3-14-50445/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50445

Haldusasi

OÜ Nation Capital Finance kaebus Maksu- ja

Tolliameti 9. jaanuari 2014 maksuotsuse nr 12.2-

3/16458-25 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Nation Capital Finance

Esindaja: v.adv. Gerly Kask

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Andreas Aas

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Nation Capital Finance kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

hiljemalt

28. juulil 2014 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ Nation Capital Finance deklareeris oma 2013. aasta aprilli- ja maikuu

käibedeklaratsioonidel kaheksa OÜ Meinhard Consultation ning nelja OÜ Rextrade

International

nimel

väljastatud

suhkru

müügiarve

alusel

kokku

38 955

eurot

sisendkäibemaksu.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 9. jaanuaril 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16458-25, millega

vähendas OÜ Nation Capital Finance 2013. aasta aprilli- ja maikuu sisendkäibemaksu kokku

38 955 euro võrra ning suurendas samadel perioodidel ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt tasumisele kuuluva tulumaksu kohustust kokku 4659,87 euro võrra.

Maksuotsuses on asutud seisukohale, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade

International ei ole OÜ-le Nation Capital Finance arvetel kajastatud suhkrut müünud,

kusjuures OÜ Nation Capital Finance oli teadlik, et arvetel näidatud isikud ei ole kauba

tegelikud müüjad. Maksuotsuses leitakse, et eelnimetatud tehingute näol oli tegemist näilike

tehingutega maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 tähenduses, mis tehti varjamaks

tegelikke tehinguid, milleks oli OÜ Nation Capital Finance poolt vastavate suhkrukoguste

soetamine Leedu äriühingult UAB Ausrus. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et tehingud

toimusid tegelikult neil tingimustel, mis kajastusid UAB Ausrus poolt OÜ-le Meinhard

Consultation ja OÜ-le Rextrade International väljastatud arvetel ning viimatinimetatud kaks

äriühingut olid kaebaja teadmisel tehinguahelas esinenud fiktiivsed lülid, mille kasutamise

eesmärk oli OÜ-le Nation Capital Finance lubamatu sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse

tekitamine. Maksuotsuses leitakse, et kuna kõnealuse suhkru on OÜ National Capital Finance

reaalselt saanud, on selle eest tegelikule müüjale, st. UAB-le Ausrus tehtud väljamaksed

ettevõtlusega seotud, küll aga tuleb ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks pidada

kõnealuse suhkru eest OÜ Nation Capital Finance poolt OÜ-le Meinhard Consultation ja

OÜ-le Rextrade International üle kantud summade ning viimaste poolt reaalselt UAB-le

Ausrus selle eest üle kantud summa vahet. Maksuotsuses põhjendatakse eeltoodud

seisukohtu kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega:

OÜ Nation Capital Finance juhatuse liige Gytis Staciokas on ühtlasi UAB Ausrus direktor, kes

teadis, kuidas toimub kauba liikumine läbi terve ahela alates UAB Ausrus hankijalt kuni OÜ

Nation Capital Finance klientideni ja oli kursis ka sellega, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ

Rextrade International jaoks olid tehingud kahjumlikud;

OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International osalemisel ahelas puudus igasugune

majanduslik loogika: nende jaoks olid tehingud kahjumlikud, samas kaup liikus otse UAB Ausrus

hankijatelt OÜ Nation Capital Finance klientidele;

puuduvad tõendid OÜ Meinhard Consultation reaalse majandustegevuse kohta: juhatuse liige

Dmitrijs Šarins ei ole vaidlusaluste suhkrutehingute tegemist kinnitanud, OÜ Meinhard

Consultation

osalemine

suhkrutehingutes

lõppes

seoses

sellega,

et

see

kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist ning OÜ Meinhard Consultation ei ole vaidlusaluseid

tehinguid oma käibedeklaratsioonidel kajastanud;

SIA Baltstor, kes OÜ Meinhard Consultation arvetel kajastatud suhkrut transportis, selgitas, et

transpordi korraldas UAB Ausrus, transpordiettevõtja SIA Exita kinnitas, et arved transpordi eest

väljastati küll OÜ-le Meinhard Consultation, ent kogu suhtlus toimus ainult telefoni ja e-posti

teel; samas kasutas SIA Exita teenuseid samal perioodil ka OÜ Nation Capital Finance, mistõttu

oli see ettevõte Gytis Staciokasele tuttav;

Gytis Staciokas selgitas, et kauba transpordi korraldas OÜ Meinhard Consultation, ent autojuht

teavitas kauba kohaleviimisest Gytis Staciokast, mis võinuks nii olla, kui transpordi oleks tellinud

Gytis Staciokas ise;

OÜ Rextrade International juhatuse liige andis tehingute kohta ebausaldusväärseid ja üksikasjades

puudulikke seletusi, väites näiteks, et soetas suhktu Hana LDT-lt UAB Ausrus kaudu, samas kui

saatedokumentide kohaselt olid OÜ Rextrade International arvetel nimetatud suhkru saatjaks

hoopis SIA Pernes L ja SIA Latalko, kes omakorda kinnitasid, et neilt tellis ja ostis selle kauba

UAB Ausrus omanik Gytis Staciokas;

puuduvad tõendid OÜ Rextrade International reaalse majandustegevuse kohta: juhatuse liige

Renats Hisamutdinovs ei osanud anda maksuhaldurile ammendavaid selgitusi äriühingu tegevuse,

hankijate, kulutuste ja käibedeklaratsioonidel kajastatud sisendkäibemaksu kohta ega ka Eestis

oleva lao asukoha kohta;

OÜ Meinhard Consultation esitas maksuhaldurile kaks täpselt sama transpordiarvet nagu OÜ

Rexrade International üksnes erinevate saaja nimedega, mis viitab sellele, et OÜ Meinhard

Consultation ja OÜ Rextrade International taga on tõenäoliselt üks ja sama isik;

Renats Hisamutdinovs kinnitas, et suhkru müügil OÜ-le Nation Capital Finance korraldas

transpordi OÜ Rextrade International, samas kui tegelikult laeti kaup peale laetud UAB Ausrus

hankija juures, kellele andis alg- ja sihtkoha teada UAB Ausrus;

kõik ahelas toimunud tehingud leidsid aset praktiliselt samal päeval, samas ainsana olid tehingud

ahelas kahjumlikud OÜ Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation jaoks, samas kui

Gytis Staciokas väitis maksuhaldurile, et OÜ-ga Meinhard Consultation oli hind eelnevalt kokku

lepitud, mistõttu pole võimalik, et viimane soetas ekslikult suhkru kallimalt kui edasi müüs;

kuivõrd Gytis Staciokas teadis OÜ Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation tegevuse

kahjumlikkusest, oli ta teadlik ka sellest, et OÜ Nation Capital Finance poolt neile üle kantud

arvetel kajastatud käibemaks kantakse osaliselt edasi UAB-le Ausrus ja kaetakse muid kulutusi

nagu transport, mitte ei tasuta käibemaksu Eesti riigile;

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Nation Capital Finance esitas 7. aprillil 2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Maksu- ja Tolliameti 9. jaanuari 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16458-25 tühistamist.

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et tehinguid OÜ-ga Meinhard Consultation ja

OÜ-ga Rextrade International ei ole toimunud. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuses välja

toodud asjaolud on tõendamata ning maksuhaldur on põhjendamatult suure kaalu omistanud

asjaolule, et tehinguahelas osales kaebaja endise juhatuse liikmega seotud Leedu äriühing

UAB Ausrus. Kaebaja toob välja, et tema juhatuse liikme 23. juuli 2013 seletusest ning OÜ

Rextrade International juhatuse liikme 3. septembri 2013 seletusest tuleneb, et kaebaja tegi

alates 2013. aasta märtsist koostööd OÜ-ga Meinhard Consultation ning juba 2012. aastast

OÜ-ga Rextrade International. Samuti toob kaebaja välja, et ta ise on kontrollitava

maksustamisperioodi jooksul soetanud suhkrut otse UAB-le Ausrus, mis näitab, et ta ei ole

vältinud kauba soetamist Leedu äriühingult ning see peaks kummutuma maksuhalduri

kahtluse, et eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine.

4. Kaebaja hinnangul on see, et kontrollitavate tehingute ahelas osales UAB Ausrus, üksnes

asjaolude kokkusattumus. Kaebaja selgitab, et suhkrutehinguid tehti lähtudes kaebaja

klientidelt saadud tellimustest ning suhkru soetamine OÜ-lt Meinhard Consultation ja OÜ-lt

Rextrade International oli tingitud viimaste tehtud headest pakkumistest. Kaebaja rõhutab, et

ei kavandanud kauba soetamist just neilt äriühingutelt ning viitab siinkohal R. Hisamutdinovsi

seletusele ning toob välja, et ajal, mil OÜ Rextrade International suhkru hankija juures

reserveeris, ei teadnud ta veel, et müüb selle kaebajale. Kaebaja leiab, et R. Hisamutdinovsi

seletused ei ole igakülgsed ning maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama, millal esitati

tellimus UAB-le Ausrus, kui palju aega kulus kauba reserveerimisest ostja leidmiseni ja müüjal

tellimuse täitmiseks, kes oli klient kellele kaup reserveeriti, kuidas jõuti selleni, et UAB-lt

Ausrus ostetud suhkur müüdi kaebajale ning kas UAB-le Ausrus esitati üks või mitu tellimust.

Kaebaja rõhutab, et ei tea, kelle jaoks OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade

International kauba esialgu reserveerisid, ent viimastel pidid kliendid olemas olema, kuid

maksuhaldur on jätnud selle välja selgitamata, samuti nagu selle, kas ja milliseid suhkruga

seotud tehinguid tegid need äriühingud veel teiste ostjatega.

5. Mis puudutab maksuhalduri järeldust, et ebaloogiline on suhkru müümine kolmandale

isikule ja seejärel selle tagasi ostmine, siis heidab kaebaja ette, et maksuhaldur ei ole G.

Staciokase ja R. Hisamutdinovsi küsitlemisel püüdnud välja selgitada kauba müügi asjaolusid

just kõnealusest aspektist lähtudes.

6. Kaebaja selgitab, et OÜ Rextrade International tellis UAB-lt Ausrus 120 000 tonni suhkrut

1000 kilostes pakendites ning pakkus kaupa kaebajale, kuna esimene ostja keeldus kauba

ostmisest, kuid kaup oli UAB Ausrus poolt juba tellitud, samas oli kaebaja nõus kauba ostma

endale meelepärase hinnaga. Siinkohal viitab kaebaja OÜ Rextrade International juhatuse

liikme seletusele, et mõnikord müüdigi kaupa kahjumlikult. Kaebaja heidab maksuhaldurile

ette, et viimane pole täpsemalt püüdnud välja selgitada, milline oli ikkagi konkreetne äriline

põhjus kahjumiga müügiks. Kaebaja hinnangul on loogiline, et kui kaup on tellitud, kuid ostja

tehingust taganeb, tuleb kaup sõltuvalt olukorrast teinekord realiseerida kahjumiga.

7. Kaebaja meelest ei saa tema kuidagi vastutada selle eest, et OÜ Meinhard Consultation ei

olnud maksumenetluses kättesaadav, samuti ei saanud ta tehingute tegemise ajal teada seda, et

äriühing

ei

reageeri

maksuhalduri

korraldustele

ega

seda,

milliste

andmetega

käibedeklaratsioone viimane esitab.

8. Kaebaja leiab, et maksuhalduri tuvastatud asjaolud nagu lao rentimine ja konkreetse kauba

soetamisega seoses transpordi tellimine ja tasumised hankijatele lükkavad ümber väite, et

OÜ-l Meinhard Consultation puudus majandustegevus. Samuti selgitab kaebaja, et

kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Meinhard Consultation müüma suhkru koos balti keeltesse

tõlgitud siltidega, ent mahalaadimisel selgus, et sildid olid poola keeles, mistõttu tuli kaup

edasi müüa madalama hinnaga ning leida klient, kes oli ise nõus sildid ümber tegema.

9. Kaebaja hinnangul võib antud juhul kahtlustada topeltmaksustamist, kuna maksuotsuse

kohaselt on OÜ Rextrade International deklareerinud oma käibedeklaratsioonides tehinguid

kaebajaga, samas ei nähtu, et maksuhaldur oleks äriühingu esitatud käibedeklaratsioone

korrigeerinud, mis tähendab, et maksuhaldur nõuab samadelt tehingutelt maksu tasumist

mõlemalt poolelt.

10. Kaebaja arvates jääb ebaselgeks maksuhalduri seisukoht, et kaebaja juhatuse liige teadis, et

OÜ-d Rextrade International ja Meinhard Consultation ei ole tegelikud müüjad. Kaebaja

hinnangul oleks maksuhalduri versiooni kohaselt oleks kaebaja juhatuse liige pidanud sellisel

juhul tehingute käigus suhtlema iseendaga, mis ei ole loogiline. Kaebaja leiab, et tõendid

viitavad siiski sellele, et OÜ-d Meinhard Consultation ja Rextrade International on tehingute

käigus kontakteerunud iseseisvalt kolmandate osapooltega nagu laopidaja, transporditeenuse

osutajad, samuti on isikud suhelnud raamatupidamisteenuse osutajaga. Kaebaja hinnangul ei

ole maksuhaldur tõendanud, et eksisteeris varjatud tehing UAB Ausrus ja kaebaja vahel ning

selle vastu räägib ka see, et kaebajal oli varjamata tehinguid UAB-ga Ausrus. Kaebaja leiab, et

maksuhaldur ei ole andnud mõistlikku seletust, miks peaks sama isikuga toimuma nii reaalsed

kui varjatud tehingud.

11. Kaebaja peab alusetuks spekulatsiooni selle kohta, et osa tasumata käibemaksust kandsid

OÜ Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation Leedu ja Läti äriühingute

arvelduskontodele, kust see võis sattuda samuti kaebajaga seotud isikute kätte.

12. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuotsusega tulumaksu määramist, kuna see lähtub

maksuhalduri tõendamata järeldusest, et tegelikud tehingud olid UAB Ausrus ja kaebaja

vahel. Kaebaja heidab ette, et maksuotsuses puuduvad mistahes põhjendused, miks tuleb

maksuhalduri arvates just UAB Ausrus poolt OÜ-le Rextrade International ja OÜ-le

Meinhard Consultation esitatud arvetel näidatud summat lugeda suhkru tegelikuks väärtuseks.

Kaebaja toob välja, et kontrollitaval perioodil oli kaebajal tehinguid UAB-ga Ausrus, ent

nende hindu pole maksuhaldur võrrelnud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Nation Capital Finance kaebust põhjendamatuks ning

taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, viidates MKS § 150 lõikele 1, et kaebaja ei

ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti. Vastustaja jääb maksuotsuses esitatud

seisukohale, et tehinguid kaebaja ning OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade

International vahel ei toimunud ning nende äriühingute arvetel kajastatud suhkru soetas

kaebaja teadlikult UAB-lt Ausrus.

14. Vastustaja selgitab, et kuigi ühelgi menetluse käigus tuvastatud asjaolul eraldivõetuna ei

ole kaalu, mis õigustaks maksuotsuses tehtud lõppjäreldusi, õigustab neid siiski kogutud

tõendite põhjal tuvastatud asjaolude kogum. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-15-

13 märgib vastustaja, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril otseste

tõendite kogumine võimatu ning maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Viidates Riigikohtu otsustele kohtuasjades nr 3-3-1-

73-10 ja nr 3-3-1-32-09, leiab vastustaja, et maksuhaldur peab usutavalt ära näitama selle,

miks ta on asunud seisukohale, et on põhjendatud alus arvata, et isikud on osalenud pettuse

toimepanemises, mida on ka praegusel juhul tehtud.

15. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja etteheiteid, mis puudutavad Gytis Staciokase

seletustele hinnangu andmist ning märgib, et UAB Ausrus roll tehingutes oli märkimisväärne:

vaidlusalune suhkur oli pärit UAB-lt Ausrus, kes tellis suhkru omakorda oma hankijatelt ning

teadis suhkrut soetades, kuhu suhkur edasi liigub. Vastustaja toob välja, et dokumentide ja

suhkru tegeliku liikumisega ei ühti OÜ Rextrade International juhatuse liikme seletus, et kaup

soetati UAB-lt Ausrus, kuna see andis pikema tasumise tähtaja ning et OÜ Rextrade

International andis oma hankijale Hana Ltd-le teada, et suhkur tuleb müüa UAB-le Ausrus.

Vastustaja märgib, et kuivõrd UAB Ausrus ei soetanud suhkrut Hana Ltd-lt, näitab see, et

OÜ Rextrade International ei olnud teadlik tehingute tegelikest asjaoludest ning UAB Ausrus

otsustas, kellega tehinguid tehakse ja teadis seejuures kuhu kaup liigub.

16. Vastustaja leiab, et kuigi OÜ-l Nation Capital Finance endal on samuti olnud tehinguid

UAB-ga Ausrus, siis need toimusid kolmnurktehingutena, kus kaebaja ei ostmisel ega

müümisel hinnale käibemaksu ei lisanud. Asjaolu, et kaebaja ja UAB Ausrus on kontrollitaval

perioodil ja ka varem tehinguid teinud, muudab vastustaja hinnangul aga veelgi vähem

usutavaks, et 2013. aasta aprillis ja mais tekkis järsku vajadus soetada suhkrut mitte otse

UAB-lt Ausrus, vaid läbi kolmandate äriühingute.

17. Vastustaja hinnangul ei saa UAB Ausrus osalemine ahelas olla juhus, nagu väidab kaebaja,

kuna selliselt on tehinguid tehtud kahe kuu jooksul. Samuti toob vastustaja välja, viidates

kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud 15. veebruari 2013 tellimusele, et pole usutav, et juba

veebruaris tellitud kaubale ei olnud võimalik OÜ-l Rextrade International pooleteise kuu

jooksul leida sellist klienti, kellel müük oleks olnud kasumlik. Lisaks toob vastustaja välja, et

viimase koorma ostis OÜ Rextrade International UAB-lt Ausrus isegi kallimalt, kui tellimuses

algselt kokku lepitud hind, mistõttu pole usutav, et tal oli raskusi sobiva kliendi leidmisega,

kuna miks pidanuks ta sel juhul nõustuma ostma kokkulepitust kallima hinnaga ning oma

kahjumit veelgi suurendama. Ka toob vastustaja välja, et OÜ Rextrade International 2012.

aasta detsembri ja 2013. aasta jaanaurikuu ostu- ja müügiarvetelt nähtub, et juba detsembris

toimus müük kahjumiga ning lisaks selgitas OÜ Rextrade International maksuhaldurile, et

peaaegu iga tehinguga jäi OÜ Rextrade International kasumisse, kuid täpset juurdehindlust ei

osanud ta öelda ning kui maksuhaldur oli juhtinud tähelepanu sellele, et ostuhind oli

müügihinnast kõrgem, ei osanud juhatuse liige kahjumi põhjusi selgitada.

18. Vastustaja selgitab ka, et hetkel kui OÜ Rextrade International andis UAB-le Ausrus

teada, et ostab kauba, oli teada, et kaup liigub edasi OÜ Nation Capital Finance klientidele,

sest UAB Ausrus hankijad märkisid osaliselt UAB-le Ausrus esitatud arvetele sihtkoha, mille

neile oli andnud UAB Ausrus. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et konkreetse kauba

puhul ei olnud teada, et see läheb kaebajale.

19. Mis puudutab kaebaja selgitust, et mõnikord tulebki kaup kahjumiga realiseerida, siis

märgib vastustaja, et OÜ Rextrade International poolt polnud kahjumiga müük juhuslik, vaid

toimus pikema aja vältel ning liiati ei osanud selle äriühingu juhatuse liige kahjumi põhjuseid

maksuhaldurile selgitada, olles eelnevalt teatanud hoopis, et üldiselt oli müük kasumlik.

20. Seoses kaebaja selgitusega, et OÜ-lt Meinhard Consultation soetatud suhkru pakenditel

puudusid kokkulepitud keeltes etiketid, leiab maksuhaldur, et ka OÜ Meinhard Consultation

puhul toimus suhkru soetamine UAB Ausrus kaudu ning seega teadis kaebaja juhatuse liige,

et müüdaval suhkrul on sildid tõlkimata. Vastustaja toob siinkohal välja, et ka selle suhkru

puhul toimus transport otse UAB Ausrus hankija juurest kaebaja kliendile, mistõttu ei

saanud vahepeal mingit siltide tõlkimist toimida ning kohustust silte tõlkida, ei ole kirjas ka

osapooltevahel sõlmitud lepingus.

21. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega topeltmaksustamise kohta ning selgitab, et ei ole

korrigeerinud OÜ Rextrade International käibedeklaratsioone, ent selline kohustus on OÜ-l

Rextrade International endal, samas kui menetluses kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ

Rextrade International juhatuse liige isegi ei tea, milliseid tehinguid on deklareeritud, tegemist

on varatu ettevõttega, mis väidetavatelt tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu tasunud

ei ole ning maksuhaldur on maksuvõla sissenõudmise tunnistatud lootusetuks.

22. Seoses maksuotsuses esitatud seisukohaga, et osa tasumata käibemaksust kanti OÜ

Rextrade International ja OÜ Meinhard Consultation poolt Leedu ja Läti äriühingute

arvelduskontodele, selgitab vastustaja, et kuivõrd OÜ Rextrade International kandis raha

muuhulgas äriühingule, kus on sama juhatuse liige kui OÜ-l Rextrade Interantional, kuid mis

asub teises liikmesriigis, siis ei ole maksuhaldurile teada, milline oli edasine raha liikumine, ent

samas oli Renats Hisamutdinovs mõjutatav kaebajaga seotud isikute poolt ning pole

välistatud, et raha liikus kaebajaga seotud isikutele. Vastustaja selgitab, et peab seda

võimalikuks, kuid ei väida tõsikindlalt, et see nii oli, küll aga on tegemist täiendava kahtlust

õigustava asjaoluga.

24. Vastustaja selgitab, et tulumaksu määramise aluseks on võetud UAB Ausrus poolt

väljastatud arved ning nendel märgitud maksumus konkreetsete suhkrukoormate kohta, kuna

maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et UAB Ausrus ei müünud suhkrut mitte OÜ-le

Meinhard Consultation ja OÜ-le Rextrade International, vaid kaebajale. Vastustaja selgitab, et

kuna UAB Ausrus poolt on suhkru müük toimunud, siis saab pidada õigeks hinda, millega

UAB Ausrus konkreetse suhkru väljastas. Vastustaja selgitab ka, et aluseks ei saa võtta UAB

Ausrus poolt kolmnurktehingutes kaebajale müüdud suhkru hinda, kuna need tehingud ei ole

toimunud samadel alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

25. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leian, et OÜ Nation Capital Finance kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Maksuhaldur on menetluses kogutud tõenditele tuginedes õigesti leidnud,

et reaalseid majandustehinguid kaebaja ning OÜ-de Meinhard Consultation ja Rextrade

International vahel ei toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik, mistõttu ei olnud tal õigust

eelnimetatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada, sõltumata sellest, et

arvetel kajastatud kaubad olid tegelikult olemas. Nõustun maksuhalduri seisukohaga, et

reaalselt soetas kaebaja OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International arvetel

nimetatud suhkru Leedu äriühingult UAB Ausrus. Käibemaksukohustuse kontekstis

tähendab see seda, et tegemist oli kauba ühendusesisese soetamisega, mille puhul tulnuks

kaebajal deklareerida tasumisele kuuluv käibemaks ja sisendkäibemaks samas summas. Mis

puudutab tulumaksukohustust, siis kuivõrd on usutav, et summad, mis kanti tehinguahelas

fiktiivsete lülidena esinenud OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International

arvetelt üle kauba tegelikult müüjale UAB-le Ausrus, pärinesid kaebajalt, siis saab selles

ulatuses kaebaja poolt OÜ-le Meinhard Consultation ja OÜ-le Rextrade International tehtud

väljamakseid käsitada väljamaksetena UAB-lt Ausrus soetatud kauba eest ehk ettevõtlusega

seotutena. Kaebaja poolt OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade arvetele üle kantud

ülejäänud summa puhul ei ole aga võimalik tuvastada, mille eest see väljamakse tehti ning

seega pole võimalik seda seostada kaebaja ettevõtlusega ning maksuhaldur on põhjendatult

leidnud, et tegemist on tulumaksuga maksustamisele kuuluva väljamaksega.

26. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on

KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks

käibemaksusummaks

maksustamisperioodil

maksustatava

käibena

kvalifitseeruvatelt

tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava

käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on

tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-

5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal

puudub

raamatupidamist

reguleerivates

õigusaktides

ettenähtud

nõuetele

vastav

algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste

ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Erinevalt sisendkäibemaksu

maha arvamise õigusest, ei ole eelnimetatud tulumaksukohustuse osas oluline, kellelt

maksukohustuslane kauba või teenuse soetas, oluline on üksnes see, et kaup või teenus, mille

eest väljamakse tehti, oleks olemas ning ettevõtlusega seotud.

27. Vaidlust ei ole selles, et 2013. aasta aprillis ja mais olid nii OÜ Nation Capital Finance kui

ka talle arveid esitanud OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International

registreeritud käibemaksukohustuslastena ega selles, et viimatinimetatud kahe äriühingu poolt

OÜ-le Nation Capital Finance esitatud arved vastavad formaalselt käibemaksuseaduse §-s 37

ning raamatupidamise seaduses (RmPS) algdokumendile esitatud nõuetele. Maksustamise

aluseks on aga reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele

vastavate dokumentide olemasolu. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või

kajastab seda valesti, ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktist 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5

sätestatud nõuetele. MKS § 83 lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel

tehingute tegelikust majanduslikust sisust, ning neist sätetest tulenevalt on maksuhalduril

õigus maksukohustuslase poolt mingil moel vormistatud tehingule anda maksustamise

seisukohast teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. See tähendab,

et kui tehingut tegelikult toiminud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke

järelmeid ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida

maksukohustuslane kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel

raamatupidamisdokumente eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see oleks olnud, kui

tehingut oleks raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule

vastavalt.

28. Maksuhalduril on õigus tsiviilõiguslik tehing maksustamise eesmärgil ümber

kvalifitseerida, kui tehingule on antud mingisugune tegelikust majanduslikust sisust erinev

vorm lubamatu maksueelise saamise eesmärgil. Majanduslikust sisust erinev vorm võib

seejuures tähendada nii seda, et tehingu pooled annavad tehingule mingisuguse sisust erineva

vormi, kui ka seda, et üks tehingu tegelikest pooltest sõlmib tegeliku tehingu ja selle tegeliku

teise poole varjamiseks näiliku tehingu kolmanda isikuga. Kuivõrd iga maksukohustuslane

saab vastutada vaid iseenda käitumise eest, siis tuleneb eeltoodust ühtlasi, et konkreetse isiku

maksukohustust saab majandusliku tõlgendamise põhimõtte alusel suurendada siis, kui leiab

tuvastamist, et selle isiku käitumine on suunatud lubamatu maksueelise saamisele. Kuna isiku

sellise tahtluse tuvastamine otseste tõendite alusel ei ole üldjuhul võimalik, siis tuleb selles

osas lähtuda teatud eeldustest. Sellest tõdemusest lähtub näiteks Riigikohtu poolt korduvalt

väljendatud põhimõte, et isegi juhul kui hiljem ilmneb, et arve väljastanud isik ei ole kauba

või teenuse tegelik müüja, ei ole alust piirata ostjal selle arve alusel sisendkäibemaksu maha

arvamise õigust, kui ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arve esitaja ei ole kauba tegelik

müüja ning ostja on seejuures olnud nõutavalt hoolas müüja isikusamasuse tuvastamisel.

Samuti on Riigikohus leidnud, et ostja heausksust tuleb üldjuhul eeldada, ent selline eeldus ei

kehti, kui on põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud maksupettuse toimepanemises.

Sellisel juhul ei pea maksuhaldur tõendama maksupettust, küll aga seda ning ostja osalemist

selles põhjendama, millisel juhul on ostjal seepeale kohustus esitada täiendavad tõendid, mis

kinnitaksid, et tehing arve esitajaga tegelikult siiski toimus. Kui maksukohustuslane selliseid

veenvaid tõendeid esitada ei suuda, saab maksuhaldur maksustamisel lähtuda sellest, et

tehingut sellisena, nagu seda maksukohustuslase raamatupidamises kajastatakse, tegelikult

toimunud ei ole ning maksustamisel tuleb lähtuda sellise tehingu majanduslikest tunnustest,

mis tegelikult aset leidis.

29. Leian, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses põhjalikult käsitlenud asjaolusid, mis

kinnitavad, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International ei olnud kaebajale

kauba müüjaks ning kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud oma

seisukohta, et kaebaja pani toime maksupettuse, soetades oma majandustegevuses

kasutatavad kaubad iseenda juhatuse liikme Gytis Staciokasega seotud Leedu äriühingult

UAB Ausrus ning vormistas oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses selle kauba soetamise

Eesti äriühingutelt OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International. Sellise pettuse

tulemusena tekitas kaebaja endale õiguse kaupade soetamisel sisendkäibemaksu arvestada,

millist õigust tal kauba ühendusesisese soetamise deklareerimisel olnud ei oleks. Seda

seisukohta õigustab eeskätt asjaolu, et mistahes muud seletatavat majanduslikku loogikat

peale kaebajale lubamatu sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse loomise, neil tehingutel

polnud.

30. MKS § 150 lõikes 1 sätestatakse, et maksuteates või maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad

algselt olla tehingu poolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11

tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse

seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud.

Tõendada on üldjuhul võimalik positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist

või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole

üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest,

et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest

tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju

tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse

toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur

seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis

vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad.

31. Seda, et kontrollitav maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, ei pea maksuhaldur

aga tõendama, vaid veenvalt põhjendama vastavasisulist kahtlust. Sellist kahtlust saab

põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet

järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, see et kontrollitav

maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt. Kui see kahtlus on

piisavalt põhjendatud, peab kontrollitav maksukohustuslane esitama omalt poolt täiendavad

tõendid, mis maksuhalduri kahtlused ümber lükkavad ja või kinnitavad maksukohustuse

seisukohast oluliste asjaolude esinemist sellistena, nagu maksukohustuslane need olevat

väidab. Käesoleval juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning

tuvastanud eelnimetatud piisava hulga asjaolusid. Kaebaja seevastu ei ole esitanud täiendavaid

tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei

olegi üldjuhul võimalik sellise pettuse tõendamine otseste tõendite alusel. Seetõttu ei saa

maksuhaldurile ette heita maksupettuse sisuks olnud üksikute asjaolude tõendamata jätmist.

32. Käesolevas asjas on vastustaja õigesti märkinud, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid

tõendeid, mis kinnitaksid OÜ Nation Capital Finance ning OÜ Meinhard Consultation ja OÜ

Rextrade International vaheliste tehingute toimumist. Samuti ei ole kaebaja juba

maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel veenvalt põhjendanud, et need tehingute

toimumist kinnitavad ega esitanud maksuhaldurile põhjendatud etteheiteid uurimispõhimõtte

rikkumise kohta. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- või

vastutusotsust üksnes üldsõnalise väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud

asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist. Kaebaja on kaebuses

küll nimetanud rea asjaolusid, mida tema hinnangul oleks maksuhaldur kontrollima pidanud,

ent pole seejuures selgitanud, kuidas need asjaolud oleks saanud mõjutada lõppjäreldust.

Alltoodud põhjustel ei olnud maksuhalduril mingit põhjust kaebaja väidetavate

tehingupartnerite esindajatelt uurida kauba UAB-lt Ausrus soetamisega seotud asjaolusid. Mis

puudutab OÜ Rextrade International poolt kauba kahjumlikku müüki, siis selle kohta on

maksuhaldur Renats Hisamutdinovsilt selgitust küsinud (kd II, tl. 73), ent pole seda saanud.

Vaidlusaluste tehingute kohta on maksuhaldur küsinud selgitusi nii kaebaja esindajalt kui

Renats Hisamutdinovsilt ning põhjendanud maksuotsuses adekvaatselt ka seda, miks on

viimaste poolt esitatud seletused ebausaldusväärsed.

33. Kogutud tõendid ei jäta võimalust arvamuseks, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ

Rextrade International olid kaebajale kauba müüjaks. Maksuhaldur on põhjendatult välja

toonud selles, et kogu vaidlusaluste tehingute ahel, alates suhkru tellimisest UAB Ausrus

hankijatelt SIA Mego, SIA Baltsor, SIA Latalko ja SIA Pernes L kuni suhkru müümiseni OÜ

Nation Capital Finance klientideni oli kaebaja juhatuse liikme Gytis Staciokase kontrolli all.

Seda kinnitavad maksuhalduri poolt rahvusvahelise koostöö raames Läti maksuhalduri kaudu

saadud andmed (kd II, tl. 165, 187, 196 pöördel, kd. III tl. 4), milles UAB Ausrus hankijad

kinnitavad, et kauba tellis neilt Gytis Staciokas, kes korraldas ka selle transpordi, kusjuures

viimaste selgituste ja neile lisatud transpordi saatelehtede (CMR) kohaselt liikus UAB Ausrus

hankijateks olevate Läti äriühingute ladudest otse OÜ Nation Capital Finance klientidele

Rakvere vallas Tobia külas (AS OG Elektra tegevuskoht) ning Karksis (AS Karme

tegevuskoht). Asjaolu, et tehinguahel on algusest lõpuni ühe isiku kontrolli all, õigustab

kahtlust, et ahela vahepealsetel lülidel majanduslikku tähendust ei ole. Maksuhaldur leiab

õigesti, et tehinguahel, kus kaks omavahel juhatuse liikme kaudu seotud äriühingut kauplevad

omavahel selliselt, et vahepeal müüakse kaup kolmandale isikule, on ebaharilik ja üldiselt

majanduslikult ebaloogiline. Loomulikult võivad esineda mingisugused erilised asjaolud, mis

sellisel moel tehingute tegemist õigustavad, ent käesoleval juhul ei ole võimalik selliseid

tuvastada. Küll aga annab sellise skeemi kasutamine kaebajale lubamatu maksueelise.

34. Maksuhaldur on põhjendatult ära toonud selle, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ

Rextrade International jaoks olnuks tehingud, kui need toimunuksid tegelikult, kahjumlikud.

Nimetatud äriühingute ostu- ja müügiarveid (kd II, tl. 56-64 vrd. kd II tl. 78-86 ning kd II tl.

66-72) võrdlusest nähtub üheselt, et kaup on soetatud kallimalt, kui see edasi müüdi. Selline

majanduslik ebamõistlikkus OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International jaoks

õigustab igal juhul kahtlust, et iseseisvate ja omal vastutusel tehinguid teinud

tehingupartneritena need äriühingud vaatlusaluses ahelas ei osalenud. Täiendavalt õigustab

seda kahtlust asjaolu, et kummagi kaebaja väidetava tehingupartneri seaduslikud esindajad ei

ole suutnud anda tehingute kohta selliseid selgitusi, mis annaks alust uskuda, et OÜ Meinhard

Consultation ja/või OÜ Rextrade International osalesid tehinguahelas nagu iseseisvad ning

tegelikke majanduslikke sooritusi tegevad ettevõtjad. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud

vastuoludele Renats Hisamutdinovsi seletustes (kd II, tl. 73). Hakkamata maksuhalduri poolt

juba välja toodud vastuolusid siinkohal kordama, väärib märkimist vaid see, et kahjumlikku

äritegevust R. Hisamutdinovs kuidagi adekvaatselt seletada ei osanud, küll aga väitis hoopis,

et üldjuhul olid tehingud kasumlikud. Veel selgitas ta, et OÜ Rextrade International oli

teatud suhkrukogused reserveerinud ning ostis need hankijalt välja siis, kui kindel klient oli

olemas. Selle selgitusega ei haaku kuidagi selgitus, et OÜ-le Nation Capital Finance müüdi

suhkur kahjumlikult põhjusel, et algne klient loobus kauba ostmisest. Põhimõtteliselt on

muidugi võimalik, et ettevõtja soetab endale kauba, loodetud klient kaob ning lao puudumisel

või kauba riknemise ohu korral on vaja see müüa kahjumlikult. Antud juhul ei saanud see aga

nii olla, kuivõrd UAB Ausrus hankijatelt saadud teabe kohaselt tellis kõnealuse suhkru Gytis

Staciokas ning suhkur lähetati UAB Ausrus tarbeks kohe vastavalt kas AS Karme (Karksis)

või AS-ile OG Elektra (Tobia) tegevuskohtadesse. Seega oli Gytis Staciokas algusest peale ära

määranud, kust kuhu kaup liigub. Võimalus, et algselt pidi selle UAB-lt Ausrus ostma keegi

muu kui OÜ Rextrade International, ei ole eluliselt usutav. Teoreetiliselt võinuks selliseks

ostjaks olla mõni muu Gytis Staciokasi kontrolli all olev ettevõtja, millisel juhul poleks samuti

tegu olnud kahe iseseisvalt tegutseva ettevõtja vahelise reaalse tehinguga.

35. Seda, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International tegelikult vaidlusalust

suhkrut ei ostnud ega müünud, kinnitab ka see, et kauba tarneahel oli üles ehitatud selliselt, et

reaalselt ei võtnud eelnimetatud äriühingud vaidlusaluste tehingutega seoses endale mistahes

riske ega korraldanud iseseisvalt tehingute täitmist. See, et nende nimel telliti

transpordiettevõtjatelt veod, ei kinnita nende iseseisvat osalust tehingutes. Olukorras, kus

kaup saadeti reaalselt otse UAB Ausrus hankija juurest kaebaja kliendini, on ilmne, et

transpordi eest vastutas Gytis Staciokas olgu siis UAB Ausrus või OÜ Nation Capital

Finance esindajana. Kuivõrd transpordiettevõtjate SIA Exita ja SIA Akatrans selgituste

kohaselt telliti transporditeenused sidevahendite teel, siis ei ole võimalik tuvastada, kes täpselt

seda tegi. On võimalik, et reaalselt esitasid neid tellimusi Renats Hisamutdinovs ja Dmitrijs

Šarins, ent pidid seda sel juhul tegema Gytis Staciokas’i korraldusel või kontrolli all, mis

välistab nende poolt sooritatud toimingute omistamise OÜ-dele Meinhard Consultation ja

Rextrade International. Lisaks sellele väitis Gytis Staciokas maksuhaldurile antud seletuses (kd

I, tl 157 jj), et autojuht teatab talle, kui kaup on jõudnud kliendini. Maksuhaldur on sellest

teinud põhjendatud järelduse, et kui transpordi oleks tellinud mõni Gytis Staciokas’ist

sõltumatu isik, poleks loogiline, et autojuht teatab kauba kohaleviimisest Gytis Staciokas’ile.

Ka see asjaolu täiendavalt õigustab tõdemust, et kauba reaalse tarnimise UAB Ausrus

hankijalt kuni oma kaebaja klientideni korraldas Gytis Staciokas ning OÜ-l Meinhard

Consultation ja OÜ-l Rextrade International selles mingit muud rolli polnud, kui üksnes see,

et transporditellimused vormistati nende nimel ning tasumine toimus nende arveldusarvete

kaudu. See sai aga toimuda vaid Gytis Staciokas’i teadmisel ja tema kontrolli all. Seega pole

põhjust nende äriühingute nimel sooritatud toiminguid majanduslikus mõttes neile omistada,

vaid need saab lugeda kaebaja või UAB Ausrus poolt sooritatuteks.

36. Tehingute tegelikku toimumist ei kinnita see, et OÜ Meinhard Consultation ja OÜ

Rextrade International olid sõlminud ladude rendilepingud OÜ-ga Nasvik (kd II, tl. 108 jj)

või lepingud raamatupidamise korraldamiseks OÜ-ga Donewell (kd II, tl 113 jj). Ei ole

välistatud, et OÜ-l Meinhard Consultation ja/või OÜ-l Rextrade oli mingisugune tegelik

majandustegevus, samuti pole välistatud, et Dmitrijs Šarins ja/või Renats Hisamutdinovs on

abistanud kaebaja seaduslikku esindajat Gytis Staciokas’it kas vaidlusalust suhkrut

puudutavate dokumentide vormistamisel või mingite muude selle suhkruga seotud

toimingute tegemisel. See aga ei anna alust väita, et kaup soetati OÜ-delt Meinhard

Consultation ja Rextrade International. Reaalsetest majandustehingutest kahe ettevõtja vahel

saab rääkida juhul, kui tuvastatud asjaolud kinnitavad, et need ettevõtjad on tegutsenud

iseseisvalt. Antud juhul selliseid asjaolusid ei ole. Ainsaks rolliks, mida OÜ-le Meinhard

Consultation ja OÜ-le Rextrade International omistada saab, on see, et nad esitasid kaebajale

kauba eest arved koos käibemaksuga, mis võimaldas kaebajal deklareerida kauba soetus Eestis

tekkinud käibena ning arvestada arvete alusel sisendkäibemaksu. Mingisugust muud

majanduslikku loogikat ei ole vaidlusalustel tehingutel ei OÜ Meinhard Consultation ja OÜ

Rextrade International jaoks ega ka kaebaja jaoks. Kaebaja juhatuse liikme seletus, et OÜ

Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International pakkusid suhkrut soodsalt ei loogiline,

olukorras, kus Gytis Staciokas teadis algusest peale, kust ja kuidas suhkur liikus ning kuidas

muutus suhkru hind kogu tarneahela jooksul. Määrates juba UAB Ausrus esindajana

hankijatelt kaupa soetades saatmise lähtekohaks OÜ Nation Capital Finance kliendi asukoha,

on igasugune juhuslikkus ahela vahepealsetes lülides välistatud. Seega on väär kaebaja väide,

et suhkru UAB Ausrus poolt suhkru müümine OÜ-le Meinhard Consultation ja OÜ-le

Rextrade International ning kaebaja poolt viimastelt selle ostmine oli tingitud vaid asjaolude

kokkusattumisest. Toimikus olevad andmed kinnitavad, et Gytis Staciokas, saanud ilmselt

suhkrule kindla tellimuse OÜ Nation Capital Finance klientidelt, hankis selle UAB-le Ausrus

ning üksnes lubamatu maksueelise saamise eesmärgil korraldas raamatupidamis- ja

veodokumentide koostamise selliselt, et nähtuks kauba müük ja edasimüük OÜ-de Meinhard

Consultation ja Rextrade International kaudu.

37. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu tekiks maksuotsusest käibemaksu kumuleerumine.

Olukorras, kus kaebaja soetas kauba teise liikmesriigi ettevõtjalt, ei ole tal tekkinud mistahes

kohustust maksta kauba müüjale käibemaksu. Ainuüksi sellest, et OÜ Meinhard Consultation

ja OÜ Rextrade International arvetele oli käibemaks lisatud, ei saa teha järeldust, et kaebaja

tasus käibemaksu. Juba eelviidatud MKS § 83 lõikest 4 tuleneb, et kui leiab tuvastamist, et

vaidlusalusel arvel kajastatud tehingut pole üldse toimunud ning ei leia tuvastamist ükski teine

reaalne majanduslik sooritus, mis õigustaks sisendkäibemaksu maha arvamist, ei saa ostjal

vaidlusaluse arve alusel sisendkäibemaksu arvestamise õigust olla. Kui näilik tehing tehakse

selleks, et varjata teist tehingut, millest käibemaksukohustust ega sellega korrespondeerivat

sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei tulene, ei järeldu näiliku tehingu kohta

vormistatud arvel käibemaksusumma kajastamisest maksustamise aspektist mingeid õigusi või

kohustusi kummalegi näiliku tehingu poolele. Selliselt on näilikku tehingut maksustamise

apsketist käsitletud ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt kohtuasjades 3-10-2629 ning 3-08-

2319 tehtud otsustes. Eeltoodust tulenevalt ei saa näiliku tehingu kohta vormistatud arvel

ostjana märgitud isik õigustada arve alusel sisendkäibemaksu maha arvamist ka sellega, et sel

arvel müüjana märgitud isik on sellesama arve alusel tasumisele kuuluva käibemaksusumma

oma käibemaksuarvestuses deklareerinud või lausa tasunud.

38. Nagu eelpool märgitud, on tehingute majandusliku sisu järgi ümberkvalifitseerimise

eelduseks see, et näilik tehing on tehtud maksueelise saamiseks. Kaebaja saadav maksueelis

on käesoleval juhul ilmne ja selles osas on maksuotsus piisavalt selge ja põhjendatud. Kuivõrd

kaebaja ka OÜ-de Meinhard Consultation ja Rextrade International vahel viimaste arvetel

kajastatud tehinguid ei toimunud, ei tekkinud kaebajal kohustust tasuda neile käibemaksu ega

ka õigust nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei ole kaebaja ka antud

juhul käibemaksu tasunud, sest kuivõrd ta ei soetanud kaupa Eesti käibemaksukohustuslaselt,

ei tekkinudki tal kohustust viimasele käibemaksu tasuda. Kaebaja maksueelis seisnekski selle

skeemi puhul sisuliselt selles, et käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise teel paneb ta osa

soetatud kauba maksumusest maksuhalduri õlule, taotledes tagasi summa, mille ulatuses ta

tegelikult käibemaksu tasunud ei ole, sest kauba tegelikuks müüjaks olevatele Leedu

äriühingutele ta käibemaksu ei tasunud. Sellisel juhul on käibemaksu osas olukord selline, et

kui kaebaja tasus Leedus asuvale kauba müüjale näiteks (näites esitatud arvud ei ole seotud

konkreetsete vaidlusaluste arvete summadega) 12 000 eurot, mis ei sisalda mingisugust

käibemaksu, siis näiteks OÜ Rextrade International fiktiivse arve alusel saaks kaebaja sel juhul

riigilt enammakstud käibemaksu pähe tagasi 2000 eurot, mis tähendab, et reaalne soetuskulu

oleks kaebaja jaoks 10 000 eurot. Maksuotsuses on piisavalt selgelt välja toodud, milles

seisneksid kaebaja poolne kuritarvitus ja milles saadav maksueelis.

39. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kuivõrd ta on varem ise suhkrut otse UAB-lt Ausrus

soetanud, puudus tal vajadus viimasega tehtud tehinguid varjata. Seda, et kaebajal olnuks

põhimõtteliselt vaja varjata tehinguid UAB-ga Ausrus, pole maksuotsuses väidetudki. Küll

aga sai kaebaja antud juhul eelkirjeldatud ilmse maksueelise sellest, et kajastas UAB-lt Ausrus

suhkru soetamist soetamisena Eesti äriühingutelt. See, et kaebaja on varem UAB-lt Ausrus

suhkrut soetanud ning selle ka sel moel maksuarvestuses kajastanud, ei mõjuta kuidagi

käesolevas asjas vaidluse all olevatele tehingutele antud hinnangut. Liiati on maksuhaldur

kohtumenetluses välja toonud, et varsemad tehingud kaebaja ja UAB Ausrus vahel toimusid

kolmnurktehingutena, mille puhul toimub käibemaksuarvestus teistel põhimõtetel.

Samamoodi ei saa vaidlusaluste tehingute toimumist kuidagi kinnitada kaebaja juhatuse liikme

ja OÜ Rextrade International juhatuse liikme selgitused kaebaja ning arveid esitanud

äriühingute varasema koostöö kohta. Isegi kui selline koostöö aset leidis, ei puuduta see

kuidagi konkreetseid vaidlusaluseid suhkrukoguseid.

40. Põhjendamatu ning mistahes tõendusliku aluseta on kaebaja selgitus probleemide kohta

seoses OÜ-lt Meinhard Consultation soetatud suhkru pakendite sildistamisega. Siinkohal on

vastustaja õigesti välja toonud, et kaebaja juhatuse liige, kes tegeles vaidlusaluse suhkru

tellimisega UAB Ausrus hankijatelt, teadis ise, millised sildid pakenditel on või isegi kui ei

teadnud, siis teadis ta sead, et kaup liigub otse UAB Ausrus hanija juurest kaebaja kliendi

tegevuskohta, mistõttu ei saanud üheltki vahendajalt eeldada mingisugust pakendite

ümbersildistamist. Vastustaja on õigesti välja toonud ka selle, et puuduvad mistahes tõendid,

mis kinnitaksid sidlistamist puudutava kokkuleppe olemasolu kaebaja ja OÜ Meinhard

Consultation vahel. Ainuüksi kaebaja seadusliku esindaja seletus ei ole piisav tõend selle

tõendamiseks. Siinkohal väärib tähelepanu, et suhkrupakendite tähistuse kohta on

maksuhaldur Gytis Staciokas’ilt seletusi võttes küsinud (kd I, tl. 157 jj), ent selle kohta, et

sihkrupakendite märgistuse või siltidega oleks mingisuguseid probleeme olnud, pole Gytis

Staciokas vastates märkinud. See kinnitab arvamust, et selgitus mittenõuetekohaste siltide

kohta on hiljem välja mõeldud, andmaks tehingupartneri jaoks ilmselgelt kahjumlike

tehingute kohta mingisugune selgitus.

41. Kaebaja leiab õigustamatult nagu oleks maksuhaldur talle ette heitnud seda, et OÜ

Meinhard Consultation ei olnud maksuhaldurile kontrollimenetluses kättesaadav. Nimetatud

asjaolu on maksuotsuses põhjendatult ilmestamaks seisukohta, et OÜ Meinhard Consultation

näol ei ole tegemist tavapärase majandustegevusega ettevõtjaga. Asjaolu, et selle juhatuse liige

ei ole maksuhaldurile kättesaadav ning teadaolevalt kontakttelefonilt vastanud isik ei oska

vaidlusaluste tehingute kohta adekvaatseid seletusi anda, samuti see, et ettevõtja kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist peatselt pärast vaidlustatud tehingute tegemist ega ole

kaebajaga tehtud tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust deklareerinud, on

asjaolud, mis koosmõjus teistega kinnitavad maksuhalduri kahtlust, et OÜ Meinhard

Consultation ei osalenud tehinguahelas iseseisva ja omal vastutusel tegutseva äripartnerina,

vaid selle äriühingu nimel vormistati üksnes arve. Kaebajale ei saagi ette heita seda, et OÜ

Meinhard Consultation juhatuse liige ei ole tehingute kohta usutavaid selgitusi andnud, küll

on aga maksuotsuses õigesti välja toodud pingutused, mida maksuhaldur teinud on, et neid

selgitusi saada. See näitab, et maksuhaldur on püüdnud saada andmeid, mis kinnitaksid

tehingute tegelikku toimumist, ent pole neid saanud.

42. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht tulumaksu määramise osas. Maksuhaldur on

õigesti leidnud, et reaalselt on tuvastatav, et vaidlusaluste kaupade soetamiseks kulutas OÜ

Nation Capital Finance selle osa rahast, mis tehinguahelas fiktiivsete lülidena esinenud OÜ

Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International arvete kaudu reaalselt kauba eest UAB-

le Ausrus. Ülejäänud osa raha saatus on teadmata, ent kuivõrd kaebaja ei soetanud kaupu OÜ

Meinhard Consultation ega OÜ Rextrade International käest, ei saa see ülejäänud osa rahast

olla ka ettevõtlusega seotud väljamakse. Vaidlusaluses tehingute ahelas toimusid reaalsed

tehingud UAB Ausrus ja OÜ Nation Capital Finance vahel ning kaupade müügi tingimustena

tuleb käsitada neid, millega vormistati tegeliku müüja poolt nende müük fiktiivsetele ostjatele

ehk OÜ-le Meinhard Consultation ja OÜ Rextrade International. Selle kohta, et ülejäänud

kaebaja poolt fiktiivsete arvete alusel üle kantud summa oleks tarvitatud kaebaja ettevõtluse

tarbeks, pole tõendatud. See, kuidas seda raha tegelikult edasi kasutati, pole oluline ning

sellekohased spekulatsioonid asjakohatud. Oluline on, et pole tõendatud selle kasutamine

kaebaja ettevõtluse tarbeks. Põhjendamatu on kaebaja väide, et maksuhaldur oleks pidanud

hindamisel arvestama varem kaebaja ja UAB Ausrus vahel toimunud tehingute käigus

kujunenud hinda. Sellel, kas või millistel tingimustel UAB Ausrus ja kaebaja varem või hiljem

omavahel äri tegid, pole vaidlusaluste tehingute hindamise seisukohast tähtsust. Asjakohatu

on kaebaja väide, et näilik tehing ei saa olla samal ajal mingis osas kehtiv ja mingis kehtetu.

Antud juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et tehing toimus UAB Ausrus ja kaebaja

vahel. Kuna seda tehingut soovisid pooled varjata, ei vormistatud selle kohta mingeid

dokumente, vähemalt pole kaebaja selliseid maksuhaldurile esitanud. Tuvastanud aga selle,

millistel tingimustel müüs UAB Ausrus kauba välja ning ühtlasi selle, et kauba ostjaks oli

kaebaja, on maksuhaldur teinud õige ja põhjendatud järelduse, et kaebaja soetas kauba just

neil tingimustel. Vastupidist peaks tõendama kaebaja, ent pole seda teinud.

43. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik