3-12-1758/84 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Ruth Plaks ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1758 Haldusasi DB kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 243,869 eurot Menetlusosalised Kaebaja – DB Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.11.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus DB apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.11.2013 kohtuotsus ja teha asjas uus otsus.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-12-1758 menetlus Tallinna Vanglalt tõlketeenuse, paberi ja telefonikõnede maksumuse hüvitamiseks summas 21,869 eurot seoses kaebaja loobumisega nõudest.

3. Välja mõista Tallinna Vanglalt DB kasuks 149 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot tekitatud kahju katteks. Jätta muus osas kaebus rahuldamata.

4. Välja mõista Tallinna Vanglalt DB kasuks 20 (kakskümmend) eurot tasutud riigilõivu katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. juulil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1758 2(6) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla registreeris 20.07.2012 kinnipeetav DB kahju hüvitamise nõude summas 243,869 eurot. Tallinna Vangla direktori 19.09.2012 kahju hüvitamise taotlusele vastamise kirjaga nr 5-18/30724-1 jäeti kahju hüvitamise nõue rahuldamata (tl 9-10).

2. DB esitas 21.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega hüvitada Tallinna Vangla poolt tekitatud kahju summas 262,196 eurot. Kaebuse kohaselt lõhuti 22.05.2012 kambris nr 432 toimunud läbiotsimise käigus kaebajale kuulunud firma Trussardi prillid (väärtus 222 eurot) ning võeti ära vangla direktorile koostatud avalduse tõlge (väärtus 15,339 eurot), tõlge kaebusest halduskohtule (väärtus 15,339 eurot), telefoniarve juristile (4,53 eurot) ja neli lehte A4 paberit. Läbiotsimist teostasid TR ja RA ning kaebaja ega kontaktisik läbiotsimise juures ei viibinud. 04.02.2013 saabus kohtule kaebuse täiendus (tl 38), milles kaebaja palus vastustajalt välja mõista veel 15 eurot riigilõivu, 1,25 eurot ülekandetasu ja 10 eurot telefonikõnede eest.

3. Tallinna Halduskohtu 19.08.2013 kohtumäärusega tagastati kaebus osaliselt ning võeti menetlusse nõuetega varalise kahju 243,869 eurot (Trussardi prillid summas 222 eurot; tõlketeenus summas 15,339 eurot; kaks A4 valget paberit summas 2 eurot; telefonikõne maksumus summas 4,53 eurot) hüvitamiseks (tl 43-45).

4. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Vangla kambris nr 432 toimus 22.05.2012 läbiotsimine, mille viisid läbi valvurid TR, RA ja VI. Läbiotsimise ajal viibisid kinnipeetavad jalutusboksis ning pärast läbiotsimist pöördus kaebuse esitaja vanglaametnike poole väitega, et läbiotsimise käigus on ära lõhutud tema Trussardi prillid. Ametnikud väidavad oma seletuses, et nad nägid kaebuse esitaja prille, mis olid voodi peal, kuid prille ei puudutanud. Kuna vanglaametnikel puudub subjektiivne huvi kirjeldada olukorda tegelikest asjaoludest erinevalt ja luua asjast ebaõiget ettekujutust, siis tuleb käesoleval juhul lähtuda kahe vanglaametniku kinnitusest, et nad läbiotsimise käigus kaebuse esitaja prille ära ei lõhkunud.

Tallinna Vangla jurist vestles 14.09.2012 kaebajaga ja soovis tema prille näha. Selgus, et tegemist oli Trussardi prillidega, millel oli katki vasakpoolne prilliraami ninatugi ning lahti vasakpoolne prilliklaas. Vangla juristi hinnangul pidi sellise vigastuse tekitamiseks prille kas tahtlikult murdma või neile peale astuma. Samuti selgus, et kaebuse esitaja prillid olid väga kulunud välimusega (prilliklaasid olid kriimustatud jms), mistõttu võisid kaebuse esitaja prillid olla katki juba varem. Seda pole võimalik tagantjärgi tuvastada. Prillide maksumus pole ühegi tõendiga tõendatud ning kahjunõude rahuldamiseks ei ole alust.

Tõlketeenuse, kahe A4 paberi ja telefonikõne maksumuse kompenseerimise osas on nõue samuti tõendamata. Käesoleval juhul esitas kaebuse esitaja Tallinna Vanglale esmalt 19.06.2012 võõrkeelse pöördumise, mille vangla saatis 19.07.2012 kirjaga nr 5-18/26395-1 kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks. Seejärel esitas kaebaja Tallinna Vanglale riigikeelse pöördumise ning 20.07.2012 registreeriti kinnipeetav DB-i eestikeelne kahju

3-12-1758 3(6) hüvitamise nõue. Kuna tõlketeenuse osutamine ei toimunud vangla vahendusel, siis ei ole vanglale teada, kas, kellele ja mis summas kaebuse esitaja väidetava tõlketeenuse eest maksis.

