1-08-15698/69 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-08-15698

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

26.juunil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul kaitsja advokaat Niina Agarjova osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

Tartu Maakohtu 16.detsembri 2008.a otsusega tunnistati N.T süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks

N.T-le Tartu Maakohtu 14.novembri 2005.a otsusega mõistetud 10 kuu pikkuse

vangistusega ja millest arvati maha ärakantud karistuse osa, lugedes 10-kuulise vangistuse kantuks. Samuti tunnistati N.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks

mõisteti 4 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust N.T-le Tartu Maakohtu 19.novembri 2004.a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 29.detsembril 2008.a.

Tartu Maakohtu 08.novembri 2013.a määrusega jäeti N.T temale mõistetud

vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 17.detsembril 2013.a.

N.T karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 12.veebruaril 2015.a.

N.T on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Linnakohtu 12.novembri 1999.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 140 lg 2

p 1, 3 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga,

mis Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2001. a määrusega täitmisele pöörati, kuid mille kandmiselt ta tingimisi enne tähtaega vabastati;

2. Tartu Maakohtu 23.augusti 2002.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel 1500 eesti

krooni suuruse rahatrahviga;

3. Tartu Maakohtu 05.jaanuari 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 1, 2, 4

alusel 30-päevase vangistusega;

4. Tartu Maakohtu 02.veebruari 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 alusel 2-kuulise

vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust;

5. Tartu Maakohtu 19.novembri 2004.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 alusel 3-aastase

vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele täitmisele 9 kuud vangistust ja

2 aastat 3 kuud vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

6. Tartu Maakohtu 14.novembri 2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 10-

kuulise vangistusega.

N.T on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on N.T uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähedased. Samuti on süüdimõistetu ise avaldanud vabanemisjärgse töökoha, kust kinnitati, et juhul, kui parajasti tööd on, saab seda süüdimõistetule ka pakkuda.

N.T selgitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda tööle ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Tal on võimalus asuda elama enda tuttava korterisse ja ei soovi jätkata suhtlemist endiste tuttavatega.

Kaitsja toetas kohtuistungil süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leidis, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus enese tõestamiseks vabaduses seadusekuulekana.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses N.T tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on N.T ära kandnud enam kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

N.T puhul on positiivne vangistuses tööhõives osalemine ning puidupingitöölise

õppekava ja sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Samuti on tal olemas toetavad lähedased ema ja venna näol. Väidetavalt on tal olemas võimalik tuttava poolt pakutav töökoht ning ka elukoht sõbra korteris. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada, et kuigi luba nimetatud

korterisse elamaasumiseks on sõbra kinnitusel olemas, siis ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et loa tegelikkusele vastamist oleks kontrollitud ka korteri tegelikult omanikult.

Samuti on N.T tööle saamine materjalide põhjal sõltuv sellest, kas nimetatud firmal

hetkel tööd on pakkuda või mitte kuna töökoha garanteerija sõnul on tööga võimalik

kindlustada ehk suveperioodil. Seega ei saa süüdimõistetu poolt nimetatud eluja töökoha

saamise osas täiesti kindel olla ning tal puuduvad ka alternatiivsed variandid nii elukui töökoha osas.

N.T ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada ka sellega, et

süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning reaalset vangistust

kannab ta neljandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varem ka tingimisi

katseajaga täitmisele pööramata ja teda on ühel korral tingimisi enne tähtaega vangistuse

kandmiselt vabastatud. Varasematest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest

võimalustest hoolimata on süüdimõistetu oma kuritegelikku käitumist siiski jätkanud,

sealhulgas katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ei ole. Oluline on arvestades ka seda, et käesoleva vangistuse ajal on N.T jätkanud reeglitele allumatut käitumist, pannes toime korduvaid distsiplinaarrikkumisi. Seega on kohtul alust

kahelda, et vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju oleks talle avaldanud ka käesolev

vangistus ja selles, et süüdimõistetu oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, mida ta varem korrektselt ei ole suutnud.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et N.T on karistuse kandmisest kõrvale pikka aega hoidunud. See näitab tema suhtumist tema suhtes tehtud kohtulahenditesse ja talle määratud karistustesse. Kuna tema teadaolev vabastamisjärgne elukoht on ka küsitav, siis püsib endiselt oht samasuguse käitumise jätkumiseks ka peale ennetähtaegset vabastamist.

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu poolt toimepandud kõik kuriteod olnud varavastase iseloomuga, mistõttu tuleb järeldada, et nende eesmärgiks on olnud varalise kasu teenimine. Kuigi vabanemiseks on süüdimõistetul olemas kokkulepe tööleasumise osas, siis ei saa reaalse

töövõimaluse olemasolus eelviidatud põhjustel siiski täiesti kindel olla. Seega ei saa ka süüdimõistetu majanduslikust olukorrast tulenevat riski täielikult maandatuks lugeda. Samuti tuleb riskiteguriks lugeda võimalikku suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, arvestades, et ka mitmed varasemad kuriteod on süüdimõistetul toime pandud grupis. Kuigi väidetavalt on süüdimõistetu suhted kriminaalse tutvusringkonnaga lõpetanud, siis arvestades tema korduvat karistatust ning vangistuses viibimist, ei saa selles absoluutselt kindel olla.

N.T andis kohtuistungil osaliselt selgitusi, mis ei läinud kokku tema kohta vangla poolt esitatud andmetega, püüdes näidata end paremas valguses kui seda näitavad tegelikud andmed.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et N.T katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et käesolev vangistus oleks süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud, tema kuriteoriskid oleksid piisaval määral maandatud ning et ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on alust

kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega

kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning kas tema elutingimused vabaduses oleksid edasist õiguskuulekust vajalikul määral toetavad. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende süüdimõistetute puhul, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt

korduvalt kuritarvitanud. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole ka ühegi

süüdimõistetu eelisõigus, vaid seda saab kohaldada üksnes põhjendatud juhtudel, kui tema

suhtes esinevad piisavad positiivsed asjaolud ning on näha, et ta on oma suhtumist põhjalikult muutnud. Arvestades N.T varasemat korduvat karistatust ja temale antud võimalusi

karistuse kandmiseks kergemal viisil, s.o katseajaga vabaduses, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise jätkumist, samuti distsiplinaarrikkumiste toimepanemist vangistuse ajal ning mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumist, leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ei ole.

Juhindudes KrMS § 426, § 432 kohus m ä ä r a s :

Jätta vabastamata süüdimõistetu (IK XXX) temale Tartu Maakohtu N.T

16.detsembri 2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15698 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu N.T-lt ükssada kaheksakümmend (180) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa ühe (1) N.T aasta jooksul määruse jõustumisest alates.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011

SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik