3-13-70201/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 27.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70201 Haldusasi A.S.’i (S.) kaebus Maksuja Tolliameti 08.11.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/18043-3 ja 09.12.2013 vaideotsuse nr 6-1/1860-2 (sigarettide osas) tühistamiseks. Menetlusvorm Suuline menetlus. Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S. ning vastustaja Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas. Resolutsioon

1. Jätta A.S.i kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteomenetluse nr 930013000572 käigus avastasid tolliametnikud 20.03.2013 läbiotsimisel A.S.’i korterist aadressil X tee x-x, Tallinn ja tema kasutuses olevast garaažiboksist nr x aadressil X tee x, Tallinn, samuti tema kasutuses olnud sõiduautost sigarette, mis olid Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärkidega, lisaks garaažiboksist maksumärgistamata alkoholi. Leitud tooted võeti asitõendina ära ning lõppastmes konfiskeeriti.

Põhja liikuvkontrollitalitus saatis 26.09.2013 A.S.ile teate nr 12.2-3/18043-1, milles teavitati A.S.i kontrolli alustamisest ning selgitati, et A.S.’il on õigus esitada enne maksuotsuse koostamist oma eriarvamus ning saada maksuahldurilt teavet. A.S. ei esitanud omapoolseid vastuväiteid, täiendavaid dokumente ega kasutanud õigust saada maksuhaldurilt teavet. 08.11.2013 koostas maksuhaldur A.S.’ile maksuotsuse nr 12.2-3/18043-3 Maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 4 ja lg 3 ning § 95 lg 1 alusel, milles asus seisukohale, et A.S.’il tekkis Nõukogu määruse nr 1913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), art 202 lg 1 kohaselt tollivõlg ning määras täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 14 667,77 eurot (sh tollimaksu 1759,72 eurot, aktsiisimaksu 9951,19 eurot ja käibemaksu 2956,86 eurot). Impordimaksude võlgnevus tekkis 20.03.2013 A.S.i valduses tuvastatud Eesti maksumärkidega märgistamata sigarettidelt ja alkoholilt. 22.11.2013 esitas A.S. Maksuja Tolliametile (MTA) nimetatud maksuotsuse peale vaide. 09.12.2013 vaideotsusega nr 6-1/1860-2 rahuldas MTA vaide osaliselt ning tunnistas maksuotsuse kehtetuks osas, millega nõutakse maksude tasumist alkoholilt. Ülejäänud osas, millega nõutakse maksude tasumist sigarettidelt summas 9643,22 eurot, jäeti A.S.’i vaie rahuldamata ning maksuotsus jõusse. 18.12.2013 esitas A.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab MTA 08.11.2013 maksuotsust nr 12.2-3/18043-3 ja 09.12.2013 vaideotsust nr 6-1/1860-2 sigarettide osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on ebaseaduslikud, põhjendamatud ning rikuvad kaebaja õigusi. Vaideotsuses on tehtud ekslikke järeldusi ning ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme. Kaebaja sai sigaretid Narva mnt-l poolvenna kaudu, kes ei öelnud, kust olid need sigaretid saadud. Sigaretid olid pakitud kottidesse ning täpset kogust, kui palju sigarette kottides oli, kaebaja ei mäleta. Poolvend tõi sigaretid kaebajale, et abistada teda, kuna kaebaja jäeti pärandusest ilma. Kaebaja ei müünud sigarette, kuna need olid mädanenud ning kasutuskõlbmatud.

Kaebaja hoiustas sigarette umbes pool aastat oma garaažis. MTA määras kaebajale tasumiseks tollimaksu, tuginedes eelkõige ÜTS art 202 lg 3 kolmandale taandele, mille kohaselt võlgnikud on isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Kaebaja leiab, et ta ei ole võlgnikuks ÜTS mõttes, sest ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Selline MTA järeldus rajaneb üksnes oletustel.

MTA tsiteerib vaideotsuse neljandal leheküljel Tallinna Halduskohtu otsuse nr 3-13-325 p-i 13: „/…/See, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise päritoluga nähtavate sigarettide puhul, iseäranis, kui neid pakutakse suures koguses, peab isik eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult / …/ Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb vaidlusaluste sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 203 lg 3 kolmanda taande mõistes/…/“.

Kaebaja on seisukohal, et taolised MTA põhjendused on oletuslikku laadi ning need on mõeldud eelkõige erialastele spetsialistidele, kes peavad tundma erinevaid eeskirju, mis on seotud kauba importimisega ja kes oskavad kindlaks teha, kas kaup on toodud Eesti territooriumile sisse seaduslikult või mitte. Kaebuse esitajal ei olnud teada, kuidas ta saaks kindlaks teha asjaolu, kas sigaretid on toodud Eesti territooriumile seaduslikult või mitte. Lisaks leiab kaebaja, et kauba ladustamises ei ole iseenesest midagi ebaseaduslikku. Kaebaja toob esile ka omapoolse üldteada ja meedias kajastatud asjaolu, et Euroopa Ühenduse (eriti Eesti-Vene) piir on raskesti ületatav, hästi kaitstud ja tehniliselt varustatud, mille tõttu on sellises koguses kauba ebaseaduslik toimetamine üle piiri enam kui vähetõenäoline.

Eeltoodu alusel leiab kaebaja, et tollimaks on määratud ebaseaduslikult ja põhjendamatult. Aktsiisimaksu määramisel juhindub MTA Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p-st 2, mille kohaselt maksab aktsiisi võlgnik ÜTS-i tähenduses. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole võlgnik ÜTS-i tähenduses. Seega leiab kaebaja, et ta ei ole isik, kes peaks tasuma tubakaaktsiisi ning aktsiisimaksu tasumise kohustus on kaebajale määratud ebaseaduslikult ja põhjendamatult. Käibemaksu määramisel juhindus MTA Käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 6 p-st 1, mille kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik ÜTS-i tähenduses.

Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole võlgnik ÜTS-i tähenduses. Seega leiab kaebaja, et ta ei ole isik, kes peaks tasuma käibemaksu ning käibemaksu tasumise kohustuse on kaebajale määratud ebaseaduslikult ja põhjendamatult. MTA on valesti hinnanud kogutud tõendeid ning teinud oletuslikke järeldusi. Kaebaja leiab, et ta ei ole käsitletav võlgnikuna ÜTS-i tähenduses ning tema suhtes tehtud maksuotsus ja vaideotsus on põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tühistada vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus sigarettide osas.

Vastustaja: Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks. Kuivõrd maksuotsus on alkoholi maksustamist puudutavas osas vaideorgani poolt kehtetuks tunnistatud, esitab vastustaja seisukoha ainult sigarettide maksustamisega seonduvas. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja valdusest leiti 65 800 Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti.

Vaidlust pole ka selles, et kõnelused sigaretid on kaebajalt väärteomenetluse raames ära võetud ja lõppastmes konfiskeeritud. Samuti pole vaidlust selles, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja isiklikult oleks kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri toonud. Vaidlus on aga selles, kas kaebajal on, vaatamata asjaolule, et tema sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile ei toonud ning vaatamata sellele, et sigaretid temalt asitõendina ära võeti ja hiljem konfiskeeriti, siiski kohustus tasuda tollimaksu, tubakaaktsiisi ning käibemaksu kauba impordilt.

ÜTS art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg impordil kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Nõukogu määruse nr 2658/87 (tariifija statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) lisas I sisalduva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad sigaretid kaubagrupi 24 alamrubriiki 2402 20 90 (muud tubakat sisaldavad sigaretid), mis kuuluvad maksustamisele kokkuleppelise tollimaksumääraga 57,6%. Seega on tegemist kaubaga, millelt tuleb tasuda impordimaks. Kaebajalt leitud ja konfiskeeritud sigarettide pakkidel olid Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärgid.

Ühtegi tõendit selle kohta, et need sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Neil asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Vastustaja leiab, et maksuhaldur on maksumenetluses õigesti tuvastanud kaebaja teadlikkuse tema valduses olevate sigarettide ebaseaduslikult ühenduse territooriumile sissetoomise kohta.

Kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa Liitu mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidi teada olema ka kaebajale. Kaebaja, omandades suures koguses Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. Seega tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma, et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu.

Asjaolu, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate sigarettide puhul, iseäranis, kui neid omandatakse suures koguses, peab isik eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik kauba päritolu välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvad eeskirjad ja nende sisu ning kui see pole võimalik, siis veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult või jätma kauba omandamata. Jõustunud kohtuasjades nr 3-13-325 ja 3-12-2626 oli tegemist analoogsete olukordadega, kus leiti, et isik oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult.

Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb temalt leitud sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt. Kaebaja poolt tollimaksu tasumise kohustust ei muuda ka see, et sigaretid kaebajalt konfiskeeriti. Tollivõla lõppemist reguleerivad ÜTS artiklid 233 ja 234. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg kui kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. See tähendab, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla üksnes juhul, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel.

Tollivõlg ei lõpe selle sätte kohaselt, kui ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist. Käesoleval juhul ei peetud vaidlusaluseid sigarette kinni nende sissetoomisel – sellekohased täpsed asjaolud ning täpne aeg on teadmata. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja 234 sätestatud tollivõla lõppemise alust ei esine. Kaebaja karistamine väärteokorras ei mõjuta maksukohustuste kehtivust ega suurust mingil moel. Maksu määramise näol ei ole tegemist karistusliku meetmega. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ka tubakaaktsiisi määramise osas.

ATKEAS § 22 lg 1 punkti 2 kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku mõistes. Juba eelpooltoodud põhjustel tuleb vaidlusaluste sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi. ÜTS art 233 kohaselt ei lõppenud kaebajalt kauba konfiskeerimisega ka tollivõlg. Igal juhul ei lõpeta kauba konfiskeerimine aga aktsiisi tasumise kohustust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet maksuotsuses esitatud aktsiisi arvestusele.

Maksuotsusega määratud aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lõikele 1 ja 11 ja §-le 60. Veelgi enam, ATKEAS § 22 lg 1 p 4 sätestab, et aktsiisi maksab isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Vaieldava maksuotsuse teisel leheküljel on tuvastatud, et kaebaja nii valdas, ladustas Eesti maksumärgiga märgistamata sigarette kui ka võõrandas neid edasi.

Kuna ATKEAS § 111 ning § 61 lg 3 kohaselt peab imporditav tubakatoode olema maksumärgistatud, siis on maksumärgistamata sigarettide ladustamise, valdamise ning võõrandamisega ATKEAS § 22 lg 1 p 4 sätestatud teokoosseis täidetud ning kaebaja on aktsiisi maksmiseks kohustatud isikuks. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia. Seega üldreeglina on kõik aktsiisikaubad, sh tubakatooted, maksuobjektiks. Maksuvabastused on erandiks üldisest aktsiisikaupade aktsiisiga maksustamise põhimõttest ning aktsiisivabastuste ammendav loetelu on toodud ATKEAS §-s 27.

Kuna konfiskeeritud aktsiisikauba suhtes maksuvabastust sätestatud ei ole, siis on ka konfiskeeritud aktsiisikaup aktsiisi maksuobjektiks.

Viimaks on põhjendatult ja õiguspäraselt määratud ka tasumisele kuuluva käibemaksu summa. KMS § 1 lg 1 p 2 ja § 6 lg 1 p 3 kohaselt on käibemaksu objektiks juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. KMS § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Kuivõrd kaebaja kvalifitseerub kõnealuste sigarettide suhtes võlgnikuks ÜTS tähenduses, on tal seega ka käibemaksu tasumise kohustus. Asjaolu, et kaebaja ise kõnealuseid sigarette üle tollipiiri ei toonud, ei ole oluline, kuna sellele vaatamata tuleb teda käsitada võlgnikuna ÜTS tähenduses. KMS § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse impordi puhul käibemaksuga lisaks kauba tolliväärtusele ka importimisega seotud maksud, milleks antud juhul on tollimaks ja tubakaaktsiis. Maksuotsuses esitatud käibemaksuarvestus on õige. Sellele pole kaebaja iseenesest ka vastuväiteid esitanud. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning leiab, et puudub alus selle rahuldamiseks. Kaevatav maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased, motiveeritud, antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud omapoolseid tõendeid, mis paneksid kahtluse alla maksustamise faktilised või õiguslikud asjaolud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Käesolevas haldusasjas poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et A.S.’i valdusest leiti 309 plokki ja

200 müügipakendit ehk 65 800 tükki (3290 müügipakendit) Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärkidega. Vaidlust ei ole ka selles, et kõnelused sigaretid on kaebajalt väärteomenetluse raames ära võetud ja lõppastmes konfiskeeritud. Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja isiklikult oleks toimetanud kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal on, lähtudes asjaolust, et tema sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile ei toonud ning et sigaretid temalt asitõendina ära võeti ja hiljem konfiskeeriti, kohustus tasuda tollimaksu, tubakaaktsiisi ning käibemaksu kauba impordilt.

Kaebuse esitaja väidab, et sai vaidlusalused sigaretid oma poolvenna käest, kes ei öelnud, kust olid need sigaretid saadud. Sigaretid olid pakitud kottidesse ning nende täpset kogust kaebaja ei mäleta. Kaebaja väitel ta ei müünud kõnesolevaid sigarette, kuna need olid mädanenud ning kasutuskõlbmatud, samas aga kaebaja hoiustas neid väidetavalt kastuskõlbmatuid sigarette ca pool aastat temale kuuluvas garaažis. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik hoiustab tema enda väitel mädanenud ja kasutuskõlbmatuid sigarette oma garaažis küllaltki pikka aega, püüdmata neist vabaneda (vastustaja kinnitusel väärteomaterjalist ei nähtu, et võetud sigaretid oleksid n-ö kahjustatud ja kasutuskõlbmatud).

Samuti ei ole kohtu jaoks usutav kaebaja väide, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kaebajalt leitud ja konfiskeeritud sigarettide pakkidel olid Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärgid, millest kaebaja oli teadlik. Ühtegi tõendit selle kohta, et need sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole kaebaja maksuhaldurile ega ka kohtule esitanud. Antud juhul oli tegemist suure kogusega maksumärgistuseta sigarettidega, mida kaebuse esitaja pikemat aega hoiustas temale kuuluvas garaažis.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhalduri põhjendused on oletuslikku laadi ning need on mõeldud eelkõige erialastele spetsialistidele, kes peavad tundma erinevaid eeskirju, mis on seotud kauba importimisega ja kes oskavad kindlaks teha, kas kaup on toodud Eesti territooriumile sisse seaduslikult või mitte. Kaebuse esitaja nägi ja seega oli teadlik, et sigarettidel on üksnes Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärgid, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide, et temale ei olnud teada, kas sigaretid on toodud Eesti territooriumile seaduslikult või mitte.

Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit lükkamaks ümber vastustaja poolt tuvastatu. A. S. omandas suure koguse sigarette, mida hoiustas pikemat aega temale kuuluvas garaažis, kuid samas ei nõudnud väidetavalt poolvennalt, kes väidetavalt need sigaretid temale tõi kompensatsiooniks pärandusest ilma jätmise eest, ühtegi dokumenti, mis kinnitaks sigarettide seaduslikult Euroopa Liidu tollipiiri ületamist ja Eestis tollimaksude tasumist. Kohtu jaoks on ebausutav ka see, et kaebaja ei tundnud suure partii Valgevene ja Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarettide üle piiri toimetamise asjaolude vastu vähimatki huvi, sh aktsiisitasu maksmise jms osas.

Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtuotsuses analoogses haldusasjas nr 3-13-325, p-s 13 kohus on asunud järgnevale seisukohale: „/…/Maksuhaldur on õigesti leidnud, et O.K. teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa Liitu mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidid teada olema ka kaebajale. Kaebaja, võttes vastu talle tundmatu isiku käest kokku 43 plokki sigarette, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. Kaebaja poolt väärteomenetluses antud selgitus, et ta ei teadnud sellise teguviisi ebaseaduslikkusest, ei ole eluliselt usutav ega tõsiseltvõetav. See, kas või mil määral oli kaebaja tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki puudutavatest normidest, ei ole siinkohal oluline. Tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma, et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. See, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate sigarettide puhul, iseäranis, kui neid pakutakse suures koguses, peab isik eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik kauba päritolu välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvate eeskirjade ja sisu ning kui pole võimalik veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult, jätma kauba vastu võtmata. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb vaidlusaluste sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt/…/“.

Vastavalt Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lg-le 1 käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup). ATKEAS §-st 111 tulenevalt aktsiisi maksmist tõendab maksumärk, mis käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus. ATKEAS § 61 lg 3 p 1 näeb ette, et tubakatoode peab olema maksumärgistatud importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust. Aktsiisivabastuse ammendav loetelu on toodud ATKEAS §-s 27. Käesolevas maksuasjas on tuvastatud, et kaebajalt ära võetud ja hiljem konfiskeeritud maksumärgistuseta sigaretid maksuvabastuse alla ei kuulunud ning aktsiisi nendelt ei tasutud.

Tollivõla lõppemise alused on toodud ühenduse tolliseadustikus, mille art 233 punkt d kohaselt ilma et see piiraks kehtivate sätete kohaldamist, mis käsitlevad tollivõla aegumist ja võla tasumata jätmist, kui võlgniku maksevõimetus on seadusjärgselt tuvastatud, lõpeb tollivõlg, kui kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. ÜTS art 234 kohaselt art 216 nimetatud tollivõlg lõpeb ka juhul, kui art 216 nimetatud tariifset sooduskohtlemist võimaldavad formaalsused katkestatakse. Vastustaja on seisukohal, millega nõustub ka kohus, et antud juhul tollivõla lõppemise alust ei esine.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12.10.1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), art 202 lg 1 punkti a) kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikud on isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Kaebaja leiab ekslikult, et ta ei ole võlgnik ÜTS mõistes. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et A.S. on ÜTS tähenduses võlgnik, kes teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult.

ATKEAS § 22 lg 1 p-i 2 kohaselt aktsiisi maksab võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes. Vastavalt ATKEAS § 22 lg 1 p-le 4 aktsiisi maksab isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tollimaks on temale määratud ebaseaduslikult ja põhjendamatult. Vastustaja kinnitas kohtule, et maksusumma on arvutatud õiguspäraselt. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud maksuhalduri arvutuste õigsust ega ole esitanud ka omapoolseid arvutusi, mille pinnalt saaks järeldada vastustaja eksimust. ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 46,50 eurot ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 56 lg 11 sätestab, et sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 90 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS § 60 lg 1 ütleb, et maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. ATKEAS § 60 lg 2 näeb ette, et sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri arvutuste metoodika on kooskõlas seadusega.

Käibemaksuseadus (KMS) § 1 lg 1 p 2 kohaselt käibemaksuobjekt on kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17). Vastavalt KMS § 3 lg 6 p-le 1 käibemaksu peab maksma võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses. KMS § 13 lg 1 sätestab, et imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-,veoja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Kohus peab ekslikuks kaebaja väidet, et ta ei ole isik, kes peaks tasuma käibemaksu ning käibemaksu tasumise kohustus on temale määratud ebaseaduslikult ning põhjendamatult. Kohtu hinnangul on maksuotsuses esitatud käibemaksuarvestus/määratud käibemaksusumma õige, kaebaja ei ole seda käesolevas maksuasjas ümber lükanud. KMS § 1 lg 1 p 2 ja § 6 lg 1 p 3 kohaselt on käibemaksu objektiks juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. KMS § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Kuivõrd kaebaja on vaidlusaluste sigarettide suhtes võlgnikuks ÜTS tähenduses, siis on tal seetõttu ka käibemaksu tasumise kohustus.

Kohus leiab, et vaatamata sellele, et A. S. ise sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile ei toonud ning et sigaretid temalt asitõendina ära võeti ja hiljem konfiskeeriti, on tal kohustus tasuda tollimaksu, tubakaaktsiisi ning käibemaksu kauba impordilt, mida piisavalt põhjalikult on vastustaja selgitanud nii maksuotsuses kui ka kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kaebuse esitaja ei ole vaadeldavas asjas välja toonud asjaolusid ega ole esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla maksustamise faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus sigarettide osas on õiguspärased, kaebaja nõuded ei ole põhjendatud ning puudub alus nende rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik