1-12-3751/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedelama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrati 2 (kaks) aastat. Katseaja algus – 07.05.2012. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.05.2012 kohtuotsus jõustus 23.05.2012.
Legislator headnote
AI generated1-12-3751/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 05.06.2014 esitas M.J Viru Maakohtule taotluse mõistetud karistuse ümbervaatamiseks, kuna KarS § 391 lg 1 alusel etteheidetav tegu on dekriminaliseeritud.
Full text
1-12-3751
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
16. juunil 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3751(11930000445) Kohtunik Galina Jasnjuk (kirjalikus menetluses) Taotluse esitaja M.J Taotluse sisu
Süüdimõistetu M.J karistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu M.J
Elukoht xxx, isikukood xxx.
Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimased:
- 07.05.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §
391 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud, KarS § 65 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 2 aastat; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 05.06.2014
424 järgi KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud
29 päeva katseajaga 18 kuud.
RESOLUTSIOON
Jätta süüdimõistetu M.J (isikukood xxx) taotlus karistusest vabastamisest rahuldamata.
Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.05.2012 kohtuotsusega tunnistati M.J süüdi KarS § 391 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg
1-12-3751
1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.12.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 3 (kolm) kuud ja 15 päeva vangistust ja mõisteti M.J-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 5 (viis) kuud vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt:
1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrati 2 (kaks) aastat. Katseaja algus – 07.05.2012. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.05.2012 kohtuotsus jõustus 23.05.2012.
05.06.2014 esitas M.J Viru Maakohtule taotluse mõistetud karistuse ümbervaatamiseks, kuna KarS § 391 lg 1 alusel etteheidetav tegu on dekriminaliseeritud.
Maakohtu seisukoht
Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et M.J taotlus karistusest vabastamise kohta ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
15.07.2013 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 05.07.2013,2), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 391 lg 1 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objektiks oli kaup suures koguses - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on KarS § 391 lg-st 1 jäetud välja väärteoprejuditsioon st et korduvalt väikeses koguses toimepandud salakaubavedu ei ole enam kuritegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab osaliselt teo kriminaalkorras karistatavuse. Sama seadusega täiendati alates 15.07.2013 karistusseadustiku rakendamise seadust §-ga 332, mille kohaselt kohaldatakse karistusseadustiku § 391 lõike 1 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 15.07.2013 nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Vangla, milles isik vastavat karistust kannab, teatab talle
KarS § 391 lõike 1 muudetud redaktsiooni tagasiulatuvast mõjust ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks kriminaalmenetluse seadustiku §- s 431 sätestatud korras.
Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kandsid muudatuse jõustumise hetkel KarS § 391 lg 1 alusel vangistust.
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.05.2012 kohtuotsusest nähtuvalt mõisteti M.J-ile tingimisi vangistust 5 kuud 29 päeva katseajaga 18 kuud. Otsus jõustus
23.05.2012. Seega oli M.J suhtes tehtud kohtuotsus ülalnimetatud seaduse muudatuse jõustumise hetkeks juba jõustunud. Samuti ei ole M.J näol tegemist KarSRS §-ga 332 kohaldamisalasse jääva isikuga, kuna ta ei kanna KarS § 391 alusel reaalset vangistust.
1-12-3751
KarSRS § 332 kohaselt rakendatakse KarS § 391 lõike 1 muudatusi tagasiulatuvalt jõustunud kohtuotsuse korral üksnes neile isikutele, kes kannavad reaalset vanglakaristust. Selliste isikute karistused vaadatakse kohtu poolt üle KrMS § 431 korras. Riigikohus on oma lahendites (3-4-1-19-07 p 23; 3-1-3-10-02) viidanud, et Põhiseaduse § 12 lg 1 ja 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust.
Antud juhul on seadusandja võtnud vastu õiguspoliitilise otsustuse, et tagasiulatuvalt kohaldatakse KarS § 391 muudatusi ainult reaalset vangistust kandvate isikute suhtes. Taotluse esitaja neile kriteeriumitele ei vasta.
Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et M.J taotlus karistusest vabastamisest, tuleb jätta rahuldamata.
Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431.
/allkirjastatud digitaalselt/
Galina Jasnjuk Kohtunik