov omandada

kaebajate kinnistust see osa, mis piirneb kolmanda isiku kinnistuga, pidanud ilmselgelt K. J.l tekitama

küsimuse, miks Ü. A. vastavat krunti osta soovib ja milleks ta seda vajab. Arvestades ehitustegevuste

algust X tee xb krundil ja kruntide asendit oli kohtu arvates loogiliselt võttes ilmselge, et krundi

omandamise soov oli seotud sooviga omada suuremat maa-ala ehitatava elamu juures. Kohus ei usu,

et Ü. A.’iga juba varemalt sellel teemal rääkinuna K. J. sellest aru ei saanud.

Lisaks loogilistele järeldustele on kohtule esitatud kõneeristus (vt tl 171, II kd), mille kohaselt on Ü. A.

helistanud mh K. J.le 13.08.2012 so ehitusloa väljastamise päeval. Kõne kestus on 1061 sekundit so

17,68 min. Peale seda on kõned toimunud veel 27.08.2012 (so kaks nädalat peale ehitusloa väljastamist

ja pikkusega 1465 sekundit), 03.09.2012, 27.12.2012. Kohus nõustub kaebajatega selles, et

kõneväljavõttega ei saa tõendada kõne sisu. Vastandamisel jäid mõlemad pooled kõnede sisu suhtes

oma seisukohtade juurde ja K. J. väitis, et ehitamisest ja ehituslubadest ei räägitud. Kohus leiab

siinkohal, võttes arvesse kõiki asjaolusid kogumis, et kaebaja K. J. väited selles, et kordagi ei ole

räägitud X tee xB kinnistule plaanitud ehitusest, ei ole eluliselt mitte kuidagi usutavad. Eeltoodut

kinnitab mh ka K. J. poolt Ü. A.’iga vastandamisel tehtud märkus ehituskeeluvööndi ulatuse osas

tugimüüri suhtes (vt 22.04.2014 helisalvestis kell 15:57).

M. P., kes on K. J. elukaaslane, on oma ütlustes kinnitanud, et 2013.a. suvel (eelkõige augustis), viibis

ta X tee xb asuval krundil sagedasti oma korteri remondi tõttu (pea iga nädalavahetus). Varem ei käinud

ta seal väidetavalt nii tihti (vt 22.04.2014 helisalvestis 16:14). Samuti on ta kinnitanud, et ehitiste

lammutamisest oli juttu, kuid seda ise ta ei näinud kuna esmaspäevast reedeni on Soomes. Ta kinnitas

samuti, et X tee x krundile sõitis X teed mööda ja sealt on kivihunnikud näha (vt 22.04.2014

helisalvestis 16:18). Samuti kinnitas ta, et oli teadlik lammutustöödest, ehitustehnikat on samuti

seismas näinud (vt 22.04.2014 helisalvestis 16:21).

Kohus, nõustudes vastustajaga, on seisukohal, et ei ole usutav, et M. P. ei märganud ehitustöid X tee

xb krundil 2013 hiljemalt augustis, kui ta käis pea igal nädalavahetusel X tee x krundil.

Arvestades asjaoluga, et K. J. jagas oma elukaaslase M. P.iga olulist infot seoses X kinnistuga, leiab

kohus, et M. P. pidi ehitustegevusest X tee xb krundil teada saama kõige hiljemalt 2013.a. augustis ning

sellega seoses pidi ta ka aru saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt.

Kaebajad on ise märkinud, et näiteks K. J. ja M. P. arutasid, et ei tea millal sinna ükskord ehitama

hakatakse ja millal praht ära viiakse. Seega teadvustasid K. J. ja M. P., et krundil võidakse alustada

nende mõistes ehitustegevusega – ehk ehitise püstitamisega. On loogiline, et neil oleks tulnud sellises

olukorras tunda huvi, kas on välja antud mõni ehitusluba. Ja seda eriti olukorras, kus kaebajad enda

väidete kohaselt eeldasid, et peale vanade varemete lammutamist võidakse krundile ka hoonet rajama

hakata. Eeltoodut ei saanud takistada ka kaebajate arusaam, et ehitama ei hakata ilmselt enne kui

lammutusjäätmed on ära koristatud. Iga mõistlik inimene teab, et vastavate lubade saamine võtab oma

aja. Peale lammutustööde lõppemist oleks kaebajad K. J. ja M. P. pidanud aru saama, et lähiajal on

ehitustegevuse jätkumine võimalik, kuna X tee xb krundil oli kohal rasketehnika, pinnas oli kooritud ja

krundil oli ehitussoojak ning juuli lõpuks oli valmis ka vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatud elamu

vundament ning sokli osa (vt tl 122-126 ja tl 127-133, I kd).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajad K. J. ja M. P. pidid ehitustegevusest (mullavallidest ja

kivihunnikutest, mis tekkisid lammutamisel ja pinnase koorimisel, rasketehnika olemasolust krundil,

mis on vajalik mh vundamendi rajamiseks ja ehitussoojaku olemasolust krundil) X tee xb krundil teada

saama hiljemalt 2013.a. suvel kõige hiljemalt augustis (K. J. ilmselt veelgi varem ja võimalik, et kohe

pärast ehitusloa väljastamist 2012 augustis) arvestades kaebajate enda poolt avaldatut krundil käimise

sageduse kohta ja sellega seoses pidid nad aru saama, et võib olemas olla nende õigusi puudutada võiv

haldusakt. Järelikult oleks nad pidanud astuma vajalikke samme, et vastav haldusakt neile teatavaks

tehakse. Kaebajad K. J. ja M. P. seda ei teinud ja esitasid kaebuse kohtusse K. S. palvele vastu tulles

alles 15.11.2013, mistõttu on nad viivitanud ebamõistlikult kaua nii haldusakti olemasolu kontrollimise

kui ka kaebuse esitamisega kohtule.

Kaebuse esitajad K. J. ja M. P. ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks nende suhtes

kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kuivõrd kaebajad ise ei tundnud pärast ehitustegevusest

teadlikuks saamist mingit huvi, kas nende õigusi puudutada võiv haldusakt on välja antud, puuduvad

ka alused kaebetähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. J. ja M. P.i osas kaebuse menetlus

HKMS § x4 lg 2 alusel lõpetada.

21.3. M.K.

M. K. kinnitas vande all kohtuistungil tunnistusi andes, et nägi koppasid, kopatöid ja mullavalle 2013

suvel, kui käis X tee x kinnistul, majaehitamist või seinu X tee xb kinnistul ta oma väitel siis ei näinud

(vt 22.04.2014 helisalvestis 17:57). Samuti kinnitas M. K. tunnistusi andes algselt, et ta käis 2013 suvel

seoses kivide intsidendiga X tee x ja xb krundi piiri peal. Ta kinnitas I kd tl 126 asuva ülemise pildi

järgi, et 2013 juulis võttis ta kive kinnistu nurgalt kuuskede juures vana müüri juurest, kuid ehitist ei

näinud. Seal oli juba sel ajal kõrge vall, seega ta ei näinud valli taha ja seda, mis seal oli. Samas märkis,

et praegu on vall veel kõrgem ning hetkel on näha ka ehituse algus, mida suvel näha ei olnud. (vt

22.04.2014 helisalvestis al 18:07)

M. K. märkis veel, et see, mis kõrvalkinnistul toimus ei puutu temasse (vt 24.04.2014 helisalvestis al

17:58-18:11). Hiljem ütluste andmise käigus tunnistas ta vastates Ü. A.i küsimustele, et ta vedas kive

ka (mikro)bussiga X tee xa kinnistu teisest otsast, mis asub vahetult X tee xb kõrval, kuid ei mäleta, et

oleks seal ehitist näinud (24.04.2014 helisalvestis al 18:16).

Kavatsusest ehitada X tee xb krundile sai M. K. oma ütluste kohaselt aru, kuna milleks omanik muidu

krundi ostis, kuid mis sinna täpselt tuleb, seda ta ei teadnud. Oma sõnade kohaselt ta eeldas, et küll siis

informeeritakse, kui ehitama hakatakse (vt 24.04.2014 helisalvestis al 18:11 ja 18:24).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja M. K. pidi ehitustegevusest (mullavallidest ja

kivihunnikutest, mis tekkisid lammutamisel ja pinnase koorimisel, rasketehnika olemasolust krundil ja

ehitussoojaku olemasolust krundil) X tee xb krundil teada saama 2013.a. suvel kõige hiljemalt

juulikuus. Arvestades M. Kaldamaa enda poolt avaldatut krundil käimise sageduse kohta ning asjaolu,

et M. K. võttis 2013 juulis kive X tee x ja xb krundi piiri äärest kahest M. K. enda poolt näidatud

erinevast kohast (tl 111 ja 126, I kd), ei ole eluliselt kuidagi usutav, et M. K. ei märganud X tee xb

krundil toimuvat ehitustegevust. Pigem, nagu kinnitas M. K. ka ise, leidis ta, et kõrvalkinnistul toimuv

ei puutu temasse. See ei tähenda aga seda, et kaebaja M. K. ei oleks pidanud aru saama, et ehitamise

võimaldamiseks võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt. Järelikult oleks ta pidanud

astuma vajalikke samme, et vastav haldusakt talle teatavaks tehakse. Kaebajad M. K. seda ei teinud ja

esitas kaebuse kohtule ehitusloa peale alles 15.11.2013 K. Silla palvel. Kohus leiab, et kaebaja M. K.

on viivitanud ebamõistlikult kaua kaebuse esitamisega ja lasknud mööda kaebetähtaja.

Lisaks eeltoodule on kohtule esitatud kõneeristus (vt tl 179, II kd), mille kohaselt on Ü. A. helistanud

M. K.le 03.09.2012 kaks korda, 04.09.2012 kolm korda ja 20.06.2013. Kõik kõned on toimunud peale

ehitusloa väljastamist. Kõnede jooksul räägitu suhtes on M. K. ja Ü. A. kohtule esitanud erinevaid

seisukohti. Vastuolude kõrvaldamiseks läbi viidud vastandamisel jäid mõlemad pooled oma

seisukohtade juurde: Ü. A. leidis, et räägiti konkreetselt, mida ja kuidas lammutama ja ehitama

hakatakse. M. K. väitis, et kaudselt ehitamisest räägiti, et on krundid ja oli teada, et kunagi hakatakse

ehitama, kuid mida ja millal konkreetselt, sellest juttu ei olnud. Ü. A. selgitas veel täiendavalt, et M.

K.ga ei saanud ta maa ostu teemat arutada, kuna maja esindaja oli tol ajal juba K. J.. M. K. jäi siinkohal

seisukohale, et majast ja ehitamise alustamisest ei rääkinud. (vt 24.04.2014 helisalvestis al 18:32).

Kohus nõustub ka siinkohal kaebajatega selles, et kõneväljavõttega ei saa tõendada kõne sisu, kuid

võttes arvesse kõiki asjaolusid kogumis leiab kohus, et pigem on eluliselt usutav, et Ü. A. rääkis

muuhulgas M. K.ga ka X tee xb kinnistule plaanitud ehitusest ehk sisuliselt võis M. K. olla X tee xb

väljastatud ehitusloast teadlik juba 2012 septembrist alates.

Kohus asus eelnevat arvesse võttes juba seisukohale, et M. K. lasi mööda kaebetähtaja. Seoses

kaebetähtaja ennistamise taotlusega, on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja M. K. ei ole välja toonud

ühtegi objektiivset ja mõjuvat põhjust, miks tuleks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Selleks ei anna

alust ka asjaolu, et kaebaja ei tundnud enne K. S. tema poole pöördumist selle küsimuse vastu huvi ja

vastav huvi tekkis alles pärast K. S. pöördumist. Järelikult puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb ka M. K. osas kaebuse menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

22. Kaebuse tagastamine kaebajate nõude Rae Vallavalitsuse kohustamiseks tegema ettekirjutus

ehitusloa nr 4489E tagajärgede kõrvaldamiseks, muldrajatise ja ehitise lammutamiseks osas

Kaebajate teiseks nõudeks kaebuse esitamisel oli nõue kohustada Rae Vallavalitsust tegema ettekirjutus

ehitusloa nr 4489E tagajärgede kõrvaldamiseks, muldrajatise ja ehitise lammutamiseks. Nimetatud

nõue on tihedalt ja eelduslikult seotud kaebuse põhinõudega, milleks oli vaidlustatud ehituloa

tühistamine. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajate tühistamiskaebus jääb rahuldamata, muutus

kaebuse eesmärgi saavutamine kohustamisnõude osas võimatuks ehk esineb alus kaebuse menetluse

lõpetamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ja kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas kaebajatele.

Ühtlasi märgib kohus, et esitatud vormis kohustamiskaebuse esitamine ei oleks ka sisuliselt võimalik,

sest selles esitatud nõuet haldusakti andmiseks ei ole kaebaja vastustajale enne kaebuse esitamist

esitanud.

23. Rae Vallavalitsuse ehitusloa nr 4489E tühisuse tuvastamise nõude tagastamine

Kohtuistungil 29.04.2014 esitas kaebaja K. S. kaebajate nimel kohtule Rae Vallavalitsuse ehitusloa nr

4489E tühisuse tuvastamise nõude. Kuna nimetatud nõue ei vastanud esitatud kujul HKMS § 37-39

nõuetele määras kohus tuginedes kaebaja K.S. seisukohtadele kaebajatele tähtajaks nõude seaduses

nõutavale kujule viimiseks 6. mai 2014 (III tl 3). Kaebajad esitatud nõude puudusi kohtu poolt määratud

tähtajaks ei kõrvaldanud ja kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse selle nõude osas

kaebajatele.

Menetluskulud

24. Kuna eeltooduga on tagastatud kõik menetluses kaebajate poolt esitatud nõuded ja kaebuse menetlus

kõigi esitatud nõuete osas on lõpetatud, siis tuleb kohtul lõplikult lahendada ka menetluskuludega

seotud küsimuses.

25. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja

menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema

enda kanda.

26. Käesoleval juhul lõpetas kohus kaebajate Marine Services OÜ, P.M.u ja K.S. osas kaebuse

menetluse jättes kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu ning S. R.i, K.J., M.P.i ja M.K.

osas seoses kaebetähtaja rikkumisega ning asjaoluga, et kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega

tuleb menetluskulud kanda kaebajatel.

27. Vastustaja on palunud kaebajatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kokku summas 6890

eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 64-71, 76-77, III kd).

Riigikohus on oma 30.11.2010 lahendis nr 3-3-1-63-10 leidnud, et haldusorganil ei ole küll keelatud

halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani

igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse

kulude väljamõistmise. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata

ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt 14.01.2009 otsust haldusasjas nr 3-3-1-62-

08, 06.11.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja 19.06.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-07).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse Rae valla

kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Ehituslubade väljastamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses ning kuulub omavalitsuse igapäeva ülesannete hulka. Käesolev vaidlus ei ole ka eriliselt

keeruline või seotud erandlike asjaoludega. Lisaks sellele lõpeb vaidlus suures osas sisuliselt

eelmenetluse staadiumis kaebetähtaja küsimuse lahendamisega kohtu poolt ning kaebeõiguse kohtuliku

kontrolli käigus tuvastatu tõttu. Seetõttu jätab kohus Rae valla õigusabikulud tema enda kanda.

28. Kaebajad leiavad, et arvestades käesoleva kaebuse asjaolusid, tuleks kohaldada HKMS § 108 lg 11

ning jätta menetluskulud täielikult poolte enda kanda, kuna menetluskulude kaebajatelt välja mõistmine

oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

Kohus kaebajate seisukohaga, et menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik, ei nõustu. Kohus leiab, et kuigi vastustaja ei ole kaebajaid, kes olid vaidlusaluse ehitusloa

väljastamise ajal X tee x kinnistu omanikud, ehitusloa väljastamisest teavitanud, oli nendele isikutel

oli võimalik siiski aru saada, et vastav luba on väljastatud oluliselt varem, kui nad kaebuses märkisid.

Kohtule nähtus pigem kõigi kaebajate peale K. S. puhul selgelt asjaolu, et nad ei tundnud vaatamata

ehitustegevusest teadlik olemisele mingit huvi või puutumust X tee xb kinnistul toimuvaga. See huvi

tekkis sisuliselt alles siis, kui K. S. leidis, et tema poolt võimalikult omandatava ülejäänud kaebajatele

kuuluva kinnistuosa piirile oli kuhjatud mullavall, mis võib omada mõju tema poolt omandada

kavatsetavale kinnistuosale ja K. S. hakkas uurima ehituslubadega seotut. Kohus märgib, et alusetu on

siinkohal kaebajate väide, nagu oleks Ü. A. nende eest ehitamist või ehitusloa olemasolu püüdnud

varjata. Kuigi kohtumenetluse käigus ükski kaebaja otseselt ei tunnistanud, et kolmas isik või tema isa

Ü. A. oleks neid detailselt ehitusest või ehitusloast teavitanud (tal ei ole tegelikult ka vastavat seadusest

tulenevat kohustust), leidis kohus, et arvestades kõiki asjaolusid, on teavitamise toimumine elulise

usutavuse kriteeriumist lähtudes siiski pigem tõenäoline. Sellises olukorras ei saa kohus pidada

kolmandale isikule, kelle kasuks kohus kaebuse lahendas pärast kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks

peetud kohtuistungit, menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ei ebaõiglaseks ega põhjendamatuks.

Kaebajaid, kelle osas jättis kohus kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu vastustaja

ehitusloast eraldi teavitama ei pidanud ning nimetatud isikud võtsid endale kaebusega seotud asjaolusid

piisavalt kontrollimata kaebust esitades ise riisiko vastavate menetluskulude kandmiseks.

29. Enne menetluskulude väljamõistmist kontrollib kohus menetluskulude põhjendatust ja mõistab

lähtudes HKMS § 109 lg 6 välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolmas isik palub mõista kaebajatelt solidaarselt välja menetluskulud vastavalt menetluskulude

nimekirjale (tl 26-34 ja 39-40, III kd) kokku summas 8717 eurot Advokaadibüroo Ahas & Heringson

GLO järgmiste arvete alusel:

1) 03.12.2013 arve nr 1131115, summas 2576 eurot (tl 28, III kd; spetsifikatsioon tl 28 pöördel, III kd;

pangaväljavõte tl 33, III kd);

2) 03.01.2014 arve nr 1131205, summas 1196 eurot (tl 29, III kd; spetsifikatsioon tl 29 pöördel, III kd;

pangaväljavõte tl 33, III kd);

3) 05.02.2014 arve nr 1140121, summas 1127 eurot (tl 30, III kd; spetsifikatsioon tl 30 pöördel, III kd;

pangaväljavõte tl 33, III kd);

4) 10.04.2014 arve nr 1140316, summas 713 eurot (tl 31, III kd; spetsifikatsioon tl 31 pöördel, III kd;

pangaväljavõte tl 33, III kd);

5) 28.04.2014 arve nr 1140402, summas 2507 eurot (tl 32, III kd; spetsifikatsioon tl 32 pöördel, III kd;

pangaväljavõte tl 34, III kd);

6) 29.04.2014 arve nr 1140403, summas 598 eurot (tl 39 III kd; spetsifikatsioon tl 39 pöördel, III kd;

pangaväljavõte tl 40, III kd);

30. Kohus leiab, et arve nr 1131115 on põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga selles, et

vastuse koostamiseks kulunud 18 tundi ei saa pidada mõistlikuks, eriti arvestades, et kolmanda isiku

seisukohad kattuvad suuresti vastustaja väidetega. Asjaolu, et kolmanda isiku ja vastustaja seisukohad

kattuvad ei saa olla aluseks menetluskulude vähendamisele eriti arvestades asjaoluga, et nii vastustaja

kui ka kolmanda isiku vastus on esitatud kohtule 22.11.2013. Seega ei saanud kolmas isik näiteks

kasutada vastustaja seisukohti enda vastuse koostamise alusena vms, millisel juhul võiks eeldada, et

vastuse koostamisele ei kulu nii palju aega. Kolmanda isiku 22.11.2013 vastus esialgse õiguskaitse

taotlusele on põhjalik ja motiveeritud. Samuti on selles vastuses esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks

kaebetähtaja rikkumise tõttu, mis on samuti põhjalikult motiveeritud (vt tl 82-89, I kd).

Kaebajad leiavad kohtu arvates õigesti, et arvetelt nr 1140121 ja 1131205 nähtub, et ca 17 tundi

(ligikaudu 2323 eurot) + riigilõiv 15 eur on kulunud esialgse õiguskaitse vaidlustamisele, milline

määruskaebus jäeti ringkonnakohtu poolt rahuldamata. Kaebajad leidsid, veel, et viidatud vaidlustusega

tekitas kolmas isik asjatu menetluskulu, mis tuleks jätta tervikuna kolmanda isiku enda kanda.

Kohus märgib, et kui pool või kolmas isik on esitanud menetluses mingi taotluse, mis on jäetud

rahuldamata, siis sellest ei tulene automaatselt, et selles osas tehtud menetluskulud on põhjendamatud

ning välja mõistmisele ei kuulu. Samas, arvestades käesoleva kaebuse asjaolusid ning seda, et

määruskaebust ei rahuldatud, ei pea kohus põhjendatuks kaebajatelt vastavaid menetluskulusid terves

ulatuses välja mõista.

Kohus leiab, et arves nr 1131205 näidatud menetluskulusid tuleb vähendada. Kohus peab viidatud arvel

alusel põhjendatud menetluskuludeks esialgse õiguskaitse määrusega tutvumist ning kliendiga

nõupidamist kokku 50 minuti ulatuses.

Arve nr 1140121 osas peab kohus põhjendatuks määruskaebuse vastuste ja sellele lisatud

dokumentidega tutvumist ja määrusega tutvumist kokku 1 tunni ja 10 minuti ulatuses. Seega tuleb

arvete nr 1131205 ja 1140121 osas lugeda põhjendatud menetluskuluks kokku 2 tundi. Esindaja on

märkinud ühe tunni maksumuseks 115 eurot, seega on põhjendatud 230 eurot, millele lisandub

käibemaks 20% so 46 eurot. Seega kuulub kaebajatelt arvete nr 1131205 ja 1140121 alusel välja

mõistmisele kokku 276 eurot.

Kohus nõustub kaebajatega selles, et arvelt nr 1140316 nähtuvalt on kaebetähtaja lõplike seisukohtade

koostamisele kulunud 5 tundi (so 690 eurot koos käibemaksuga), samas kordavad need seisukohad

suures osas kaebuse vastuses toodut. Samuti ei olnud kolmandal isikul vastava seisukoha esitamine

kohustuslik (vt 24.03.2014 määrus p 6). Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus ka arve nr 1140316

alusel väljamõistetavat summat 23 euroni.

Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et põhjendamatu on kliendiga kohtumise eest hüvitisnõude

esitamine 2 h 10 min arve nr 1140402 alusel. Kohus leiab, et arve nr 1140402 on täies ulatuses

põhjendatud. Kohtuistungiks peab ette valmistuma ning selleks ei saa pidada põhjendamatuks ka

kliendiga kohtumist.

Samuti leiab kohus, et arves nr 1140403 märgitud menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud ja

vajalikud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud menetluskuluks, mis tuleb solidaarselt

kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista on 2576 + 276 + 23 + 2507 + 598 so kokku 5980

eurot.

Esialgse õiguskaitse tühistamine

31. HKMS § 253 lg 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse

õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

Tallinna Halduskohtu 03.12.2013 määruse resolutsiooni punktiga 1 otsustas kohus rahuldada kaebajate

esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatada Rae Vallavalitsuse 13.08.2012 ehitusloa nr 4489E

kehtivuse ning keelata ehitustegevus kinnistul asukohaga Rae vald, X küla, X xb kuni käesolevas asjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus lubas kolmandal isikul esialgse õiguskaitse määruse andmise

hetkeks olemasoleva ehitise vuukide täitmise ja ehitise konserveerimiseks vajalikud tööd.

Kuivõrd kohus lõpetas kõigi kaebajate osas käesoleva haldusasja menetluse, siis on ära langenud ka

kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus oma 03.12.2013 määruse

resolutsiooni punkti 1.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik