3-14-50446/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50446 Haldusasi R.R.

kaebus Maksuja Tolliameti peale maksuvõla sundtäitmise aegumise tuvastamiseks, maksuvõla sissenõudmise keelamiseks ja sundtäitmise käigus sissenõutud summade tagasitäitmise kohta ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus R.R. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R.R. , lepinguline esindaja Ingridt Allemann Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohtu 23.03.2001. a otsusega kuulutati välja FIE R.R. pankrot. Lääne- Viru Maksuamet esitas 22.05.2001 FIE R.R. pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles teatas oma 690 708 krooni (44 144,29 euro) suurusest nõudest R.R. vastu. Lääne-Viru Maakohtu 19.01.2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2-80/01 kinnitati FIE R.R. pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus. Määrus jõustus 30.01.2004.

2. MTA esitas 22.10.2013 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavalduse R.R. 44 114,45 euro suuruse maksuvõla täitmisele pööramiseks. Täitedokumendina viidati Lääne-Viru Maakohtu 19.01.2004. a määrusele. Narva kohtutäitur Andrei Krek koostas 28.10.2013 R.R. le adresseeritud täitmisteate maksuvõla summas 44 114,45 eurot sissenõudmiseks ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega otsustas R.R. lt nõuda kohtutäituri tasu 4651,17 eurot. Andrei Krek koostas 27.11.2013 ka R.R. sissetuleku (töötasu) arestimisakti, mille kohaselt tuleb R.R. tööandjal kuni 48 770,54 euro suuruse nõude rahuldamiseni teha tema töötasust kinnipidamisi.

3. R.R. esitas 13.12.2013 MTA-le vaide, milles taotles, et MTA kui sissenõudja taotleks R.R. suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist ja et lõpetataks enne 23.03.2001 pankrotti tekkinud maksuvõla, sh intresside, sissenõudmine. MTA 15.01.2014. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.

4. R.R. esitas 07.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tuvastada, et maksuvõla sundtäitmine Lääne-Viru Maakohtu 19.01.2004. a määruse alusel on aegunud, keelata MTA-l maksuvõla sundtäitmine ja teha ettekirjutus sundtäitmise korras sissenõutud summade tagasitäitmiseks. Kaebaja hinnangul tuleb kohaldada kuni 31.12.2013 kehtinud maksukorralduse seaduse (MKS) 132 lg-st 1 tulenevat 7-aastast maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaega ning MKS § 132 lg-st 2 tulenevat 1-aastast intressinõude sundtäitmise aegumistähtaega, mitte tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-st 3 tulenevat 10-aastast aegumistähtaega alates pankrotimenetluse lõppemisest. Seega aegus maksuvõlg 31.12.2011 ja intressinõue 31.12.2005. Keelamiskaebusega soovib kaebaja ära hoida edaspidiseid täitetoiminguid. Keelamiskaebus on suunatud MTA-le, kes peab hoolitsema kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse esitamise eest. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti kohustada MTA-d esitama kohtutäitur Andrei Krekile avaldus täitemenetluse täiteasjas nr 066/2013/2356 peatamiseks kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Taotlust põhjendas kaebaja väidetega, et vältava täitemenetluse korral halvendab igakuine sissetuleku osaline äravõtmine tema elatustaset ja -võimet ning võib edaspidi tekitada pöördumatuid tagajärgi, kui ta ei suuda pideva jätkuva hinnaja elatustaseme tõusu tõttu enam kõiki igapäevaseid kohustusi täita. Esialgset õiguskaitset on vaja ka põhjusel, et vastasel juhul peaks kaebaja kaebuse rahuldamise korral pöörduma eraldi kohtusse selleks, et saada tagasi temalt täituri tasudeks ja täitemenetluse kuludeks võetud summad. Selleks peaks ta pöörduma maakohtusse, mis ei oleks menetlusökonoomia seisukohalt õige ega põhjendatud. Efektiivsem oleks esialgse õiguskaitse andmine käesolevas asjas.

5. Tartu Halduskohus jättis 08.04.2014. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt saab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ja arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Kuna kaebaja esitas tuvastamis-, keelamisja kohustamisnõuded, nende rahuldamise korral keelab kohus maksuvõla sundtäitmise ja kohustab vastustajat sissenõutud summad tagastama ning sellise kohtuotsuse täitmine on igati võimalik ja HKMS § 248 lg-ga 1 ka tagatud, siis ei saa see esialgse õiguskaitse kohaldamise alus anda võimalust taotluse rahuldamiseks. Kohtumenetlus võtab küll aega ning selle kestel on osast sissetulekust ilmajäämine kaebajale ebameeldiv, kuid miski ei kinnita, et tema õigused saavad seetõttu rikutud selliselt, et neid ei saa enam mõistlikul viisil taastada. Kohtutäituri arestimisaktis sisalduv kinnitab, et talle on tagatud kuupalga alammäära suurune sissetulek. Oluline on ka see, et tulenevalt TsÜS § 157 lg-st 3 ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-71-06 p-st 10 ei ole kaebusel erilist edulootust. Samuti ei ole kaebaja kasutanud võimalust esitada taotlust maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise ebaõigluse tõttu. Seega ei ole halduskohus veendunud, et kaebaja õigused võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles maksuvõla kiiremast sissenõudmisest tuleneva avaliku huvi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. R.R. 22.04.2014. a määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on kaebuse rahuldamise korral kohtuotsus täitmiseks kohustuslik üksnes MTA-le kui vastustajale, kuid mitte kohtutäiturile. Seega ei ole kaebuse rahuldamise korral kohtuotsusega tagatud kaebaja kõigi õiguste taastamine. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et kaebaja peaks kaebuse rahuldamisel esitama täituri vastu nõudeid maakohtu kaudu. Kaebuse rahuldamisel ei ole kuidagi võimalik taastada kaebaja rikutud õigusi ebaseadusliku täitemenetlusega kaebajalt võetud täitekulude tagasisaamisel ega ka vahepealset madalama sissetuleku tõttu halvenenud elatustaset ning ilmselt jätkuvast hinnatõusust tingitud vähenenud ostuvõimet. Halduskohus on ka ebaõigesti hinnanud kaebuse perspektiive, asudes ekslikule seisukohale, et kaebaja pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaja tuvastamisel tuleb lähtuda TsÜS § 157 lg-st 3. Halduskohus jättis tähelepanuta ka viite Riigikohtu 21.06.2013. a lahendile nr 3-2-1-54-13, milles on selgitatud, et isegi hagimenetluses tuleb maksuvõla puhul kohaldada MKS-i aegumise sätteid. Pole kahtlust, et kaebaja pankrotimenetluses tunnustatud MTA maksuvõlanõuet tuleb käesolevas asjas kvalifitseerida maksunõudena ning seetõttu tuleb selle sundtäitmise tähtaega arvestada MKS § 132 lg 1 järgi. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et esialgse õiguskaitse rakendamisel ei esine vastanduvat ülekaalukat avalikku või kolmandate isikute huvi, sest kui kaebust ei rahuldata, saab täitemenetlus jätkuda sealt, kus see pooleli jäi.

7. MTA 07.05.2014. a seisukohas palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. MTA hinnangul ei kuulu kaebaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-54-13 seisukohad praegusel juhul kohaldamisele, sest selle kohtuasja asjaolud erinevad kardinaalselt käesolevast asjast. Samas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-71-06 käsitletud asjaolud on käesoleva asjaga väga sarnased. Seoses sellega, et täitemenetluses võetakse kaebajalt raha ka täitekulude katteks, märgib MTA, et siinkohal tuleks võrrelda kaebaja võlgnevuse suurust proportsionaalselt täituri tasuga. MTA nõue moodustab kaebaja töötasust kinnipeetavast summast ca 90%. Arvestades, et kaebaja tööandja poolt TSD-l deklareeritud andmete põhjal on R.R. 5 kuu (detsember 2013 – aprill 2014) keskmine töötasu 626 eurot ning kui eelnimetatud summast arvestada maha tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse ja kohustuslikult alles jäetav töötasu miinimum (2013. a 320 eurot, 2014. a 355 eurot), siis ei saa väita, et kaebaja poolt täitekulude katteks sissenõutud summade tagasisaamine kaalub üles avaliku huvi. Seisukoha esitamise hetkeks on MTA-le täitemenetluse käigus laekunud vaid 457,80 eurot ehk kuus keskmiselt 91,56 eurot, kusjuures kohtutäitur on täitekulude katteks jätnud kogu sissenõudmisele kuuluvast summast täitekuludele vastava proportsionaalse osa. Kui arvestada sissenõutava summa suurust ning hetkel keskmiselt laekuva summa suurust, siis kuluks pankrotinõude lõplikuks tasumiseks ca 40 aastat ehk tõenäosus, et maksuhaldur kogu nõudesumma kätte saab, on äärmiselt väike. Arvestades kaebuse rahuldamise perspektiivitust oleks ebaotstarbekas peatada kohtumenetluse ajaks kohtutäituri tegevus, kuna laekuvad summad on pankrotinõudega võrreldes väga väikesed. Avalikes huvides on vajalik tagada, et maksuhalduri poolt maksuvõla baasil koostatud ja pankrotimenetluses esitatud nõue saaks täidetud ning et riigi nõuet ei koheldaks erinevalt ja ebavõrdselt võrreldes teiste pankrotimenetluses esitatud ja tunnustatud nõuetega. Kaebuse rahuldamise korral on kohtuotsuse täitmine ja juba sissenõutud summade tagasimaksmine riigi puhul kindlasti tagatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 08.04.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus ebaõigesti hinnanud kaebuse perspektiive ning kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-54-13 seisukohad ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele, sest selle kohtuasja asjaolud erinevad käesoleva kohtuasja asjaoludest. Samas on halduskohtu vaidlustatud määruses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-71-06 käsitletud asjaolud käesoleva asja asjaoludega väga sarnased.

10. Mis puudutab kaebaja väidet, et täitemenetluses võetakse kaebajalt raha ka täitekulude katteks, märgib ringkonnakohus, et sel puhul tuleb võrrelda kaebaja võlgnevuse suurust proportsionaalselt täituri tasuga. MTA nõue moodustab kaebaja töötasust kinnipeetavast summast ca 90%. Kaebaja tööandja poolt deklareeritud andmete põhjal on R.R. 5 kuu (detsember 2013 – aprill 2014) keskmine töötasu olnud 626 eurot ning juhul, kui eelnimetatud summast arvestada maha tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse ja kohustuslikult alles jäetav töötasu miinimum (2013. a 320 eurot, 2014. a 355 eurot), siis ei ole alust väita, et võimalik kaebaja poolt täitekulude katteks sissenõutud summade tagasisaamise soov kaaluks üles avaliku huvi maksuvõla kiiremaks sissenõudmiseks. Ringkonnakohus viitab siinjuures ka vastustaja vastusest nähtuvale olukorrale, mille kohaselt oli kaebajalt viimatinimetatud seisukoha esitamise hetkeks MTA-le täitemenetluse käigus laekunud vaid 457,80 eurot ehk keskmiselt 91,56 eurot ühes kuus. Kui arvestada sissenõutava summa suurust ning hetkel kaebajalt riigile keskmiselt laekuva summa suurust, siis kuluks pankrotinõude lõplikuks tasumiseks ca 40 aastat, so tõenäosus, et maksuhaldur kogu nõudesumma kätte saab, on äärmiselt väike. Arvestades ka kaebuse rahuldamise perspektiivitust oleks seega ebaotstarbekas peatada kohtumenetluse ajaks kohtutäituri tegevus, kuna laekuvad summad on pankrotinõudega võrreldes niigi väga väikesed. Avalikes huvides on vajalik tagada, et maksuhalduri poolt maksuvõla baasil koostatud ja pankrotimenetluses esitatud nõue saaks täidetud ning et riigi nõuet ei koheldaks erinevalt ja ebavõrdselt võrreldes teiste pankrotimenetluses esitatud ja tunnustatud nõuetega. Kaebuse rahuldamise korral on kohtuotsuse täitmine ja juba sissenõutud summade tagasimaksmine riigi, kui sissenõudja puhul nagunii tagatud.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Maili Lokk