3-14-50303/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50303 Haldusasi M.R.i kaebus Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.39 osalise tühistamise ja Tallinna Vangla kohustamise nõuetes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M.R. Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 28.07.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.12.2013 esitas M.R. Tallinna Vanglale taotluse talle isiklike asjade laost sinise kaanega termokruusi väljastamiseks.

2. 09.01.2014 vastusega nr 5-8/13/39327-2 jättis vangla M.R.i taotluse rahuldamata, põhjendades keeldumist Tallinna Vangla kodukorra punktiga 7.1.39, mille kohaselt on kinnipeetavale termotass alates 01.06.2013 keelatud.

3. 14.01.2014 esitas M.R. vaide Tallinna Vangla 09.01.2014 keeldumisele ja taotles termokruusi kambrisse lubamist.

4. 15.01.2014 esitas M.R. vaide, milles taotles Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.39 kehtetuks tunnistamist osas, milles see keelab termokruusi omamise. Vaide täienduses selgitas M.R., kuidas kodukorra punkt 7.1.39 tema õigusi rikub: termokruus on talle igapäevaselt vajalik ja ta soovib, et vanglas seda taas kasutada lubataks.

5. 31.01.2014 edastas Tallinna Vangla M.R.i 15.01.2014 vaide ja selle 24.01.2014 täienduse Justiitsministeeriumile lahendamiseks.

6. 14.02.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/1395-2 jättis Tallinna Vangla M.R.i 14.01.2014 vaide termokruusi väljastamise nõudes rahuldamata, viidates Tallinna Vangla kodukorra punktile 7.1.39.

7. 03.03.2014 vaideotsusega nr 11-7/14-1140-2 jättis Justiitsministeerium rahuldamata M.R.i vaide Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.39 tühistamise nõudes. Justiitsministeerium asus seisukohale, et vaidlustatud kodukorra säte on õiguspärane ja vastab vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 tingimustele. Takistus kasutada vabalt kasvõi potentsiaalselt ohtlikke esemeid on ebameelduvus, mis paratamatult kaasneb vanglas viibimisega. Asjaolu, et termokruus varasemalt lubatud oli, ei anna kinnipeetavale õigust eeldada, et see nii ka jääb – vangla võib esemete ohtlikkuse hiljem ümber hinnata. Termokruus on isikuid ja vangla julgeolekut ohustav ese, mille tõttu on selle keelamine otstarbekas.

8. 12.03.2014 saabus Tallinna Halduskohtule M.R.i kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktile

7.1.39 osas, milles see keelab termokruusi omamise. 24.03.2014 kaebuse täienduses taotleb M.R. lisaks Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.39 osalise tühistamise ka Tallinna Vangla kohustamist talle kuuluva termokruusi väljastamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

9. M.R. selgitab, et ta keedab endale kord päevas (hommikul) teed; tihedamalt tee keetmist ei saa kaebaja endale lubada. Ta joob hommikul valmistatud teed janu kustutamiseks terve päeva vältel, kuna kraanivesi pole puhas. Vangla poolt on kinnipeetavatele väljastatud vaid üks metallist kruus, millesse kaebaja võtab hommikuse ja lõunase toidu kõrvale pakutava joogi ja teeb õhtul hammaste pesuks sooja vee. Selliselt ei ole võimalik kogu päeva jooksul hommikul valmistatud teed hoida mujal, kui termokruusis. Sellele kruusile saab ta peale panna ka kaane ja tihedalt rahvastatud kambris on selliselt võimalik hoida jooki ka puhtana. Tallinna Vangla ei ole termokruusi keelamist mingil moel põhjendanud. 27.05.2013 käskkirja nr 93 punktist 1.6 ei selgu keelamise põhjendusi. Kaebaja hinnangul ei vasta termokruus vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 tingimustele, mistõttu ei ole lubatav selle keelamine VangS § 15 lg 4 alusel. Jääb arusaamatuks, kuidas saab termokruus, mis on soetatud vangla vahendusel, ohustada vangla julgeolekut. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3- 3-1-28-12, märgib kaebaja, et lahendis leiti, et esemete ja ainete ulatuslik keelamine vangla direktori käskkirjaga ei tohiks olla valdav praktika. Lisaks viitab M.R. Tallinna Halduskohtu 25.04.2013 määrusele asjas nr 3-13-667, milles kohus leidis, et volitusnormi kohaselt ei tohi keelata esemeid, mis ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kaebajale on mõistetamatu, mille poolest on termotass ohtlikum vangla poolt väljastatud metallkausist ja -kruusist. Asjas nr 3-3-1-28-12 asusid kaks riigikohtunikku kinnipeetavate võimaliku õiguspärase ootuse osas eriarvamusele ja pidasid vajalikuks selliste muudatuste selget põhjendamist. VangS § 15 lg 4 alusel ei saa vangla direktor valimatult keelata esemete omamist ainuüksi selle tõttu, et vangla on kinnipeetavale sarnase otstarbega esemed juba väljastanud. Seda on märkinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-1-12.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Tallinna Vangla peab kaebust põhjendamatuks ning palub selle rahuldamata jätta. Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel. Riigikohtu halduskolleegium on 25.10.2012 otsuse nr 3-3-1-28-12 p-s 14 märkinud, et esemed on ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt VangS § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid ka keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu.

Senises kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Seega esemete varasem lubatus võidakse aja jooksul ümber hinnata. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium viidatud otsuse punktis 10 pidanud oluliseks märkida, et juba isikute kasutuses olevate ning varem lubatud esemete keelamisega riivatakse isiku põhiõigusi (omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele).

Varasemast rangema ja ulatuslikuma keelava regulatsiooni loomisel üldkorraldusega tuleb järgida volitusnormi eesmärki, erinevaid õiguspõhimõtteid ja kaalumisreegleid. Vangla direktori käskkirjaga kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine ja täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust. Kodukorra seletuskirja kohaselt on punktis 7.1.39 nimetatud esemeid vajalik keelata, kuna need seavad ohtu vangla julgeoleku.

Esemete ning neis hoitavate ainete ja esemete igakülgne kontrollimine on aeganõudev ja keerukas, mistõttu on takistatud läbiotsimiste kiire ja efektiivne teostamine. Lisaks on praktika näidanud, et ebavajalikke esemeid hakatakse tihtipeale kasutama mittesihipäraselt. Seega on kodukorra seletuskirjas selgelt ja ammendavalt põhjendatud, miks termokruus kujutab endast ohtu isikute ja vangla julgeolekule ning vastab VangS § 15 lg 2 tingimustele. Kodukorras sätestatud täiendavalt keelatud esemete nimekirja koostamisel on lähtutud VangS § 15 lgs 2 sätestatud tunnustest.

VangS § 15 lg 2 sätestab üldised tingimused, mille esinemisel võib kinnipeetavale aineid ja esemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud asjade loetelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada täiendavaid keelde. Seega ei tulene VangS § 15 lg-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained on kinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel ja/või juhtumiks üksikakti andmist. Eseme või aine keelamiseks kinnipeetavale piisab, kui ese või aine vastab vähemalt ühele VangS § 15 lg-s 2 nimetatud alusele.

Käesoleval juhul ei ole vangla keeldunud termokruusi väljastamisest seetõttu, et kaebuse esitajal juba on samasugune ese kambris, vaid seetõttu, et tegemist on vangla julgeolekut ohustava esemega. Keelatud esemete loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni, mis peab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Sobivaks meetmeks julgeoleku tagamisel on ka piirangud, mis seda ohtu ennetavad.

Seega ei ole esemete ja ainete keelamine vangla valdav praktika, vaid isikute ja vangla julgeoleku ning vara säilimise huvides seatud piirang. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja subjektiivne rahulolematus kodukorrast tuleneva piiranguga ei tähenda, et tegemist oleks õigusvastase piiranguga. Arvestades, et kinnipeetavad on vanglas allutatud vangla režiimile, ei ole neil võimalik vanglas jätkata soovitud elustiili ja ennast teostada vabalt valitud viisil. Sellega peab arvestama juba enne kinnipidamisasutusse sattumist. Takistus kasutada vabalt kasvõi potentsiaalselt ohtlikke esemeid on ilmselgelt ebameeldivus, mis paratamatult kaasneb vanglas viibimisega.

Kuna julgeolek vanglas on riigi sisejulgeoleku koha pealt oluline eesmärk, mida vaidlustatud sätted aitavad kindlasti saavutada, kaalub avalik huvi üles kinnipeetava huvi kasutada vedelike hoidmiseks meelepäraseid anumaid ilma piiranguteta. Lisaks selgitab Tallinna Vangla, et esemete keelamise otsustamisel kaalub vanglateenistus nii nende ohtu vangla julgeolekule kui ka nende vajalikkust kinnipeetavale. Esemete keelamisel lähtutakse juhtumipõhiselt. Fakt, et ohtlikke terariistu on võimalik saada erinevate vanglas lubatud ja kinnipeetavatele hädavajalike esemete lõhkumise teel, tähendab just täiendavat vajadust piirata julgeolekut ohustavate, kuid mitte hädavajalike esemete laialdast hoidmist kambrites.

Kui lubada sarnase otstarbega esemeid hulgaliselt kambrisse, siis on raskendatud kambrite läbiotsimine ja seeläbi on ohus ka vangla julgeolek. Kuigi vangla keeldus kaebuse esitajale termokruusi väljastamisest haldusaktiga, on siiski tegemist toiminguga, vastavalt kinnitab seda Riigikohtu 26.03.2012 lahend nr 3-3-1-77-11. Käesoleval juhul keeldus toimingu sooritamisest finantsja majandusosakonna juhataja, kes otsuse tegemisel tugines kodukorra punktile 7.1.39 ning seetõttu oli toimingu sooritamisest keeldumine õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud ja Tallinna Vangla direktori käskkirjadega 06.02.2013 nr 29, 04.04.2013 nr 63 ja 27.05.2013 nr 93 muudetud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 7.1.39 tühistamist osas, milles see keelab kinnipeetavale termokruusi (termotassi) omamise ning Tallinna Vangla kohustamist väljastama kaebajale isiklike asjade laost talle kuuluv sinine kaanega termokruus. Kohustamisnõude rahuldamine sõltub tühistamisnõude edukusest, seega hindab kohus esmalt, kas kodukorra punkt 7.1.39 on õiguspärane ja kas on alust selle tühistamiseks.

12. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut; sobivad eriti vara kahjustamiseks; võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 15 lg 3 sätestab, et kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega. Loetelu sisaldub justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) §-s 641. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad eeltoodud tingimustele.

13. Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.39 kohaselt on Tallinna Vanglas kinnipeetavale lisaks VSE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: kandekott, kohver, karp, kast, kann, termotass, plastikalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese, v.a järgmised esemed: vanglateenistuse loal või poolt väljastatud kott; viis kilekotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks; kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi. Karpide kogumaht ei tohi ületada ühte liitrit; vanglateenistuse vahendusel soetatud veefiltreerimiskann; vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud plastikust seebikarp, hambaharjakarp, proteesikarp.

14. Kodukorra punktis 7.1.39 kehtestatud piirangut on seletuskirjas põhjendatud eesmärgiga tagada vangla üldine julgeolek. Kui kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites, karpides või kastides, siis on vanglateenistuse ametnikel raske kambreid efektiivselt jälgida ja läbi otsida. Selliste esemete igakülgne kontrollimine ning neis hoitavate esemete igakülgne kontrollimine on aeganõudev ja keerukas, mistõttu on takistatud läbiotsimiste kiire ja efektiivne teostamine. Plastist alustest ja kannudest on võimalik saada suuri teravaid kilde, mida on võimalik kasutada isikute ründamiseks.

15. Tallinna Vangla kodukord on üldkorraldus ehk haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. HMS § 56 kohaselt on haldusakt – sh ka üldkorraldus – õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

16. Riigikohus on tunnustanud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (RKHK 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 13; RKHK 24.04.2012 otsus asjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Keelatud esemete loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni, mis peab HMS § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

17. Pooled on viidanud Riigikohtu 25.10.2012 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-28-12. Viidatud kohtuasjas vaidlustas kinnipeetav Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu mitmed sätted, mh vaidlustas kinnipeetav vangla vahendusel soetatud (ja seega varem lubatud) peegli läbimõõduga 16 cm keelamise, leides, et tal oli tekkinud õiguspärane ootus, et peegel ei muutu keelatud esemeks ainuüksi meelevaldselt kehtestatud läbimõõdupiirangu tõttu.

18. Viidatud asjas märkis Riigikohtu halduskolleegium, et vanglas esemeid ja aineid keelav regulatsioon võib vajada aja jooksul muutmist. Vastavalt vangla kogemustele ja tähelepanekutele võib selguda täiendavalt esemeid ja aineid, mis osutuvad inimeste ja vangla julgeolekut ohustavaks või mis sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks. Samas juba isikute kasutuses olevate ning varem lubatud esemete keelamisega riivatakse isiku põhiõigusi (omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele). Varasemast rangema ja ulatuslikuma keelava regulatsiooni loomisel üldkorraldusega tuleb järgida volitusnormi eesmärki, erinevaid õiguspõhimõtteid ja kaalumisreegleid. Vangla direktori käskkirjaga kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust. Ühetaolise kohtlemise tagamiseks tuleks eelistada kõnealuse olukorra kujundamist õigustloovate aktide tasandil. VangS § 15 lg-st 4 tulenev esemete ja ainete ulatuslik keelamine vangla direktori käskkirjaga ei tohiks olla valdav praktika, vaid seda tuleks kasutada erandjuhtudel isikute ja vangla julgeoleku ning vara säilimise huvides (otsuse p 10).

19. Kohtu hinnangul on kodukorra seletuskirjas veenvalt põhjendatud punktist 7.1.39 tulenevat keeldu. Asjaolu, et termotassi seletuskirjas otseselt ära pole nimetatud, ei tähenda, et selles osas oleks vaidlustatud säte põhjendamispuudusega. Seletuskirjas on toodud põhjendused suletavate ja plastist esemete kohta, mis laienevad ka termotassile. Kaanega suletud läbipaistmatud esemed nagu termotass raskendavad vanglal läbiotsimise teostamist ning plastmassist termotassist (nagu kaebaja termotass) või selle kaanest, on neid lõhkudes põhimõtteliselt võimalik saada teravaid kilde, mida omakorda võidakse kasutada ründerelvana. Mida rohkem on kinnipeetavatel kambris ebavajalikke esemeid, seda suurem on oht, et neid võidakse mittesihipäraselt kasutada. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi poolt märgituga, et olukorras, kus vanglateenistusel ei ole võimalik tagada julgeolekut ohustavate esemete sihipärast kasutamist või need esemed takistavad või raskendavad vanglas järelevalve läbiviimist, ei piisa nende esemete mittesihipärasest keelamisest, vaid keelata tuleb esemete omamine. Kohtu jaoks on usutav, et termotass on ese, mis eelmärgitud põhjustel kujutab endast potentsiaalset ohtu vangla julgeolekule.

20. Kohus nõustub kaebajaga, et VangS § 15 lg 4 alusel ei tohi keelata esemeid, mis ei vasta VangS §

15 lg 2 tingimustele (kaebaja viide Tallinna Halduskohtu lahendile asjas nr 3-13-667), kuid kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et termotass vastab VangS § 15 lg 2 tingimustele, sh punktile 3, ja seega on termotassi keelamine seaduspärane. Keelu legitiimne eesmärk on praegusel juhul hoida ära vangla julgeolekut ohustavate esemete sattumine kinnipeetavate valdusesse või nende hoidmine kinnipeetavate valduses.

21. Kaebaja märkis kaebuses, et soetas oma termokruusi vangla vahendusel.

Ehkki termotassi päritolu ei ole lõpuni selge (vt vastustaja 14.05.2014 vastus kohtunõudele, tl 50 ja kaebaja 06.06.2014 seisukoht, tl 67), ei ole see asja lahendamisel ka määrava tähtsusega. Eelduslikult on nii esemed, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel, kui ka saabunud kinni peetavale isikule maksikirjas, eelnevalt vanglateenistuse poolt kontrollitud. Samas asjaolu, et termotassi on varasemalt kontrollitud, ei muuda seda veel (sõltuvalt olukorrale) ohutuks. Termotassi on võimalik veel ka hiljem mittesihipäraselt kasutada – näiteks keelatud esemete või ainete peitmiseks – ning läbiotsimistel on vältimatu, et vanglateenistusel tuleb lisaks veel muudele esemetele seda anumat kontrollida. Mida rohkem on kinnipeetavatel kambris asju, sj sarnase otstarbega esemeid, seda keerukamaks ja aeganõudvamaks kujuneb kambrite läbiotsimine.

22. Õige on kaebaja viide, et kui vangistusõiguse normide järgi puudub alus eseme keelamiseks, ei saa kambris teist samasugust eset keelata vaid seetõttu, et kambris juba on kinnipeetaval samasugune ese (RKHK 24.04.2012 otsuse asjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Termotassi aga ei ole keelatud üksnes põhjusel, et kaebajal juba on jooginõu, vaid seetõttu, et igasuguste anumate (eriti veel suletavate anumate) läbiotsimine on aeganõudev ja iga üleliigne ese ohustab seeläbi vangla julgeolekut. Lisaks on kaebaja esemetele tõenäoliselt juurdepääs ka teistel kinnipeetavatel, st julgeolekuoht esineb muuhulgas juhul, kui kaebaja ise kasutab termotassi vaid sihipäraselt (vt RKHK 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-27-12, p 19). Plastmassist termotassi ei ole ohtlikkuse osas alust võrrelda vangla poolt väljastatud metallist toidunõudega, kuna viimatinimetatuid ei ole samaväärselt lihtne lõhkuda ja selliselt nendest teravaid kilde saada.

23. Kuna termotass oli Tallinna Vanglas varasemalt lubatud, tõusetub küsimus, millele kaebaja on viidanud - kas kaebajal oli õigustatud ootus eeldada, et talle kuuluv termotass jääb ka edaspidi vanglas lubatuks.

24. Asjas 3-3-1-28-12 asus Riigikohus seisukohale, et kinnipeetaval ei saanud tekkida kaitstavat ootust, et tal oleks keelu kehtestamise järel võimalik jätkuvalt kasutada esemeid, mis olid tal olemas juba enne keelu kehtestamist. Esemed on ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt VangS § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu (otsuse p 14).

25. Ehkki kodukorra seletuskirjast ei nähtu, et kaalutud oleks nende kinnipeetavate, kellelt varasemalt lubatud esemed kodukorra alusel ära võetakse, omandiõiguse riivega seonduvat, siis see kaalutlusviga ei ole selline, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele suunatud üldkorralduse, nagu ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirja puhul, puudub personaalselt ja konkreetselt määratletud adressaatide ring, keda oleks mõistlikul viisil võimalik enne akti andmist ära kuulata ja kellest igaühe erilisi huve oleks võimalik välja selgitada ning põhjendamisel ära märkida. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib üldkorralduse andmisel haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Asjas 3-3-1-28-12 asus Riigikohus seisukohale, et kui haldusorgan on esitanud keeldu õigustavad kaalukad põhimotiivid, mis võivad kaebaja väidetele vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses, ei ole tegemist haldusakti tühistamist tingiva põhjendamisveaga (otsuse p 19). Ka praegusel juhul on kodukorra seletuskirjas olemas keelu kehtestamise põhiline motivatsioon.

26. Viidatud asja märkis Riigikohus lisaks, et oht isikute ja vangla julgeolekule ning varale ei saa alati ja igasuguste piirangute õigustamisel olla vaieldamatult ülekaalukas argument. Julgeolekuohu tähendus sõltub kaalumisel olevate hüvede olulisusest. Esemete keelamine, mida isikul oli varem võimalik kasutada, kujutab endast omandiõiguse mõõdukat riivet (otsuse p 20). Termotassi keelamine ei jäta kaebajat ilma eluks hädavajalikust. Kodukorra punktiga 1.7.39 ei ole riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et julgeolekuohu ülekaalukust saaks tõsise kahtluse alla seada.

27. Kohtule on teada, et Riigikohtu otsusele asjas 3-3-1-28-12 on lisatud eriarvamuses väljendatud seisukoht, et keelu sätestamisel nende kinnipeetavate, kelle omanduses ja kasutuses keelatavad esemed olid, õiguste ja õiguspäraste huvide sõnaselge arvestamata jätmine käskkirjas on selline puudus, mis peaks kaasa tooma selle tühistamise. Kohus siinkohal märgib vastuseks kaebajale, et vaatamata eriarvamustele jäi riigikohus otsuse juurde, millega tuleb kohtupraktikas arvestada. Kui ese ei ole kinnipeetavale igapäevaelus hädavajalik, siis julgeolekuohu vältimine kaalub üldjuhul üles kinnipeetavate huvid ka siis, kui tegemist on varem lubatud esemega. Kohus siinkohal usaldab ka vangla pika-ajalist kogemust asjade kasutamisel ja nende hädavajalikkuse hindamisel ning hinnangut meetmete muutmise vajaduses sõltuvalt ajast. Vastustaja on hinnanud keelu seadmisel proportsionaalsust, arvestades ühelt poolt avalikku huvi ja teisalt kinnipeetvate soovi kasutada kambris senisest enamaid asju. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et tulenevalt kinnipeetava staatusest tulenevatest piirangutest, otsese vajaduse puudumisest kasutada soovitud asju ja teisalt ebamõistlikust täiendavast halduskoormusest seoses läbiotsimiste teostamisega, mis võiks seada ohtu vangla julgeoleku, on põhjendamatu lugeda vangla otsustust õigusvastaseks. Kohus nõustub vastustaja kirjalikus seletuses esitatud põhjalikumate selgitustega selle kohta, kuidas kaebaja taotluse rahuldamine tõstaks vangla halduskoormust, sh sunniks kulutama põhjendamatult vangla ressurssi, mida on hoopis rohkem vaja vanglas korra ja julgeoleku tagamiseks muudes valdkondades. Isegi juhul, kui kaebaja ühe asja läbiotsimine tõepoolest ei põhjusta olulist ressursside raiskamist, on loogiline, et kui ühe kinnipeetava suhtes luuakse pretsedent, siis tuleb edaspidi teisi kinnipeetavaid samasuguse taotluse korral kohelda võrdselt ehk erandi tegemine viiks selleni, et seatud korraldus enam ei toimiks. Kuivõrd tegemist on küll kaebaja huvide ja õiguste riivega, kuid erandkorras asja soetamisest keelamine ei kahjusta kinnipeetavate huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi sellele, millises valdkonnas ta saab seda kokku hoida. Kohus antud juhul leiab, et vastustaja sisseseatud kord ja sellest tulenevalt saabuv keeld on proportsionaalne, sh piirang eesmärgipärane.

28. Kinnipeetavad peavad arvestama sellega, et neil tuleb taluda teatud piiranguid või ebamugavusi, mis tulenevad vangistuse olemusest. Kodukorra punktist 7.1.39 tulenev keeld ei tekita kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja saab joogi hoidmiseks ja joomiseks kasutada vangla poolt väljastatud kruusi. Kinnipeetavatele on teada vangla toidukordade ajad, mille vahele jäävad viiekuni kuuetunnised ajavahemikud, mis on piisavad, et selle aja jooksul ära tarvitada eelmise toidukorra kõrvale pakutud jook ning ka toidukordade vahel isevalmistatud jook.

Kaebajal on võimalik enda soovikohast või siis harjumuspärast käitumist muuta, nt saab vältida kruusi täitmist muu joogiga vahetult enne järgmist toidukorda või saab kruusis olevast joogist vabaneda, näiteks valades selle muusse anumasse. Kodukorra punkti 7.1.52 kohaselt on kinnipeetavale lubatud kambris omada plastpudeleid – vajadusel on kaebajal võimalik jook muusse pudelisse valada, nt vangla poest ostetud äratarvitatud joogi allesjäänud tühja pudelisse. Paraku ei säili ka termotassis kuum jook soojana terve päeva ning kui kaebajal on lihtsalt vaja anumat, kus hommikul valmistatud teed hoida, sobib selleks plastpudel.

Kaebaja saab vajaliku koguse vedelikku tarbida selliselt siiski ilma termotassita ning ei jää selle keelamise läbi ilma millestki igapäevaselt hädavajalikust. Siiski nimetab kohus siinkohal, et sõltuvalt joogist, tuleks jälgida lisaks säilivuse nõudeid ning terveks päevaks ei pruugi joogi säilitamine olla vastavuses toiduhügieeni ja säilivuse nõuetega. Kinnipeetavate toitlustamisega seonduvat reguleerib vangistusseaduse § 47, mille kolmes lõikes on sätestatud, et toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumisvajadustega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet, toitlustamise peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele; vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst ning vajadusel tema ettekirjutusel kindlustatakse lisaks kinnipeetavatele ka dieettoitlustamine.

Kinnipidamisasutustes rakendatavad toidunormid on kehtestatud Sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150. Selle § 3 lg-s 5 on muuhulgas sätestatud, et joogivett võimaldatakse kinnipeetavale 1,2 - 1,5 liitrit päevas. Seega saab järeldada, et iga vangla võib oma eripäradest lähtuvalt ise otsustada kuidas täpsemalt kinnipeetavatele eluks vajaliku koguse joogivett, muud joodavat või toitu tagab ning antud juhul ei nähtu, et neist normidest kinni ei peeta või et selles osas oleks üldse tekkinud probleemi. Vajaliku joogi ja toidukoguse tarbimiseks on ette nähtud vastavalt ka piisaval arvul söögitarvikuid ja nõusid.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule või vanglale väiteid ja ka niisuguseid tõendeid, mis viiksid järelduseni, et kaebajal on ilmtingimata tekkinud teistest kinnipeetavatest erinevalt vajadus hoida jooki justnimelt termotassis. Kuna kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet, siis saab järeldada, et selles osas probleemide puudumisel on kaebajale toitlustamine ja joodava pakkumine kooskõlas nõuetega, st et see peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

Kuna ettenähtud koguse jooki ja toitu saab kaebaja eeltoodust tulenevalt kätte ja see on tarbimiseks piisav, siis vastavuses sellega on kaebajale tagatud ka vajalike nõude olemasolu. Kohus siinkohal selgitab, et kui kinnipeetaval on nt meditsiinilistel näidustustel vajadus saada teistsugust toitu või esineb vajadus pidevalt juua kuuma jooki, on kaebajal võimalik lahendada probleem meditsiiniosakonna vahendusel. Hetkel nähtub, et kaebajal siiski sellist põhjust ei esine. Seega ei ole termotass vanglas hädavajalik ese, mis kaaluks üles vastustaja huvi tagada vanglas julgeolek.

29. Kokkuvõttes märgib kohus, et vaidlustatud käskkiri on antud pädeva organi poolt seadusest tuleneva pädevuse piirides. VangS § 15 annab justiitsministrile pädevuse keelatud esemete loetelu kehtestamiseks ning vangla direktoril on õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, kui need vastavad keelatud esemetele kehtestatud tingimustele. Kodukorras on vaidlusalune keeld arusaadavalt sätestatud ning tegemist on õiguspärase, vajaliku, sobiva ja mõõduka piiranguga vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku ja vangla vara säilimise tagamiseks ning sellega ei sekkuta kinnipeetava põhiõigustesse suurema ulatuse ega intensiivsusega, kui seda õigustab taotletava eesmärgi olulisus.

30. Kuna kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla kodukorra punktis 7.1.39 sätestatud termotassi omamise keeld on õiguspärane, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue, sest kohus ei saa vanglat kohustada väljastama kaebajale termotassi, mis kehtiva kodukorra kohaselt kinni peetavatele isikutele keelatud on.

31. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. HKMS § 118 lg 3 alusel jääb riigilõiv riigi kanda, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik