1-14-1240/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1240 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. juuni 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrey Ryashin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 3. juuni 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrey Ryashini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Andrey Ryashin tunnistati Viru Maakohtu 27.02.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 120, § 122, § 136 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.05.2010 ja lõpp on 19.05.2016. Viru Maakohtu 03.06.2014 määrusega jäeti A. Ryashin tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu 2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Ryashin ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud, olles seejuures varasemalt karistatud kahel korral narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja narkootilise aine üle EV riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises isikute grupi poolt. Käesoleval ajal kannab ta karistust isikuvastaste kuritegude ähvardamine, piinamine ja teiselt

- 2 - inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Viru Maakohtu 27.02.2014 kohtuotsusest (lk 14-20) nähtub, et kahe kannatanu suhtes kasutati vägivalda grupi poolt, ühte kannatanut peksti kirvevarrega, jalgadega ja pesapallikurikaga korduvalt erinevatesse kehapiirkondadesse põhjustades talle järjepidevat valu ja ähvardati tapmisega. Kuriteo tulemusena tekitati kannatanule parema hüppeliigese välise luupekse kinnise murru, vasaku küünarluu kinnise murru, ninaluude murru, kuuenda roide murru paremal kehapoolel ning peaaju põrutuse. Teist kannatanut lõid kahel korral rusikaga rinna piirkonda põhjustades talle füüsilist valu ning samas ähvardati tervisekahjustuse tekitamisega. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on aja jooksul olnud mitmekesine ja grupilistele narkokuritegudele on lisandunud grupilised vägivallateod mitme kannatanu suhtes. 2.2 Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole täitnud eesmärki - nimelt ei tekkinud kohtul sellist veendumust nagu prokuröril, et isik suudab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest Süüdimõistetu pani toime mitu esimese astme grupilist narkokuritegu ja isikuvastase grupilise kuriteo, mille käigus kasutati julmalt vägivalda mitme kannatanu suhtes, kasutades peksmiseks pesapallikurikat. Süüdimõistetu kuritegelik tegevus oli pikaajaline, aktiivne ja kõrgendatud ohu tasemega. 2.3 Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel abitöölisena koristajana ja pesumajas. Lisaks on läbinud riigikeele kursused A1 ja A2 tasemel, hetkel õpib B1 tasemel ja omandanud koka kutsehariduse. Prokurör palus juhtida tähelepanu asjaolule, et isik on järjekorras avavangla osakonda paigutamisele. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX . Vabanemisel garanteerib A. Ryashinile töökoha OÜ XXX autoremondi alal miinimumpalgaga (garantiikirja esitatud ei ole, kuid ettevõtte juhatuse liige on kinnitanud kinnipeetava töölevõtmist). 2.4 Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub kindlalt üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, lähedaste (sõbra) toetus ja ka töökoht). Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja isegi töökoht OÜ XXXXX, direktor, kuid see ei takistanud tal vägivallategusid ja narkokuritegusid toime panna. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, samuti saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Võrreldes isiku poolt toimepandud tegudega on ärakantud karistusaeg veel liiga väike. Kohus arvestas, et isiku puhul on see esimene vangistus, kuid ka esimese vangistuse puhul peab ärakantud karistusaeg olema õiglane ja piisav eesmärkide saavutamiseks, lähtudes kõigepealt toimepandud kuritegude asjaoludest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 3. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Ryashin, taotledes selle tühistamist ning enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, seda järgmistel põhjendustel. 3.1 Süüdimõistetu märgib, et ta viibib vanglas esimest korda, seda alates maikuust 2010. Viimased kolm karistust sai ta just sellel perioodil. Vabaduses oli tal ainult väärteokaristus trahvi näol. Viimane kohtuotsus (27.02.2014) on faktiliselt esimeses kriminaalasjas (15.02.2009). Selle kriminaalasja eest on A. Ryashin enda sõnul kandnud ära terve karistusaja. Praegu viibib süüdimõistetu avavanglas. Vabaduses ootab teda poeg, samuti on tal garanteeritud huvitav töökoht. Ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud kõik tingimused, olemas on Viru Vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröri luba. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab niisamuti, et A. Ryashini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

- 3 - 5. Maakohus on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, hinnates seejuures piisava põhjalikkusega kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Ryashinit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ehkki süüdimõistetut iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud (õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal, vanglas töötamine, vabaduses kindel eluja töökoht) ei kaalu need käesoleval ajal üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. 6. Nimelt tingib A. Ryashini vabastamata jätmise eeskätt kuriteo toimepanemise asjaolud (käesolevat karistust kannab ta ähvardamise, piinamise ja teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest). Maakohus on juba ülevaatlikult osundanud kuriteo toimepanemise asjaoludele ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid taasesitada. Küll aga toonitab ringkonnakohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Soostuda tuleb esimese kohtuastmega, et A. Ryashini seni kantud karistuse aeg ei vasta tema poolt toimepandud kuritegude raskusele. Seega tuleb süüdimõistetul jätkata oma karistuse kandmist ning õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. 7. Ka A. Ryashini varasem elukäik ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist: nagu kaevatavas määruses ka osundatud, on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kolmel korral, olles seejuures varasemalt karistatud kahel korral narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja narkootilise aine üle EV riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises isikute grupi poolt. 8. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et A. Ryashini puhul ei ole karistuse eesmärgid veel täidetud ning tema ennetähtaegne vabastamine poleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Leides, et praegu omavad suuremat kaalu just kuriteo toimepanemise asjaolud ning A. Ryashini varasem elukäik, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei võimalda, jätab ringkonnakohus kinnipeetava ennetähtaegselt vangistuse kandmisest vabastamata. 9. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus