3-14-50445/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOÜ Nation Capital Finance deklareeris oma 2013. aasta aprilli- ja maikuu Maksu- ja Tolliamet tegi 9. jaanuaril 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16458-25, millega
Legislator headnote
AI generated3-14-50445/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: aasta aprilli- ja maikuu Maksu- ja Tolliamet tegi 9. jaanuaril 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16458-25, millega
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2014, Tallinn
Haldusasja number
3-14-50445
Haldusasi
OÜ Nation Capital Finance kaebus Maksu- ja
Tolliameti 9. jaanuari 2014 maksuotsuse nr 12.2-
3/16458-25 tühistamise nõudes.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Nation Capital Finance
Esindaja: v.adv. Gerly Kask
Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet
Esindaja: Andreas Aas
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Nation Capital Finance kaebus rahuldamata.
2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel
on
õigus
kohtuotsuse
peale
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule
hiljemalt
28. juulil 2014 (HkMS § 180, § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
1. OÜ Nation Capital Finance deklareeris oma 2013. aasta aprilli- ja maikuu
käibedeklaratsioonidel kaheksa OÜ Meinhard Consultation ning nelja OÜ Rextrade
International
nimel
väljastatud
suhkru
müügiarve
alusel
kokku
38 955
eurot
sisendkäibemaksu.
2. Maksu- ja Tolliamet tegi 9. jaanuaril 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16458-25, millega
vähendas OÜ Nation Capital Finance 2013. aasta aprilli- ja maikuu sisendkäibemaksu kokku
38 955 euro võrra ning suurendas samadel perioodidel ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksetelt tasumisele kuuluva tulumaksu kohustust kokku 4659,87 euro võrra.
Maksuotsuses on asutud seisukohale, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade
International ei ole OÜ-le Nation Capital Finance arvetel kajastatud suhkrut müünud,
kusjuures OÜ Nation Capital Finance oli teadlik, et arvetel näidatud isikud ei ole kauba
tegelikud müüjad. Maksuotsuses leitakse, et eelnimetatud tehingute näol oli tegemist näilike
tehingutega maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 tähenduses, mis tehti varjamaks
tegelikke tehinguid, milleks oli OÜ Nation Capital Finance poolt vastavate suhkrukoguste
soetamine Leedu äriühingult UAB Ausrus. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et tehingud
toimusid tegelikult neil tingimustel, mis kajastusid UAB Ausrus poolt OÜ-le Meinhard
Consultation ja OÜ-le Rextrade International väljastatud arvetel ning viimatinimetatud kaks
äriühingut olid kaebaja teadmisel tehinguahelas esinenud fiktiivsed lülid, mille kasutamise
eesmärk oli OÜ-le Nation Capital Finance lubamatu sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse
tekitamine. Maksuotsuses leitakse, et kuna kõnealuse suhkru on OÜ National Capital Finance
reaalselt saanud, on selle eest tegelikule müüjale, st. UAB-le Ausrus tehtud väljamaksed
ettevõtlusega seotud, küll aga tuleb ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks pidada
kõnealuse suhkru eest OÜ Nation Capital Finance poolt OÜ-le Meinhard Consultation ja
OÜ-le Rextrade International üle kantud summade ning viimaste poolt reaalselt UAB-le
Ausrus selle eest üle kantud summa vahet. Maksuotsuses põhjendatakse eeltoodud
seisukohtu kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega:
OÜ Nation Capital Finance juhatuse liige Gytis Staciokas on ühtlasi UAB Ausrus direktor, kes
teadis, kuidas toimub kauba liikumine läbi terve ahela alates UAB Ausrus hankijalt kuni OÜ
Nation Capital Finance klientideni ja oli kursis ka sellega, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ
Rextrade International jaoks olid tehingud kahjumlikud;
OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International osalemisel ahelas puudus igasugune
majanduslik loogika: nende jaoks olid tehingud kahjumlikud, samas kaup liikus otse UAB Ausrus
hankijatelt OÜ Nation Capital Finance klientidele;
puuduvad tõendid OÜ Meinhard Consultation reaalse majandustegevuse kohta: juhatuse liige
Dmitrijs Šarins ei ole vaidlusaluste suhkrutehingute tegemist kinnitanud, OÜ Meinhard
Consultation
osalemine
suhkrutehingutes
lõppes
seoses
sellega,
et
see
kustutati
käibemaksukohustuslaste registrist ning OÜ Meinhard Consultation ei ole vaidlusaluseid
tehinguid oma käibedeklaratsioonidel kajastanud;
SIA Baltstor, kes OÜ Meinhard Consultation arvetel kajastatud suhkrut transportis, selgitas, et
transpordi korraldas UAB Ausrus, transpordiettevõtja SIA Exita kinnitas, et arved transpordi eest
väljastati küll OÜ-le Meinhard Consultation, ent kogu suhtlus toimus ainult telefoni ja e-posti
teel; samas kasutas SIA Exita teenuseid samal perioodil ka OÜ Nation Capital Finance, mistõttu
oli see ettevõte Gytis Staciokasele tuttav;
Gytis Staciokas selgitas, et kauba transpordi korraldas OÜ Meinhard Consultation, ent autojuht
teavitas kauba kohaleviimisest Gytis Staciokast, mis võinuks nii olla, kui transpordi oleks tellinud
Gytis Staciokas ise;
OÜ Rextrade International juhatuse liige andis tehingute kohta ebausaldusväärseid ja üksikasjades
puudulikke seletusi, väites näiteks, et soetas suhktu Hana LDT-lt UAB Ausrus kaudu, samas kui
saatedokumentide kohaselt olid OÜ Rextrade International arvetel nimetatud suhkru saatjaks
hoopis SIA Pernes L ja SIA Latalko, kes omakorda kinnitasid, et neilt tellis ja ostis selle kauba
UAB Ausrus omanik Gytis Staciokas;
puuduvad tõendid OÜ Rextrade International reaalse majandustegevuse kohta: juhatuse liige
Renats Hisamutdinovs ei osanud anda maksuhaldurile ammendavaid selgitusi äriühingu tegevuse,
hankijate, kulutuste ja käibedeklaratsioonidel kajastatud sisendkäibemaksu kohta ega ka Eestis
oleva lao asukoha kohta;
OÜ Meinhard Consultation esitas maksuhaldurile kaks täpselt sama transpordiarvet nagu OÜ
Rexrade International üksnes erinevate saaja nimedega, mis viitab sellele, et OÜ Meinhard
Consultation ja OÜ Rextrade International taga on tõenäoliselt üks ja sama isik;
Renats Hisamutdinovs kinnitas, et suhkru müügil OÜ-le Nation Capital Finance korraldas
transpordi OÜ Rextrade International, samas kui tegelikult laeti kaup peale laetud UAB Ausrus
hankija juures, kellele andis alg- ja sihtkoha teada UAB Ausrus;
kõik ahelas toimunud tehingud leidsid aset praktiliselt samal päeval, samas ainsana olid tehingud
ahelas kahjumlikud OÜ Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation jaoks, samas kui
Gytis Staciokas väitis maksuhaldurile, et OÜ-ga Meinhard Consultation oli hind eelnevalt kokku
lepitud, mistõttu pole võimalik, et viimane soetas ekslikult suhkru kallimalt kui edasi müüs;
kuivõrd Gytis Staciokas teadis OÜ Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation tegevuse
kahjumlikkusest, oli ta teadlik ka sellest, et OÜ Nation Capital Finance poolt neile üle kantud
arvetel kajastatud käibemaks kantakse osaliselt edasi UAB-le Ausrus ja kaetakse muid kulutusi
nagu transport, mitte ei tasuta käibemaksu Eesti riigile;
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3. OÜ Nation Capital Finance esitas 7. aprillil 2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles
taotleb Maksu- ja Tolliameti 9. jaanuari 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16458-25 tühistamist.
Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et tehinguid OÜ-ga Meinhard Consultation ja
OÜ-ga Rextrade International ei ole toimunud. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuses välja
toodud asjaolud on tõendamata ning maksuhaldur on põhjendamatult suure kaalu omistanud
asjaolule, et tehinguahelas osales kaebaja endise juhatuse liikmega seotud Leedu äriühing
UAB Ausrus. Kaebaja toob välja, et tema juhatuse liikme 23. juuli 2013 seletusest ning OÜ
Rextrade International juhatuse liikme 3. septembri 2013 seletusest tuleneb, et kaebaja tegi
alates 2013. aasta märtsist koostööd OÜ-ga Meinhard Consultation ning juba 2012. aastast
OÜ-ga Rextrade International. Samuti toob kaebaja välja, et ta ise on kontrollitava
maksustamisperioodi jooksul soetanud suhkrut otse UAB-le Ausrus, mis näitab, et ta ei ole
vältinud kauba soetamist Leedu äriühingult ning see peaks kummutuma maksuhalduri
kahtluse, et eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine.
4. Kaebaja hinnangul on see, et kontrollitavate tehingute ahelas osales UAB Ausrus, üksnes
asjaolude kokkusattumus. Kaebaja selgitab, et suhkrutehinguid tehti lähtudes kaebaja
klientidelt saadud tellimustest ning suhkru soetamine OÜ-lt Meinhard Consultation ja OÜ-lt
Rextrade International oli tingitud viimaste tehtud headest pakkumistest. Kaebaja rõhutab, et
ei kavandanud kauba soetamist just neilt äriühingutelt ning viitab siinkohal R. Hisamutdinovsi
seletusele ning toob välja, et ajal, mil OÜ Rextrade International suhkru hankija juures
reserveeris, ei teadnud ta veel, et müüb selle kaebajale. Kaebaja leiab, et R. Hisamutdinovsi
seletused ei ole igakülgsed ning maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama, millal esitati
tellimus UAB-le Ausrus, kui palju aega kulus kauba reserveerimisest ostja leidmiseni ja müüjal
tellimuse täitmiseks, kes oli klient kellele kaup reserveeriti, kuidas jõuti selleni, et UAB-lt
Ausrus ostetud suhkur müüdi kaebajale ning kas UAB-le Ausrus esitati üks või mitu tellimust.
Kaebaja rõhutab, et ei tea, kelle jaoks OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade
International kauba esialgu reserveerisid, ent viimastel pidid kliendid olemas olema, kuid
maksuhaldur on jätnud selle välja selgitamata, samuti nagu selle, kas ja milliseid suhkruga
seotud tehinguid tegid need äriühingud veel teiste ostjatega.
5. Mis puudutab maksuhalduri järeldust, et ebaloogiline on suhkru müümine kolmandale
isikule ja seejärel selle tagasi ostmine, siis heidab kaebaja ette, et maksuhaldur ei ole G.
Staciokase ja R. Hisamutdinovsi küsitlemisel püüdnud välja selgitada kauba müügi asjaolusid
just kõnealusest aspektist lähtudes.
6. Kaebaja selgitab, et OÜ Rextrade International tellis UAB-lt Ausrus 120 000 tonni suhkrut
1000 kilostes pakendites ning pakkus kaupa kaebajale, kuna esimene ostja keeldus kauba
ostmisest, kuid kaup oli UAB Ausrus poolt juba tellitud, samas oli kaebaja nõus kauba ostma
endale meelepärase hinnaga. Siinkohal viitab kaebaja OÜ Rextrade International juhatuse
liikme seletusele, et mõnikord müüdigi kaupa kahjumlikult. Kaebaja heidab maksuhaldurile
ette, et viimane pole täpsemalt püüdnud välja selgitada, milline oli ikkagi konkreetne äriline
põhjus kahjumiga müügiks. Kaebaja hinnangul on loogiline, et kui kaup on tellitud, kuid ostja
tehingust taganeb, tuleb kaup sõltuvalt olukorrast teinekord realiseerida kahjumiga.
7. Kaebaja meelest ei saa tema kuidagi vastutada selle eest, et OÜ Meinhard Consultation ei
olnud maksumenetluses kättesaadav, samuti ei saanud ta tehingute tegemise ajal teada seda, et
äriühing
ei
reageeri
maksuhalduri
korraldustele
ega
seda,
milliste
andmetega
käibedeklaratsioone viimane esitab.
8. Kaebaja leiab, et maksuhalduri tuvastatud asjaolud nagu lao rentimine ja konkreetse kauba
soetamisega seoses transpordi tellimine ja tasumised hankijatele lükkavad ümber väite, et
OÜ-l Meinhard Consultation puudus majandustegevus. Samuti selgitab kaebaja, et
kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Meinhard Consultation müüma suhkru koos balti keeltesse
tõlgitud siltidega, ent mahalaadimisel selgus, et sildid olid poola keeles, mistõttu tuli kaup
edasi müüa madalama hinnaga ning leida klient, kes oli ise nõus sildid ümber tegema.
9. Kaebaja hinnangul võib antud juhul kahtlustada topeltmaksustamist, kuna maksuotsuse
kohaselt on OÜ Rextrade International deklareerinud oma käibedeklaratsioonides tehinguid
kaebajaga, samas ei nähtu, et maksuhaldur oleks äriühingu esitatud käibedeklaratsioone
korrigeerinud, mis tähendab, et maksuhaldur nõuab samadelt tehingutelt maksu tasumist
mõlemalt poolelt.
10. Kaebaja arvates jääb ebaselgeks maksuhalduri seisukoht, et kaebaja juhatuse liige teadis, et
OÜ-d Rextrade International ja Meinhard Consultation ei ole tegelikud müüjad. Kaebaja
hinnangul oleks maksuhalduri versiooni kohaselt oleks kaebaja juhatuse liige pidanud sellisel
juhul tehingute käigus suhtlema iseendaga, mis ei ole loogiline. Kaebaja leiab, et tõendid
viitavad siiski sellele, et OÜ-d Meinhard Consultation ja Rextrade International on tehingute
käigus kontakteerunud iseseisvalt kolmandate osapooltega nagu laopidaja, transporditeenuse
osutajad, samuti on isikud suhelnud raamatupidamisteenuse osutajaga. Kaebaja hinnangul ei
ole maksuhaldur tõendanud, et eksisteeris varjatud tehing UAB Ausrus ja kaebaja vahel ning
selle vastu räägib ka see, et kaebajal oli varjamata tehinguid UAB-ga Ausrus. Kaebaja leiab, et
maksuhaldur ei ole andnud mõistlikku seletust, miks peaks sama isikuga toimuma nii reaalsed
kui varjatud tehingud.
11. Kaebaja peab alusetuks spekulatsiooni selle kohta, et osa tasumata käibemaksust kandsid
OÜ Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation Leedu ja Läti äriühingute
arvelduskontodele, kust see võis sattuda samuti kaebajaga seotud isikute kätte.
12. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuotsusega tulumaksu määramist, kuna see lähtub
maksuhalduri tõendamata järeldusest, et tegelikud tehingud olid UAB Ausrus ja kaebaja
vahel. Kaebaja heidab ette, et maksuotsuses puuduvad mistahes põhjendused, miks tuleb
maksuhalduri arvates just UAB Ausrus poolt OÜ-le Rextrade International ja OÜ-le
Meinhard Consultation esitatud arvetel näidatud summat lugeda suhkru tegelikuks väärtuseks.
Kaebaja toob välja, et kontrollitaval perioodil oli kaebajal tehinguid UAB-ga Ausrus, ent
nende hindu pole maksuhaldur võrrelnud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Nation Capital Finance kaebust põhjendamatuks ning
taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, viidates MKS § 150 lõikele 1, et kaebaja ei
ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti. Vastustaja jääb maksuotsuses esitatud
seisukohale, et tehinguid kaebaja ning OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade
International vahel ei toimunud ning nende äriühingute arvetel kajastatud suhkru soetas
kaebaja teadlikult UAB-lt Ausrus.
14. Vastustaja selgitab, et kuigi ühelgi menetluse käigus tuvastatud asjaolul eraldivõetuna ei
ole kaalu, mis õigustaks maksuotsuses tehtud lõppjäreldusi, õigustab neid siiski kogutud
tõendite põhjal tuvastatud asjaolude kogum. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-15-
13 märgib vastustaja, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril otseste
tõendite kogumine võimatu ning maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida
põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Viidates Riigikohtu otsustele kohtuasjades nr 3-3-1-
73-10 ja nr 3-3-1-32-09, leiab vastustaja, et maksuhaldur peab usutavalt ära näitama selle,
miks ta on asunud seisukohale, et on põhjendatud alus arvata, et isikud on osalenud pettuse
toimepanemises, mida on ka praegusel juhul tehtud.
15. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja etteheiteid, mis puudutavad Gytis Staciokase
seletustele hinnangu andmist ning märgib, et UAB Ausrus roll tehingutes oli märkimisväärne:
vaidlusalune suhkur oli pärit UAB-lt Ausrus, kes tellis suhkru omakorda oma hankijatelt ning
teadis suhkrut soetades, kuhu suhkur edasi liigub. Vastustaja toob välja, et dokumentide ja
suhkru tegeliku liikumisega ei ühti OÜ Rextrade International juhatuse liikme seletus, et kaup
soetati UAB-lt Ausrus, kuna see andis pikema tasumise tähtaja ning et OÜ Rextrade
International andis oma hankijale Hana Ltd-le teada, et suhkur tuleb müüa UAB-le Ausrus.
Vastustaja märgib, et kuivõrd UAB Ausrus ei soetanud suhkrut Hana Ltd-lt, näitab see, et
OÜ Rextrade International ei olnud teadlik tehingute tegelikest asjaoludest ning UAB Ausrus
otsustas, kellega tehinguid tehakse ja teadis seejuures kuhu kaup liigub.
16. Vastustaja leiab, et kuigi OÜ-l Nation Capital Finance endal on samuti olnud tehinguid
UAB-ga Ausrus, siis need toimusid kolmnurktehingutena, kus kaebaja ei ostmisel ega
müümisel hinnale käibemaksu ei lisanud. Asjaolu, et kaebaja ja UAB Ausrus on kontrollitaval
perioodil ja ka varem tehinguid teinud, muudab vastustaja hinnangul aga veelgi vähem
usutavaks, et 2013. aasta aprillis ja mais tekkis järsku vajadus soetada suhkrut mitte otse
UAB-lt Ausrus, vaid läbi kolmandate äriühingute.
17. Vastustaja hinnangul ei saa UAB Ausrus osalemine ahelas olla juhus, nagu väidab kaebaja,
kuna selliselt on tehinguid tehtud kahe kuu jooksul. Samuti toob vastustaja välja, viidates
kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud 15. veebruari 2013 tellimusele, et pole usutav, et juba
veebruaris tellitud kaubale ei olnud võimalik OÜ-l Rextrade International pooleteise kuu
jooksul leida sellist klienti, kellel müük oleks olnud kasumlik. Lisaks toob vastustaja välja, et
viimase koorma ostis OÜ Rextrade International UAB-lt Ausrus isegi kallimalt, kui tellimuses
algselt kokku lepitud hind, mistõttu pole usutav, et tal oli raskusi sobiva kliendi leidmisega,
kuna miks pidanuks ta sel juhul nõustuma ostma kokkulepitust kallima hinnaga ning oma
kahjumit veelgi suurendama. Ka toob vastustaja välja, et OÜ Rextrade International 2012.
aasta detsembri ja 2013. aasta jaanaurikuu ostu- ja müügiarvetelt nähtub, et juba detsembris
toimus müük kahjumiga ning lisaks selgitas OÜ Rextrade International maksuhaldurile, et
peaaegu iga tehinguga jäi OÜ Rextrade International kasumisse, kuid täpset juurdehindlust ei
osanud ta öelda ning kui maksuhaldur oli juhtinud tähelepanu sellele, et ostuhind oli
müügihinnast kõrgem, ei osanud juhatuse liige kahjumi põhjusi selgitada.
18. Vastustaja selgitab ka, et hetkel kui OÜ Rextrade International andis UAB-le Ausrus
teada, et ostab kauba, oli teada, et kaup liigub edasi OÜ Nation Capital Finance klientidele,
sest UAB Ausrus hankijad märkisid osaliselt UAB-le Ausrus esitatud arvetele sihtkoha, mille
neile oli andnud UAB Ausrus. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et konkreetse kauba
puhul ei olnud teada, et see läheb kaebajale.
