3-14-50979/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated30.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitise nõudes summas 200 eurot. Kaebuse kohaselt on A. M. läbinud kohtueelse menetluse ja on saanud vanglalt 26.05.2014 vastuse nr 1-13/767-2. Kaebuse juurde oli lisatud eelnimetatud vangla vastus, millega vangla oli jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata ja oli selle tagastanud ning kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud venekeelne kahju hüvitamise taotlus (registreeritud 19.05.2014 nr-ga 1-13/767-1). Lisaks edastas kaebaja kohtule oma isikuarve väljavõtte.
Legislator headnote
AI generated3-14-50979/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a
Kohtuasja number 3-14-50979 Määruse kuupäev 27.06.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 200 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 27.06.2014 kirjalik menetlus Resolutsioon
1. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-50979;
2. Määrus saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene keelde;
3. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1. 30.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitise nõudes summas 200 eurot. Kaebuse kohaselt on A. M. läbinud kohtueelse menetluse ja on saanud vanglalt 26.05.2014 vastuse nr 1-13/767-2. Kaebuse juurde oli lisatud eelnimetatud vangla vastus, millega vangla oli jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata ja oli selle tagastanud ning kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud venekeelne kahju hüvitamise taotlus (registreeritud 19.05.2014 nr-ga 1-13/767-1). Lisaks edastas kaebaja kohtule oma isikuarve väljavõtte.
Tartu Halduskohtu 10.06.2014 kohtumäärusega jäeti A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest.
A. M. sai halduskohtu 10.06.2014 määruse kätte 16.06.2014 koos venekeelse tõlkega.
18.06.2014 saabus halduskohtusse kaks samasisulist kaebaja pöördumist pealkirjaga „Puuduste kõrvaldamine“. Nimetatud pöördumistes märgib kaebaja, et ta sai halduskohtu määruse kätte ja ei ole kohtuniku arvamusega nõus. Talle ei ole antud kaitsjat. Lisaks viitab A. M. Konstitutsiooni rikkumisele ja märgib, et tal ei ole A4 paberit.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.
HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
Kaebaja sai halduskohtu 10.06.2014 määruse kätte 16.06.2014 ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 26.06.2014.
Kuigi A. M. on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil kohtule vastanud, leiab kohus, et kaebaja ei kõrvalda esitatud vastusega kaebuses esinevaid puuduseid. Kohus selgitas kaebajale, et halduskohus ei saa kaebust sisustada kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kaebaja pidi kohtule selgitama, milliste asjaolude pinnalt kahjunõue esitatud on, millise vangla haldusakti või toiminguga kahju tekitati ning millal. Samuti vajas täpsustamist, millist liiki kahjuga tegemist on. Lisaks pidi kaebaja kohtule esitama tõendid, mis kinnitaksid kahju tekkimist. Kaebaja ei ole ülaltoodut kohtule selgitanud ega esitanud tõendeid. Samuti on kaebuselt tasumata riigilõiv ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebaja taotlenud ei ole, kuigi kohus sellele võimalusele oma 10.06.2014 määruses viitas.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud kujul ei ole A. M. kaebus kohtus menetletav.
3. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mare Priks kohtunik