3-10-3310/70 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-10-3310 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p 2, 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 p 1 ja 01.03.2010. a kirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks 09.11.2009. a taotluse uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Romeo Kalda määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. Viru Vangla direktor andis vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 alusel 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“, mille punktid 1.6, 1.7, 1.8 tagasid kinnipeetavatele vangla poolt väikese froteest käterätiku, väikese vahvelriidest käterätiku ja suure saunalina. Käskkirja p 2 kohaselt ei lubatud kinnipeetavatele kambrisse vangla poolt punktis 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid. 2. Viru Vangla direktor muutis 29.10.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/286 Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja, tunnistades kehtetuks Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 1.6, mille kohaselt tagas Viru Vangla kinnipeetavatele väikese froteest käterätiku. 09.11.2009 võttis vangla viimati nimetatud käskkirja alusel määruskaebuse esitajalt ära väikese froteest rätiku. 3. Määruskaebuse esitaja esitas 09.11.2009 Viru Vanglale taotluse isikliku väikese froteest käterätiku kambrisse andmiseks. Viru Vangla jättis 09.12.2009. a otsusega nr 6-20.3/41380-1 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitaja esitas 14.12.2009 vaide, milles taotles Viru Vangla 09.12.2009. a otsuse nr 6-20.3/41380-1 kehtetuks tunnistamist. 10.12.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/337 tunnistas Viru Vangla direktor käskkirja nr 1.1-1/286 edasiulatuvalt kehtetuks selles kirjalike põhjenduste puudumise tõttu. 5. 10.12.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/338 muutis Viru Vangla direktor Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“, tunnistades kehtetuks käskkirja p 1.6 ja kohustades edaspidiselt mitte väljastama kinnipeetavate kambritesse väikeseid froteest käterätikuid. 6. Viru Vangla rahuldas 15.02.2010. a vaideotsusega nr 6-25/819 määruskaebuse esitaja 14.12.2009. a vaide ning tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 7. Viru Vangla jättis 01.03.2010. a otsusega määruskaebuse esitaja 09.11.2009. a taotluse uuesti rahuldamata. 8. Määruskaebuse esitaja esitas 03.03.2010 uue vaide, milles taotles 01.03.2010. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist isikliku käterätiku väljastamiseks või käterätiku väljastamiseks vangla poolt. Viru Vangla jättis 05.11.2010. a vaideotsusega nr 6-12/139-1 määruskaebuse esitaja teise vaide rahuldamata. 9. Määruskaebuse esitaja esitas 20.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 01.03.2010. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse (anda laost kambrisse isiklik väike froteest rätik) tegemiseks või alternatiivselt Viru Vanglale ettekirjutuse (tagada väike froteest rätik vangla poolt) tegemiseks. 10. Tartu Halduskohus jättis 31.05.2011. a otsusega kaebuse rahuldamata. 11. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.03.2012. a otsusega määruskaebuse esitaja apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 31.05.2011. a otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on rikkunud selgitamiskohustust ning halduskohtul tuleb selgitada määruskaebuse esitajale vajadust esitada nõue Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks ja kontrollida sellise nõude lubatavuse eeldusi. 12. Määruskaebuse esitaja esitas 29.05.2012 halduskohtule kaebuse täienduse ning taotles Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p 2 tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist, alternatiivselt Viru Vangla 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 p 1 tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist ning alternatiivselt Viru Vangla 01.03.2010. a keelduva toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. 13. Tartu Halduskohus tagastas 11.06.2012. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 või alternatiivselt 10.12.2009. a käskkirja

nr 1.1-1/338 tühistamise nõudes ning Viru Vangla 01.03.2010. a kirja nr 6-20.3/41380-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata Viru Vangla 01.03.2010. a kirja nr 6-20.3/41380-2 tühistamise ning Viru Vanglale alternatiivsete kohustavate ettekirjutuste tegemise nõudes. 2 2

14. 28.06.2012 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määruse ja võtta kaebus menetlusse. 15. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22.04.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määruse. Ringkonnakohus luges kohustusliku kohtueelse menetluse Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 ja alternatiivselt 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 tühistamise nõudes läbituks ning saatis haldusasja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. 16. 16.07.2013 esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule avalduse (tl 144−146), milles täpsustas kaebuse eset ja nõudeid, taotledes: 1) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 10.03.2009. a käskkiri nr 1.1-1/44 p 2, millega ei lubata isiklikku väikest froteest rätikut; 2) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 10.12.2009. a käskkiri nr 1.1-1/338 p 1, millega keelduti edaspidiselt väljastamast vangla poolt väikest froteest käterätikut; 3) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2 väljendatud keelduv toiming, millega jäeti 09.11.2009. a taotlus isikliku väikese froteest käterätiku laost kambrisse lubamiseks rahuldamata; 4) teha Viru Vanglale ettekirjutus määruskaebuse esitaja 09.11.2009. a taotluse nr V.V-226 (registreeritud nr 6-20.3/41380) uueks lahendamiseks. Määruskaebuse esitaja väitel on tuvastamiskaebuse rahuldamine vajalik, kuna see soodustab määruskaebuse esitaja õiguste kaitsmist edaspidi seoses 09.11.2009. a taotluse uue lahendamisega vangla poolt. 05.09.2013 avalduses märgib määruskaebuse esitaja, et asja uuel läbivaatamisel saab vangla lubada isikliku käterätiku või tagada vangla poolt väikese froteest käterätiku juhul, kui vangla peab isikliku froteerätiku väljastamist võimatuks. 17. Tartu Halduskohus lõpetas 14.10.2013. a määrusega menetluse Viru Vangla 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p 2 ning Viru Vangla 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 p 1 õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas, kaebust menetlusse võtmata, ning tagastas kaebuse Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2 väljendatud keelduva toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõuetes. - Kuna Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitati Viru Vangla kodukord ja muuhulgas tunnistati edasiulatuvalt kehtetuks käesolevas haldusasjas vaidlustatud Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkiri nr 1.1-1/44 ja 10.12.2009. a käskkiri nr 1.1-1/338, siis esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks, kuna kaebuses vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik ka Viru Vangla 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 ning Viru Vangla 10.12.2009. a käskkirja nr 1.11/338 punkti 1 õigusvastasuse tuvastamine. Määruskaebuse esitaja on põhjendanud oma huvi tuvastamisnõude esitamise vastu sellega, et tuvastamisja kohustamisnõude rahuldamise korral on määruskaebuse esitajal võimalik vaidlustada vangla uus keelduv otsus koos kehtiva kodukorra vastava punktiga. Halduskohus märgib, et Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirjast nr 1.11/44 ja 10.12.2009. a käskkirjast nr 1.1-1/338 tuleneva keelu (väikese froteerätiku kambrisse lubamiseks) kõrvaldamise korral on kohtul võimalik teha vanglale ettekirjutus varem lahendatud taotluse taas läbivaatamiseks või rahuldamiseks, kuna sellisel juhul on kohus keelu tühistamisega loonud õigusliku võimaluse taotluse rahuldamiseks. Kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei anna määruskaebuse esitajale suhetes vanglaga mingit eelist olukorras, kus vangla poolt taotluse rahuldamise võimatus vangla uue kodukorra kehtivuse tõttu säilib. Uue kodukorra kinnitamisega on Viru Vangla loonud väikese froteerätiku kambrisse väljastamisest 3 3

keeldumiseks uue aluse, mis jääks ka pärast kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamist kehtima. - Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2 väljendatud keelduva toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõuete osas tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna määruskaebuse esitajal ei ole kaebusega võimalik saavutada eesmärki, s.o rätiku väljastamist ega kohtu hinnangut uue kodukorra õiguspärasusele. Määruskaebuse esitaja on soovinud vastustaja kohustamist määruskaebuse esitaja 09.11.2009 esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks ning vastustaja 01.03.2010 keelduva toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja lõppeesmärk, et talle väljastataks isiklik käterätik või vangla poolt täiendav rätik. Kehtiva Viru Vangla kodukorra p 3.7 kohaselt väljastatakse kinnipeetavatele muuhulgas 1 käterätik ja 1 saunalina ning p 7.1.49 järgi on kinnipeetavatele keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Määruskaebuse esitaja lõpliku eesmärgi saavutamiseks on antud juhul vajalik tühistada vastavaid keeldusid reguleerivad sätted kehtivas Viru Vangla kodukorras. Seetõttu ei ole kohtul võimalik määruskaebuse esitaja kohustamisnõuet rahuldada, olenemata Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2 väljendatud keelduva toimingu õigusvastasusest või õiguspärasusest. Määruskaebuse esitajal on võimalik saavutada oma eesmärki vaid uue taotluse esitamisega vangla poolt või isiklike asjade laost täiendava rätiku väljastamiseks, mille vangla lahendab uue kodukorra alusel. Kuna määruskaebuse esitaja õiguste efektiivseks kaitsmiseks tuleb tal vaidlustada kehtivat Viru Vangla kodukorda, siis ei ole varasema regulatsiooni alusel sooritatud keelduva toimingu õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks. Samuti puudub võimalus suunata määruskaebuse esitajat kaebuse muutmisele vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 18. 25.10.2013 saabus kohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 169−173) Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu nimetatud määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saata asi tagasi halduskohtule asja edasiseks lahendamiseks, ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses tõhusa ja efektiivse õiguskaitse puudumisega käesoleva kaebuse menetlemisel. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlustatud käskkirjade vaidlustamine ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik ning et kaebus ei võimalda saavutada eesmärki. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole talle tagatud õigust tõhusale menetlusele enda kaitseks ning palub ringkonnakohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses tõhusa õiguskaitse puudumisega olukorras, kus kinnipeetavaid koheldakse ebavõrdselt kohtumenetluse ajal. Nimelt kui haldusorgan tunnistab edasiulatuvalt vaidlustatud käskkirja kehtetuks ning annab samasisulise uue käskkirja ja kinnipeetav ei saa seda vaidlustada sama kohtumenetluse raames, vaid peab selle vaidlustamist alustama otsast peale vaidemenetlusega. Vabaduses viibiv isik saab aga kaebuse nõuet oma kohtuasja raames muuta ega pea vaidemenetlusega vaidlust uuesti alustama. Samuti puuduksid määruskaebuse esitaja poolt esitataval sellisel vaidel eduväljavaated, kuna tegemist oleks tähtaja ületanud vaidega. Lisaks peab kinnipeetav kaebuse tagastamise korral kandma oma menetluskulud ise, samal ajal kui vabaduses viibiv isik saaks algse kaebuse edu korral menetluskulud hüvitatud. Määruskaebuse esitaja pöördus kohtusse juba 2010 ja väidab, et antud vaidluses ei saaks ta üldse kohtulikku kaitset, kuna ka menetluse uuesti alustamisel pole välistatud, et vangla menetluse ajal uue käskkirja annab ja senise tühistab. Keeld vaidlustada antud kohtuasja raames uut keeldu uues kodukorras on määruskaebuse esitaja hinnangul vastuolus PS §-dega 11, 12, 13, 14, 15 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-s 1 ja art-s 13 sätestatuga. 4 4

Määruskaebuse esitaja leiab, et vanglal on võimalik asja uuel otsustamisel taotlus ise rahuldada ning vastav kodukorra punkt kehtetuks tunnistada. Seega on ebaõige halduskohtu järeldus, et kohus ei saa teha vanglale ettekirjutust taotluse uueks lahendamiseks ning et uue kodukorra ps 7.1.49 sätestatud keeld välistab varem esitatud taotluse uuel läbivaatamisel selle rahuldamise. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et antud asjas ei ole kohaldatav HKMS § 152 lg 3, kuna uued asjaolud ei ilmnenud enne kaebuse menetlusse võtmist 2010. aastal. 19. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 189−189p) määruskaebus rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 21. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle ei ole tagatud õigust tõhusale menetlusele enda kaitseks ning palub ringkonnakohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses tõhusa õiguskaitse puudumisega olukorras, kus kinnipeetavaid koheldakse ebavõrdselt kohtumenetluse ajal. Nimelt kui haldusorgan tunnistab edasiulatuvalt vaidlustatud käskkirja kehtetuks ning annab samasisulise uue käskkirja ja kinnipeetav ei saa seda vaidlustada sama kohtumenetluse raames, vaid peab selle vaidlustamist alustama otsast peale vaidemenetlusega. Vabaduses viibiv isik saab aga kaebuse nõuet oma kohtuasja raames muuta ega pea vaidemenetlusega vaidlust uuesti alustama. Samuti puuduksid määruskaebuse esitaja poolt esitataval sellisel vaidel eduväljavaated, kuna tegemist oleks tähtaja ületanud vaidega. Lisaks peab kinnipeetav kaebuse tagastamise korral kandma oma menetluskulud ise, samal ajal kui vabaduses viibiv isik saaks algse kaebuse edu korral menetluskulud hüvitatud. Määruskaebuse esitaja pöördus kohtusse juba 2010 ja väidab, et antud vaidluses ei saaks ta üldse kohtulikku kaitset, kuna ka menetluse uuesti alustamisel pole välistatud, et vangla menetluse ajal uue käskkirja annab ja senise tühistab. Keeld vaidlustada antud kohtuasja raames uut keeldu uues kodukorras on määruskaebuse esitaja hinnangul vastuolus PS §-dega 11, 12, 13, 14, 15 ja EIÕK art 6 lg-s 1 ja art-s 13 sätestatuga. 22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega ning jätab taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus rahuldamata. Esiteks puudub asjassepuutuv norm, mille suhtes saaks algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet. Teiseks ei ole kaebaja protsessuaalseid õigusi ülemäära piiratud. Erinevus võrreldes vabaduses viibiva isikuga on käesoleval juhul põhjendatud, kuna seadusandja on teadlikult sätestanud kinnipeetavatele kohustusliku kohtueelse menetluse. 13.12.2006 vastu võetud vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse seletuskirjas on põhjendatud kinnipeetavate kohustuslikku kohtueelset menetlust järgmiselt: „Muudatuse eesmärgiks on kehtestada kinnipeetavate ja vahistatute kaebustele kohustuslik kohtueelne vaidemenetluse kord kuna: 1. kaebajale edukate halduskohtumenetluste arv on väga väike, mis viitab sellele, et kohtusse jõuab suurel hulgal selliseid vaidlusi, mille edutuks lahendamiseks kulutatakse kallist kohtunikuressurssi; 2. justiitsministeerium vaiete lahendajana on olnud tõhus filter, kuna vähesed vaidlused lähevad edasi kohtusse; 5 5

3. halduskohtutel on lihtsam lahendada eelneva vaidemenetluse läbinud vaidlust ja põhjendamatud vaidlused tagasi lükata, kuna asjaolud on eelnevast vaidemenetluse toimikust näha; 4. justiitsministeeriumil on parem ülevaade vanglate probleemidest ning korduvate ja süsteemsete probleemide lahendamiseks on võimalus ja motivatsioon lahendada kaebuste tekkepõhjused (nt juhtimisvigadele reageerimine, eelarvete koostamised, regulatsiooni muudatused, ametnike koolitused jne); 5. tulemuseks oleks vähem halduskohtuvaidlusi ning kiiremad, odavamad ja paindlikud lahendused vangide olmeprobleemidele. Kehtiv kord võimaldab kinnipeetaval või vahistatul esitada kas vaie haldusorganile või kaebus otse halduskohtule. Muudatuse kohaselt peavad kinnipeetavate või vahistatute kaebused läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Selline kohustusliku kohtueelse menetluskorra sisseviimine lihtsustab kinnipeetavate ja vahistatute jaoks juurdepääsu õiguskaitsele. Kohtueelne vaidemenetlus on oma olemuselt vähem formaalne, vähemate menetluslike nüanssidega ja lihtsam, samuti odavam ja kiirem kui kohtumenetlus. VS § 1¹ lõike 5 kehtiv sõnastus näeb ette, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. […] Kuna haldusvaidlusi lahendavad kohtud on tihti üle koormatud, siis praktikas lahendatakse haldusasja keskmiselt 80 kuni koguni 148 päeva. Lisaks võib edasikaebe korral tavalise haldusasja menetlemine ringkonnakohtus ja Riigikohtus kesta täiendavaid kuid. Seega võib väita, et vaidemenetlus on oluliselt kiirem kui kohtumenetlus ning kinnipeetaval või vahistatul on võimalik saada vajalikku õiguskaitset kiiremini. […] Kuna vanglad on Justiitsministeeriumi hallatavad asutused, siis on Justiitsministeeriumil parem ülevaade vanglate probleemidest. Korduvate ja süsteemsete probleemide lahendamiseks on võimalus ja motivatsioon lahendada kaebuste tekkepõhjuseid. Seeläbi tagatakse haldusakti efektiivsem kontrollimine juba enne kohtumenetlust. Ka on halduskohtutel lihtsam lahendada eelneva vaidemenetluse läbinud vaidlusi või eelnevalt lahendatud kahju hüvitamise taotlusi, kuna see hõlbustab kohtul asjast ülevaate saamist ning võimaldab paremini ja laiemalt kontrollida haldusotsustuse põhjendatust“ (Vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse 964 SE seletuskiri seisuga 11.09.2006). Ringkonnakohus nõustub tsiteeritud põhjendustega, viidates täiendavalt sellele, et kaebuste suure arvu tõttu on menetluste keskmine kestus veelgi kasvanud. Ringkonnakohus lisab, et võimalik menetluskulude kandmine kuulub üldise eluriski hulka. Käesoleva menetluse kulud ei ole kuigi suured (20 eurot) ning määruskaebuse esitajale on 19.11.2013. a määruse p-ga 2 hüvitatud menetluskulud 50% ulatuses (tl 192). Seetõttu ei saa lugeda menetluskulude kandmise kohustust käesoleval juhul ebaproportsionaalseks. 23. Ringkonnakohus on 26.02.2014. a otsuses haldusasjas nr 3-09-2938 selgitanud, miks Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine sarnasel juhul määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik ei olnud. Ringkonnakohus osutab sellele, et ka käesoleval juhul on Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.11/44 p 2 õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks tunnistada õigusvastaseks vangla keeld, mis ei lubanud kinnipeetavale kambrisse teatud eset, käesoleval juhul väikest käterätti. Vaid keelu kõrvaldamise korral on kohtul võimalik teha vanglale ettekirjutus varem lahendatud taotluse taas läbivaatamiseks või rahuldamiseks, kuna sellisel juhul on kohus keelu tühistamisega loonud õigusliku võimaluse taotluse rahuldamiseks. Kuid kuna õiguslik olukord on Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud uue Viru Vangla kodukorraga muutunud ja uut keeldu ei ole menetlusliku takistuse tõttu võimalik käesolevas kohtumenetluses tühistada, siis ei saa käesolevas menetluses enam määruskaebuse esitaja poolt taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, et kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale suhetes vanglaga mingit 6 6

eelist olukorras, kus vangla poolt taotluse rahuldamise võimatus vangla uue kodukorra kehtivuse tõttu säilib. Ka Riigikohus on leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal või kaebuse esitamise ajal. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 44). Riigikohus on nimetatud järeldusele jõudnud ka olukorras, kus kohtumenetluse kestel muutus vangla kodukord, mis kohustamiskaebuse rahuldamist ei võimaldanud (RKHKo 07.04.2010, 331510, p 14), samuti haldusasja nr 3-09-2938 menetlemise käigus tehtud otsuses (RKHKo 26.03.2012, 3-3-1-77-11, p 9). Ainult Riigikohus ise saab seda seisukohta muuta. 24. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse kõigi määruskaebuse esitaja nõuete osas. Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits 7 7