19. Mis puudutab kaebaja selgitust, et mõnikord tulebki kaup kahjumiga realiseerida, siis
märgib vastustaja, et OÜ Rextrade International poolt polnud kahjumiga müük juhuslik, vaid
toimus pikema aja vältel ning liiati ei osanud selle äriühingu juhatuse liige kahjumi põhjuseid
maksuhaldurile selgitada, olles eelnevalt teatanud hoopis, et üldiselt oli müük kasumlik.
20. Seoses kaebaja selgitusega, et OÜ-lt Meinhard Consultation soetatud suhkru pakenditel
puudusid kokkulepitud keeltes etiketid, leiab maksuhaldur, et ka OÜ Meinhard Consultation
puhul toimus suhkru soetamine UAB Ausrus kaudu ning seega teadis kaebaja juhatuse liige,
et müüdaval suhkrul on sildid tõlkimata. Vastustaja toob siinkohal välja, et ka selle suhkru
puhul toimus transport otse UAB Ausrus hankija juurest kaebaja kliendile, mistõttu ei
saanud vahepeal mingit siltide tõlkimist toimida ning kohustust silte tõlkida, ei ole kirjas ka
osapooltevahel sõlmitud lepingus.
21. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega topeltmaksustamise kohta ning selgitab, et ei ole
korrigeerinud OÜ Rextrade International käibedeklaratsioone, ent selline kohustus on OÜ-l
Rextrade International endal, samas kui menetluses kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ
Rextrade International juhatuse liige isegi ei tea, milliseid tehinguid on deklareeritud, tegemist
on varatu ettevõttega, mis väidetavatelt tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu tasunud
ei ole ning maksuhaldur on maksuvõla sissenõudmise tunnistatud lootusetuks.
22. Seoses maksuotsuses esitatud seisukohaga, et osa tasumata käibemaksust kanti OÜ
Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation poolt Leedu ja Läti äriühingute
arvelduskontodele, selgitab vastustaja, et kuivõrd OÜ Rextrade International kandis raha
muuhulgas äriühingule, kus on sama juhatuse liige kui OÜ-l Rextrade Interantional, kuid mis
asub teises liikmesriigis, siis ei ole maksuhaldurile teada, milline oli edasine raha liikumine, ent
samas oli Renats Hisamutdinovs mõjutatav kaebajaga seotud isikute poolt ning pole
välistatud, et raha liikus kaebajaga seotud isikutele. Vastustaja selgitab, et peab seda
võimalikuks, kuid ei väida tõsikindlalt, et see nii oli, küll aga on tegemist täiendava kahtlust
õigustava asjaoluga.
24. Vastustaja selgitab, et tulumaksu määramise aluseks on võetud UAB Ausrus poolt
väljastatud arved ning nendel märgitud maksumus konkreetsete suhkrukoormate kohta, kuna
maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et UAB Ausrus ei müünud suhkrut mitte OÜ-le
Meinhard Consultation ja OÜ-le Rextrade International, vaid kaebajale. Vastustaja selgitab, et
kuna UAB Ausrus poolt on suhkru müük toimunud, siis saab pidada õigeks hinda, millega
UAB Ausrus konkreetse suhkru väljastas. Vastustaja selgitab ka, et aluseks ei saa võtta UAB
Ausrus poolt kolmnurktehingutes kaebajale müüdud suhkru hinda, kuna need tehingud ei ole
toimunud samadel alusel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses
seoses, leian, et OÜ Nation Capital Finance kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb
rahuldamata jätta. Maksuhaldur on menetluses kogutud tõenditele tuginedes õigesti leidnud,
et reaalseid majandustehinguid kaebaja ning OÜ-de Meinhard Consultation ja Rextrade
International vahel ei toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik, mistõttu ei olnud tal õigust
eelnimetatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada, sõltumata sellest, et
arvetel kajastatud kaubad olid tegelikult olemas. Nõustun maksuhalduri seisukohaga, et
reaalselt soetas kaebaja OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International arvetel
nimetatud suhkru Leedu äriühingult UAB Ausrus. Käibemaksukohustuse kontekstis
tähendab see seda, et tegemist oli kauba ühendusesisese soetamisega, mille puhul tulnuks
kaebajal deklareerida tasumisele kuuluv käibemaks ja sisendkäibemaks samas summas. Mis
puudutab tulumaksukohustust, siis kuivõrd on usutav, et summad, mis kanti tehinguahelas
fiktiivsete lülidena esinenud OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International
arvetelt üle kauba tegelikult müüjale UAB-le Ausrus, pärinesid kaebajalt, siis saab selles
ulatuses kaebaja poolt OÜ-le Meinhard Consultation ja OÜ-le Rextrade International tehtud
väljamakseid käsitada väljamaksetena UAB-lt Ausrus soetatud kauba eest ehk ettevõtlusega
seotutena. Kaebaja poolt OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade arvetele üle kantud
ülejäänud summa puhul ei ole aga võimalik tuvastada, mille eest see väljamakse tehti ning
seega pole võimalik seda seostada kaebaja ettevõtlusega ning maksuhaldur on põhjendatult
leidnud, et tegemist on tulumaksuga maksustamisele kuuluva väljamaksega.
26. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on
KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks
käibemaksusummaks
maksustamisperioodil
maksustatava
käibena
kvalifitseeruvatelt
tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava
käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on
tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv
käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing
tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-
5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal
puudub
raamatupidamist
reguleerivates
õigusaktides
ettenähtud
nõuetele
vastav
algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste
ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Erinevalt sisendkäibemaksu
maha arvamise õigusest, ei ole eelnimetatud tulumaksukohustuse osas oluline, kellelt
maksukohustuslane kauba või teenuse soetas, oluline on üksnes see, et kaup või teenus, mille
eest väljamakse tehti, oleks olemas ning ettevõtlusega seotud.
27. Vaidlust ei ole selles, et 2013. aasta aprillis ja mais olid nii OÜ Nation Capital Finance kui
ka talle arveid esitanud OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International
registreeritud käibemaksukohustuslastena ega selles, et viimatinimetatud kahe äriühingu poolt
OÜ-le Nation Capital Finance esitatud arved vastavad formaalselt käibemaksuseaduse §-s 37
ning raamatupidamise seaduses (RmPS) algdokumendile esitatud nõuetele. Maksustamise
aluseks on aga reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele
vastavate dokumentide olemasolu. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või
kajastab seda valesti, ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktist 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5
sätestatud nõuetele. MKS § 83 lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel
tehingute tegelikust majanduslikust sisust, ning neist sätetest tulenevalt on maksuhalduril
õigus maksukohustuslase poolt mingil moel vormistatud tehingule anda maksustamise
seisukohast teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. See tähendab,
et kui tehingut tegelikult toiminud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke
järelmeid ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida
maksukohustuslane kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel
raamatupidamisdokumente eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see oleks olnud, kui
tehingut oleks raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule
vastavalt.
28. Maksuhalduril on õigus tsiviilõiguslik tehing maksustamise eesmärgil ümber
kvalifitseerida, kui tehingule on antud mingisugune tegelikust majanduslikust sisust erinev
vorm lubamatu maksueelise saamise eesmärgil. Majanduslikust sisust erinev vorm võib
seejuures tähendada nii seda, et tehingu pooled annavad tehingule mingisuguse sisust erineva
vormi, kui ka seda, et üks tehingu tegelikest pooltest sõlmib tegeliku tehingu ja selle tegeliku
teise poole varjamiseks näiliku tehingu kolmanda isikuga. Kuivõrd iga maksukohustuslane
saab vastutada vaid iseenda käitumise eest, siis tuleneb eeltoodust ühtlasi, et konkreetse isiku
maksukohustust saab majandusliku tõlgendamise põhimõtte alusel suurendada siis, kui leiab
tuvastamist, et selle isiku käitumine on suunatud lubamatu maksueelise saamisele. Kuna isiku
sellise tahtluse tuvastamine otseste tõendite alusel ei ole üldjuhul võimalik, siis tuleb selles
osas lähtuda teatud eeldustest. Sellest tõdemusest lähtub näiteks Riigikohtu poolt korduvalt
väljendatud põhimõte, et isegi juhul kui hiljem ilmneb, et arve väljastanud isik ei ole kauba
või teenuse tegelik müüja, ei ole alust piirata ostjal selle arve alusel sisendkäibemaksu maha
arvamise õigust, kui ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arve esitaja ei ole kauba tegelik
müüja ning ostja on seejuures olnud nõutavalt hoolas müüja isikusamasuse tuvastamisel.
Samuti on Riigikohus leidnud, et ostja heausksust tuleb üldjuhul eeldada, ent selline eeldus ei
kehti, kui on põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud maksupettuse toimepanemises.
Sellisel juhul ei pea maksuhaldur tõendama maksupettust, küll aga seda ning ostja osalemist
selles põhjendama, millisel juhul on ostjal seepeale kohustus esitada täiendavad tõendid, mis
kinnitaksid, et tehing arve esitajaga tegelikult siiski toimus. Kui maksukohustuslane selliseid
veenvaid tõendeid esitada ei suuda, saab maksuhaldur maksustamisel lähtuda sellest, et
tehingut sellisena, nagu seda maksukohustuslase raamatupidamises kajastatakse, tegelikult
toimunud ei ole ning maksustamisel tuleb lähtuda sellise tehingu majanduslikest tunnustest,
mis tegelikult aset leidis.
29. Leian, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses põhjalikult käsitlenud asjaolusid, mis
kinnitavad, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International ei olnud kaebajale
kauba müüjaks ning kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud oma
seisukohta, et kaebaja pani toime maksupettuse, soetades oma majandustegevuses
kasutatavad kaubad iseenda juhatuse liikme Gytis Staciokasega seotud Leedu äriühingult
UAB Ausrus ning vormistas oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses selle kauba soetamise
Eesti äriühingutelt OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International. Sellise pettuse
tulemusena tekitas kaebaja endale õiguse kaupade soetamisel sisendkäibemaksu arvestada,
millist õigust tal kauba ühendusesisese soetamise deklareerimisel olnud ei oleks. Seda
seisukohta õigustab eeskätt asjaolu, et mistahes muud seletatavat majanduslikku loogikat
peale kaebajale lubamatu sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse loomise, neil tehingutel
polnud.
30. MKS § 150 lõikes 1 sätestatakse, et maksuteates või maksuotsuses määratud
maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et
maksusumma määrati valesti. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad
algselt olla tehingu poolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11
tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse
seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud.
Tõendada on üldjuhul võimalik positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist
või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole
üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest,
et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest
tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju
tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse
toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur
seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis
vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad.
31. Seda, et kontrollitav maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, ei pea maksuhaldur
aga tõendama, vaid veenvalt põhjendama vastavasisulist kahtlust. Sellist kahtlust saab
põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet
järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, see et kontrollitav
maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt. Kui see kahtlus on
piisavalt põhjendatud, peab kontrollitav maksukohustuslane esitama omalt poolt täiendavad
tõendid, mis maksuhalduri kahtlused ümber lükkavad ja või kinnitavad maksukohustuse
seisukohast oluliste asjaolude esinemist sellistena, nagu maksukohustuslane need olevat
väidab. Käesoleval juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning
tuvastanud eelnimetatud piisava hulga asjaolusid. Kaebaja seevastu ei ole esitanud täiendavaid
tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei
olegi üldjuhul võimalik sellise pettuse tõendamine otseste tõendite alusel. Seetõttu ei saa
maksuhaldurile ette heita maksupettuse sisuks olnud üksikute asjaolude tõendamata jätmist.
32. Käesolevas asjas on vastustaja õigesti märkinud, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid
tõendeid, mis kinnitaksid OÜ Nation Capital Finance ning OÜ Meinhard Consultation ja OÜ
Rextrade International vaheliste tehingute toimumist. Samuti ei ole kaebaja juba
maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel veenvalt põhjendanud, et need tehingute
toimumist kinnitavad ega esitanud maksuhaldurile põhjendatud etteheiteid uurimispõhimõtte
rikkumise kohta. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- või
vastutusotsust üksnes üldsõnalise väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud
asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist. Kaebaja on kaebuses
küll nimetanud rea asjaolusid, mida tema hinnangul oleks maksuhaldur kontrollima pidanud,
ent pole seejuures selgitanud, kuidas need asjaolud oleks saanud mõjutada lõppjäreldust.
Alltoodud põhjustel ei olnud maksuhalduril mingit põhjust kaebaja väidetavate
tehingupartnerite esindajatelt uurida kauba UAB-lt Ausrus soetamisega seotud asjaolusid. Mis
puudutab OÜ Rextrade International poolt kauba kahjumlikku müüki, siis selle kohta on
maksuhaldur Renats Hisamutdinovsilt selgitust küsinud (kd II, tl. 73), ent pole seda saanud.
Vaidlusaluste tehingute kohta on maksuhaldur küsinud selgitusi nii kaebaja esindajalt kui
Renats Hisamutdinovsilt ning põhjendanud maksuotsuses adekvaatselt ka seda, miks on
viimaste poolt esitatud seletused ebausaldusväärsed.
33. Kogutud tõendid ei jäta võimalust arvamuseks, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ
Rextrade International olid kaebajale kauba müüjaks. Maksuhaldur on põhjendatult välja
toonud selles, et kogu vaidlusaluste tehingute ahel, alates suhkru tellimisest UAB Ausrus
hankijatelt SIA Mego, SIA Baltsor, SIA Latalko ja SIA Pernes L kuni suhkru müümiseni OÜ
Nation Capital Finance klientideni oli kaebaja juhatuse liikme Gytis Staciokase kontrolli all.
Seda kinnitavad maksuhalduri poolt rahvusvahelise koostöö raames Läti maksuhalduri kaudu
saadud andmed (kd II, tl. 165, 187, 196 pöördel, kd. III tl. 4), milles UAB Ausrus hankijad
kinnitavad, et kauba tellis neilt Gytis Staciokas, kes korraldas ka selle transpordi, kusjuures
viimaste selgituste ja neile lisatud transpordi saatelehtede (CMR) kohaselt liikus UAB Ausrus
hankijateks olevate Läti äriühingute ladudest otse OÜ Nation Capital Finance klientidele
Rakvere vallas Tobia külas (AS OG Elektra tegevuskoht) ning Karksis (AS Karme
tegevuskoht). Asjaolu, et tehinguahel on algusest lõpuni ühe isiku kontrolli all, õigustab
kahtlust, et ahela vahepealsetel lülidel majanduslikku tähendust ei ole. Maksuhaldur leiab
õigesti, et tehinguahel, kus kaks omavahel juhatuse liikme kaudu seotud äriühingut kauplevad
omavahel selliselt, et vahepeal müüakse kaup kolmandale isikule, on ebaharilik ja üldiselt
majanduslikult ebaloogiline. Loomulikult võivad esineda mingisugused erilised asjaolud, mis
sellisel moel tehingute tegemist õigustavad, ent käesoleval juhul ei ole võimalik selliseid
tuvastada. Küll aga annab sellise skeemi kasutamine kaebajale lubamatu maksueelise.
34. Maksuhaldur on põhjendatult ära toonud selle, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ
Rextrade International jaoks olnuks tehingud, kui need toimunuksid tegelikult, kahjumlikud.
Nimetatud äriühingute ostu- ja müügiarveid (kd II, tl. 56-64 vrd. kd II tl. 78-86 ning kd II tl.
66-72) võrdlusest nähtub üheselt, et kaup on soetatud kallimalt, kui see edasi müüdi. Selline
majanduslik ebamõistlikkus OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International jaoks
õigustab igal juhul kahtlust, et iseseisvate ja omal vastutusel tehinguid teinud
tehingupartneritena need äriühingud vaatlusaluses ahelas ei osalenud. Täiendavalt õigustab
seda kahtlust asjaolu, et kummagi kaebaja väidetava tehingupartneri seaduslikud esindajad ei
ole suutnud anda tehingute kohta selliseid selgitusi, mis annaks alust uskuda, et OÜ Meinhard
Consultation ja/või OÜ Rextrade International osalesid tehinguahelas nagu iseseisvad ning
tegelikke majanduslikke sooritusi tegevad ettevõtjad. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud
vastuoludele Renats Hisamutdinovsi seletustes (kd II, tl. 73). Hakkamata maksuhalduri poolt
juba välja toodud vastuolusid siinkohal kordama, väärib märkimist vaid see, et kahjumlikku
äritegevust R. Hisamutdinovs kuidagi adekvaatselt seletada ei osanud, küll aga väitis hoopis,
et üldjuhul olid tehingud kasumlikud. Veel selgitas ta, et OÜ Rextrade International oli
teatud suhkrukogused reserveerinud ning ostis need hankijalt välja siis, kui kindel klient oli
olemas. Selle selgitusega ei haaku kuidagi selgitus, et OÜ-le Nation Capital Finance müüdi
suhkur kahjumlikult põhjusel, et algne klient loobus kauba ostmisest. Põhimõtteliselt on
muidugi võimalik, et ettevõtja soetab endale kauba, loodetud klient kaob ning lao puudumisel
või kauba riknemise ohu korral on vaja see müüa kahjumlikult. Antud juhul ei saanud see aga
nii olla, kuivõrd UAB Ausrus hankijatelt saadud teabe kohaselt tellis kõnealuse suhkru Gytis
Staciokas ning suhkur lähetati UAB Ausrus tarbeks kohe vastavalt kas AS Karme (Karksis)
või AS-ile OG Elektra (Tobia) tegevuskohtadesse. Seega oli Gytis Staciokas algusest peale ära
määranud, kust kuhu kaup liigub. Võimalus, et algselt pidi selle UAB-lt Ausrus ostma keegi
muu kui OÜ Rextrade International, ei ole eluliselt usutav. Teoreetiliselt võinuks selliseks
ostjaks olla mõni muu Gytis Staciokasi kontrolli all olev ettevõtja, millisel juhul poleks samuti
tegu olnud kahe iseseisvalt tegutseva ettevõtja vahelise reaalse tehinguga.
35. Seda, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International tegelikult vaidlusalust
suhkrut ei ostnud ega müünud, kinnitab ka see, et kauba tarneahel oli üles ehitatud selliselt, et
reaalselt ei võtnud eelnimetatud äriühingud vaidlusaluste tehingutega seoses endale mistahes
riske ega korraldanud iseseisvalt tehingute täitmist. See, et nende nimel telliti
transpordiettevõtjatelt veod, ei kinnita nende iseseisvat osalust tehingutes. Olukorras, kus
kaup saadeti reaalselt otse UAB Ausrus hankija juurest kaebaja kliendini, on ilmne, et
transpordi eest vastutas Gytis Staciokas olgu siis UAB Ausrus või OÜ Nation Capital
Finance esindajana. Kuivõrd transpordiettevõtjate SIA Exita ja SIA Akatrans selgituste
kohaselt telliti transporditeenused sidevahendite teel, siis ei ole võimalik tuvastada, kes täpselt
seda tegi. On võimalik, et reaalselt esitasid neid tellimusi Renats Hisamutdinovs ja Dmitrijs
Šarins, ent pidid seda sel juhul tegema Gytis Staciokas’i korraldusel või kontrolli all, mis
välistab nende poolt sooritatud toimingute omistamise OÜ-dele Meinhard Consultation ja
Rextrade International. Lisaks sellele väitis Gytis Staciokas maksuhaldurile antud seletuses (kd
I, tl 157 jj), et autojuht teatab talle, kui kaup on jõudnud kliendini. Maksuhaldur on sellest
teinud põhjendatud järelduse, et kui transpordi oleks tellinud mõni Gytis Staciokas’ist
sõltumatu isik, poleks loogiline, et autojuht teatab kauba kohaleviimisest Gytis Staciokas’ile.
Ka see asjaolu täiendavalt õigustab tõdemust, et kauba reaalse tarnimise UAB Ausrus
hankijalt kuni oma kaebaja klientideni korraldas Gytis Staciokas ning OÜ-l Meinhard
Consultation ja OÜ-l Rextrade International selles mingit muud rolli polnud, kui üksnes see,
et transporditellimused vormistati nende nimel ning tasumine toimus nende arveldusarvete
kaudu. See sai aga toimuda vaid Gytis Staciokas’i teadmisel ja tema kontrolli all. Seega pole
põhjust nende äriühingute nimel sooritatud toiminguid majanduslikus mõttes neile omistada,
vaid need saab lugeda kaebaja või UAB Ausrus poolt sooritatuteks.
36. Tehingute tegelikku toimumist ei kinnita see, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ
Rextrade International olid sõlminud ladude rendilepingud OÜ-ga Nasvik (kd II, tl. 108 jj)
või lepingud raamatupidamise korraldamiseks OÜ-ga Donewell (kd II, tl 113 jj). Ei ole
välistatud, et OÜ-l Meinhard Consultation ja/või OÜ-l Rextrade oli mingisugune tegelik
majandustegevus, samuti pole välistatud, et Dmitrijs Šarins ja/või Renats Hisamutdinovs on
abistanud kaebaja seaduslikku esindajat Gytis Staciokas’it kas vaidlusalust suhkrut
puudutavate dokumentide vormistamisel või mingite muude selle suhkruga seotud
toimingute tegemisel. See aga ei anna alust väita, et kaup soetati OÜ-delt Meinhard
Consultation ja Rextrade International. Reaalsetest majandustehingutest kahe ettevõtja vahel
saab rääkida juhul, kui tuvastatud asjaolud kinnitavad, et need ettevõtjad on tegutsenud
iseseisvalt. Antud juhul selliseid asjaolusid ei ole. Ainsaks rolliks, mida OÜ-le Meinhard
Consultation ja OÜ-le Rextrade International omistada saab, on see, et nad esitasid kaebajale
kauba eest arved koos käibemaksuga, mis võimaldas kaebajal deklareerida kauba soetus Eestis
tekkinud käibena ning arvestada arvete alusel sisendkäibemaksu. Mingisugust muud
majanduslikku loogikat ei ole vaidlusalustel tehingutel ei OÜ Meinhard Consultation ja OÜ
Rextrade International jaoks ega ka kaebaja jaoks. Kaebaja juhatuse liikme seletus, et OÜ
Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International pakkusid suhkrut soodsalt ei loogiline,
olukorras, kus Gytis Staciokas teadis algusest peale, kust ja kuidas suhkur liikus ning kuidas
muutus suhkru hind kogu tarneahela jooksul. Määrates juba UAB Ausrus esindajana
hankijatelt kaupa soetades saatmise lähtekohaks OÜ Nation Capital Finance kliendi asukoha,
on igasugune juhuslikkus ahela vahepealsetes lülides välistatud. Seega on väär kaebaja väide,
et suhkru UAB Ausrus poolt suhkru müümine OÜ-le Meinhard Consultation ja OÜ-le
Rextrade International ning kaebaja poolt viimastelt selle ostmine oli tingitud vaid asjaolude
kokkusattumisest. Toimikus olevad andmed kinnitavad, et Gytis Staciokas, saanud ilmselt
suhkrule kindla tellimuse OÜ Nation Capital Finance klientidelt, hankis selle UAB-le Ausrus
ning üksnes lubamatu maksueelise saamise eesmärgil korraldas raamatupidamis- ja
veodokumentide koostamise selliselt, et nähtuks kauba müük ja edasimüük OÜ-de Meinhard
Consultation ja Rextrade International kaudu.
37. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu tekiks maksuotsusest käibemaksu kumuleerumine.
Olukorras, kus kaebaja soetas kauba teise liikmesriigi ettevõtjalt, ei ole tal tekkinud mistahes
kohustust maksta kauba müüjale käibemaksu. Ainuüksi sellest, et OÜ Meinhard Consultation
ja OÜ Rextrade International arvetele oli käibemaks lisatud, ei saa teha järeldust, et kaebaja
tasus käibemaksu. Juba eelviidatud MKS § 83 lõikest 4 tuleneb, et kui leiab tuvastamist, et
vaidlusalusel arvel kajastatud tehingut pole üldse toimunud ning ei leia tuvastamist ükski teine
reaalne majanduslik sooritus, mis õigustaks sisendkäibemaksu maha arvamist, ei saa ostjal
vaidlusaluse arve alusel sisendkäibemaksu arvestamise õigust olla. Kui näilik tehing tehakse
selleks, et varjata teist tehingut, millest käibemaksukohustust ega sellega korrespondeerivat
sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei tulene, ei järeldu näiliku tehingu kohta
vormistatud arvel käibemaksusumma kajastamisest maksustamise aspektist mingeid õigusi või
kohustusi kummalegi näiliku tehingu poolele. Selliselt on näilikku tehingut maksustamise
apsketist käsitletud ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt kohtuasjades 3-10-2629 ning 3-08-
2319 tehtud otsustes. Eeltoodust tulenevalt ei saa näiliku tehingu kohta vormistatud arvel
ostjana märgitud isik õigustada arve alusel sisendkäibemaksu maha arvamist ka sellega, et sel
arvel müüjana märgitud isik on sellesama arve alusel tasumisele kuuluva käibemaksusumma
oma käibemaksuarvestuses deklareerinud või lausa tasunud.
38. Nagu eelpool märgitud, on tehingute majandusliku sisu järgi ümberkvalifitseerimise
eelduseks see, et näilik tehing on tehtud maksueelise saamiseks. Kaebaja saadav maksueelis
on käesoleval juhul ilmne ja selles osas on maksuotsus piisavalt selge ja põhjendatud. Kuivõrd
kaebaja ka OÜ-de Meinhard Consultation ja Rextrade International vahel viimaste arvetel
kajastatud tehinguid ei toimunud, ei tekkinud kaebajal kohustust tasuda neile käibemaksu ega
ka õigust nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei ole kaebaja ka antud
juhul käibemaksu tasunud, sest kuivõrd ta ei soetanud kaupa Eesti käibemaksukohustuslaselt,
ei tekkinudki tal kohustust viimasele käibemaksu tasuda. Kaebaja maksueelis seisnekski selle
skeemi puhul sisuliselt selles, et käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise teel paneb ta osa
soetatud kauba maksumusest maksuhalduri õlule, taotledes tagasi summa, mille ulatuses ta
tegelikult käibemaksu tasunud ei ole, sest kauba tegelikuks müüjaks olevatele Leedu
äriühingutele ta käibemaksu ei tasunud. Sellisel juhul on käibemaksu osas olukord selline, et
kui kaebaja tasus Leedus asuvale kauba müüjale näiteks (näites esitatud arvud ei ole seotud
konkreetsete vaidlusaluste arvete summadega) 12 000 eurot, mis ei sisalda mingisugust
käibemaksu, siis näiteks OÜ Rextrade International fiktiivse arve alusel saaks kaebaja sel juhul
riigilt enammakstud käibemaksu pähe tagasi 2000 eurot, mis tähendab, et reaalne soetuskulu
oleks kaebaja jaoks 10 000 eurot. Maksuotsuses on piisavalt selgelt välja toodud, milles
seisneksid kaebaja poolne kuritarvitus ja milles saadav maksueelis.
39. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kuivõrd ta on varem ise suhkrut otse UAB-lt Ausrus
soetanud, puudus tal vajadus viimasega tehtud tehinguid varjata. Seda, et kaebajal olnuks
põhimõtteliselt vaja varjata tehinguid UAB-ga Ausrus, pole maksuotsuses väidetudki. Küll
aga sai kaebaja antud juhul eelkirjeldatud ilmse maksueelise sellest, et kajastas UAB-lt Ausrus
suhkru soetamist soetamisena Eesti äriühingutelt. See, et kaebaja on varem UAB-lt Ausrus
suhkrut soetanud ning selle ka sel moel maksuarvestuses kajastanud, ei mõjuta kuidagi
käesolevas asjas vaidluse all olevatele tehingutele antud hinnangut. Liiati on maksuhaldur
kohtumenetluses välja toonud, et varsemad tehingud kaebaja ja UAB Ausrus vahel toimusid
kolmnurktehingutena, mille puhul toimub käibemaksuarvestus teistel põhimõtetel.
Samamoodi ei saa vaidlusaluste tehingute toimumist kuidagi kinnitada kaebaja juhatuse liikme
ja OÜ Rextrade International juhatuse liikme selgitused kaebaja ning arveid esitanud
äriühingute varasema koostöö kohta. Isegi kui selline koostöö aset leidis, ei puuduta see
kuidagi konkreetseid vaidlusaluseid suhkrukoguseid.
40. Põhjendamatu ning mistahes tõendusliku aluseta on kaebaja selgitus probleemide kohta
seoses OÜ-lt Meinhard Consultation soetatud suhkru pakendite sildistamisega. Siinkohal on
vastustaja õigesti välja toonud, et kaebaja juhatuse liige, kes tegeles vaidlusaluse suhkru
tellimisega UAB Ausrus hankijatelt, teadis ise, millised sildid pakenditel on või isegi kui ei
teadnud, siis teadis ta sead, et kaup liigub otse UAB Ausrus hanija juurest kaebaja kliendi
tegevuskohta, mistõttu ei saanud üheltki vahendajalt eeldada mingisugust pakendite
ümbersildistamist. Vastustaja on õigesti välja toonud ka selle, et puuduvad mistahes tõendid,
mis kinnitaksid sidlistamist puudutava kokkuleppe olemasolu kaebaja ja OÜ Meinhard
Consultation vahel. Ainuüksi kaebaja seadusliku esindaja seletus ei ole piisav tõend selle
tõendamiseks. Siinkohal väärib tähelepanu, et suhkrupakendite tähistuse kohta on
maksuhaldur Gytis Staciokas’ilt seletusi võttes küsinud (kd I, tl. 157 jj), ent selle kohta, et
sihkrupakendite märgistuse või siltidega oleks mingisuguseid probleeme olnud, pole Gytis
Staciokas vastates märkinud. See kinnitab arvamust, et selgitus mittenõuetekohaste siltide
kohta on hiljem välja mõeldud, andmaks tehingupartneri jaoks ilmselgelt kahjumlike
tehingute kohta mingisugune selgitus.
41. Kaebaja leiab õigustamatult nagu oleks maksuhaldur talle ette heitnud seda, et OÜ
Meinhard Consultation ei olnud maksuhaldurile kontrollimenetluses kättesaadav. Nimetatud
asjaolu on maksuotsuses põhjendatult ilmestamaks seisukohta, et OÜ Meinhard Consultation
näol ei ole tegemist tavapärase majandustegevusega ettevõtjaga. Asjaolu, et selle juhatuse liige
ei ole maksuhaldurile kättesaadav ning teadaolevalt kontakttelefonilt vastanud isik ei oska
vaidlusaluste tehingute kohta adekvaatseid seletusi anda, samuti see, et ettevõtja kustutati
käibemaksukohustuslaste registrist peatselt pärast vaidlustatud tehingute tegemist ega ole
kaebajaga tehtud tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust deklareerinud, on
asjaolud, mis koosmõjus teistega kinnitavad maksuhalduri kahtlust, et OÜ Meinhard
Consultation ei osalenud tehinguahelas iseseisva ja omal vastutusel tegutseva äripartnerina,
vaid selle äriühingu nimel vormistati üksnes arve. Kaebajale ei saagi ette heita seda, et OÜ
Meinhard Consultation juhatuse liige ei ole tehingute kohta usutavaid selgitusi andnud, küll
on aga maksuotsuses õigesti välja toodud pingutused, mida maksuhaldur teinud on, et neid
selgitusi saada. See näitab, et maksuhaldur on püüdnud saada andmeid, mis kinnitaksid
tehingute tegelikku toimumist, ent pole neid saanud.
42. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht tulumaksu määramise osas. Maksuhaldur on
õigesti leidnud, et reaalselt on tuvastatav, et vaidlusaluste kaupade soetamiseks kulutas OÜ
Nation Capital Finance selle osa rahast, mis tehinguahelas fiktiivsete lülidena esinenud OÜ
Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International arvete kaudu reaalselt kauba eest UAB-
le Ausrus. Ülejäänud osa raha saatus on teadmata, ent kuivõrd kaebaja ei soetanud kaupu OÜ
Meinhard Consultation ega OÜ Rextrade International käest, ei saa see ülejäänud osa rahast
olla ka ettevõtlusega seotud väljamakse. Vaidlusaluses tehingute ahelas toimusid reaalsed
tehingud UAB Ausrus ja OÜ Nation Capital Finance vahel ning kaupade müügi tingimustena
tuleb käsitada neid, millega vormistati tegeliku müüja poolt nende müük fiktiivsetele ostjatele
ehk OÜ-le Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International. Selle kohta, et ülejäänud
kaebaja poolt fiktiivsete arvete alusel üle kantud summa oleks tarvitatud kaebaja ettevõtluse
tarbeks, pole tõendatud. See, kuidas seda raha tegelikult edasi kasutati, pole oluline ning
sellekohased spekulatsioonid asjakohatud. Oluline on, et pole tõendatud selle kasutamine
kaebaja ettevõtluse tarbeks. Põhjendamatu on kaebaja väide, et maksuhaldur oleks pidanud
hindamisel arvestama varem kaebaja ja UAB Ausrus vahel toimunud tehingute käigus
kujunenud hinda. Sellel, kas või millistel tingimustel UAB Ausrus ja kaebaja varem või hiljem
omavahel äri tegid, pole vaidlusaluste tehingute hindamise seisukohast tähtsust. Asjakohatu
on kaebaja väide, et näilik tehing ei saa olla samal ajal mingis osas kehtiv ja mingis kehtetu.
Antud juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et tehing toimus UAB Ausrus ja kaebaja
vahel. Kuna seda tehingut soovisid pooled varjata, ei vormistatud selle kohta mingeid
dokumente, vähemalt pole kaebaja selliseid maksuhaldurile esitanud. Tuvastanud aga selle,
millistel tingimustel müüs UAB Ausrus kauba välja ning ühtlasi selle, et kauba ostjaks oli
kaebaja, on maksuhaldur teinud õige ja põhjendatud järelduse, et kaebaja soetas kauba just
neil tingimustel. Vastupidist peaks tõendama kaebaja, ent pole seda teinud.
43. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud
enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
kohtunik