3-13-317/55 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

27. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-317 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 26.10.2012. a kinnipeetava individuaalse täitmiskava õigusvastaseks tunnistamiseks ja osaliseks tühistamiseks ning kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.06.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus ja Viru Vangla vastuapellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 07.05.2014 Menetlusosalised Kaebaja - Romeo Kalda Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline kaebusest loobumine, tühistada Tartu Halduskohtu 19.06.2013. a otsus osas, mis puudutas nõuet tuvastada 26.10.2012. a ITK õigusvastasus ja tühistada ITK osas, millega Romeo Kalda paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda perioodiks 26.10.2012-2026 ja osas, milles taotleti teha selles osas Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks ning osas mis puudutas 26.10.2012. a ITK tervikuna õigusvastaseks tunnistamise nõuet ja ITK õigusvastasuse tuvastamise nõuet osas, milles pannakse Romeo Kaldale riskide maandamiseks tema tahte vastaselt kohustus töötada psühholoogiga ning lõpetada selles osas asja menetlus.

2. Jätta Romeo Kalda apellatsioonkaebus ja Viru Vangla vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.06.2013. a otsus muutmata menetluskulude jaotuse osas ning osas, millega tunnistati õigusvastaseks ITK-s märgitud keskhariduse omandamise võimalus perioodil 2017-2019 ja 26.10.2012. a ITK selles osas tühistati ning tehti vastustajale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks hariduse omandamise osas ning ka osas, millega jäeti rahuldamata Romeo Kalda kaebus tunnistada vaidlusalune ITK õigusvastaseks kaebaja turvalisusriske ja tema isikuomadustest ning käitumisest tulenevaid riske kirjeldavas osas ning osas kohustada vastustajat kõrvaldama vaidlusalusest ITK-st kaebajat halvustavad, solvavad ja tema au ning head nime teotavad ebaõiged väited ning väärhinnangud.

3. R. Kalda poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 27.06.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla koostas ja kinnitas 26.10.2012 Romeo Kalda individuaalse täitmiskava (ITK, tl 22).

2. R. Kalda esitas 10.12.2012 vaide (tl 27-34), milles palus 26.10.2012. a ITK osaliselt kehtetuks tunnistada ning kohustada Viru Vanglat koostama uut ITK-d ja kõrvaldama ITK-st teda solvavad ning au ja head nime teotavad ebaõiged väited ning väärtushinnangud. Viru Vangla 10.01.2013. a otsusega nr 6-12/439-1 (tl 35-36) vaie tagastati.

3. R. Kalda esitas 11.02.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes 26.10.2012. a ITK tühistada osas, milles sellega ei võimaldata hariduse omandamise jätkamist 2013/2014 õppeaastal, ja osas, milles kaebaja paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda (TJO) alates 26.10.2012 kuni 2026. Neis küsimustes palus kaebaja teha Viru Vanglale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Teiseks palus kaebaja lõpetada ja kohustada kõrvaldama ITK-st kaebajat halvustavad, solvavad, au ja head nime teotavad ebaõiged väited ning väärhinnangud. Kolmandaks paluti ITK tervikuna õigusvastaseks tunnistada.

Kaebuse kohaselt ei vasta 26.10.2012. a ITK justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (Juhend) § 4 lg-te 1 ja 8, § 1 lg 2 p 2 ja § 1 lg 21 p 1 nõuetele, sest ITK-s ei ole arvestatud kaebaja arengu, varasema käitumise, huvide ega ettepanekutega. Kaebaja kui eluaegse vangi vajadused on jäetud tagamata ning ta on juba neli aastat viibinud TJO-s, kus tema õigustele on seatud suuremad piirangud kui tavaosakondade kinnipeetavatele. Kaebajale pole tagatud haridustaseme tõstmist, sest õppida võimaldatakse alles aastatel 2017-2019 ning see ooteaeg on ebaproportsionaalselt pikk.

ITK hariduse omandamisse puutuv osa on vastuolus Riigikohtu 03.10.2012. a lahendiga nr 3-3-1-31-12. Vangla ei põhjendanud, miks kaebajale ei võimaldata hariduse omandamise jätkamist 2013/2014. ITK koostamisel ei arvestatud kaebaja Viru Vanglasse paigutamise eesmärkidega (tl 40), talle 09.09.2008 koostatud ITK-ga ega tema 23.10.2012 esitatud ettepanekutega, milles ta avaldas soovi keskhariduse omandamiseks alates 2013. a septembrist ning enda ümberpaigutamiseks TJO-st mujale ja keeldus riskihindamisest, samuti igasugustest vestlustest ja programmidest.

ITK-s esitatud ebaõigete hinnangutega on kaebajat solvatud ja alandatud. ITK-s on esitatud ebaõigeid ja paljasõnalisi väiteid, nagu oleks kaebaja vägivaldne, hoolimatu, suhtleks kriminaalse taustaga isikutega, suhtuks halvasti töösse jne. Lisaks on kaebaja otseselt palunud, et talle ei lisataks ITK-sse vestlusi psühholoogiga, kuid seda tehti ikkagi. 17.05.2013. a menetlusdokumendis vaidles kaebaja vastu vangla esitatud vastusele ning rõhutas, et vastustaja on kaebaja ITK-sid koostanud copy-paste meetodil ega ole arvestanud kaebaja isikuomaduste muutumisega.

Selle tõendamiseks palus kaebaja vastustajalt välja nõuda kõik tema kohta käivad ITK-d. Samuti rõhutas kaebaja, et soovib jätkuvalt, et kohus nõuaks välja tema 15.07.2012. a vaide ning võtaks asja juurde asja nr 3-12-1988 materjalid.

4. Tartu Halduskohtu 19.06.2013. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt, so tunnistati õigusvastaseks ITK-s märgitud keskhariduse omandamine 2017-2019, tühistati ITK selles osas ning tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks hariduse omandamise osas. Ülejäänud kaebus jäi rahuldamata. Otsuses märgiti Riigikohtu 17.06.2010. a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-le 19 viidates, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, kuid Juhendile mittevastava ITK mõni osa võib siiski sisult vastata haldusakti tunnustele. ITK-le esitatavad nõuded näeb ette vangistusseaduse (VangS, redaktsioon 01.08.2012-31.12.2012) § 16 ja Juhend.

Kohus leidis, et vaidlusalune ITK on osaliselt õigusvastane ning tühistas selle osas, milles märgiti keskhariduse omandamise ajaks aastad 2017-2019. Vangla on ITK-s hariduse omandamise võimaldamise küsimuses teinud kaalutlusvea, rikkunud kaebaja õiguspärast ootust ning õigust heale haldusele, sest ei esitanud asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi ega osutanud muutunud asjaoludele, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates ITK-des märgitud võimalust omandada üldkeskharidust. Vangla kaalutlusotsus on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-31-12, VangS § 34 lg-ga 6 ning Juhendi § 4 lg-tega 1, 2 ja 8.

Vangla jättis kaalutlusõiguse teostamisel ebaõigesti arvesse võtmata asjaolu, et kaebaja juba omandas üldkeskharidust. ITK-s sisalduvate kaebajat väidetavalt halvustavate ja solvavate väidete osas nõustus kohus vastustajaga, et tegemist ei ole laimu ega teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide põhjal koostatud analüüsi tulemusel tehtud hinnanguga, mille andmisel juhinduti Juhendi § 1 lg 3 p-st 6, § 3 lg-test 1, 4 ja 6. Kohus leidis, et kaebaja välja toodud põhjendatud huvi ITK osa „lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta“ õigusvastasuse tuvastamiseks ei vasta Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 26 toodud tingimustele.

Kaebaja jätkuva TJO-s hoidmise osas märkis kohus, et kaebaja viibis juba vaidlustatud ITK koostamise ajal E8 osakonnas ning seoses uue ITK-ga ei toimunud tema ümberpaigutamist teise osakonda. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 p-le 26 viidates leidis kohus, et ITK turvalisuseriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu ei andnud halduskohus hinnangut, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte.

Vanglasisese paigutamise olulisemaks kriteeriumiks on julgeoleku ning korra tagamine vanglas, mistõttu kaebajal puudub subjektiivne õigus valida, millisesse vanglasse või osakonda ta paigutatakse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. R. Kalda 19.07.2013. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ka rahuldamata jäänud osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsuse tegemisel rikutud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-d 1 ja 2, § 158 lg-d 1-3 ja § 165 lg-t 1. Kuna halduskohus ei reageerinud kaebaja 17.05.2013. a taotlusele ega nõudnud välja kaebaja soovitud tõendeid, siis palub kaebaja ringkonnakohtul nõuda välja kõik Viru Vangla koostatud ITK-d kaebaja suhtes ja kaebaja 15.07.2012. a vaide, samuti võtta asja juurde dokumendid haldusasjast nr 3-12-1988. Halduskohus ei vastanud ka kaebaja väidetele ning kaebaja palub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada halduskohtule esitatud tõendite ja seisukohtadega. Halduskohus ei ole põhjendanud otsuse p-s 12 väljendatud seisukohta, et kaebajat ei ole laimatud ega teotatud, sest talle antud hinnang põhineb faktidel. Ei nähtu, kus sellised faktid asuvad, millele otsuses viidatakse. Kaebaja põhjendatud huvi enda solvamise õigusvastasuse tuvastamiseks on arusaadav põhiseaduse § 17 pinnalt. Vangla ei ole näidanud, millele tuginedes peetakse kaebajat vägivaldseks, ohtlikuks, hoolimatuks, teisi ära kasutavaks jne. Kaebaja vaidlustab otsuse ka osas, milles kohus ei mõistnud vastustajalt välja koopiate eest tasutud 6,3 eurot L.K. arvele. Vastava taotluse esitas kaebaja kohtule 17.05.2013 (tl 91).

6. Viru Vangla esitas 15.08.2013 vastuapellatsioonkaebuse ja vastuse kaebaja apellatsioonkaebusele. Vastustaja palus halduskohtu otsuse tühistada osas, milles kaebus rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuses märgiti, et Juhendi kohaselt võib ITK-d uute asjaolude ilmnemisel täiendada või muuta, kuid Juhend ei sätesta, et ITK-s peavad olema kajastatud muudatuste või täienduste põhjendused. Vastustaja töökorraldusest tulenevalt märgitakse need põhjendused riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (Vangis) täitmismärgetes või päevikukannetes.

Kaebaja ITK muutmise kohta on Vangise täitmismärgetesse tehtud kanne 08.10.2012, kus on põhjendatud, et uue riskihindamise läbiviimise ja ITK koostamise tingis Riigikohtu lahend nr 3-3-1-31-12. Seega on inspektor-kontaktisik arvestanud muutunud asjaoludega. Kinnipeetava tegevuste planeerimisel peab vangla arvestama kinnipeetava riskidega ning käesoleval juhul tuleks pöörata tähelepanu, millist riskitegurit keskhariduse omandamine maandaks ja kuidas aitaks keskhariduse omandamine kaasa taasühiskonnastamisele. Keskhariduse võimaldamise otsustamisel arvestas vangla asjaoludega, et kaebaja omandas kohustusliku põhihariduse ja montaažilukksepa kutset, lisaks on ta läbinud koristusteenuse koolituse.

Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebaja riskid on seotud eelkõige tema minimaalse tööoskusega, mitte tema haridusega. Eelisjärjekorras tuleb tegelda kõrgemate riskidega ning kuna kaebaja puhul on kõrged riskid just tema hoiakud ja suhtumine, pidas vanglateenistuse ametnik vajalikuks tööd psühholoogiga, millest kaebaja on korduvalt keeldunud ning mistõttu tuleb teda selleks motiveerida. Täiskasvanud kinnipeetava jaoks on prioriteetsem just töötamine, mitte õppimine, sest töötamine on seadusest tulenev kohustus, mis maandab ka riske.

Seepärast on ITK-s märgitud õppima asumise aastaks 2017. Vangla keskendub kohustusliku põhihariduse võimaldamisele ning kaebajale 2017. aastaks keskharidust planeerides arvestati asjaoluga, et 2017. aastal oleks TJO-s rohkem kinnipeetavaid, kellel oleks omandatud põhiharidus, ning kes saaks seega korraga keskharidust omandada. Seega vangla on kaalunud kaebajale keskhariduse võimaldamist aastatel 2017-2019. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et ei pea vajalikuks asja juurde täiendavate tõendite võtmist, sest kõik asjakohased materjalid olid juba halduskohtule esitatud.

Vastustaja jääb täielikult varasemalt esitatud kirjalike seisukohtade (tl 81-83) juurde, kuid rõhutab, et ITK sisaldab TJO-s hoidmise ja kaebajale antud hinnangute osas vaid refereeringut riskihindamisest ning seega ei ole ITK kõnealustes osades haldusakt. ITK konkreetsete asjaolude ja sõnastuse üle otsustamine on üksnes vanglateenistuse vastava ametniku pädevuses ning kuigi Juhendi § 5 lg 6 võimaldab arvestada kinnipeetava ettepanekutega, ei ole see kohustuslik.

7. R. Kalda 10.09.2013. a vastuses palutakse Viru Vangla vastuapellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt nõustub kaebaja halduskohtu otsuse põhjendustega seonduvalt üldkeskhariduse omandamisega. Vastustaja täitis vaidlusaluse ITK-ga vaid formaalselt Riigikohtu otsust nr 3-3-1-31-12. Kaebaja jaoks ei ole arusaadav, miks talle ei võimaldata pooleli jäänud haridustee jätkamist juba alates 2013/2014 õppeaastast. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid muutunud asjaolusid vangla kaebaja haridust puudutavat otsustust tehes arvestas. Vangla tõi apellatsioonkaebuses esile, justkui oleks vaidlusaluse ITK koostamisel arvestatud sellega, et kaebaja on läbinud koristusteenuse koolituse, kuid see pole õige, sest selle koolituse läbis kaebaja alles 15.04.2013-27.04.2013. Seoses viidetega omandatud põhiharidusele, montaažilukksepa kutse omandamisele ja tööga seotud riskidele, viitab kaebaja Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-31-12 p-le 15. Väited selle kohta, et vestlused kaaluvad üles kaebaja õiguse haridusele, on ebapädevad. Lisaks tuleb märkida, et õppima lubamise ajavahemik „2017-2019“ võib tähendada isegi seda, et kaebaja lubatakse õppima alles 2019. a. Väited selle kohta, et vangla on lähtunud asjaolust, et tulevikus võiksid mitmed

TJO kinnipeetavad koos keskharidust omandada, on otsitud. Nimelt on TJO-s viibivast 32 kinnipeetavast keskharidus omandamata 12 kinnipeetaval, kellest ainult kaks on eestlased (sh kaebaja). Aastaks 2017 on neist 32 kinnipeetavast vabanenud 20 kinnipeetavat ning sisuliselt jääks kaebaja osakonda koos A. Taliga, kellel on samuti omandatud vaid põhiharidus. Samas A. Tali jättis 2009/2010 õppeaastal ise Viru Vanglas kooli pooleli. Seega tekib küsimus, milliste kinnipeetavatega peaks kaebaja 2017. aastal keskharidust omandama hakkama. Lisaks on oluline, et TJO koosseis vahetub iga kahe aasta tagant peaaegu täielikult. Kaebaja juhib tähelepanu, et vangla ei ole varem tuginenud neile asjaoludele ja põhjendustele, mis vastuapellatsioonkaebuses esile toodi, ning ringkonnakohus peaks need tähelepanuta jätma.

8. Ringkonnakohtus 07.05.2014 toimunud kohtuistungil teatas kaebaja, et ta loobub halduskohtule esitatud kaebuse järgmistest nõuetest: 26.10.2012. a ITK õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõue osas, millega kaebaja paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda perioodiks 26.10.2012-2026 ja osas teha selles osas vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks; 26.10.2012. a ITK tervikuna õigusvastaseks tunnistamise nõue ja 26.10.2012. a ITK õigusvastasuse tuvastamise nõue osas, milles pannakse talle riskide maandamiseks tema tahte vastaselt kohustus töötada psühholoogiga. Kaebaja jäi seega üksnes tühistamisja kohustamisnõude juurde, millises osas halduskohus tema kaebuse rahuldas (hariduse omandamisega seonduv nõue) ning nõude juurde tunnistada vaidlusalune ITK õigusvastaseks kaebaja turvalisusriske ja tema isikuomadustest ning käitumisest tulenevaid riske kirjeldavas osas, samuti nõude juurde kohustada vastustajat kõrvaldama vaidlusalusest ITK-st kaebajat halvustavad, solvavad ja tema au ning head nime teotavad ebaõiged väited ning väärhinnangud mis on välja toodud tema isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide all (töössesuhtumine, suhtlusringkonna kriminaalne taust, riskiv, hoolimatu ning teisi ära kasutav elustiil, vägivaldne käitumine ja kuritegelikud hoiakud).

9. 07.05.2014. a istungil kohustas ringkonnakohus vastustajat edastama kohtule 26.10.2012. a ITK aluseks oleva riskihindamise ankeedi. Viru Vangla edastas selle kohtule 12.05.2014 ja ringkonnakohus kuulutas 23.05.2014. a määrusega menetluse kinniseks kaebaja kohta koostatud ja eelpoolviidatud riskihindamise ankeeti puudutavas osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtule kaebaja poolt esitatud loobumine nõudest tuvastada 26.10.2012. a ITK õigusvastasus ja tühistada see osas, millega kaebaja paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda perioodiks 26.10.2012-2026 ja osas, milles taotleti teha selles osas vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks ning loobumine 26.10.2012. a ITK tervikuna õigusvastaseks tunnistamise nõudest ja selle õigusvastasuse tuvastamise nõudest osas, milles pannakse kaebajale riskide maandamiseks tema tahte vastaselt kohustus töötada psühholoogiga, tuleb vastu võtta ning selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada.

11. R. Kalda apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul seega sisuliselt hinnata üksnes halduskohtu vaidlustatava otsuse seda osa, millega jäeti rahuldamata kaebaja kaebus tunnistada vaidlusalune ITK õigusvastaseks kaebaja turvalisusriske ja tema isikuomadustest ning käitumisest tulenevaid riske kirjeldavas osas, samuti seda osa, millega jäeti rahuldamata kaebuse nõue kohustada vastustajat kõrvaldama vaidlusalusest ITK-st kaebajat halvustavad, solvavad ja tema au ning head nime teotavad ebaõiged väited ning väärhinnangud, mis on välja toodud tema isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide all

(töössesuhtumine, suhtlusringkonna kriminaalne taust, riskiv, hoolimatu ning teisi ära kasutav elustiil, vägivaldne käitumine ja kuritegelikud hoiakud).

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on selles osas põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning otsuse sisu ja toimiku materjalide põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et halduskohus kohaldas kaebust nimetatud osas rahuldamata jättes ebaõigesti materiaalõigusnormi või rikkus oluliselt menetlusnorme nii, et see tõi kaasa oma lõppjärelduselt ebaõige lahendi tegemise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliseks aluseks iseenesest ka kaebaja 17.05.2013. a taotluses märgitud tõendite vastustajalt välja nõudmata jätmine ning varasemate haldusasjade toimikute asja juurde võtmata jätmine, sest see ei ole kaasa toonud oma lõppjäreldustelt ebaõige lahendi tegemist. Pealegi rahuldas ringkonnakohus kaebaja poolt apellatsioonkaebuses korratud samasisulise taotluse osaliselt ja võttis asja materjalide juurde kaks vaidlusalusele ITK-le eelnevat ITK-d (14.04.2010 ja 12.06.2012 ITK-d). Ülejäänud osas ei pidanud ka ringkonnakohus vajalikuks rahuldada kaebaja taotlust täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja teiste haldusasjade toimikute käesoleva asja materjalide juurde võtmiseks.

12. R. Kalda vaidlustas 26.10.2012. a täitmiskava ka osas, mis puudutab kaebaja turvalisusriskide ja tema isikuomadustest ning käitumisest tulenevate riskide väljatoomist ITK-s, olles seisukohal, et selles täitmiskava osas on tema kohta esitatud tõele mittevastavaid andmeid (kõrgohtlikkus kaasvangidele, ametnikele ja avalikkusele, põgenemisoht) ning teda halvustavaid, solvavaid ja tema au ning head nime teotavaid ebaõigeid väiteid ning väärhinnanguid (töössesuhtumine, suhtlusringkonna kriminaalne taust, riskiv, hoolimatu ning teisi ära kasutav elustiil, vägivaldne käitumine ja kuritegelikud hoiakud).

Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 (täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend) § 1 lg 1 kohaselt on täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. ITK juhendi § 1 lg 3 p 6 kohaselt peab ITK sisaldama teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. ITK juhendi § 3 lg-st 1 tulenevalt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ning ohtlikkust. Seega on ITK-s märgitud teave kinnipeetavaga seotud riskide kohta saadud riskihindamise tulemusel ja tegemist on hinnanguga, mitte faktiväidetega.

Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud teave temaga seonduvate riskide kohta tuleneb konkreetsel juhul riskihindamise analüüsist, mis on kinnitatud 23.10.2012 ja on seega olnud 26.10.2012. a ITK koostamise aluseks. Kuna riskihindamise analüüsis tuleb välja tuua ka kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole käesoleval juhul tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide põhjal koostatud analüüsi tulemusel tehtud hinnanguga, millest lähtutakse ITK tegevuste ja abinõude kavandamisel. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebajaga seonduvaid riske käsitlev osa ITK-st ei alanda kinnipeetava au ja väärikust ega riku R.

Kalda subjektiivseid õigusi. Vaidlusaluse ITK-ga seonduv riskihindamine on läbi viidud vastavate spetsialistide poolt, kes analüüsisid kaebajaga seotud riskide hindamisel nii tema poolt toime pandud varasemaid kuritegusid, sh tema käitumist ja motiive ning kuriteo toimumise konteksti ja keskkonda ning ka kaebaja käitumist, mõtlemist, väärtushinnanguid, hoiakuid, suhteid ja elustiili. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab 23.10.2012. a riskihindamise analüüs ka sisuliselt kaebaja kohta 26.10.2012. a ITK-s välja toodud turvalisusja isikuomadustest ning käitumisest tulenevate riskide esinemist.

Mis puudutab veel ITK selliste osade vaidlustamise võimalusi, siis on juba Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010. a otsuse nr 3-3-1-95-09 p-s 19 märgitud, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ja sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktiga ja üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid.

Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna selline täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Samas lahendis viidatakse ka sellele, et täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik, kuna kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik, so aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel.

R. Kalda poolt välja toodud põhjendatud huvi täitmiskava turvalisusriske puudutava osa õigusvastasuse tuvastamiseks ei vasta aga eeltoodud tingimustele. Samuti puudub ainuüksi täitmiskavas märgitul tõenduslik tähendus ning üksnes täitmiskavas tuvastatule tuginedes ei saa vangla põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid. Riigikohus on viidatud lahendis pidanud võimalikuks ITK vaidlustamist sellises osas üksnes siis, kui kaebaja on koos ITK-ga vaidlustanud ka mõne täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajaliku vangla poolt tehtud ja kinnipeetava õigusi piirava otsustuse, mis põhineb ITK-s väljatoodud riskidega seonduvatel andmetel. Käesoleval juhul ei ole ühtegi sellist eraldiseisvat haldusakti vaidlustatud ega ka sellise haldusakti olemasolule viidatud, samuti ei ole viidatud sellele, et mõni vaidlusaluse täitmiskava osa võiks ise oma sisult vastata haldusakti tunnustele ega 26.10.2012. a ITK-d ka sellise põhjendusega vaidlustatud.

13. Mis puudutab kaebaja viiteid Tartu Vanglas 09.09.2008 kinnitatud ITK-le, siis need on ringkonnakohtu arvates asjakohatud, sest nende pinnalt ei saa kaebajaga seonduvate riskide osas anda hinnangut käesoleva aja seisuga. Lisaks sellele on vastustaja viidanud põhjendatult asjaolule, et pärast Tartu Vanglas 09.09.2008 kinnitatud ITK-d on Tartu Vanglas kaebaja osas kinnitatud ITK ka 22.12.2008 ja selles ITK-s on juba märgitud, et kaebaja on kõrgohtlik ja uute kuritegude riskidena on välja toodud riskiv/hoolimatu eluviis, agressiivne käitumine, teo ja tagajärje seoste mittemõistmine ning riskide maandamiseks on muuhulgas peetud vajalikuks korrigeerida kaebaja väärtushinnanguid. 22.12.2008 kinnitatud ITK osas on

R. Kalda läbinud ka kohtuvaidluse ning halduskohus on asjas nr 3-09-661 tehtud otsusega jätnud R. Kalda kaebuse rahuldamata. Seega on kaebajaga seonduvad turvalisusriskid välja toodud juba varasemalt, kui seda on vaidlusaluses ITK-s teinud Viru Vangla. Mis puudutab veel ITK-s välja toodud turvalisusriskide ja kinnipeetava isikuomadustest ning käitumisest tulenevate riskide vaidlustamist kohtus, siis haldusasjas nr 3-10-2679 vaidlustas R. Kalda Viru Vangla 14.04.2010 kinnitatud ITK-d samuti selles toodud turvariskide ja nendega seotud hinnangute osas, kuid kohtud, sh Riigikohus oma 03.10.2012. a tehtud lahendiga nr 3-3-1-31-12, jätsid R. Kalda kaebuse nimetatud osas rahuldamata.

14. Kaebuse esitaja väide, et teda ei ole ära kuulatud, ei vasta samuti tõele, sest asja materjalidest nähtuvalt teavitati teda 22.10.2012 uue ITK koostamisest, kuid R. Kalda keeldus täitmiskavaga seonduvast vestlusest ning igasugusest koostööst vanglaga. Nimelt esitas kaebaja 23.10.2012 vanglale pöördumise, milles teatas, et keeldub riskihindamisest ja igasugustest vestlustest ja muudest programmidest ning täitma ta neid ei hakka (kd I, lk 25-26). Uue täitmiskava koostamisel palus kaebaja arvestada tema poolt juba varasemalt esitatud seisukohtade ja ettepanekutega. Kuna kaebaja ise keeldus koostööst vanglaga, siis tuli vanglal lähtuda riskihindamise analüüsi ja ITK koostamisel kinnipeetava varasemate kuritegudega seonduvatest andmetest, isikliku toimiku andmetest ja karistusregistrisse kantud infost.

15. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas leides, et kaebuse osalise rahuldamise korral oleks kohus pidanud vastustajalt tema kasuks välja mõistma koopiate eest tasutud 6,3 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt oli 6,3 eurot kaebaja ainus menetluskulu halduskohus, sest riigilõivu tasumisest oli ta esimese astme kohtus vabastatud (kd I, lk 70 ja 8). HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades kaebaja menetluskulu suurust ja halduskohtule esitatud kaebuses toodud nõuete arvu ning seda, et halduskohus jättis vaidlustatud otsusega enamuse kaebuse taotlustest rahuldamata, ei olnud põhjendatud kaebaja kasuks kogu 6,3 eurose summa vastustajalt väljamõistmine ega ka selle kasvõi osaline väljamõistmine, sest väljamõistmisele kuuluda võiv summa olnuks kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades ilmselgelt ülimalt väike. Seega jätab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas muutmata seda enam, et apellatsioonimenetluses loobus kaebaja ise mitmetest algses kaebuses esitatud nõuetest. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

16. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka Viru Vangla vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks, milles vaidlustatakse halduskohtu otsuse seda osas, millega R. Kalda kaebus osaliselt rahuldati ja tunnistati õigusvastaseks vaidlusaluses ITK-s märgitud keskhariduse omandamise võimalus alles aastail 2017-2019, tühistati selles osas 26.10.2012. a ITK ning tehti vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks kaebaja poolt üldkeskhariduse omandamise osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea neid HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses korrata.

Vastuseks Viru Vangla vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et halduskohus ei ole R. Kalda kaebuse osalisel rahuldamisel kohaldanud materiaalõigusnorme vääralt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane vastustaja väide, mille kohaselt ei sätesta ITK Juhend ITK muutmise korral kohustust kajastada muudetud ITK-s muudatuste või täienduste põhjendusi ning vastavalt vangla töökorraldusele märgitakse need põhjendused üksnes Vangise registri täitmismärgetes või päevikukannetes ja kaebaja varasema ITK muutmise kohta ongi Vangise täitmismärgetesse tehtud 08.10.2012 kanne kus on põhjendatud, et uue riskihindamise läbiviimise ja ITK koostamise tingis Riigikohtu lahend nr 3-3-1-31-12.

Riigikohus on viidatud 03.10.2012. a lahendis pidanud lubatavaks ITK vaidlustamise osas, mis puudutab kinnipeetavale hariduse omandamise võimaluse andmist või mitteandmist, kuna ka kinnipeetaval on õigus haridusele ning VangS § 34 kohustab vanglat aitama kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Samas lahendis märkis Riigikohus, et sellise otsustuse puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega. HMS § 4 lg-st 2 tuleneb, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

HMS §-d 56 lg 3, 107 lg 2 ja 108 viitavad nii haldusakti andmisel kui ka toimingu tegemisel vajadusele neid põhjendada ja seda eriti juhul, kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti või tehtava toiminguga. Vaidlusalusest ITK-st ega ka selle peale esitatud vaide tagastamise otsusest (kd I, lk 35-36) ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist ega vastavaid põhjendusi selle kohta, miks peeti 26.10.2012. a ITK-s võimalikuks lubada R. Kaldat üldkeskharidust omandama alles aastail 2017-2019, kuigi R. Kalda on 2010. a Viru Vanglas

10. klassi juba lõpetanud (kd I, lk 41). Vastavate kaalutlustega seotud otseseid põhjendusi ei too vastustaja välja ka halduskohtule esitatud vastuses kaebusele (kd I, lk 81-83). Üldkeskhariduse omandamise võimaldamist kaebajale alles aastail 2017-2019 on vangla mingilgi määral sisuliselt põhjendanud alles vastuapellatsioonkaebuse p-des 3.5 ja 3.6, kuid Riigikohtu 03.10.2012. a lahendi põhjenduste valguses ei veena ka need vastustaja põhjendused ringkonnakohut vaidlusaluses ITK-s kaebaja hariduse omandamist käsitleva osa kohta tehtud otsustuse õiguspärasuses ja eriti veel olukorras, kus Viru Vangla on tegelikult võimaldanud R. Kaldale õpingute jätkamist juba 2014. aastal (vt ringkonnakohtu 07.05.2014. a istungi protokoll) olenemata vaidlusaluses ITK-s toodud otsustusest.

17. Kuna R. Kalda apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv ja koopiate tegemise kulu) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Agu Timmi Madis Ernits Maili Lokk