3-11-966/34 · Tartu Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-966

Haldusasi

MTÜ Spordiklubi Silboxing (endine MTÜ Sillamäe

Poksiliit) kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 17. märtsi

2011. a korralduse nr 157-k tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. augusti 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sillamäe Linnavalitsuse apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja MTÜ Spordiklubi Silboxing, esindaja Valeriy

Gimaev

Vastustaja Sillamäe Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. augusti 2012. a otsuse

resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused osaliselt käesoleva

otsuse põhjendustega.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud summas 330 eurot.

3. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. juuli 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. septembril 2010 esitas kaebaja Sillamäe Linnavalitsusele taotluse (tl 8−14)

spordiklubi toetuse määramiseks. Sillamäe Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a korraldusega

nr 157-k „Sillamäe linna spordiklubidele toetuse eraldamine“ (tl 15) määrati toetused

erinevatele spordiklubidele. Kaebajat nende hulgas ei olnud. Toetuse määramisel tugines

Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe Spordiliidu Kalev juhatuse 10. veebruari 2011. a koosoleku

protokollile (tl 43−48) ja Sillamäe Linnavolikogu noorsoo-ja spordikomisjoni 22. veebruari

2011. a koosoleku protokollile (tl 49−50). Tuginedes Sillamäe Linnavalitsuse 21. veebruari

2011. a spordiklubide kontrolli aruandele (tl 55−58), asus vastustaja seisukohale, et kaebaja

taotlus ei vasta nõuetele, kuna treeningutel olevate laste arv ei vasta klubi taotluses toodud

laste arvule ja klubi päevikus näidatud treeninguid ei toimunud. Kaebajale on toetus jäänud

määramata ka seetõttu, et kaebaja ei korralda üritusi Sillamäe linnas ja Sillamäe elanikele.

2. MTÜ Spordiklubi Silboxing esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Sillamäe

Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a korralduse nr 157-k tühistada. Kaebaja on seisukohal, et

kaebaja taotlus vastab Sillamäe Linnavolikogu 27. novembri 2008. a määruses nr 106

„Sillamäe linna spordiklubidele toetuse andmise kord“ sätestatud nõuetele. Kaebaja leiab, et

Sillamäe Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a korraldus nr 157-k ei ole õiguspärane, kuna ei ole

haldusakti väljaandmise ajal kehtiva õigusega kooskõlas ning esinevad diskretsioonivead.

Kaebaja on seisukohal, et tal oli õigus olla toetust saavate klubide ning osalejate hulgas ning

saada sporditoetust, kuid vastustaja on õigusvastaselt jätnud tema toetust saavate klubide ning

osalejate hulgast välja, kuna vastustaja on tuginenud Sillamäe Spordiliidu Kalev ettepanekule,

mis on tehtud juhatuse poolt, kes ei olnud pädev nimetatud ettepanekut tegema. 29. juunil

2012 kohtule esitatud täiendavates seisukohtades rõhutab kaebaja, et kaebaja toetuse

saamiseks esitatud taotlus vastas selle esitamise ajal kehtinud nõuetele. Vastustaja on

tuginenud pärast taotluse esitamist muudetud korrale. Kaebaja taotlus ei saanudki vastata

vastustaja arvamuses viidatud nõuetele, kuna need ei kehtinud taotluse esitamise hetkel.

Vastustaja poolt viidatud muudatused on tehtud Sillamäe Linnavolikogu 25. jaanuari 2011. a

määrusega nr 45 ehk kaebaja taotlus on esitatud kolm kuud enne muudatuste kehtestamist.

3. Tartu Halduskohtu 3. augusti 2012. a otsusega rahuldati kaebus ja tunnistati vaidlustatud

korraldus õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:

3.1.

Vastustaja poolt esitatud põhjendus, et treeningutel osalenud laste arv ei vastanud klubi

taotluses toodud laste arvule ja klubi päevikus näidatud treeningud ei toimunud, ei ole

tõendatud ega ole aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks.

3.2.

Kuna kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks 29. septembril 2010, siis taotluse

esitamise hetkel kehtinud korra järgi puudus nõue, et toetuse saamisel on eelistatud need

klubid, kes korraldavad üritusi Sillamäe linnas ja Sillamäe elanikele. Seega ei kehtinud

taotluse esitamise hetkel nõue, millele mittevastamise tõttu jäeti kaebaja taotlus rahuldamata,

ning kaebaja ei saanud nende nõuetega taotluse esitamisel arvestada.

3.3.

Sillamäe Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a korraldus nr 157-k ei ole põhjendatud ning

põhjendused ei nähtu ka haldusaktis viidatud dokumentidest.

3.4.

Sillamäe Linnavalitsus on korralduse andmisel tuginenud MTÜ Sillamäe Spordiliidu

Kalev juhatuse ettepanekule, kellel põhikirja järgi vastav pädevus puudub.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Sillamäe Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse

tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

4.1.

Halduskohus on jätnud põhjendamata, miks Sillamäe Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a

korraldus nr 157-k „Spordiklubidele toetuse eraldamine” ei ole põhjendatud, on

kaalutlusvigadega ega ole kooskõlas kehtiva seadusega.

4.2.

Halduskohus ei ole põhjendanud oma mittenõustumist apellandi argumendiga, et

kaebaja sisekontrolli käigus ilmnesid mittevastavused taotluses esitatud andmetega, s.o

2

2

treenerite arvu (taotluses märgitud Mihail Verzilov ja Aleksandr Hahulenko ei tööta kaebaja

juures) ja nende kvalifikatsiooni kategooria (Grigori Salmijanovil on treenerite registri

kohaselt I kvalifikatsiooni kategooria) osas.

4.3.

Ebaõige on halduskohtu käsitlus Sillamäe Linnavalitsuse 21. veebruari 2012. a

spordiklubide kontrolli aruande õiguslikust sisust ja tähendusest. Esitatud aruandega on

vastustaja tuvastanud, et treeningud ei toimu vähemalt kaks korda nädalas ning et treeningutel

olevate laste arv ei vastanud klubi taotluses toodud laste arvule. Aruande kohaselt ei olnud

treenerit MTÜ-s Sillamäe Poksiliit taotluses avaldatud ajal, ehk 14. ja 16. veebruaril 2012, kui

toimus spordiklubide kontroll. Kaebaja vastuväide, et treeningud toimusid Venemaal, ei vasta

vastustaja arvamusel tõele.

4.4.

Apellandi hinnangul ei oma tähtsust, et sporditoetuse määramisel on apellant

tuginenud Sillamäe Spordiliidu Kalev ettepanekule, mis on tehtud juhatuse poolt, kes ei olnud

pädev nimetatud ettepanekut tegema.

4.5.

Halduskohtu poolt kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulud on põhjendamatult

suured. Apellandi hinnangul on kaebaja kantud menetluskulud lepingulisele esindajale

põhjendatud ja vajalikud ühe tunni ulatuses.

5. MTÜ Spordiklubi Silboxing vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

5.1.

Halduskohus ei pidanudki lahendi tegemisel vastustaja argumendile kaebaja treenerite

kvalifikatsioonile mittevastavuse osas tähelepanu pöörama. Need väited ei saa asja

lahendamisel tähtsust omada, kuna vastustaja ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel

sellele asjaolule tuginenud. Haldusakti andmisel oli vastustaja ilmselt veendunud, et kaebaja

treenerid omavad vastavaid kvalifikatsioone. Halduskohtus ei olnud vastustajal vastuväiteid

selle kohta, et vastustaja treenerid ei omanud vastavaid kategooriaid ega esitanud selle kohta

tõendeid. Apellatsioonkaebuses palub vastustaja sisuliselt hinnata, kas kaebaja treenerid

omavad vastavaid kvalifikatsioone. Sellist tuvastamisnõuet ei ole vastustaja aga halduskohtule

esitanud ning tegemist on uue nõudega, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta.

5.2.

Halduskohus ei pidanud käsitlema argumenti laste treeningutel oleku kohta. Nimetatud

argument ei ole alus kaebajale toetuse määrama jätmiseks. Taotluse esitamise hetkel, so

29.09.2010, ei sisaldanud Sillamäe Linnavolikogu 27. novembri 2008. a määrus nr 106

,,Sillamäe linna spordiklubidele toetuse andmise kord" toetuse määramisel nõuet laste

treeningute kohta, vaid see muudatus jõustus alles 28. jaanuaril 2011. Vaatamata sellele, et

kohus ei pidanud laste treeningutel oleku küsimust käsitlema, on kohus asunud õigesti

seisukohale, et kuna treeningud peavad toimuma regulaarsusega vähemalt 2 korda nädalas, ei

ole põhjendatud jätta taotlus rahuldamata üksnes põhjusel, et konkreetsel kuupäeval kedagi

treeningsaalis ei viibinud.

5.3.

Halduskohus on piisavalt põhjendanud menetluskulude suurust ning vastustaja

paljasõnalised väited menetluskulude suuruse osas tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja väited

tuleb tähelepanuta jätta ka sellepärast, et ta on taotlenud halduskohtu otsuse täielikku

tühistamist ning menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, kuid ei ole alternatiivina taotlenud

halduskohtu otsuse osalist tühistamist menetluskulude suuruse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu otsuse põhjendused

tuleb osaliselt asendada käesoleva otsuse põhjendustega.

7. Kaebaja on 29. septembril 2010 esitanud vastustajale taotluse spordiklubi toetamiseks

aastal 2011. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt kaebaja taotluse

rahuldamata jätnud. Esmalt peatub kohus sellel, kas vastustaja on taotluse menetlemise käigus

3

3

kohaldanud õigeid õigusnorme. Taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud 17. märtsi 2011. a

korralduse kohaselt on see antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

§ 30 lg 1 p 2, Sillamäe Linnavolikogu 27. novembri 2008. a määruses nr 106 ,,Sillamäe linna

spordiklubidele toetuse andmise kord" (Määrus nr 106) § 1 lg-te 3, 5, 6 ja 8, § 5 lg 1 ja

§ 6 lg 1 alusel, lähtudes Sillamäe linna 2011. aasta eelarves spordiklubide toetuseks

ettenähtud vahenditest, Sillamäe Spordiliidu Kalev juhatuse 10. veebruari 2011. a koosoleku

protokollist (tl 44-45), Sillamäe Linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjoni 22.02.2011. a

koosoleku protokollist (tl 49-49p) ja Sillamäe Linnavalitsuse 21. veebruari 2011. a

spordiklubide kontrolli aruandest (tl 57-58), ning arvestades konkreetsete spordialadega

tegelemise tulemuslikkust, spordiklubide kontrolli tulemust ja alade hetkeolukorda.

Haldusaktist nähtuvalt on vastustaja ainsate põhjendustena kaebaja taotluse rahuldamata

jätmisel toonud järgmised asjaolud: 1) treeningutel olevate laste arv ei vastanud kaebaja puhul

klubi taotluses toodud laste arvule ja klubi päevikus näidatud treeninguid ei toimunud;

2) erinevalt Spordiklubist Evail-Athletics ei korralda kaebaja üritusi Sillamäe linnas ja

Sillamäe elanikele, mis on eelistatud toetuse saamisel, kuna toetatakse eelarve aastas reeglina

ühes spordialas üht spordiklubi. Nii kaebaja kui halduskohus on seisukohal, et tulenevalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lgst 5 ei saanud vastustaja taotluse lahendamisel

kohaldada Määruses nr 106 sisalduvaid neid toetuse määramise piiranguid, mida ei sisaldanud

taotluse esitamise ajal kehtinud Määruse nr 106 redaktsioon. Halduskohus on leidnud, et

taotluse esitamise ajal ei olnud veel jõustunud Määruse nr 106 § 1 lg 6 p 6, kaebaja sõnul aga

ei olnud taotluse esitamise ajal kehtivad ka Määruse nr 106 § 1 lg 6 p-d 4 ja 5. Kaebaja leiab,

et kuna taotluse esitamise ajal 29. septembril 2010 kehtinud Määruses nr 106 ei sisaldunud

§ 1 lg 6 p-i 4, mille kohaselt peab klubi tegutsema eelarveaastas vähemalt 10 kalendrikuud ja

treeningud peavad toimuma regulaarsusega vähemalt kaks korda nädalas, ei saanud

haldusaktis esitatud põhjendused laste treeningutel mitteolemise kohta olla ka aluseks toetuse

taotluse rahuldamata jätmiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja poolt toetuse

taotluse esitamise ajal ei olnud kehtiv üksnes Määruse nr 106 § 1 lg 6 p 6, kuid p-d 4 ja 5

kehtisid. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kehtis kaebaja poolt spordiklubi toetuse taotluse

esitamise ajal, so 29. septembril 2010 Määruse nr 106 redaktsioon, mida oli pärast selle

jõustumist 30. novembril 2008 muudetud ühel korral, so 21. veebruaril 2010 jõustunud

Sillamäe Linnavolikogu 18. veebruari 2010. a määrusega nr 10. Pärast viimati nimetatud

määrusega muudatuste sisseviimist sisaldas Määruse nr 106 29. septembril 2010 kehtinud

redaktsiooni § 1 lg 6 kolme punkti. Punktid 4, 5 ja 6 lisati Määruse nr 106 § 1 lg-sse 6 aga

alles Sillamäe Linnavolikogu 25. jaanuari 2011. a määrusega nr 45 (tl 107), so pärast kaebaja

poolt vastustajale toetuse taotluse esitamist.

9. HMS § 5 lg 5 kohaselt kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid

muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Ka üldistest

õiguspõhimõtetest, nagu õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte, tulenevalt ei tohi

õigusakti kohaldada sisuliselt tagasiulatuvalt juhtumil, kui see halvendab õigustatud subjekti

olukorda (vt RKHKo 3-3-1-30-00, p 3). Juhtudel, mil õigusakti see redaktsioon, mille alusel

taotlus esitati, on taotluse esitanud isikule soodsam kui taotluse lahendamise ajal kehtiv

redaktsioon, tuleb üldreeglina rakendada seaduse seda redaktsiooni, mille alusel taotlus esitati

(vt RKHKo 3-3-1-21-01, p 2). Eelnevast tulenevalt pidi haldusorgan juhul, kui varem

kehtinud redaktsioon sisaldas kaebajale soodsamaid tingimusi, lähtuma tema taotluse

lahendamisel taotluse esitamise ajal kehtinud Määruse nr 106 redaktsioonist. Kuna Määruse

nr 106 § 1 lg 6 p-d 4−6 sisaldavad endas täiendavaid piiranguid, mis eeldatavasti võivad

asetada toetuse taotleja ebasoodsamasse olukorda, võrreldes ajaga, kui vastavad täiendavad

4

4

kriteeriumid puudusid, ei saa ka kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel olla asjakohased

põhjendused alles 28. jaanuaril 2011 jõustunud Määruses nr 106 kehtima hakanud uute

eelduste täidetuse kohta. Seega on haldusorgan, põhjendades kaebajale toetuse eraldamata

jätmist muuhulgas Määruse nr 106 § 1 lg 6 p-des 4 ja 6 sätestatud tingimustele

mittevastavusega, arvestanud kaalutlusõiguse teostamisel asjaoludega, mille arvessevõtmiseks

puudus õiguslik alus.

10. Isegi, kui asuda seisukohale, et laste treeningute toimumise nõude näol

(Määruse nr 106 § 1 lg 6 p 4) ei ole tegemist kaebajale kui spordiklubile, kus taotluse kohaselt

toimuvad treeningud 5 korda nädalas (tl 14), ebasoodsa tingimusega, ei saa ka sel juhul

vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamist pidada õiguspäraseks ning põhjendamiskohustust

piisavalt täidetuks. Tulenevalt HMS § 56 lg 1 esimesest lausest peab kirjalik haldusakt ja

soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 3

kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida ka kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu poolt väljendatud

seisukohtadest tulenevalt peab haldusakti põhjendus kohut veenma, et haldusorgan on

diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on

toimunud ratsionaalselt (vt RKHKo 331-42-02, p 11; RKHKo 33147-12, p 15).

11. Sillamäe Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a korralduses nr 157-k esitatud põhjendused

kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta koosmõjus haldusaktis viidatud dokumentidega ei

ole kohtu hinnangul sellised, mis laseksid veenduda vastustaja poolt kaalutlusõiguse

õiguspärases rakendamises. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vastustaja

põhjendus, et treeningutel olevate laste arv ei vastanud klubi taotluses toodud laste arvule ja

klubi päevikus näidatud treeningud ei toimunud, ei ole tõendatud ning ei saa olla aluseks

taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastustaja on laste treeningutel mitteviibimisele viidates

tuginenud noorsootöö- ja spordispetsialisti ning noorsoo- ja spordikomisjoni esindaja poolt

teostatud spordiklubide kontrolli aruandele (tl 57−58), millele on toimiku materjalidest

nähtuvalt tuginenud ka Sillamäe Linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjon, kui on määranud

MTÜ-s Sillamäe Poksiliit treenivate laste arvuks 0 (tl 51). Antud juhul ei saa Sillamäe

Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a korralduse ega selles viidatud spordiklubide kontrolli

aruande pinnalt tõsikindlalt veenduda selles, et MTÜ-s Sillamäe Poksiliit tõepoolest

treeninguid ei toimunud ning spordiklubis ei treeninud ühtegi last. Vastustaja kinnitab

apellatsioonkaebuses, et Sillamäe Linnavalitsuse 21. veebruari 2011. a spordiklubide kontrolli

aruande kohaselt ei olnud treenerit MTÜ-s Sillamäe Poksiliit taotluses avaldatud ajal, ehk 14.

ja 16. veebruaril 2012, kui toimus spordiklubide kontroll. 14. ja 16. veebruar 2012 olid

esmaspäev ja kolmapäev. Haldusasja toimikusse liidetud kaebaja esitatud taotluse lisast

nähtuvalt toimusid MTÜ-s Sillamäe Poksiliit esmaspäevadel poksitreeningud ja

väljasõidutreeningud ning kolmapäevadel poksi- ja kergejõustikutreeningud. Taotluse lisast ei

nähtu aga treeningute toimumise täpne aeg. Seega ei saanud kontrolli teostanud ametnikud,

külastades treeningusaali enda poolt valitud ajal, veenduda tõsikindlalt treeningute

mittetoimumises ning spordiklubis treeningutel olevate laste puudumises. Kuna kaebaja

taotlusele lisatud treeningute läbiviimise kavast nähtub ka asjaolu, et esmaspäevadel toimuvad

lisaks tavapärastele poksitreeningutele ka väljasõidutreeningud, ei saa pidada ilmselgelt

tõelemittevastavaks ka kaebaja vastuväidet, et treeningud toimusid Venemaal. Kuigi ka

Määruse nr 106 § 1 lg 6 p 6 (Sillamäe linnas tegutsevate spordiklubide eelistamine) ei

kehtinud taotluse esitamise ajal, ei saa ka selle kriteeriumi puhul tõsikindlalt väita, et tegemist

on kaebajale ebasoodsa kriteeriumiga. Nimelt ei ole § 1 lg 6 p-s 6 midagi öeldud selle kohta,

et lisaks Sillamäe linnas ja Sillamäe elanikele ürituste korraldamisele ei tohiks spordiklubi

tegutseda ka mujal. Antud juhul puuduvad aga ringkonnakohtu hinnangul tõendid selle kohta,

5

5

et kaebaja ei korraldanud üldse treeninguid Sillamäe linnas ja Sillamäe elanikele ning seda ei

kinnita ka spordiklubide aruandes märgitu, et üks MTÜ Sillamäe Poksiliit treeneritest Grigori

Salmijanov treenib põhikoosseisuga Venemaal Ivangorodis. Eeltoodud selgitustest tulenevalt

ei ole haldusaktis toodud põhjenduste näol tegemist taotluse rahuldamata jätmiseks veenvate

põhjendustega ka juhul, kui asuda seisukohale, et pärast taotluse esitamist jõustunud määruse

sätete näol ei olnud tegemist kaebaja olukorda ebasoodsalt mõjutavate tingimustega.

12. Ringkonnakohus leiab, et ka tuginemine haldusakti andmisel Sillamäe Spordiliidu

„Kalev“ juhatuse 10. veebruari 2011. a protokollile tekitab kahtlusi haldusorgani poolt

kaalutlusõiguse õiguspärases kohaldamises. Nimelt on halduskohus õigesti leidnud, et

tulenevalt Sillamäe Spordiliidu „Kalev“ põhikirja p-st 4.2.11 on Sillamäe linna kohaliku

omavalitsuse organitele ettepanekute tegemine Sillamäe spordiklubide linneelarvest

finantseerimiseks üldkoosoleku, mitte juhatuse pädevuses. Samuti on Sillamäe Spordiliidu

„Kalev“ juhatuse poolt arvamuse andmisel rikutud KOKS § 17 lg-t 5, kuna 10. veebruari

2011. a koosolekul on spordiklubide finantseerimiseks korraldatud hääletusel osalenud ka

toetuse saanud Kergejõustikuklubi Kalev-Sillamäe juhatuse liige J. Terentjev. Seega

eksisteerib kahtlus erapooletuse nõude rikkumises (HMS § 10).

13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et apellatsioonkaebuses esitatud väide kaebaja

treenerite kvalifikatsioonile mittevastavuse kohta ei saa omada tähtsust käesoleva vaidluse

lahendamisel. Sillamäe Linnavalitsuse 17. märtsi 2011. a korraldusest ei nähtu kaebaja

taotluse rahuldamata jätmise ühe alusena treeneritel vastava kvalifikatsiooni puudumist.

Seega on vastustaja esitanud vastava väite alles kohtumenetluses ning tegemist on haldusakti

tagantjärele põhjendamisega. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid

seda, et haldusorgan oleks hoolimata haldusaktis nende kaalutluste ära toomata jätmisest

siiski haldusakti andmisel nendest lähtunud.

14. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et Sillamäe

Linnavalitsuse 17.03.2011. a korralduse näol on tegemist õigusvastase haldusaktiga ning

rahuldanud kaebuse. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu

otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

15. Vastustaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka halduskohtu poolt kaebaja kasuks

väljamõistetud menetluskulude suurust. Halduskohus on käesolevas asjas vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõistnud menetluskulud summas 345,97 eurot (riigilõiv 15,97 eurot ning

õigusabikulu 330 eurot, so lepingulise esindaja töö 5,5 tunni ulatuses. Halduskohtu hinnangul

ei olnud põhjendatud vastustajalt nende õigusabikulude väljamõistmine, mis arvest nähtuvalt

seondusid kohtuistungil osalemise ning vastustaja vastusega tutvumisega. Ringkonnakohus

leiab, et halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja poolt taotletavat summat tuleb

vähendada ning leidnud, et põhjendatud on vastustajalt välja mõista menetluskulud summas

330 eurot. Halduskohus on hinnanud kaebaja poolt esitatud summade ja õigusabi osutaja

tegevuste vastavust ning on põhjendatult vähendanud väljamõistetavat menetluskulu

taotletavalt 450 eurolt 330 eurole. Väljamõistetud menetluskulu summas 330 eurot ei saa

tervikuna ühes kohtuastmes kantud menetluskuluna olla ebamõistlikult suur, vaid

ringkonnakohtu hinnangul vastab see antud vaidluse keerukusastmele ning asjaolude mahule.

Seega tuleb apellatsioonkaebus ka menetluskulude vaidlustamise osas jätta rahuldamata.

16. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulusid kajastavast arvest nähtuvalt on kaebaja

õigusabiteenuste eest apellatsioonimenetluses tasunud 384 eurot. Vastavalt Riigikohtu

halduskolleegiumi väljakujunenud praktikale (RKHKo 33-1-54-12, p 25; RKHKo 3316612, p

6

6

19; RKHKo 3-3-1-14-13, p 19) ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud olla

kõrgema astme kohtus reeglina suuremad, kui olid kulud madalamas astmes. Kuna kohtu

hinnangul kandis kaebaja esimese astme kohtu menetluses põhjendatud kulusid summas 330

eurot, peab ringkonnakohus põhjendatuks ka apellatsioonimenetluses väljamõistetavaid

menetluskulusid vähendada ning mõista vastustajalt välja kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 330 eurot. Vastustaja menetluskulud,

sh apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Maili Lokk

Einar Vene

7

7