1-13-3130/77 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3130 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maili Lokk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. juuni 2014 määrus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Marko Kade määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 29.08.2013 otsusega tunnistati Marko Kade süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 141 lg 2 p 6 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Nimetatud otsus jõustus 12.03.2014, kui Riigikohus otsustas mitte võtta menetlusse M. Kade kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. 2. Tartu Maakohtu 31.03.2014 määrusega lükati süüdimõistetu taotlusel edasi M. Kadele mõistetud vangistuse täitmisele pööramine 2 kuu võrra, s.o kuni 07.06.2014. 2.1. M. Kade esitas 27.05.2014 maakohtule uue taotluse lükata edasi talle 29.08.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisele asumine, mis Tartu Maakohtu 29.05.2014 määrusega jäeti rahuldamata. 2.2. Süüdimõistetu asus 06.06.2014 Tartu Vanglasse karistust kandma. 3. Eelnevalt, so 02.06.2014 esitas M. Kade maakohtule uue avalduse, milles veelkord taotleb vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist kahe kuu võrra, kuna tema naine on rase ja süüdimõistetu soovib oma lapse sünni ajal juulis 2014 olla kodus. Maakohtu määrus

4. Tartu Maakohtu 03.06.2014 määrusega jäeti süüdimõistetu taotlus Tartu Maakohtu 29.08.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks läbi vaatamata. 4.1. Esimese astme kohus oli seisukohal, et 02.06.2014 esitatud taotlus sisaldab samu asjaolusid, mis 27.05.2014 taotlus. Uues taotluses ei ole viidet Tartu Maakohtu 29.05.2014 määrusele, mistõttu ei olnud kohtul alust järeldada, et vaidlustatakse Tartu Maakohtu 29.05.2014 määrust ning taotlust ei saanud käsitleda määruskaebusena. Kuna Tartu Maakohus on samas küsimuses 29.05.2014 määrusega seisukoha võtnud ning sellele määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg kestab, ei olnud kohtul põhjust samas küsimuses uusi asjaolusid ilmnemata teha uut kohtulahendit. Määruskaebuse sisu 5. Maakohtu 03.06.2014 määruse peale esitas 10.06.2014 vanglas karistust kandev M. Kade kaebuse, kes palub tühistada 03.06.2014 määrus ja rahuldada süüdimõistetu taotlus karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. 5.1. Süüdimõistetu juhib tähelepanu, et tema abikaasa Aimi Kade, kes on rase, kannatab lisaks ka olulise terviserikke all. Kuni lapse sünnini (arvestuslikult 27.07.2014) vajab perekond M. Kade toetust ja abi ning süüdimõistetu palub võimalust asuda karistust kandma alles 07.08.2014. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu 03.06.2014 ja 29.05.2014 määrustes toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise kohta ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. 7. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. 8. Kuigi võimalus karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud, on tegemist kohtu kaalutlusõigusega ja kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et praegusel juhul ei oleks veelkordne edasilükkamine põhjendatud. 8.1. M. Kade karistuse täitmisele pööramine lükati 31.03.2014 määrusega kaheks kuuks edasi ja seega anti süüdimõistetule seaduse järgi maksimaalne aeg perekonnaliikmete elu ümberkorraldamiseks, et M. Kade saaks asuda karistust kandma. Juba 31.03.2014 määruses juhtis esimese astme kohus tähelepanu, et karisuse täitmisele pööramine lükatakse edasi kuni vanemate laste kooliaasta lõpuni ning 29.05.2014 määruses leidis maakohus õigesti, et suvisel perioodil on kooliealised lapsed õppetööst vabad ja kodus. 8.2. Kohtukolleegium on seisukohal, et kuna süüdimõistetule on juba antud täiendav ajapikendus karistuse kandmisele asumiseks ning hetkel on M. Kade abikaasale toeks vanemad lapsed, sünd. 15.08.2000 ja 09.02.2003, ei kuulu süüdimõistetu karistuse kandmine uuesti edasilükkamisele. 9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Maili Lokk Tiit Lõhmus 2 2