3-14-50070/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50070 Haldusasi AE taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AE Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. jaanuar 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50070 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AE esitas 13.01.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest nähtub, et A. E vajab riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning tema esindamiseks halduskohtumenetluses. A. E soovib esitada kaebuse Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord ja Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri“ (edaspidi kodukord) p 7 õigusvastasuse tuvastamiseks. Taotluses märgiti, et taotleja vajab riigi õigusabi, kuna Tallinna Vangla, Justiitsministeerium ega ka teatud kohtunikud ei võta taotleja kaebustes esitatud argumente tõsiselt, arvates, et ta on rumal kinnipeetav, kes ei oska lugeda ega seadustest aru saada.

2. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2014 määrusega AE riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotleja poolt esitatud majandusliku seisundi teatisest ja vanglasisese isikuarve väljavõttest ilmneb, et taotleja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda õigusabi eest. Samas on kohus seisukohal, et asjas, milles taotletakse riigi õigusabi, on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma ning esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Kaebajal puudub küll õigusalane haridus, kuid arvestades tema ulatuslikke kogemusi kohtumenetluses, s.h kaebuse koostamisel, on kohtul alust arvata, et ka käesoleval juhul saab taotleja ise kaebuse koostamisega ja enda kohtus esindamisega hakkama. A. E soovib esitada kaebuse vangla üldkorralduse peale. Kavandatav kaebus kuulub vangistusvaldkonda, milles A. E on tema varasemaid kaebusi arvestades märkimisväärsed kogemused ja

3-14-50070 2(3) teadmised. Kavandatava kaebuse pinnalt tekkiv vaidlus ei oleks ka õiguslikult sedavõrd keerukas, et taotleja professionaalset õigusabi tingimata vajaks. Tegemist ei ole ka RÕS § 7 lg-s 3 märgitud olukorraga, mil riigi õigusabi võib anda, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Taotleja on riigi õigusabi taotluses juba sõnastanud kaebuse nõude ning märkinud, et kaebuse eesmärgiks on lõpetada taotleja omandiõiguse piiramine. Juhul kui taotleja kavandatava kaebusega kohtusse pöördub, peab kohus uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest tulenevalt tagama, et kaebuses esitatud nõuded oleksid kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad. Riigi õigusabi andmata jätmiseks esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenev alus. Taotleja soovib esitada kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p 7 õigusvastasuse tuvastamiseks. Tuvastamiskaebuse võib esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Sellest järeldub, et tuvastamiskaebuse saab kohtule esitada vaid juhul, kui taotlejal ei ole võimalik oma õigusi mõne muu nõudega, nt tühistamisvõi kohustamisnõudega kaitsta. Käesoleval juhul oleks taotlejal olnud kõige tõhusam esitada Tallinna Vangla kodukorra vastava(te) punkti(de) peale tühistamiskaebus. Arvestades, et taotleja on juba nõudnud Tallinna Vangla kodukorra p 7 teatud alapunktide tühistamist (nt haldusasjas nr 3-13-1749 taotles A. E kodukorra p-de 7.1.18, 7.1.39 ning 7.1.49 tühistamist), võib järeldada, et taotleja soovib teadlikult esitada just nimelt tuvastamiskaebuse, mille tähtaeg on tühistamiskaebusest tunduvalt pikem; tühistamisnõudega ei saa taotleja enam kohtusse pöörduda tähtaja minetamise tõttu. Tuvastamiskaebus ei oleks aga HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav ega viiks taotlejat ka tema soovitud eesmärgini välistada talle kuuluvate asjade äravõtmine ning taotleja omandiõiguse piiramine. Tuvastamisnõude rahuldamine ei murraks kodukorra p 7 õigusjõudu, mistõttu oleks ka edaspidi tegemist kehtiva haldusaktiga; kodukorra p-s 7 nimetatud esemed oleksid taotlejale jätkuvalt keelatud, samuti ei saaks taotleja temalt juba äravõetud esemeid endale kambrisse nõuda.

3. AE esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, paludes teha uus määrus, millega riigi õigusabi taotlus rahuldada. Asja õigeks lahendamiseks on vajalik tagada poolte võrdsus. Antud vaidluses oleks üheks pooleks keskharidusega kinnipeetav ja teiseks pooleks õigusalaste eriteadmistega vanglaametnik. Kohtud tuginevad üldiselt just vangla poolt esitatud argumentidele ning igasuguseid piiranguid põhjendatakse pidevalt julgeoleku tagamise vajadusega. Määruskaebuse esitajal võivad olla vangistusvaldkonnas ükskõik kui suured teadmised, aga kohtupraktika on näidanud, et need pole tõsiseltvõetavad. Seetõttu ongi vajalik asjatundja osavõtt väljastpoolt vanglasüsteemi. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei vii määruskaebuse esitajat küll koheselt soovitud eesmärgini, kuid haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral on määruskaebuse esitajal võimalik oma õigusi efektiivsemalt kaitsta, sh esitada Justiitsministeeriumile vaie kodukorra vastava punkti kehtetuks tunnistamiseks ja vaide rahuldamisest ei saaks keelduda. Küsimus ei ole pelgalt ka selles, kas vangla võtab määruskaebuse esitajale kuuluvaid asju ära; määruskaebuse esitaja soovib välistada kirja teel esemete saamise piiramist. Riigikohus on leidnud, et esemete ulatuslik keelamine direktori käskkirjaga ei tohi olla valdav praktika; samuti on Riigikogu õiguskomisjoni esimees selgitanud, et VangS § 15 lg-st 4 tuleneb volitusnorm asjade keelamiseks ainult üksikjuhtudel.

4. Tallinna Halduskohus jättis AE määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks alust ei anna. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi

3-14-50070 3(3) andmisest keeldumise alused, nähes ette, et riigi õigusabi ei anta m.h juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (lg 1 p 1) ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (lg 1 p 5). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi A. E näol on tegemist RÕS § 6 lg-s 1 nimetatud isikuga, esinevad käesoleval juhul RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Halduskohus on viidatud alustel kaebajale õigusabi andmisest keeldumist asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtade ja määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikus neid korrata.

Eeltoodu alusel jääb esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50070 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi