1-11-6338/89 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-11-6338 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 5. juuni 2014

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu K.M-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 5. juuni 2014 määrus K.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot)

vandeadvokaat Rein Napale tema poolt määruskaebemenetluses K.M-ile riigi õigusabi osutamise eest.

4. K.M-ilt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 36 eurot vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest.

5. K.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a

EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „K.M , 1-11-6338, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest

arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 13.02.2012 otsusega tunnistati K.M süüdi KarS § 136 lg 1; § 201 lg 2 p-de 1, 4; § 209 lg 2 p-de 1, 3; § 121 ja § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ning mõisteti KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel loeti K.M-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust alates 13.02.2012.

Tartu Maakohtu 23.03.2012 määrusega tehti Tartu Maakohtu 13.02.2012 otsuses

karistusaja kandmise osas täpsustus ning loeti K.M-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust alates 13.02.2012, mille kandmise lõpp on 13.12.2014.

2. 14.05.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 5. juuni 2014 määrusega jäeti K.M talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Arvestades süüdimõistetu varasemat õigusvastast käitumist, sooritatud kuritegude hulka ja raskust ning distsiplinaarkaristuse olemasolu vanglas, ei pidanud maakohus võimalikuks K.M-i vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.

3.2. Varasemalt on K.M-ile kahel korral antud võimalus jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta ei pane toime uusi kuritegusid ja täidab talle kohtu poolt pandud

kontrollnõudeid. Mõlemad katseajad ebaõnnestusid, sest süüdimõistetu pani toime

uusi kuritegusid, mh pani ta esimesel katseajal toime ka röövimise. Seega pole

kriminaalhoolduse kohaldamisel, lähedaste toetusel ja kindlal elukohal olnud süüdimõistetu jaoks määravat tähtsust uute kuritegude ärahoidmisel.

Maakohtu hinnangul suurendab K.M-i riskikäitumise tõenäosust sõltuvusainete tarvitamine, kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine, suur tasumata võlakohustus

(üle 2700 euro), vastutustundetu ja läbimõtlematu käitumine ning tegude tagajärgedega mittearvestamine.

3.3. Süüdimõistetu on vangistuse kandmise ajal küll läbinud sotsiaalprogramme, kuid see ei ole aidanud tal ennast valitseda ega käituda õiguskuulekalt. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, sh viimati 06.06.2013 füüsilise vägivalla kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes. Antud distsiplinaarkaristused näitavad, et K.M ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.M-i kaitsja, kes palub tühistada

kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. Kaitsja juhib tähelepanu, et Tartu Vangla toetab K.M-i ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuses on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme ja omandanud eriala. K.M on vabanemisel olemas elukoht ning võimalus leida töö.

Ennetähtaegsel vabastamisel oleks võimalik K.M allutada üheks aastaks kriminaalhooldusele ja kontrollida seeläbi tema käitumist vabaduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

2 2

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K.M-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus enda seisukohta piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu

põhjendustega. Seega märgib kolleegium vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

6. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis ning kaaluda, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.

6.1. K.M-i iseloomustavate positiivsete aspektidena saab välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja omandanud eriala. Vabanedes on süüdimõistetule tagatud elukoht ja lähedaste toetus.

6.2. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus aga, et K.M-i iseloomustavad negatiivsed asjaolud, milleks on eelkõige korduv varasem karistatus, toimepandud

kuritegude tehiolud, katseajal uute kuritegude toimepanemine ja

distsiplinaarkaristused, kaaluvad ülesse teda positiivselt iseloomustavad asjaolud.

Kuna K.M-ile ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb kohtul

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada

keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav.

7. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule

määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke

asjaolusid pole tuvastatud. Kuna K.M kannab karistust mitme kuriteoepisoodi

toimepanemise eest, mh I astme kuriteo, ja kuriteod on toime pandud katseajal, kusjuures ka tema käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud eeskujulik, puudub praegusel juhul igasugune võimalus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Tartu Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on

vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta

Tartu Maakohtu 5. juuni 2014 määrus muutmata ja K.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal

määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot.

Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide hulka arvestades, et

taotlus on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus sisaldab suures osas maakohtu määruses esitatud asjaolude ümberkirjutamist ning vähem on esitatud uusi asjaolusid või kaitsja seisukohtade põhjendusi, mida kinnitab ka asjaolu, et kaebuses räägitakse ka Taavi Buki nimelisest isikust. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal,

et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 36 eurot, sealhulgas käibemaks 6 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb K.M hüvitada vandeadvokaat

R. Napa kaitsjatasu 36 eurot.

3 3

Mati Kartau Tiit Lõhmus Maili Lokk

4 4