5. Tallinna Halduskohtu 11.11.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

Kahju kuulub hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud alustel ning RVastS § 8 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi kahju hüvitamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta.

VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 ega selle sätte alusel kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33, mis reguleerib vangla ruumide ja territooriumi läbiotsimist, ei sätesta kinnipeetavale õigust viibida vangla ruumi läbiotsimise juures. Läbiotsimise õiguspärasust ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Seega saab 22.05.2012 toimunud kambri nr 432 läbiotsimist pidada õiguspäraseks.

Kaebaja väitis kohtuistungil, et 22.05.2012 toimunud kambri läbiotsimise järgselt ilmnes, et tema öökapis prillitaskus asunud prillide parem klaas oli kildudeks ja parem ninatugi katki (tl 88-89). Läbiotsimist teostanud vanglateenistuse ametniku TR 11.09.2012 selgituses on TR märkinud, et ta mäletab kindlalt, et läbiotsimise ajal olid prillid voodi peal ja prillide all oli ristsõna, TR väitel ta neid prille ei puutunud (tl 63 pöördel). Samuti on läbiotsimist teostanud vanglateenistuse ametnik RA 12.09.2012 e-kirjas kinnitanud, et prillid asusid voodil ja neid ei puudutanud keegi (tl 63). Seega nähtub läbiotsimist teostanud vanglateenistuse ametnike selgitustest, et läbiotsimise ajal asusid kaebaja prillid voodil, mitte öökapis ning läbiotsimist teostanud isikud kaebaja prille ei puutunud. Kuna vanglaametnikel puudub subjektiivne huvi kirjeldada olukorda tegelikest asjaoludest erinevalt ja luua asjast ebaõiget ettekujutust, tuleb käesoleval juhul lähtuda kahe vanglaametniku kinnitusest, et läbiotsimise käigus vanglateenistuse ametnikud kaebaja prille ei puutunud.

Lisaks nähtub Tallinna Vangla 10.09.2012 kahju hüvitamise taotlusele vastamise kirjast nr 5- 18/30724-1 (tl 9-10), et vangla jurist nägi prille 14.09.2012 ning prillidel oli siis katki vasakpoolne prilliraami ninatugi ning lahti vasakpoolne prilliklaas. Prillid olid väga kulunud ja prilliklaasid kriimustatud. Ka kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja vangla jurist MJ, et ta nägi 14.09.2012 neid prille ja mõlemad prilliklaasid olid terved (tl 92).

Seega on tõendamata, et kaebaja prillid olid 22.05.2012 enne kambri läbiotsimist terved ja pärast läbiotsimist katki. Vastavalt HKMS § 69 lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuigi kaebaja kohtuistungil antud seletusest nähtuvalt oli temaga samas kambris kuus kinnipeetavat, kes seega võisid kaebaja prillide läbiotsimise eelset ja järgset olukorda teada, ei ole kaebaja taotlenud kambrikaaslaste tunnistajana ülekuulamist, mis käesoleval juhul kaebaja väidete usaldusväärsust kahandab. Kaebaja väited tema prillide lõhkumisest 22.05.2012 toimunud kambri läbiotsimise käigus on vastuolus läbiotsimist teostanud vanglateenistuse ametnike TR ja RA selgitustega ning Tallinna Vangla 10.09.2012 kirjas nr 5-18/30724-1 märgituga.

Kohtuistungil seletas kaebaja, et läbiotsimise käigus temal midagi kaotsi ei läinud, lõhuti vaid prillid, kaebuses märgitud tõlkekulud, telefoniarve ja paber on kulud, mida kaebaja kandis kohtusse pöördumiseks. Kambrikaaslane tõlkis avalduse vangla direktorile ja kaebuse

3-12-1758 4(6) halduskohtule ja kaebaja sugulased kandsid tõlketöö eest raha kambrikaaslase kontole (tl 90), helistamine juristile toimus kaebaja kulul (tl 91). Need kulud on tõendamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. DB palub esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ning kaebuse rahuldada. Kaebaja leiab, et kohus on alusetult usaldanud vanglaametnike ütlusi. Kuna nad on potentsiaalsed süüdlased prillide lõhkumises, on neil subjektiivne huvi tõde varjata. Oma väidete tõendamiseks palub kaebaja nõuda Tallinna Vanglalt välja kambrikaaslaste nimed ja kutsuda nad kohtusse tunnistajatena. Kaebaja selgitab veel, et prilliklaas oli katki nurgast, kus on kinnituskoht ning seetõttu polnud klaasi kinnitamine võimalik ja prillid olid kasutuskõlbmatud. 7. Tallinna Vangla leiab vastuses, et tõendite kogumise taotlus on esitatud hilinemisega. Halduskohus andis 02.10.2013 kohtuistungi aja teatavaks tegemise määrusega kaebajale aja tõendite esitamiseks, kuid kaebaja jättis need esitamata. Kuna prillide lõhkumisest on möödunud aasta ja üheksa kuud, ei aitaks kaebaja kambrikaaslaste ülekuulamine kaasa asja lahendamisele, sest kambrikaaslased ei pruugi konkreetset läbiotsimist mäletada. Lisaks pole kambrikaaslasete ütlused usaldusväärsed, sest solidaarsusest toetaksid nad kaebajat. Kaebaja seletus prillide katkimineku osas on vastuoluline – kohtuistungil vastas ta vastustaja esindaja küsimusele, et prillid olid täiesti katki ja klaasikillud olid põrandal, ta ei koristanud neid meelega ära, et välja kutsuda peakorrapidaja, kes oleks selle fotode tegemisega fikseerinud. Samas apellatsioonkaebuses ta nii suuri purustusi ei väida. Eeltoodu näitab, et kaebaja püüab iga hinna eest saada vanglalt hüvitist. 8. Ringkonnakohus leidis 05.03.2014 määruses, et tõendite kogumise taotlus ei olnud esitatud hilinemisega, sest halduskohus on menetlusnorme rikkudes jätnud täitmata selgitamiskohustuse (HKMS § 2 lg 4 ja 5, § 59 lg 3, § 122 lg 2 p 6). Kohus viitas alles otsuses, et kaebaja pole taotlenud tunnistajate ülekuulamist, kuigi oleks pidanud tõendite esitamise vajadusele viitama juba eelmenetluses või vähemalt asja läbivaatamisel. Seega nõudis kohus vastustajalt teavet isikute, kes viibisid kaebajaga 22.05.2012 ühes kambris, nimede ja võimalusel praeguste asukohtade kohta. Samuti tegi ringkonnakohus DB-le HKMS § 59 lg 3 alusel ettepaneku esitada kahju suurust kinnitavad tõendid (ostutšekk, tõlketeenuse eest tõendid pangaülekande kohta). Lisaks nõudis kohus Tartu Vanglalt DB nimel laos hoitavate Trussardi prillide kirjeldust ning võimalusel fotot, mille põhjal kahjustuste iseloomu oleks võimalik hinnata. 9. DB teatas vastuseks kohtumäärusele, et loobub tõlkimisja telefonikulude nõudest, sest neid summasid pole aja möödumise tõttu võimalik tõendada. Trussardi prillide kohta märgib ta, et ostis need Helsingis, Itakeskuse II korrusel prillipoest 2010. aastal 222 euro eest. Tal ei ole praegu juurdepääsu internetile ega võimalik prillide maksumuse kohta tõendit esitada ning ta palub kahjusumma määramisel lähtuda kohtul RVastS § 7 lg-st 4 ja VÕS § 132 lg-st 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Kaebaja on ringkonnakohtule 16.03.2014 edastatud avalduses loobunud ülejäänud nõuetest ja palunud hüvitada üksnes prillide maksumuse 222 eurot. Kaebaja on küll märkinud, et loobub 40,196 euro nõudest, jättes ilmselt tähelepanuta, et halduskohus on esialgse kaebuse osade nõuete osas tagastanud ning võtnud menetlusse üksnes Trussardi prillide, tõlketeenuse summas 15,339 eurot, kahe paberilehe summas 2 eurot ja telefonikõne summas 4,53 eurot maksumuse hüvitamise nõuded. Seega hõlmab kaebaja loobumine tegelikult 21,869 euro suurust nõuet.

3-12-1758 5(6) Loobumine tuleb vastu võtta, kohtuotsus nende nõuete osas tühistada ja menetlus lõpetada. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus tuleb ka ülejäänud osas tühistada ja kaebaja kahjunõue 149 euro ulatuses rahuldada.

11. RVastS § 7 lg 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja väitel rikuti tema õigusi seeläbi, et läbiotsimise käigus lõhuti ära tema prillid. Vangla keeldus kahju hüvitamisest, leides, et prillid olid 14.09.2012 kontrollimise ajal küll katki (klaas oli lahti ja ninatugi katki), kuid arvestades seda, et keegi ametnikest nende endi sõnul prille ei puutunud, ei saanud need katki minna läbiotsimise ajal. Vangla märkis ka, et prillid olid kulunud välimusega, seega võisid nad olla katki juba varem. Halduskohus leidis, et kaebaja pole tõendanud, et prillid olid enne läbiotsimist terved ja pärast katki.

12. Ringkonnakohus kuulas üle kaks kaebaja kambrikaaslast MB ja RM, kes kinnitasid, et kui nad 22.05.2012 kambris 432 toimunud läbiotsimise järel kambrisse jõudsid, leidis kaebaja, et tema prillid on katki ja hakkas kohe korrapidaja kutsumist nõudma, kuid korrapidajat ei kutsutud. MB mäletas, et klaas oli raamist välja kukkunud ja täpsustava küsimuse peale ütles, et klaasikillud olid põrandal. RM tunnistas, et prillid olid pärast läbiotsimist katki (prillid lagunesid koost, seda, kas klaas oli katki, tunnistaja öelda ei osanud) ja asusid aknalaual. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et kaebaja kasutas prille enne läbiotsimist igapäevaselt. Läbiotsimist teostanud kolmest vanglaametnikust on seletus võetud RA ja TR käest. Mõlemad ametnikud kinnitavad, et prillid olid läbiotsimise ajal voodil ning keegi neid ei puutunud. TR kirjutas veel, et kaebaja koputas pärast läbiotsimist uksele ja ütles, et prillid on katki ning öökappi pandud. TR arvates valetab kaebaja läbiotsijate peale, sest on vihane, kuna nad võtsid ära ja viisid lattu tema voodi all olnud televiisori, sest toas oli juba üks televiisor. Ringkonnakohus leiab, et prillide katkimineku läbiotsimise ajal saab lugeda tõendatuks. TR ja RA, kes pidid läbi otsima kuue isiku majutamiseks kasutatavat kambrit, ei pruukinud tähele panna, kui prillid läbiotsimise käigus maha pudenesid ja neile keegi peale astus. Kolmas läbiotsimisel osalenud vanglaametnik pole seletust andnud, seega ei saa välistada, et tema oli see, kes prillid lõpuks öökappi asetas, võib olla isegi märkamata, et üks klaas on raami sees puudu. Kaebaja kambrikaaslased ei mäletanud prillide asukohta ega vigastuste üksikasju, mis iseenesest ei tekita kahtlusi, arvestades juhtunust möödunud aega. Samas kinnitasid nad, et kaebaja kandis prille varem igapäevaselt. Kuna kaebaja prillidel oli katki ka ninatugi ning kaebaja kinnitusel ei püsinud nad seetõttu enam ninal, saab tunnistajate ütlustele tuginedes väita, et prillid olid enne läbiotsimist terved. Seda, et kaebaja pöördus kohe pärast läbiotsimist valvuri poole kaebusega prillide katkimineku kohta, on kinnitanud nii kaebaja kambrikaaslased kui ka TR. See lisab kaebaja väitele prillide läbiotsimise käigus katkimineku kohta kaalu, sest tõenäoline pole, et viha vanglaametnike vastu televiisori äravõtmise tõttu oleks nii kiiresti realiseerunud kättemaksuks.

13. RVastS § 8 lg 1 näeb ette, et varaline kahju hüvitatakse rahas, kusjuures hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja ei ole esitanud prillide väärtuse tõendamiseks mingeid dokumente, väites et vanglas viibimise tõttu pole nende leidmine võimalik. Katkiläinud prillid asuvad praegu Tartu Vangla laos ning ringkonnakohus palus vanglal prille fotografeerida. Digitaalselt fotolt selgelt näha oleva koodi TE10843 abil leitud internetileheküljel http://www.giarre.com/model/trussardi-te10843/ müüakse samasuguseid prille 149 euro eest. Vastustaja on väitnud, et prillid paistsid ülevaatusel halvasti hooldatutena ja kriimustatud, mistõttu kaebaja kahjunõuet ei tuleks rahuldada täies ulatuses. Kuna kaebajale kahju hüvitamisega tuleb luua samasugune olukord, nagu enne õiguste

3-12-1758 6(6) rikkumist, tuleb kaebaja kasuks välja mõista rahasumma, mille eest ta saaks uued samaväärsed prillid muretseda. Kuna prillid olid enne lõhkumist kasutuskõlblikud ning kohtule edastatud prillifotolt ei paista olulisi vigastusi peale nende, mille tõttu kaebaja kohtusse pöördus, samuti arvestades internetipoes avaldatud prillide hinda, leiab ringkonnakohus, et kaebajale tuleb välja mõista 149 eurot.

14. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 30 eurot. HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kaebuse osalisel rahuldamise korral mõistetakse kulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna kaebus rahuldatakse 67% ulatuses (149 : 222), tuleb tasutud riigilõiv hüvitada kaebajale 20 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe