3-12-2382/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-12-2382 Haldusasi OÜ Tavili kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 17.10.2012 otsuse nr 17520 tühistamise ja alternatiivselt maksuhalduri kohustamise nõudes lahendada kaebaja 21.10.2012 pöördumine haldusaktiga Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Tavili, esindja T. S; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja H. Insler RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.06.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (edaspidi ka PMTK) 04.10.2012 korralduse nr 12.2-3/10861-1 alusel kontrollis PMTK OÜ Tavili Eestis ettevõtlusega tegelemist ajavahemikul 2012. aasta maist kuni 2012. aasta septembrini käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses. Eelnimetatud korraldusega kohustati OÜ Tavili esindusõiguslikku isikut ilmuma 15.10.2012 kell 10.00 maksuhalduri juurde ja esitama OÜ Tavili 2012. aasta juuli-, augustija septembrikuu ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.05.2012-30.09.2012 kohta. Korraldus tuli täita 15.10.2012. Korraldus sisaldas hoiatust, et kui äriühing ettenähtud tähtaja jooksul jätab Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist (tl 12-13).

2. PMTK 17.10.2012 isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsusega nr 17520 kustutati OÜ Tavili käibemaksukohustuslaste registrist alates 23.10.2012, sest äriühing jättis õigeaegselt PMTA 04.10.2012 korralduse täitmata ning maksuhalduril puudus alus arvata, et OÜ Tavili tegeleb Eestis ettevõtlusega (tl 14-15).

3. OÜ Tavili esitas 21.10.2012 taotluse PMTK 04.10.2012 korralduses nr 12.2-3/10861-1 antud tähtaja ennistamiseks ja 17.10.2012 otsuse nr 17520 kehtetuks tunnistamiseks (tl 16-20). Seejärel esitas OÜ Tavili 26.10.2012 maksuhaldurile vaide, soovides 21.10.2012 esitatud taotluse viivituseta lahendamist taotlusena mitte vaidena ning paludes otsuse 17.10.2012 peatamist (tl 21-23).

4. OÜ Tavili esitas 13.11.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse PMTK 17.10.2012 otsuse nr 17520 tühistamise ja alternatiivselt haldurorgani kohustamise nõudes menetleda kaebaja 21.10.2012 pöördumist taotlusena. Koos kaebusega esitas OÜ Tavili esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks (tl 1-10). Tartu Halduskohtu 14.11.2012 määrusega anti haldusasi nr 3-12- 2382 menetlemiseks üle Tallinna Halduskohtule (tl 61).

5. Tallinna Halduskohtu 12.12.2012 määrusega jäeti OÜ Tavili esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 74-75).

6. Tallinna Halduskohtu 24.01.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta, et kaebaja saaks täiendavalt põhjenda alternatiivselt esitatud nõude tarvidust ning selgitada mida peaks olema võimalik alternatiivse nõudega saavutada olukorras, kus põhinõue jääb näiteks rahuldamata (tl 79-80).

7. Tallinna Halduskohtu 12.07.2013 määrusega jäeti kaebus veelkord käiguta, sest 24.01.2013 määrusele oli küll vastatud, kuid sellest ei nähtunud, et alternatiivne taotlus oleks olnud eesmärgipärane (tl 92-93). Kaebaja nimetatud kohtumäärusele ei vastanud.

8. Tallinna Halduskohtu 16.10.2013 määrusega jäeti OÜ Tavili kaebus uuesti käiguta (tl 96-97). Kaebaja vastas nimetatud kohtumäärusele ning selgitas, et jääb alternatiivselt esitatud nõude juurde kindlaks. Kaebaja palus Maksuja Tolliameti 17.10.2012 otsuse nr 17520 tühistamist ning alternatiivselt maksuhalduri kohustamist lahendama kaebaja 21.10.2012 taotlust haldusaktiga (tl 101-103).

9. Tallinna Halduskohtu 13.11.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ja edastati seisukoha andmiseks Maksuja Tolliametile (tl 104).

10. Tallinna Halduskohtu 25.04.2014 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 177).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

11. OÜ Tavili taotleb Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 17.10.2012 otsuse nr 17520 tühistamist ja alternatiivselt maksuhalduri kohustamist lahendada kaebaja 21.10.2012 pöördumine haldusaktiga. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamatu ja õigusvastane.

12. Kaebaja esitas maksuhaldurile 21.10.2012 koos tähtaja ennistamise taotlusega 04.10.2012 korralduses nõutud dokumendid ning ilmus pärast takistuste äralangemist viivitamatult 22.10.2012 maksuhalduri juurde. Kaebaja arvates piisanuks KMS § 2 lg 2 mõiste sedastamiseks kaebaja senises tegevuses juba ühest võõrandamise tehingust. Kaebaja hinnangul andsid maksuhaldurile 21.10.2012 taotlusega esitatud arved KMS § 19 lõikes 1 sätestatud kohustuse mõõdu välja, mis viitab kaebaja registreerimise kohustusele MTA poolt, millele oli kaebaja viidanud juba 22.10.2012 e-kirjas teavet revidendile edastades ning täiendavalt vaide menetleja soovitusel ka 05.11.2012 taotluses. Kaebaja on seisukohal, et 26.10.2012 vaidega esitatud täiendavad tõendid pidid täiendavalt kinnitama kaebajal ettevõtluse olemasolu. Seni ei ole maksuhaldur ka vastupidist väitnud.

13. MTA on vaidlustatud otsusega loonud KMS § 20 lõigete 1 ja 10 täitmiseks takistusi, mis ei ole oma olemuselt õiguspärane ega kooskõlas KMS mõtte, hea halduseja uurimispõhimõttega. Maksuhaldur ei ole nõudnud lisatõendeid ega kogunud neid ka omal algatusel, samuti ei ole maksuhaldur otsuses põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks tõendeid omal algatusel koguda. Maksuhalduri otsused ei tohiks ainult näida õiguspärased vaid peavad olema seda ka sisuliselt.

14. Kuna vaidlustatud otsuse andmisele eelnenud suhtlus maksuhalduriga oli toimunud e-posti vahendusel või telefoni teel, siis oli kaebajal tekkinud põhjendatud ootus ka edaspidi sellise suhtlemiskanali kasutamiseks, sest tööspetsiifikast tulenevalt on kaebaja väga liikuva tööviisiga. Mõistmatu on, mis eesmärgil ei juhindunud maksuhaldur 04.10.2012 korralduse andmisel MKS §-s 54 lõikes 3 sätestatust, vaid on lähtunud MKS §-s 54 lõikes 6 sätestatust ning teinud sellest tulenevalt formaalse otsuse nr 17520, mis päädis kaebaja õiguste rikkumisega. Maksuhaldur ei loonud kaebajale objektiivset võimalust kiireks ja tähtaegseks kohustuse täitmiseks, mistõttu on maksuhalduri menetluslikud minetused otseses põhjuslikus seoses hilinenud kaebaja kohustuste täitmisel.

15. Kuna vaidlustatud otsuse eesmärgi tagajärjed rakendusid kaebajale tuntavalt alates 23.10.2012, oli maksuhalduril objektiivselt võimalus ebaõigetel kaalutlustel tehtud otsustust 22.10.2012 esitatud täiendava teabe alusel veel muuta, kuid MTA otsis alates 22.10.2012 vaid ettekäändeid sisuliste menetluslike otsuste tegemata jätmiseks. Maksuhaldur ei ole oma kaalutlusõiguse alusel tehtavat otsust sisuliselt põhistanud. KMS § 22 lg 31 õiguse kasutamine peab olema kaalutlusõiguse põhimõtteid järgides ka asjakohaselt põhjendatav. Vaidlustaud otsuses eelnimetatud kaalutlused puuduvad. Asjaolule, et maksuhaldur teadis, et maksukohustuslane tegeleb siiski KMS § 2 lg 2 mõistes Eestis ettevõtlusega viitab fakt, et enne, kui maksuhaldur oli veendunud otsuse kättesaamisest kaebaja poolt, teatas ta 18.09.2012 kaebaja peamisele tehingupartnerile AS-ile Tartu Mill e-posti vahendusel, et kaebaja tema tehingupartneriks enam ei sobivat. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et vaidlustaud otsuse eesmärk ei olnud mitte KMS § 22 lg 31 nimetatud ettevõtluse olemasolu tuvastamise õigsuse üle otsustamine, vaid kaebaja elimineerimine ettevõtlusringkonnast.

16. Maksuhaldur ei ole 17.10.2012 otsuses kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud otsuse tegemise ja otsuse tegemata jätmise tagajärgi OÜ-le Tavili, otsuse tegemise menetluse põhjalikkust, otsuste põhjuste olulisust ning nende seost kaebaja osalemisega otsuste andmise menetluses ja isiku senise aktiivse koostööga MTA teiste revidentide päringute osas, 04.10.2012 korralduse täitmata jätmise ja otsuse tegemise vahele jäävat üliväikest (2 päevast) ajavahet ning muid tähtsust omavaid asjaolusid, eelkõige võimaliku vaidlustatud otsuse formaalse aluse äralangemist seoses mõjuva põhjusega.

17. PMTK 04.10.2012 korralduses märgitud hoiatus ja 17.10.2012 otsusega 23.10.2012 rakendunud sanktsioon omandas kaebaja suhtes karistusliku sanktsioneerimise mõõtmed, mis oli aga 04.10.2012 korraldusele nõuetekohaselt lisamata sanktsiooni põhimõtte rakendamisel, analoogselt korralduses nimetatud hoiatusega, 17.10.2012 otsuses lubamatu ja haldusmenetluse üldprintsiipide vastane. MTA-l oleks tulnud KMS § 22 lg 31 sätestatu kohaselt korraldusele järgnenud kohesest sanktsioonist kaebajat eelnevalt kirjalikult täiendava teatega teavitada. 04.10.2012 korraldust teabe ja dokumentide esitamiseks ei saa lugeda KMS § 22 lg 31 sätestatu kohaseks registrist kustutamise kavatsusest teavitamiseks KMS § 22 lg 31 mõttes. Alternatiivselt leiab kaebaja, et maksuhalduril oli kohustus tunnistada otsus kaebaja 21.10.2012 taotlusel kehtetuks asjaolude muutumisest alates, kui langes ära otsuse andmise alus faktiliste asjaolude muutumise tõttu. MTA ei ole kaebaja 21.10.2012 taotlusele vastanud, vaid käsitlenud seda õigusvastaselt vaidena. Seetõttu taotleb kaebaja alternatiivselt MTA kohustamist lahendada kaebaja 21.10.2012 pöördumine haldusaktiga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

18. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu. Maksuhalduri hinnangul on OÜ-le Tavili tehtud otsus nii materiaalselt kui ka formaalselt õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub igasugune alus. Vastustajal on tulenevalt KMS § 22 lg-st 31 õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. KMS § 22 lg 31 paneb ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustuse maksukohustuslasele ehk kaebajale ning kaebaja ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Ainuüksi arvete olemasolu ei kinnita majandustehingute faktilist toimumist. Käbemaksu objektiks KMS § 1 lg 1 p 1 tähenduses on käive, mis KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Kaebaja oli kohustatud tähtaegselt esitama lisaks arvetele kõik tõendid, mis kinnitavad reaalseid majandustehinguid ja toimumist KMS § 2 lg 2 tähenduses.

19. Maksuhaldur alustas OÜ Tavili suhtes nn uut ettevõtlusega tegelemise kontrolli ja üldjuhul juhindub vastustaja juriidilise isiku puhul kontrolli alustamisel MKS § 54 lõikest 6. Kontrolli alustamise korralduse kättetoimetamise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, kas ja kuidas on vastustaja teistes kontrollimenetlustes kaebajaga kokku leppinud edaspidise suhtluse ja dokumentide esitamise viisi osas. Antud juhul ei saanud vastustaja kontrollimenetluse alustamisel eeldada, et selline nõusolek on kaebaja poolt antud ka nimetatud kontrollimenetluses. Kaebaja saab nõusoleku anda vaid kontrollimenetluse käigus. Kuna kontrolli alustamisel puudus maksuhalduril MKS § 54 lg-s 3 sätestatud kaebaja nõusolek, on kaebaja sellekohased väited asjakohatud. 04.10.2012 korraldus ja 17.10.2012 otsus on OÜ-le Tavili kätte toimetatud.

20. Maksuhaldur võib menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel tulenevalt MKS § 50 lõikest 5 pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Antud juhul saabus 04.10.2012 korraldusega antud menetlustähtaeg 15.10.2012 kl 10.00. Seega ei saanud vastustaja nimetatud alustel kaebaja 21.10.2012 taotlust rahuldada.

21. Kaebaja on 21.10.2012 taotluses kinnitanud oma teadlikkust, et on kohustatud korraldama ametliku posti kättesaamise oma juriidiliselt aadressilt. Seega ei saa posti vastuvõtmise korraldamatust pidada mõjuvaks põhjuseks menetlustähtaja ennistamisele. Mõjuvaks põhjuseks ei ole ka asjaolu, et 08.10.2012 kuni 13.10.2012 viibis kaebaja Tartus haiglas seoses pisipere juurdekasvuga, sest korralduse täitmise tähtaeg langes hilisemale ajale, s.o 15.10.2012. Seega ei ole 04.10.2012 korraldusega määratud menetlustähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel. Vastustaja on seisukohal, et hilisemalt esitatud tõendid ei muuda 17.10.2012 seisuga väljaantud haldusakti õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks ja seda olukorras, kus kaebaja 21.10.2012 ei esitanud kõiki 04.10.2012 korralduses nõutud tõendeid ettevõtluse tõendamiseks, vaid esitas koos taotlusega

12 arvet ja faili nimega „toimingud“. Seega ei olnud kaebaja jätkuvalt ka 21.10.2012 täitnud 04.10.2012 korraldust.

22. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et kaebajal on jätkuvalt õigus esitada käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldust eeldusel, et kaebaja poolt on täidetud käibemaksukohustuslaseks registreerimise tingimused KMS § 20 lg 4¹ mõttes. Vaatamata vastustaja selgitustele esitas kaebaja 26.10.2012 vaide, leides,

et 21.10.2012 taotlust ei ole esitatud vaidena vaid taotlusena 04.10.2012 korralduse tähtaeg ennistada ja seejärel

esitatud tõenditest lähtuvalt ümber vaadata otsus.

23. Mis puudutab kaebaja alternatiivset nõuet, siis selle nõude osas on kaebaja tahe realiseerunud. Kuna 21.10.2012 taotlus kui ka 26.10.2012 vaie olid esitatud pärast 17.10.2012 otsust ning 05.11.2012 esitas kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse, siis algas kaebaja suhtes uus Eestis ettevõtlusega tegelemise ning käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduses esitatud andmete kontrollimenetlus. Vastustaja kujundas 21.10.2012 taotluse ning 26.10.2012 esitatud vaide osas seisukoha 06.12.2012 otsuses nr 12.2-3/11614-2 ning andis täiendava vastuse kaebaja teabenõudele vastuskirjas 11.12.2012, milles selgitas, et 21.10.2012 esitatud taotlust ning 26.10.2012 esitatud vaiet käsitleb vastustaja taotlustena. Kaebaja on 06.12.2012 otsuse nr 12.2-3/11614-2 vaidlustanud Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-13-55) ehk otsuse, millises on antud hinnang kaebaja poolt pärast 17.10.2012 esitatud tõenditele, siis tulenevalt HKMS § 8 lg 3, §

43 lg 1 p 3 sätetest ei pea vastustaja võimalikuks olukorda, kus kaebaja on esitanud erinevates halduskohtumenetlustes sisuliselt samad nõuded.

24. Maksuja Tolliamet palub jätta OÜ Tavili kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja ei ole tänaseni esitanud äriregistrisse 2012. aasta majandusaasta aruannet ehk sisuliselt kaebaja ise kinnitab ettevõtluse puudumist 2012. aastal.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 17.10.2012 otsust nr 17520 ning taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud otsusega nr 17520 kustutati OÜ Tavili käibemaksukohustuslaste registrist alates 23.10.2012, sest osaühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist Eestis ning ei loonud ka maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida. Alternatiivselt taotleb kaebaja ka maksuhalduri kohustamist lahendada osaühingu 21.10.2012 pöördumine haldusaktiga. Nimetatud pöördumises taotles kaebaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 04.10.2012 korraldusega maksuhalduri juurde ilmumiseks ja dokumentide esitamiseks antud tähtaja ennistamist. Kohus küll selgitas, et põhinõude rahuldamata jätmise korral võib osutuda vaidlustatava haldusaktiga hõlmatud varasema tähtaja ennistamise taotlus sisutuks, kuid osaühing jäi kaebuse käiguta jätmise määrusele vastates oma alternatiivselt esitatud nõude juurde siiski kindlaks. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et menetlusosalistel on õigus formuleerida oma nõudeid selliselt nagu nad seda soovivad.

26. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud PMTA 17.10.2012 otsus nr 17520 on antud lähtuvalt käibemaksuseaduse § 22 lõikest 31. KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Lähtuvalt eeltoodust taandub vaidlus sisuliselt sellele, kas OÜ Tavili tegeles kontrollitaval perioodil ettevõtlusega ning kas maksuhalduri vastupidine seisukoht oli piisavalt põhjendatud. Täiendavalt tuleb hinnata haldusmenetluse seaduse § 58 tähenduses veel ka kaebaja seisukohti haldusakti ebapiisavast motiveeritusest ja kaalutluste puudumisest, sest üksnes (võimalike) menetlusja vorminõuete rikkumise tõttu ei saa kaebust rahuldada kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist. Samuti tuleb hinnata kaebaja väidet selle kohta, et vastustaja oleks pidanud maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest veelkordselt teatama.

27. Kaebaja etteheide seonduvalt vaidlustatud haldusakti vähese motiveeritusega on formaalselt vaadatuna põhjendatud, kuid samas ei ole lükatud ümber vastustaja põhiseisukohta selles osas, et ettevõtlusega tegelemine oli KMS § 22 lg 31 tähenduses piisavalt tõendamata. Kaebaja heidab vastustajale ette ka vahetult enne käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist (hilinenult) esitatud täiendavate tõendite vastu võtmata või siis arvestamata jätmist, kuid antud juhul ei ole see enam tähenduslik, sest ettevõtluse puudumine leidis tõendamist ka haldusasjas nr 3-13-55.

Kaebaja oli esitanud 05.11.2012 käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse, kuid see jäeti Maksuja Tolliameti 06.12.2012 otsusega nr 12.2-3/11614-2 rahuldamata (tl 129-131). OÜ Tavili vaidlustas eelnimetatud haldusakti, kuid Tartu Halduskohtu 28.03.2013 lahendiga jäeti MTA 06.12.2012 otsuse nr 12.2-3/11614-2 tühistamiseks esitatud kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2014 otsusega jäeti aga rahuldamata Tartu Halduskohtu 28.03.2013 lahendi peale esitatud apellatsioonkaebus. Olukorras, kus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise järgselt esitatud dokumente ja väiteid ei peetud 06.12.2012 seisuga ettevõtluse tõendamiseks piisavaks ja mis ei ole käesoleval ajal vastavate kohtulahendite jõustumise tõttu ka enam vaieldav, ei saa kuidagi järeldada, et vaidlustatud haldusakti andmise hetkel (17.10.2012) toimus kaebajal ettevõtlus KMS § 22 lg 31 tähenduses.

Mis puutub kaebaja poolt maksuhaldurile (hilinenult) esitatud ja arvesse võtmata jäänud müügiarvetesse, mille Maksuja Tolliamet esitas kirjaliku vastuse lisana (tl 137-148), siis olenemata sellest, et vaidlustatud haldusakt oli koostatud enne nimetatud arvete esitamist, ei oleks pelgalt nende kaheteistkümne aktsiaseltsile Tartu Mill väljastatud arve pinnalt olnud võimalik asuda seisukohale, et toimub sisuline ettevõtlus. Antud juhul oleks tulnud lisaks arvetele esitada veel ka muid tehingute toimumist kinnitavaid tõendeid. Nõustuda ei saa ka väitega, et vastustaja oleks pidanud enne vaidlustatud haldusakti andmist kaebajat maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest veelkordselt informeerima.

PMTK 17.10.2012 korraldusest nr 17520 nähtub, et sellele eelnes 04.10.2012 korraldus nr 12.2-3/10861-1, milles sisaldus ka hoiatus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral. Mis puutub kaebaja poolt osundatud vähesesse motiveeritusse, siis ei tähenda see seda, et nõue tuleks eelnimetatud põhjusel rahuldada, sest lähtuvalt haldusmenetluse seaduse paragrahvist 58 ei saa kaebust (võimalike) menetlusja vorminõuete rikkumise tõttu rahuldada kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist.

Kaebaja osundab ka ettevõtlusega tegelemise tõendamise võimaluse andmata jätmisele enne vaidlustatud haldusakti koostamist, kuid antud juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et seda oleks suudetud hilisemalt teha. Maksuhalduri seisukoha ekslikkuse ning toimiva ettevõtluse korral oleks pidanud kaebajal olema võimalik seda suhteliselt kergesti ümber lükata. Käesoleva vaidluse käigus on aga selgunud, et kaebaja ettevõtlusega KMS § 22 lg 31 tähenduses ei tegelenud. Seega jääb kaebus maksuhalduri 17.10.2012 korralduse nr 17520 tühistamise nõudes rahuldamata.

Alternatiivne taotlus jääb samuti rahuldamata, sest olukorras, kus isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta tehtud otsustus osutus õiguspäraseks, on 04.04.2012 korraldusega maksuhalduri juurde ilmumiseks ning ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamiseks antud tähtaja ennistamisele ning registrist kustutamise vältimisele suunatud 21.10.2012 taotlus sellega hõlmatud, mis antud juhul tähendab seda, et taotluse uue läbivaatamise kohustamiseks ei ole alust.

28. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik