1-13-3988/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2014. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-13-3988

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Jüri Vissak (arvamus kirjalikult)

Kriminaalasi Süüdimõistetu P.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu P. S

isikukood: XXX; elukoht (vabanemisel): XXXX; töökoht (vabanemisel): puudub Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Jätta P. temale Tartu Maakohtu 29.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13- S

3988 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse, s.o 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu ja 29

(kahekümne üheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 29.04.2013. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3988

tunnistati P.S süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja mõisteti temale

karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 12.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3224 P.S-ile mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 29 päeva vangituse võrra ning kohtuotsuste kogumis

2 mõisteti P.S-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 29

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka P.S-i eelvangistuses

viibitud aeg ning karistuse kandmise algust hakati lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.04.2013. a. Kohtuotsus jõustus 15.05.2013. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 28.04.2013. a ja lõppeks selle täielikul ärakandmisel 27.07.2014. a.

Tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes P.S-ile 28.10.2013. a. Tartu Maakohtu 08.11.2013. a määrusega jäeti P.S vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata.

Kohtunik leidis, et on suur oht, et P.S jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut.

Samuti oli kohtunik seisukohal, et P.S ei suuda kinni pidada ennetähtaegse vabanemisega kaasnevatest kriminaalhoolduse nõuetest. Kohtumäärus jõustus 14.12.2013. a.

KarS § 76 lg 1 p-s 2 ette nähtud aja, s.o vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud oli kinnipeetav ära kandnud 12.12.2013. a.

Tartu Vangla toetab P.S-i vabastamist enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab tema

päritoluperekond, kellega tal on säilinud sidemed ka karistuse kandmise ajal. Samas nendib kriminaalhooldaja, et suhted perekonnaliikmetega on pigem pinnapealsed, tuginedes igapäevaelu teemadel vestlemisele või kinnipeetava poolt raha küsimisele. Kinnipeetava suhtlusringkond

vabaduses koosnes peamiselt isikutest, kes olid kriminaalkorras karistatud ja kes mõjutasid ka

kinnipeetava käitumist negatiivses suunas. Tõsi, kinnipidamisasutuses viibides on P.S helistanud küll vaid ühele varasemale sõbrale, samas on ta aga vangistust kandes saanud juurde

uusi tuttavaid. Vabanedes on P.S võimalik asuda elama aadressil XXXX. Seal asub

kinnipeetava X kuuluv eramaja, kus püsivalt elab vaid P.S-i X. X töötab kaugsõidu

autojuhina ning viibib kodus harva. Võimaliku töökohana on kinnipeetav nimetanud XXXX,

kuid seda infot ametnikul kontrollida ei õnnestunud. Samas on kinnipeetava X, kes elab koos oma perega Soomes, väljendanud valmisolekut toetada P.S eluja töökoha leidmisega Soomes.

P.S on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 08.04.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-13871 KarS § 215 lg 2 p 2

järgi KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 75 alusel 1 aastaks alaealise käitumiskontrollile allutamisega;

2. Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-6526 KarS § 199 lg 2 p 7,

8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 22 lg 3 - § 203 järgi KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74 lg 1, 3 alusel 1 aasta 2 kuu ja 26 päeva tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga;

3. Tartu Maakohtu 12.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3224 KarS § 199 lg 2 p 7,

8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu ja 27

päeva pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg 2 ja § 69 alusel asendati 1084 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2-aastase tähtaja jooksul.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta P.S-i ennetähtaegset

vabastamist. P.S-i tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid kes teda mõjutavad. Vangas on tal viis distsiplinaarkaristust.

3 Süüdimõistetu P.S seletas kohtus, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, sest karistusaeg

lõppeb pea kuu aja pärast ning kriminaalhooldusega seonduvaid kohustusi ei soovi ta endale võtta.

Kohtuniku seisukoht P.S mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Täidetud on ka vangistusseaduse § 76 lg-s 2 sätestatud lisatingimus, s.o vähemalt kuus kuud tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et P.S on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Varem on tema suhtes kohaldatud korduvalt

leebemaid mõjutusvahendeid (alaealise mõeldud mõjutusvahend käitumiskontrollile allutamise

näol; vangistus, mis jäeti katseajaga täitmisele pööramata; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga). Need ei avaldanud loodetud mõju ning süüdimõistetu pani toime uued kuriteod.

Nüüdseks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Enda sõnul on ta aru saanud, et suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ei mõjunud talle

hästi. Ta on väljendanud valmisolekut piirata suhtlust selliste isikutega. Kuna toimepandud

kuriteod olid seotud alkoholi tarvitamisega, siis on ta avaldanud soovi tegeleda vabaduses ka oma alkoholiprobleemiga ning tahab selle tarvitamist piirata.

Samas tuleb tõdeda, et P.S-i käitumine vanglas ei kinnita tema sõnu õiguskuulekamaks

muutumise kohta. Teda on viiel korral karistatud distsiplinaarkorras, seejuures viimast korda

alles 05.05.2014. a. Rikkumised on enamasti olnud seotud vanglaametnike korduvatele

seaduslikele korraldustele mitteallumisega. Ka ei ole ta eriti innukas olnud vangistuse ajal läbi

viidud taasühiskonnastavates tegevustes. Nii jätkas ta küll põhihariduse omandamist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 6. klassis, kuid hariduskorraldaja hinnangul puudus P.S õppimiseks motivatsioon. Ka läbis ta sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening, kuid vestluses kriminaalhooldajaga nimetas ta kõnealuse programmi läbimist pigem formaalsuseks ning oli seisukohal, et alkoholi tarvitamisest loobumisega tal vabaduses nii ehk teisiti probleeme ei teki. Mis puudutab varem kriminaalkorras karistatud isikute mõju P.S-i käitumisele, siis ka seda ei saa välistada.

P.S on pärast vabanemist olemas kindel elukoht aadressil XXXX, kus asub tema X kuuluv eramaja. Võimaliku töökohana on kinnipeetav nimetanud XXXX. Ka on kinnipeetava X,

kes elab koos oma perega Soomes, väljendanud valmisolekut toetada kinnipeetavat eluja töökoha leidmisega Soomes.

Kohtunik möönab, et järelejäänud napp karistusaeg ilmselt ei mõjuta kinnipeetavat enam

õiguskuulekuse suunas. Seetõttu oleks mõeldav tema ennetähtaegne vabastamine ning

suunamine vabadusse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samas ei ole kohtunik veendunud, et

P.S

suudab alluda tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale

käitumiskontrollile. Ülalnähtuvalt on tema suhtes varem korduvalt kasutatud leebemaid

4

mõjutusvahendeid, sh ka käitumiskontrolli. Toona P.S käitumiskontrolli tingimustest kinni ei pidanud.

Määrav on ka P.S-i enda soov vabaneda juba kuu aja pärast kriminaalhoolduse kohustusteta. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et P.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Kohtunik