4-14-4693/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2014, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-14-4693 Kohtunik Anu Ammer Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuasi TEET PEEGI väärteoasi süüdistuses liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 207 järgi Menetlusalune isik TEET PEEK, isikukood 37011115212, elukoht xxxx; varem väärteokorras karistatud. Otsuse õiguslik alus VTMS § 83 p 2; § 107 lg 1 p 1; § 111 ja § 113, Resolutsioon TEET PEEK süüdi tunnistada liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. Karistuse kandmise algust arvestada alates Teet Peegi kinnipidamisest VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel, s.o alates 05.06.2014 kell 23.00. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada Teet Peegi suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Teet Peeki 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 27.06.2014.

VÄÄRTEO ASJAOLUD

06.06.2014 koostas Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Reimo Nõmme väärteoprotokolli nr AB 1360305 selle kohta, et Teet Peek 05.06.2014 kell 23.00 xxxx mnt 10.km-l, liikudes xxxx suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,31 mg, mõõdetuna mõõteseadmega Alcotest 7110 MKIII nr ARBK-0025, taatlemistunnistus nr TTRC-13/00153, juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Oma tegevusega rikkus Teet Peek liiklusseaduse § 69 lg 5 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule.

06.06.2014 kohtuistungil selgitas kohus menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei esitatud.

Menetlusalune isik Teet Peek kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi, kinnitades enda poolt menetlusaluse isiku ülekuulamiseprotokollis omakäeliselt antud ütlusi. Teet Peek seletas, põeb kroonilist haigust, millest tingituna vaevleb pidevas unepuuduses ja sellest tulenes ka silmade punetus. Tema tervislik seisund ei ole aga takistanud temal alkoholi tarvitamast. Rikkumiste kohta andis selgitusi, et umbes 2 tundi enne sõitma hakkamist jõi xxxx pudeli õlut ja oli kindel, et rooli istumise ajaks oli alkohol lahtunud, arvas, et on kaine. Kinnitas, et joobes juhtimise eest on teda eelmisel aastal kahel korral karistatud ja kahetses juhtunut. Tehnoülevaatuse õigeaegse läbimata jätmise kohta selgitas, et hooletusest oli jätnud selle tähelepanuta. Esialgu tuvastati joove indikaatorvahendiga, kuid hiljem viidi politseisse, kus joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga.

Kohus uuris ka väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - Indikaatorvahendi Alcoquant 6020 A111149 kasutamise protokoll, mille kohaselt Teet Peegil tuvastati alkoholijoove positiivse mõõtetulemusega 0,48 mg/l /tl 11/; - Tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MKIII nr ARBK-0025, taatlemistunnistus nr TTRC-13/00153 kasutamise protokoll, mille kohaselt Teet Peegil tuvastati alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusega 0,31 mg/l /tl 9, 10/; - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 13/; - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll /tl 6/; - VTMS § 44 alusel isiku kinnipidamise protokoll 05.06.2014 /tl 12/; - Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt Teet Peeki on väärteokorras aasta jooksul liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistatud /tl 15/.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Teet Peegi karistamist arestiga, kuna isik on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise, s.o joobes juhtimise eest karistatud, sealhulgas nii rahalise karistuse kui juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid määratud karistused ei ole temale mõju avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.

Teet Peek tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi täielikult ning väärteo asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus.

Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku Teet Peegi selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et tema on süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega rikkunud LS § 69 lg 5 ja § 73 lg 2 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi. Teet Peegi süü on peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, tõendamist leidnud ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.

LS § 69 lg 5 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, ei tohi mootorsõiduki juhi veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. LS § 224 lg 3 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

LS § 73 lg 2 nõuete kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. LS § 207 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.. Menetlusaluse isiku Teet Peegi käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Teet Peegi poolt toimepandud eri süüteokoosseiule vastavad teod on toime pandud ühe teona ning seetõttu mõistab kohus temale karistuse raskema sätte, s.o LS § 224 lg 2 järgi.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Kohtu hinnangul on Teet Peegil välja kujunenud püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest annavad tunnistust tema kehtivad väärteokaristused samalaadsete rikkumiste eest. Need karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ja annavad üheselt tunnistust isiku hoolimatust ning üleolevast suhtumisest temale määratud karistustesse ja õiguskorda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu, s.o juhi poolt joobeseisundis sõiduki juhtimine on raske liiklusalane rikkumine, mis kuulub riigi poolt karmilt karistatavate süütegude hulka. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Teet Peek viimase aasta jooksul korduvalt karistatud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 207 järgi – seega ei ole tema rikkumised juhuslikku laadi. Joobes mootorsõiduki juhtimisena kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus teo suurt ühiskonnaohtlikkust ning seda, et seda laadi õigusrikkumiste eest on põhjendatud määrata ranged karistused. Teet Peegi poolt toimepandud rikkumised on seadnud ohtu nii tema enese kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja ohutuse.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut eeltoodu alusel on põhjendatud Teet Peeki karistada raskeima nimetatud paragrahvi sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega, s.o arestiga, kuid võttes arvesse menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust ja tema tervislikku seisundit, siis tuleb karistus mõista alla selle keskmise määra, s.o arest 10 päeva. Vabadust sel määral piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks Teet Peegi poolt toimepanud süüteoga ja piisavaks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest.

Kuna tegemist on korduva süüteoga, peab kohus, kasutades oma kaalutlusõigust, põhjendatuks kohaldada Teet Peegi suhtes LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist selle miinimummäärale lähedases määras, s.o neljaks kuuks, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik