3-14-213/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-213 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 27.06.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 60 000 eurot seonduvalt sooja vee puudumisega kambris (juuni 2008 kuni märts 2013) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.M.: Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon Jätta A.M. kaebus haldusasjas 3-14-213 rahuldamata. Saata A.M. Tartu Vangla täiendav vastus kaebusele (02.05.2014). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.07.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

25.11.2013 on A.M. esitanud Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks, mille kohaselt on A.M. soovinud 100 000 euro suurust kahju hüvitamist, kuna tal ei olnud viie aasta jooksul (juuni 2008-märts 2013) kambris sooja vett. A. M. hinnangul on tegemist piinamisega ja inimväärikuse alandamisega. Tartu Vangla on otsustusega 06.02.2014 nr 1-13/229-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ jätnud rahuldamata A. M. kahju hüvitamise taotluse. Otsustuse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vanglas A.M.it piinavalt ega alandavalt koheldud, sooja vee puudumine ei ole kvalifitseeritav piinamisena ega väärikust alandavana.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

A.M. on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tartu Vangla vastu 60 000 eurot selle eest, et kaebajal ei olnud kambris kuuma vett. Kaebaja on arvestanud kuuma vee puudumise eest kahju 20 000 eurot ühe aasta kohta kolme viimase aasta eest kuni 2013.a märtsikuuni, kokku 60 000 eurot. Kaebaja on märkinud, et Tartu Vangla on eurovangla ning kambrites oleks pidanud olema kuum vesi kasutada, mida aga vangla ei võimaldanud. Kaebaja on märkinud, et vangla hoidis kinnipeetavate pealt kokku.

Kaebaja märgib, et duši all sai käia graafiku kohaselt, vabal ajal ei olnud võimalik end pesta ega hügieeni eest hoolt kanda, samuti ei olnud võimalik pesta nõusid ning kuuma vee puudumine tõi kaasa sanitaarnormide rikkumise. Kaebaja on märkinud, et sektsioonidest on ära võetud ka pesumasinad ning ka pesu ei olnud võimalik pesta; kaebaja on üle elanud hingepiinu, kuna pole palava ilmaga saanud duši all käia, keha sügeles, mis tekitas ebamugavustunnet, närvilisust, piinu ja kahju tervisele. Kaebaja taotles ka tunnistajate V.V., V.I. ja A.M. ülekuulamist selle kohta, et vanglas oli halb olukord seoses kuuma vee puudumisega.

Vastustaja vastuväited ja taotlused

Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla on märkinud, et kaebaja on Tartu Vanglas alates 2008. aastast ning pole kordagi varasemalt pöördunud vastustaja poole ning nõudnud enda õiguste kaitseks kambrisse kuuma vee võimaldamist. Seega on kaebaja jätnud kasutamata antud võimaluse vältida endale mittevaralise kahju tekkimist, millega minetas õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Vastustaja viitab riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida nimetatud seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil. Vastuse täienduses märgib vangla, et kaebajal oli võimalik käia duši all kolm korda nädalas ning kaebajal on olnud võimalus sektsioonis oleval pliidil keeta kuuma vett pesu pesemiseks või hügieenitarbeks. Vangla märgib, et vormiriietuse eest hoolitseb vangla ning kaebajale jääb pesta ainult enese aluspesu ja sokid. Pesumasinate kasutamine tõi kaasa kinnipeetavate vahel tülisid ning pesumasinat kasutati mitteökonoomselt.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

1.Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming ( ka tegevusetus) , millega kaebajale kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Riigivastutuse üldpõhimõtte kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis kui teised õiguskaitsevahendid on ammendunud. Kui üks kahju nõude elementidest puudub , ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele.

2.Kaebaja on väitnud, et temale on tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist arvates 2008. aastast, mil ta paigutati Tartu Vanglasse, kuid kohtus nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist viimase kolme aasta eest 20 000 eurot aasta eest, seega kokku 60 000 eurot.

3.Antud juhul ei ole saanud vangla kaebajale kahju tekitada seonduvalt sellega, et kambris puudus kuum vesi. Kuuma vee puudumine ei ole kaasa toonud kaebaja piinamist, kaebaja alavääristamist ega tervise kahjustamist. Asjaolu, et kuum vesi kaebaja kambrist puudus, ei ole selline rikkumine mis võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise. Asja materjalide põhjal on kaebaja saanud käia kolm korda nädalas duši all, samal ajal saab kaebaja ajada ka habet ning suvisel ajal, kui kaebaja väidete kohaselt oli väljas palav ja kuuma vee kasutamise võimalus kambris puudus, on vanglas võimalik teha kuuma vett sektsioonis oleval pliidil nii habeme ajamiseks kui nõude pesemiseks. Mis puudutab pesu pesemist, siis on vangla märkinud, et kaebajal jääb enda pesta ainult pesu ja sokid ning vormiriietust kaebaja ise pesema ei pea, selle eest hoolitseb vangla. Samas on vangla märkinud, et pesumasinate kasutamine on toonud kinnipeetavate vahel tülisid ning pesumasinaid kasutati ebaratsionaalselt, kuna terve töötsükli ajal oli pesumasinas korraga vaid mõni paar sokke ja aluspesu. Kohus märgib, et pesumasina puudumine vanglas ei riku kinnipeetava subjektiivseid õigusi ega tekita selliseid piinu, mida saaks korvata mittevaralise kahju hüvitamisega ning samuti ei riku kinnipeetavate õigusi ka asjaolu, et sektsioonides kuuma vee soojendamisel on tekkinud kinnipeetavate vahel järjekord.

4.Vangla ei vaidlusta asjaolu, et kuni 2013. aastani ei olnud Tartu Vangla S-hoone kambrites kuuma vett, mistõttu ei pidanud kohus ka vajalikuks kaebaja poolt nõutud tunnistajate ülekuulamist nimetatud olukorra tõendamiseks ning kohus sai asja menetleda kirjalikus vormis.

5.Olukorda, et kaebajal puudus kambris kuum vesi kuni 2013. aastani, ei saa pidada kinnipeetava väärikuse alandamiseks ega saa pidada kaebaja elutingimusi antisanitaarseteks. Kinnipeetav A. M. oli ligipääs puhtale veele ning tagatud oli duši all käimine ning kaebajal oli võimalus teha endale ise kuuma vett pesu ja toidunõude pesemiseks ning habemeajamiseks. Kuuma vee puudumist kambris ei saa kvalifitseerida kaebaja piinamisena ega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ega kaebaja väärikuse alandamisena. Samuti ei ole tõendatud, et kuuma vee puudumine kambris oleks tekitanud kahju kaebaja tervisele. Asjaolu, et kaebaja end suvel kuuma ilma tõttu ebamugavalt tundis ja tal tuli end aegajalt kausis pesta, ei too kaasa kahju tekitamist tervisele, ei muuda elutingimusi antisanitaarseteks ega alanda kaebaja väärikust. 6.Eeltoodu alusel märgib kohus, et vangla tegevusega ei ole kaebajale kahju tekitatud ning seega jääb rahuldamata ka kahjunõude taotlus. Samas märgib kohus, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglal kohustust tagada kinnipeetavatele kambris igal ajal kuum vesi, mistõttu ei olnud vangla tegevus õigusvastane ajal, mil puudus kaebajal pidev kuumavee kasutamise võimalus.

7. Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult kaebaja kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik