3-12-2405/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Silvia Truman ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2405 Haldusasi Clever Invest OÜ kaebus nõuetega tühistada Maksuja Tolliameti (MTA) 31.08.2012 otsus nr 6-1/872-3 ning kohustada MTA-d vaatama läbi kaebaja tähtaegselt maksuotsusele esitatud vaie; alternatiivselt tühistada MTA 31.08.2012 otsus nr 6-1/872-3 ning ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg ja kohustada maksuhaldurit vaiet sisuliselt läbi vaatama; MTA 31.08.2012 otsuse nr 6-1/872-3 toiminguks lugemisel ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg ja kohustada maksuhaldurit vaiet sisuliselt läbi vaatama; MTA 31.08.2012 otsuse nr 6-1/872-3 toiminguks lugemisel tuvastada selle õigusvastasus ning ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg ja kohustada maksuhaldurit vaiet sisuliselt läbi vaatama; tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks maksukorralduse seaduse §

54 lg 6 teine lause ning lugeda vaie tähtaegselt esitatuks Menetlusosalised Kaebaja – Clever Invest OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaido Loor Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanus Jõgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29.08.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Clever Invest OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Clever Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.08.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2405 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-12-2405 2(10) Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus kohustas 19.04.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2451-24 Clever Invest OÜ-d tasuma makse kogusummas 39 178,80 eurot.

2. Maksuja Tolliamet (MTA) tagastas 31.08.2012 otsusega nr 6-1/872-3 Clever Invest OÜ 28.05.2012 vaide 19.04.2012 maksuotsuse peale, leides, et vaide esitamise tähtaeg on möödunud ja ennistamisele ei kuulu.

3. MTA jättis 15.10.2012 otsusega Clever Invest OÜ kaebuse MTA 31.08.2012 otsuse peale rahuldamata, leides, et vaide esitamise tähtaeg on jäetud põhjendatult ennistamata.

4. Clever Invest OÜ esitas 15.11.2012 Tallinna Haldukohtule kaebuse (täiendatud 27.03.2013) MTA 31.08.2012 otsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks maksuotsuse peale tähtaegselt esitatud vaiet läbi vaatama (i); alternatiivselt MTA 31.08.2012 otsuse tühistamiseks, maksuotsusele vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja MTA kohustamiseks vaiet läbi vaatama (ii); alternatiivselt 31.08.2012 otsuse toiminguks lugemisel vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja MTA kohustamiseks vaiet sisuliselt läbi vaatama (iii); alternatiivselt 31.08.2012 otsuse toiminguks lugemisel selle õigusvastasuse tuvastamiseks, vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja MTA kohustumiseks vaiet sisuliselt läbi vaatama (iv); alternatiivselt maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 6 teise lause põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks tunnistamiseks ning vaide tähtaegseks lugemiseks (v). 1) Kaebaja esmaseks eesmärgiks on maksuotsuse vaidlustamine vaidemenetluses ning kaebusega kohtusse pöördumise eesmärgiks on see, et maksuhaldur vaataks sisuliselt läbi maksuotsusele esitatud vaide. Kaebaja esitas oma eesmärgi saavutamiseks 28.05.2012 vaide ning vastavalt maksuhalduri juhistele ennistamistaotluse. Maksuhaldur lahendas 31.08.2012 otsusega sisuliselt ennistamistaotluse, jättis taotluse rahuldamata ning tagastas vaide ja tõi otsuses välja tavapärase haldusakti vaidlustamise viite. 31.08.2012 otsuse näol on tegemist haldusaktiga. Maksuhaldur ei ole otsusega üksnes vaiet tagastanud, vaid on sisuliselt lahendanud ennistamistaotluse, mis tähendab seda, et otsuse näol ei ole tegemist üksnes vaide tagastamise toiminguga. Toiminguga saaks tegemist olla juhul, kui vaie tagastatakse sisuliste põhjendusteta.

3-12-2405 3(10)

2) Kaebaja sai maksuotsuse kätte 26.04.2012. Kuna vaide esitamise tähtaeg langes laupäevale, siis esitades vaide esmaspäeval 28.05.2012, oli see esitatud tähtaegselt. Maksuhaldur saatis maksuotsuse juhatuse liikme aadressil, mistõttu on kohatu tugineda MKS § 54 lg 6 teisele lausele, kuna need sätted rakenduvad vaid juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saadetud dokumentide korral. Muule aadressile edastatud dokumendi kättesaamisel tuleb lähtuda HMS § 26 lg 3. Antud juhul toimus dokumendi allkirja vastu üleandmine 26.04.2012. Seega oli vaie esitatud tähtaegselt ning kaebaja taotleb kohustada vastustajat vaiet läbi vaatama.

3) Juhul, kui lähtuda seisukohast, et vaie on esitatud tähtaega rikkudes, tuleb vaide esitamise tähtaeg ennistada. Vastustajal tuli vaide esitamise tähtaeg ennistada, kuna tähtaeg oli mööda lastud mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine oli tingitud vastustaja eksitavast käitumisest. Kaebaja teavitas maksuhaldurit korduvalt sellest, et menetluspost tuleb talle edastada elektrooniliselt ning kui see pole võimalik, siis juhatuse liikme K. Klaamase kodusele aadressile. Maksuhaldur ei vaielnud kaebaja soovile vastu. Maksuhaldur märkis ka maksuotsuses, et see saadetakse elektrooniliselt. Kaebaja oli menetluses hoolas ja tegutses heas usus. Teades, et maksuotsus on tulemas ning kaebaja postkastile on juurdepääs raskendatud, teavitas kaebaja maksuhaldurit elektroonilisest aadressist, kuhu otsus saata ning aadressist, kust kaebajale oli post kättesaadav. Sellele vaatamata ignoreeris maksuhaldur talle antud elektronposti aadressi ning tekitas segaduse postiaadressidega. Kaebaja tegi pingutusi selleks, et kinni pidada menetlustähtaegadest. Kaebaja poolne hilinemine oli minimaalne, arvestades ka seda tähtaega, mil vastustaja enda väidetel maksuotsuse kätte toimetas. Kaebetähtaja 3-päevane rikkumine ei riku oluliselt õigusrahu, kuid kaebeõiguse minetamine tähendab olulist kaebeõiguse kaotust. Tähtaja ennistamine on ainuke viis kaebajale kaebeõiguse tagamiseks menetluses, mis vastasel juhul võib lõppeda kaebaja maksujõuetusega. Maksuhalduri poolt määratud maksusumma moodustab veerandi kaebaja bilansimahust. Oluline on arvestada, et kaebajal puuduvad juriidilised eriteadmised. 4) Vaidlustatud otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, mis ei ole õiguspärane ning põhjendatud. Otsuses väidab maksuhaldur, et toimetas otsuse K. Klaamase aadressile. Samas märgib maksuhaldur, et edastas otsuse kaebaja juriidilisele aadressile. Maksuotsuses on märgitud, et otsus toimetatakse kätte ka elektrooniliselt, kuid kaebaja ei ole seda elektrooniliselt kätte saanud. Otsuse kohaselt andis maksuhaldur kaebajale 18.07.2012 teatega võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuid taolist teadet ei ole kaebaja saanud. Seega sisaldab otsus vasturääkivat teavet asjas oluliste asjaolude osas ning tuleb tühistada.

5) Maksuhaldur ei ole kasutanud õiguspäraselt oma disktretsiooniõigust haldusakti kättetoimetamise viisi valikul ega arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning erinevaid huve. Maksuhaldur ei ole valitud kättetoimetamise viisi motiveerinud. Selliste diskretsioonivigadega antud haldusakti tagajärjed on kaebajale ebaproportsionaalselt koormavad ning takistavad kaebeõiguse teostamist. Otsus tuleb tühistada kaalutlusvea tõttu.

6) Kui kohus leiab, et tegemist on kehtiva haldusaktiga ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, taotleb kaebaja jätta kohaldamata MKS § 54 lg 6 teine lause, kuna see rikub PS § 15 lg 1 sätestatud õigust pöörduda kohtu poole ning ei ole sobiv ega proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes. MKS § 54 lg 6 alusel saab maksuhalduri teate lugeda kättetoimetatuks ainult juhul, kui adressaat hoiab kõrvale tähtkirja kättesaamisest või ei täida hoolsuskohustust posti kättesaamisel. Kaebaja oli hoolas ja heauskne. Ilmselge on maksuhalduri segadus aadressi määratlemisel. Võimalik on ka postitöötaja eksimus või kohustuste rikkumine.

3-12-2405 4(10) Eeltoodu tõttu ei saa ainult MKS § 54 lg 6 regulatsioonist tulenevalt lugeda dokumenti kättetoimetatuks, vaid vajalik on tõendada, et haldusorgan on ka reaalselt saatnud haldusakti teatud aadressile ning adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja kättesaamiseks.

5. Maksuja Tolliameti 08.01.2013 vastuses (täiendatud 20.01.2013) paluti jätta kaebus rahuldamata. 1) Maksuhaldur palus kaebajal teatada postiaadress, kuhu tuleb saata maksuotsus. Kaebaja poolt edastatud aadressiks oli Vindi 18a-80, Tallinn. Nimetatud aadressile ka maksuotsus toimetati. 23.04.2012 jäeti nimetatud aadressile teade tähtkirja saabumise kohta. MKS § 54 lg

6 kohaselt loetakse sellisel juhul dokument kättetoimetatuks teate jätmise kuupäevast. Kohtupraktikast tulenevalt peab MKS § 54 lg 6 järgi tähtsaadetisena saadetud dokumente olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Juriidiline isik peab ka enda poolt näidatud aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Seega oleks kaebajal tulnud vaie maksuotsusele esitada hiljemalt 23.05.2012. Esitades vaide 28.05.2012, oli selleks ajaks möödunud vaide esitamise tähtaeg, mistõttu on vaie tagastatud õiguspäraselt.

2) Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks saanud kerge vaevaga kindlaks teha, millal jäeti postkasti vastav teade ning arvestada vaide esitamise tähtaega. Kaebajal oli isegi maksuotsuse kätte saamisel 26.04.2012 reaalne võimalus esitada vaie tähtaegselt. Kaebaja oleks pidanud seadusega antud tähtaja jooksul jõudma selgusele, kas maksuotsuse vaidlustamine on vajalik tema õiguste kaitseks.

Asjaolu, et kaebaja teatas maksuhaldurile ka oma e-posti aadressi, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena vaide esitamisega viivitamisel. Kuna maksumenetluses ei taganud kaebaja korrektselt haldusaktide vastuvõtmist, palus maksuhaldur kaebajat teatada postiaadress, kus on maksuotsuse vastuvõtmine tagatud. Kaebaja poolt teatatud aadressile saatiski maksuhaldur maksuotsuse, mille kaebaja on ka kätte saanud. Kaebaja ei saanud eeldada, et talle saadetakse maksuotsus e-kirjaga, sest maksuhaldur esitas e-kirjas põhjenduse selle kohta, miks maksuotsus tavapostiga kätte toimetatakse. Maksuotsuses ei ole märgitud, et maksuotsus toimetatakse kätte elektrooniliselt. Samas ei ole väited maksuotsuse elektroonilise saatmise asjaolude kohta olulised, kuna maksuhaldur võib MKS § 52 lg 1 järgi ise valida kättetoimetamise viiside vahel. Kaebaja soovitud aadressile maksuotsuse saatmine oli põhjendatud.

3) Kaebaja on põhjendamatult leinud, et MKS § 54 lg 6 teine lause on vastuolus PS § 15 lg 1 sätestatud õigusega pöörduda kohtu poole. Viidatud säte ei ole vastuolus PS-ga, kuna selle alusel on reguleeritud haldusakti kaebajale kättesaadavaks tegemine. Kui kaebaja oleks taganud antud aadressil posti nõuetekohase vastuvõtmise, oleks ta saanud maksuotsusega tutvuda 23.04.2012. Nimetatud sätte eesmärgiks on takistada seoses tähtaegadega tekkida võivaid manipulatsioone ja kuritarvitusi ning hoida ära olukordi, kus välditakse maksuotsuse vastuvõtmata jätmisega vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamist. Vaie on esitatud hilinenult kaebajast olenevatel põhjustel.

4) Halduskohus ei saa ennistada vaide esitamise tähtaega, vaid saab teha üksnes ettekirjutuse vaide läbivaatamiseks. Vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt, mille peale saaks esitada tühistamiskaebuse. Vaide tagastamise näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalused on piiratud. MKS § 143 lg-st 3 lähtudes tuleb menetlustoimingu põhjendus esitada otsuses. HMS § 79 lg 3 järgi tuleb vaide tagastamisest teadada posti teel. Teates tuleb tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebe korda. Sisuliselt on tegemist menetlemisest keeldumisega. Toimingu tühistamist ei saa nõuda.

3-12-2405 5(10)

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2013 otsusega Clever Invest OÜ kaebuse rahuldamata. 1) Tulenevalt HKMS § 124 lg-st 1, HMS §-st 77 ja MKS §-st 140 ei ole kohtu pädevuses haldusmenetluses esitatud vaide tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, mistõttu tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlused ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg. 2) HKMS § 6 lg 1 alusel loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses. Vaidemenetluse läbiviimine on reguleeritud MKS 14. peatükis ja HMS 5. peatükis. Vaide tagastamise otsustamine toimub vaide läbivaatamist ettevalmistavas menetluses (MKS § 137-144; HMS 5. peatükk 3. jagu). Lähtudes MKS § 144 lgtest 1 ja 4 ning HMS § 79 lg-st 3 on MTA otsus vaide tagastamise kohta vaidlustatav, seega tuleb vaide tagastamist isikute õiguste kaitse võimaldamiseks põhjendada. Menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele, kuid see ei tähenda, et menetlustoiminguid ei pea põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue ning antud nõue tuleneb ka MKS § 143 lg-st 3, § 144 lg-st 4, HMS § 79 lg-st

3 ja § 86 lg-st 3. Käsitletud sätetest tuleb ka nõue selgitada edasikaebamise korda. Vaide tagastamisel ei ole iseseisvat regulatiivset mõju, vaid see on vaidemenetluses üheks vaide läbivaatamist ettevalmistavaks menetlusetapiks. Seega ei ole vaide tagastamise korral tegemist haldusorgani poolt haldusakti andmisega. Arvestades eeltoodut on vaide tagastamine toiming HMS §

106 lg 1 mõttes. MKS § 143 lg 1 p-st 3 tulenevalt on vaide esitamise tähtaja möödumine üheks õiguslikuks aluseks vaide tagastamiseks ning selleks, et nimetatud alusel saaks vaide tagastada, tuleb hinnata vaide esitamise tähtaegsust ning lahendada vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud taotlus. Seetõttu ei saa vaide esitamise tähtaegsuse hindamist ja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamist lugeda vaide sisuliseks lahendamiseks. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest, ei tule vaide esitamise tähtaegsuse hindamiseks ja vaide tagastamiseks vastu võtta haldusakti (vaideotsust). Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus vastustaja 31.08.2012 otsustust nr 6- 1/872-3 kui menetlustoimingut tühistada ning kaebuses esitatud tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata. 3) Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleb kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemiseks anda õiguslik hinnang 31.08.2012 vaide tagastamisele. MKS § 52 lg 1 alusel võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Maksuotsuse kohaselt väljastatakse maksuotsus kaebajale väljastusteatega kaebaja poolt teatatud aadressile. Maksuotsuses puudub märkus selle saatmise kohta e-kirjaga. Maksuhaldur on kaebajale teatanud, et maksuotsus edastatakse postiaadressil ning on kaebajale selgitatud, et MKS sätestab maksuotsuse kättesaamise korra. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja teatas maksuhaldurile oma e-posti aadressi ei saanud kaebaja eeldada, et talle saadetakse maksuotsus e-kirjaga. Tulenevalt MKS § 95 lg-st

5 tuleb maksuotsus toimetada maksukohustuslasele kätte. Seega tuli maksuotsus üle anda allkirja vastu ning maksuhaldur ei ole kättetoimetamise viisi valikul teinud kaalutlusviga. MKS § 54 lg 6 tekstis on kohtu hinnangul dokumendi kättetoimetamise tingimused ja kord sätestatud sedavõrd selgelt, et sellest on kõrvalise abita ja kohtupraktikat uurimata võimeline põhijoontes aru saama iga keskmine tähelepanelik isik. Arvestades seda, et kaebaja sai maksuotsuse kätte kolm päeva peale tähtkirja saabumise kohta teate saamist, oli kohtu arvates kaebajal piisavalt aega selleks, et jõuda selgusele, millise tähtaja jooksul tuleb maksuotsus vaidlustada. Kaebaja ei ole vaidemenetluses ega käesolevas kohtuasjas kirjeldanud, millised olid olulised ja kestvad takistused, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik ajavahemikus 26.04.2012 kuni 23.05.2012 vaiet esitada.

3-12-2405 6(10) MKS § 54 lg-st 6 ei tulene, et lõike teist lauset saab kohaldada üksnes juhul, kui haldusorgan on saatnud haldusakti teatud aadressile ning adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja kättesaamiseks. Kohtupraktika kohaselt peab juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokumente olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuotsus on edastatud kaebaja juhatuse liikme poolt maksuhaldurile teatatud juhatuse liikme aadressile Vindi 18a-80 (tl 17). Nimetatud aadress on märgitud kaebaja asukohaks ka kohtule esitatud kaebuses. Seega tuleb antud aadressi lugeda juriidilise isiku asukoha aadressiks. Vindi 18a-80 on kaebaja postiaadressina teatanud maksuhaldurile ja märkinud kohtule esitatud kaebuses.

Nimetatud aadress on märgitud MTA 31.08.2012 otsuses, MTA 15.10.2012 otsuses, 19.04.2012 maksuotsuses. Eeltoodust selgub, et kaebaja aadress on määratletud üheselt ja arusaadavalt, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et maksuhaldur oli maksumenetluses ilmselgelt segaduses kaebaja aadressi määratlemisel. Kohtule on esitatud AS Eesti Post postisaadetiste liikumist kajastav väljatrükk (tl 37). Tõendeid postitöötaja võimaliku eksimuse või kohustuste rikkumise kohta asjas esitatud ei ole. AS Eesti Post postisaadetise liikumist kajastava väljatrüki kohaselt jättis postiteenuse osutaja 23.04.2012 kell 14:37 kaebajale teate tähtkirja (maksuotsuse) saabumise kohta.

Seega teates nimetatud ajal ei olnud postitöötajal võimalik kaebajale tähtkirja üle anda ning järelikult ei korraldanud kaebaja posti vastuvõtmist nõuetekohaselt. Tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et maksuotsus anti postitöötaja poolt kaebajale üle 23.04.2012. Järelikult lõppes MKS § 138 lg-s 1 sätestatud 30-päevane vaide esitamise tähtaeg 23.05.2012, ning esitades vaide 28.05.2012, oli selleks ajaks vaide esitamise tähtaeg möödunud. Hinnates asjas kogutud tõendeid, ei olnud tähtaja möödalaskmine põhjustatud MKS § 54 lg 6 regulatsioonist dokumentide kättetoimetamise kohta, vaid asjaolust, et kaebaja ei selgitanud välja, millisest ajahetkest loetakse juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks.

Kuna kohus ei tuvastanud kaebaja vaide tagastamise kui toimingu õigusvastasust, ei kuulu kaebuses esitatud kohustamisnõue rahuldamisele.

4) PS § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu PS vastaseks tunnistamist. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, ei takistanud MKS § 54 lg 6 sätted kaebajal kaebusega kohtu poole pöördumist käesolevas asjas. Kohus ei tuvastanud ka asjas selliseid objektiivseid takistusi, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik vaidemenetluses maksuotsust vaidlustada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Samuti on oluline märkida, et PS § 11 ja § 24 lg 5 annavad seadusandjale õiguse ja võimaluse seada isiku õiguste ja vabaduste piiramiseks menetluslikke piiranguid (sätestada menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Clever Invest OÜ palub 27.09.2013 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

1) Kaebaja jääb kõikide halduskohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde neid üle kordamata ning keskendub vaidluse aspektile, mis on halduskohtu poolt jäänud sisuliselt analüüsimata. Vaide esitamise ajal kehtinud MKS § 54 lg 6 teine lause reguleeris juriidilisele isikule

3-12-2405 7(10) registrisse kantud aadressil tähtsaadetise saatmist. Apellandi registrijärgne aadress on ja oli toona Virtsus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et maksuhaldur ei edastanud maksuotsust ega väljastusteadet registrijärgsele aadressile. See asjaolu on piisav, et välistada MKS § 56 lg 6 teise lause kohaldumine. Halduskohus on jätnud nimetatud asjaolu tähelepanuta. Halduskohus järeldab igasuguse põhjenduseta, justkui kohalduks MKS § 54 lg 6 teine lause ka mitteregistrijärgsetele aadressidele dokumentide või väljastusteadete toimetamisel. Sellega eiras halduskohus kohtuotsuse põhjendamiskohustust.

Toona kehtinud MKS § 54 lg 6 teise lause mittekohaldumist teatatud aadressi suhtes kinnitab asjaolu, et seadusandja on vastavat regulatsiooni hiljem täiendanud fraasiga „või maksuhaldurile teatatud aadressil“. Niivõrd olulist muudatust ei saa pidada vaid sätte sõnastuse või mõtte täpsustuseks. Seega ei saa asuda seisukohale, et ka varem kehtinud MKS § 54 lg 6 teine lause kohaldus juhtudele, kui dokument või väljastusteade saadeti mõnele muule mitteregistrijärgsele aadressile. Nimetatut kinnitab 01.07.2013 jõustunud MKS muudatuste seletuskiri: „Kehtiva sätte kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on saadetud juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil. Praktikas on sageli esinenud olukordi, kus juriidiline isik või asutus on maksuhaldurile teatanud kontaktaadressi, mis erineb registrisse kantud aadressist. Nimetatust tuleneb vajadus sätestada, et dokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument on saadetud juriidilise isiku või asutuse poolt maksuhaldurile teatatud aadressil (mis ei ole registrisse kantud aadress)“.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kohaldamisele vaide esitamise ajal kehtinud MKS § 54 lg 6 teine lause. Seega hakkas maksuotsuse vaidlustamistähtaeg kulgema alates reaalselt maksuotsuse kättesaamisest, s.o 26.04.2012. Arvestades, et 30. päev langes laupäevale, lõppes vaidlustamistähtaeg järgneval tööpäeval, s.o 28.05.2013. Seega esitas kaebaja maksuotsusele vaide tähtaegselt ning maksuhaldur tagastas vaide õigusvastaselt. Seega tuleb kaebus rahuldada ning maksuhaldur peab vaide sisuliselt läbi vaatama.

2) Kui viidatud säte kuulub siiski kohaldamisele, tuleb maksuotsus lugeda kättetoimetatuks 23.04.2012. See on päev, millal maksuhalduri seisukohtade kohaselt jättis AS Eesti Post kaebaja poolt maksuhaldurile teatatud aadressile teate tähtkirja saabumise kohta. Kaebaja poolt vaide 28.05.2012 esitamine tähendab sel juhul hilinemist. Sellise tõlgenduse korral saab kaebuse jätta rahuldamata ainult juhul, kui kohus ei ennista vaide esitamise tähtaega või ei tunnista MKS sätet PS-ga vastusolus olevaks (põhjendused on kaebuses).

8. Maksuja Tolliamet palub 04.11.2013 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Puudub vaidlus selle üle, et maksuhaldur on maksuotsuse kaebajale kätte toimetanud kaebaja poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Käesolevas asjas saab ja tuleb lähtuda spetsiaalsuspõhimõttest ehk kaebaja poolt taotluses märgitud aadressist. Juriidiline isik on kohustatud korraldama posti vastuvõtmise ka taotluses märgitud aadressil. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-10-1351 leidnud, et MKS § 54 eesmärk ei saa olla piirata isiku õigust taotleda dokumendi kättetoimetamist maksumenetluses maksukohustuslase enda poolt taotletud aadressile. Sellisel piirangul puuduks mõistlik põhjus. Tuleb asuda seisukohale, et MKS § 54 lg 2 regulatsioon on lünklik ega keela HMS-s sätestatud muude kättetoimetamisviiside seast maksukohustuslase poolt taotletud aadressil dokumendi kättetoimetamist. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (haldusasjad nr 3-3-1-37-03, 3-3-1-65-09, 3-3-1-10-04 ja 3-3-1- 75-07). 2) Kaebaja on põhjendamatult lähtunud üksnes MKS § 54 lg 6 grammatilisest tõlgendusest ning samastanud kehtiva õigusnormi seaduse tekstiga. Riigikohus on leidnud, et tegelikult kehtivat õigusnormi ei tohi samastada seaduse tekstiga (sättega) ning rõhutanud, et seaduse tekst

3-12-2405 8(10) on vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel (haldusasi nr 3-3-1-72-03). Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb kasutada lisaks klassikalisi tõlgendusviise (teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline) ja vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente. Selliste tõlgendusargumentide kasutamise vajalikkus ei piirdu ainult olukordadega, kus sätte tekst on mitmetimõistetav. Muude tõlgendusviiside kasutamine on vajalik ja õigustatud ka seal, kus sätte tekst on esmapilgul üheselt mõistetav, kuid tekivad põhjendatud kahtlused, kas seadusandja tahe oli suunatud nimelt sellise tõlgendustulemuse saavutamisele, milleni viib sätte grammatiline tõlgendamine.

Seega tuleb MKS § 54 lõike 6 teises lauses olevat fraasi „registrisse kantud aadressil“ tõlgendada selliselt, et see fraas osutab äriühingu tegelikule asukohale ja aadressile ning hõlmab seega ka maksuhaldurile teatatud tegelikku asukohta ja aadressi. Selline tõlgendus on kooskõlas ka HMS § 26 lg-ga 3, mille kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise asukoha aadressil. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus seadusandja tahtega ja tooks kaasa absurdse tulemuse. Asjaolu, et isiku tegelik aadress ei vasta äriregistris kajastatud aadressile ning äriühing on äriseadustikus sätestatud nõudeid rikkudes jätnud avalduse äriregistrisse kantud andmete muutmiseks esitamata, ei saa äriühingut asetada paremasse olukorda võrreldes olukorraga, kus äriühing oleks seaduses sätestatud nõudeid korrektselt täitnud.

Ka kaebaja poolt viidatud eelnõu seletuskiri ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Seadusandja poolt sätte sõnastuse täpsustamine ei tähenda automaatselt seda, et varem kehtinud seaduse järgi ei saanud maksuhaldurile teatatud aadressile toimetatud dokumenti lugeda kättetoimetatuks. Seega on MTA vaiet tagastades toiminud õiguspäraselt ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Ka Riigikohus on leidnud, et dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (haldusasjad nr 3-3-1- 75-07, 3-3-1-37-03, 3-3-1-10-04).

3) Kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna maksuotsuse edasikaebamise korras oli viidatud võimalusele, et maksuotsus loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta, siis omab asja lahendamisel olulist tähtsust asjaolu, et kaebaja oleks kerge vaevaga saanud postisaadetisele lisatud vöötkoodi kaudu või maksuhaldurilt kontrollida, millal postiasutus teate postkasti jättis ning vastavalt ka arvestada vaide esitamise tähtaega. Ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-09-507 pidanud oluliseks seda, kas isikul oli reaalne võimalus esitada vaie tähtaegselt.

Käesoleval juhul oli kaebajal isegi maksuotsuse 26.04.2012 postiasutusest väljastamise korral piisavalt aega vaide tähtaegselt esitamiseks. Kaebaja ei ole olnud seega piisavalt tähelepanelik ja hoolikas vaide esitamisel. Kaebaja pidi teadma, et vaidemenetlus on vaidlustamistähtaegadega piiratud õiguskaitsemenetlus ning kaebuse esitamise tähtaja jooksul peab haldusakti adressaat jõudma selgusele, kas akti vaidlustamine on tema õiguste kaitsmiseks vajalik või mitte (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-30-09 ja 3-3-1-38-01).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. MKS § 54 (2012. a aprillis kehtinud sõnastuses) eesmärgiks ei saa olla isiku õiguse piiramine taotleda dokumendi kättetoimetamist maksumenetluses maksukohustuslase enda poolt taotletud aadressile. Sellisel piirangul puuduks mõistlik põhjus. Sama seisukohta on ringkonnakohus varasemalt väljendanud kohtuasjas nr 3-10-1351 (p 9). Seisukohta, et juriidilisel isikul on võimalik taotleda maksuhaldurilt dokumentide saatmist registrijärgsest erineval aadressil, on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-65-09 (p 12).

3-12-2405 9(10) Olukorras, kus isikul on õigus taotleda maksumenetluses dokumendi kättetoimetamist enda poolt taotletud aadressile, mis erineb registrijärgsest aadressist, puudub ühtlasi mõistlik põhjendus eristada dokumendi kättetoimetamise hetke sõltuvalt sellest, kas tegemist on isiku poolt äriregistrile või haldusorganile teatatud aadressiga. Määrav on ringkonnakohtu hinnangul see, millist aadressi kasutab juriidiline isik oma majandustegevuses ja/või suhtluses riigiasutustega enda kontaktina ning mille osas eksisteerib sellest tulenevalt kohustus pidevalt hoolitseda posti vastuvõtmise eest. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt MKS § 54 lg-st 6 ei tulene, et lõike teist lauset saab kohaldada üksnes juhul, kui haldusorgan on saatnud haldusakti registrijärgsele aadressile ning adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja vastuvõtmisel.

11. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõnealuse aadressi (Vindi 18a-80) teatas kaebaja maksuhaldurile omal initsiatiivil, vastusena maksuhalduri e-kirjale, milles selgitati, et maksuotsuse kättetoimetamine ei saa toimuda elektroonselt ning paluti postiaadressi, millelt kaebaja maksuotsuse kindlasti kätte saab (tl 17). Kaebajal oli võimalik kinnitada maksuhaldurile enda kontaktaadressina ka registrijärgset aadressi, kuid kaebaja teavitas enda kontaktina (mis kattus kaebusest nähtuvalt juhatuse asukohaga) muu aadressi. Nimetatust on mõistlik järeldada, et kaebaja pidas teavitatud aadressi jälgimist operatiivsemaks registrijärgse aadressi jälgimisest. Sellises olukorras ei saa lugeda keskmise mõistliku ettevõtja vaatenurgast põhjendatuks järeldust, et kui maksuhaldur oleks kaebaja soovi küsimata või seda arvestamata saatnud maksuotsuse registrijärgsele aadressile, siis hakkaks kaebetähtaeg kulgema väljastusteate jätmise hetkest, kuid kui maksuhaldur juhindub kaebaja soovist ja saadab maksuotsuse aadressile, mille osas on tagatud selle operatiivsem jälgimine, siis sõltub kaebetähtaja algus sellest, millal kaebaja esindaja väljastusteate jätmise järgselt postiasutusse maksuotsusele järele läheb. Viidatud maksuhalduri e-kirjast oli kaebajale ühtlasi teada, et maksuotsuse kättetoimetamine ei toimu elektroonselt (s.o MKS § 54 lg 3 alusel) ning toimub posti teel kaebaja poolt teatatud aadressile. Seega ei toiminud maksuhaldur maksuotsuse kättetoimetamisel kaebajat eksitavalt.

12. Seda, et postiaadressi pideva jälgimise organiseerimine on osa juriidilise isiku (juhatuse) hoolsuskohustusest ning et dokument tuleb lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest, on kohtupraktika rõhutanud alates 2004. a (vt selle kohta Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-100-10 p 16). Seda sõltumata asjaolust, et seadus ei olnud väljastusteate jätmise hetke otsesõnu sidunud kättetoimetamisega (nagu see on alates 01.01.2009 sätestatud MKS § 54 lg-s 6). Seega tuleb asuda seisukohale, et õiguslik regulatsioon ei ole (ei olnud 2012. a aprillis) antud küsimuses ebaselge. Juriidilise isiku juhatuse liige peab olema majandustegevuses kehtivate hoolsusnõuetega kursis. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani.

13. MKS § 54 lg 6 täiendamine alates 01.07.2013 (kuni 30.06.2013 kehtinud MKS § 54 lg 6 kehtestamine alates 01.07.2013 MKS § 531 lg-na 4 täiendatud sõnastuses) ei tähendanud uue kättetoimetamise võimaluse (sh kättetoimetamise hetke) kehtestamist, vaid kehtiva põhimõtte konkreetsemat fikseerimist (sarnaselt alates 01.01.2009 kehtiva MKS § 54 lg 6 täiendusega). Olukorras, kus juriidilise isiku seaduslik esindaja on maksuhaldurit informeerinud, et postiaadress, millelt on tagatud posti teel saadetud maksuotsuse kättetoimetamine, erineb tema registrijärgsest aadressist, on põhjendatud teha järeldus, et registrijärgse aadressi osas kehtinud hoolsuskohustus on kandunud üle maksuhaldurile teatatud uuele aadressile. Seega tuli ka enne 01.07.2013 sellisele aadressile dokumendi tähitult saatmisel lugeda dokument kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest, või kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest.

3-12-2405 10(10)

14. Käesolevas otsuses käsitlemata osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

15. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu ka vastustaja võimalikus menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman