3-13-194/53 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-194 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 03.01.2013. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr XXXXXX tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a määrus, 24.05.2013. a riigi õigusabi andmisest keeldumise määrus ja 28.08.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P.G. määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.08.2013. a määruse peale järgnevate nõuete ja taotluste osas: tühistada Politseija Piirivalveameti otsus, tunnistada see õigusvastaseks ja tühiseks, mõista talle välja materiaalne ja moraalne kahju, mõista kohtukulud välja Politseija Piirivalveametilt.

2. Jätta P.G. määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a, 24.05.2013. a ja 28.08.2013. a määrused muutmata.

3. Jätta P.G. riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.G.

on Eestis viibiv määratlemata kodakondsusega isik. PPA andis P.G. erandina humaansetel kaalutlustel tähtajalise elamisloa kehtivusega 01.10.2010 kuni 30.09.2011, et ta saaks taotleda Vene Föderatsiooni kodakondsust. PPA 20.01.2012. a otsusega nr 15.3-3/31-1 keelduti P.G. tähtajalise elamisloa pikendamisest. 08.02.2012 tegi PPA Ida Prefektuur P.G. ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr XXXXXX . Vastavalt ettekirjutusele oli P.G. kohustatud Eesti Vabariigist lahkuma 30 päeva jooksul.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on P.G. halduskohtus vaidlustanud nii PPA 20.01.2012. a otsuse tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise kohta (3-12-173) kui ka 08.02.2012. a lahkumisettekirjutuse (3-12-301).

2. PPA Ida Prefektuur tegi 03.01.2013 otsuse „Otsus lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks nr XXXXXX “ (tl 11), millega pikendati väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 5 alusel P.G. lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra kuni 02.02.2013.

3. P.G. esitas 28.01.2013 Tartu Halduskohtule PPA Ida Prefektuuri 03.01.2013. a otsuse peale Viru Maakohtu kaudu kaebuse. Kaebuses paluti tühistada PPA lahkumisettekirjutus, tunnistada õigusvastaseks PPA otsus lahkumisettekirjutuse pikendamiseks, mõista kohtukulud välja PPA-lt ning määrata kaebajale õiglane kompensatsioon seoses PPA otsuse õigusvastasuse tuvastamise ja selle tühistamisega. Kaebuses esitas kaebaja ka taotlused riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebuse kohaselt hoiab Eesti teda uskumatult kaua oma riigis. Seadusega ei ole sellist riigis elamise vormi seoses lahkumisettekirjutuse pikendamisega ette nähtud. Väljasõiduettekirjutus ja selle pikendamine ei saa olla lõputud ja meelevaldsed. Lahkumisettekirjutuse pikendamine rikub oluliselt kaebaja õigusi ja huve, kuna võimaldab PPA-l mitte tunnistada deporteerimise võimatust, mille PPA oleks pidanud lõpule viima siis, kui lõppes lahkumisettekirjutuse kehtimise tähtaeg. Seega rikutakse õigusmääratletust. Selliste toimingutega kiputakse kaebaja elu kallale, mitte ei lahendata Eestis seadusliku viibimise probleeme.

4. Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a määrusega (tl 12) tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, sest sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruse põhjenduste kohaselt vaidlustab kaebaja PPA otsust, millega pikendati tema vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaega. Kaebaja leiab, et korduvad lahkumiskohustuse pikendamise otsused rikuvad tema õigusi ja kuna tema väljasaatmine ei ole võimalik, tuleks legaliseerida tema Eestis elamine ja anda talle elamisluba. PPA 03.01.2013. a otsus ei too isikule kaasa negatiivseid tagajärgi, kuna sellega pikendati lahkumiskohustuse tähtaega. PPA 08.02.2012. a lahkumisettekirjutuse on kaebaja halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-12-301) ning lahkumisettekirjutuse tagajärgi oma õigustele ja vabadustele on kaebajal võimalik vaidlustada vaid viidatud haldusasja raames. Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja järjekordse pikendamise otsuse vaidlustamise abil pole aga kuidagi võimalik Eestis viibimist seadustada ega oma õigustele ka mistahes muul viisil kaitset saavutada. Pärast vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist saab lahkumisettekirjutuse igal ajal sundtäita. Õiguste kaitset pole võimalik saavutada ka põhjusel, et kaebuse Jõhvi kohtumajja saabumise hetkeks oli vaidlusaluse otsusega määratud tähtaeg praktiliselt juba möödunud. Kui pole tehtud uut lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega pikendavat otsustust, tuleb kaebajal arvestada sundtäitmisega ning sellisel juhul muutub tal haldusasja nr 3-12-301 raames oma õiguste kaitsmine oluliselt keerulisemaks. Kuna halduskohus jättis kaebuse viidatud haldusasjas rahuldamata, on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta apellatsioonimenetluse käigus. Kuna otsus lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks ei saanud kuidagi rikkuda kaebaja huve ja õigusi ning selle vaidlustamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki, milleks on seaduslikul alusel Eesti riigis viibimine, tuleb kaebus tagastada.

5. P.G. esitas 06.03.2013 Viru Maakohtule venekeelse määruskaebuse (tl 15-18) Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a määruse peale. Määruskaebus edastati Tartu Halduskohtule.

Määruskaebuses palus kaebaja PPA 03.01.2013. a otsuse õigusvastaseks tunnistamist, PPA-lt kohtukulude ja õiglase kompensatsiooni väljamõistmist, kaebuse läbivaatamise aja kindlaksmääramist ja kohtuistungi audioja videosalvestuse tagamist. Samuti taotles kaebaja riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamist.

6. Tartu Halduskohtu 13.03.2013. a määrusega (tl 20) jäeti 06.03.2013. a määruskaebus käiguta ning anti tähtaeg esitada HKMS § 205 lg 1 nõuetele vastav eestikeelne määruskaebus. Tartu Halduskohtu 12.04.2013. a määrusega (tl 23-24) tagastati määruskaebus läbivaatamatult. Kaebaja esitas 12.04.2013. a määruse peale määruskaebuse 17.05.2013 ning taotles selles muu hulgas riigi õigusabi.

7. Tartu Halduskohus tegi 24.05.2013 kolm määrust:

a) Ühe määrusega (tl 31-32) tühistas halduskohus oma 12.04.2013. a määruse.

b) Teise 24.05.2013. a määrusega (tl 33-34) jättis halduskohus rahuldamata kaebaja 17.05.2013. a määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse, tuginedes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dele 5, 6 ja 12. Kuigi kohtule pole esitatud kaebaja maksejõuetust tõendavaid dokumente, pidas kohus siiski teistes kaebaja kohtuasjades tuvastatud maksejõuetust arvestades vähetõenäoliseks, et kaebaja majanduslik seisund oleks lühikese aja jooksul muutunud. Riigi õigusabi taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et esiteks kaotas kaebaja vaidlustatud PPA 03.01.2013. a otsus oma kehtivuse juba üle 3 kuu tagasi ning teiseks oli tegemist kaebaja jaoks soodsa haldusaktiga, mille vaidlustamine kaebajat eesmärgini ei vii. Lisaks on kaebajale haldusasjades nr 3-12-173 ja 3-12-301 advokaadi abi tagatud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud riigi õigusabi andmine lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse vaidlustamiseks, kuna taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Juhul, kui kaebus oli ajendatud sellest, et lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmise pikendamise otsustamine ei olnud kaebaja jaoks mõistlikult ettenähtav, oleks kaebajal oma õiguste kaitseks tulemuslikum taotleda haldusasjas nr 3-12-301 vaidlustatud lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuvaidluse lõppemiseni haldusasjas. Kuna kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist (tl 28), siis tuleb õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, sest asjas ei esine tungivat avalikku huvi.

c) Kolmandas 24.05.2013. a määruses (tl 35-36) käsitles halduskohus kaebaja poolt Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a määruse peale esitatud määruskaebust (06.03.2013 allkirjastatud määruskaebus). Halduskohus tagastas selle määruskaebuse PPA Ida Prefektuuri 03.01.2013. a otsuse tühistamise, õigusvastaseks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõude osas. Halduskohus vabastas kaebaja määruskaebuselt riigilõivu tasumisest ning võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a määruse tühistamise ja menetluskulude PPA-lt väljamõistmise nõudes menetlusse.

8. PPA 21.06.2013. a vastuses (tl 52-54) Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a määruse peale esitatud määruskaebusele paluti kaebus rahuldamata jätta. Vastuses põhjendati, et P.G. on lahkumisettekirjutus tehtud õiguspäraselt. PPA palus oma 03.01.2013. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse tühistamata jätta. P.G. vastas 25.06.2013 omakorda PPA vastusele (tõlge tl 59-61).

9. Tartu Halduskohus jättis 28.06.2013. a määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse Tartu halduskohtu 20.02.2013. a määruse peale ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule.

10. P.G. esitas 04.07.2013 Viru Maakohtule määruskaebuse (tõlge tl 82-85) Tartu Halduskohtu 24.05.2013. a riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale. Määruskaebus edastati Tartu Halduskohtule.

Määruskaebuses palus kaebaja kohtul tunnistada, et 24.05.2013. a määrus on ebaseaduslik selles osas, millises kohus kaebajale ära ütles; tühistada PPA otsus, tunnistades selle õigusvastaseks ja tühiseks haldusaktiks; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse vastuvõtmisel ja läbivaatamisel; määrata talle käesolevas asjas riigi õigusabi; mõista PPA-lt välja tekitatud materiaalne/moraalne kahju kohtu õiglasel äranägemisel; mõista kohtukulud välja PPA-lt; määrata kohtuliku arutamise kuupäev; kohtul esitada oma otsus vene keeles.

11. Tartu Halduskohus tagastas oma 28.08.2013. a määrusega (tl 90-91) kaebaja 04.07.2013. a määruskaebuse PPA Ida Prefektuuri otsuse tühistamise, õigusvastaseks tunnistamise, kohtukulude väljamõistmise ja kahju hüvitamise nõude osas. Halduskohus rahuldas menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks, võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.05.2013. a määruse tühistamiseks menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule.

12. P.G. esitas 18.09.2013 Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.08.2013. a määruse peale selles osas, milles kohus talle ära ütles. Kaebaja palub ikkagi tühistada PPA otsus, tunnistada see õigusvastaseks ja tühiseks, mõista talle välja materiaalne ja moraalne kahju, mõista kohtukulud välja kostjalt. Lisaks muudele taotlustele esitas kaebaja ka riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse.

13. Tartu Halduskohus vabastas 14.10.2013. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest 18.09.2013. a määruskaebuse esitamisel, võttis selle menetlusse Tartu Halduskohtu 28.08.2013. a määruse tühistamiseks, jättis rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule.

14. 08.05.2014 edastas PPA ringkonnakohtule 30.04.2014. a otsuse, millega tunnistati kehtetuks P.G. koostatud lahkumisettekirjutus nr XXXXXX .

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a, 24.05.2013. a ja 28.08.2013. a määrused õiguspärased ning neis esitatud seisukohad põhjendatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgnevat.

17. HKMS § 207 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.

18. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohtu 28.08.2013. a määruse peale esitatud määruskaebuses on esitatud järgnevad nõuded ja taotlused: tühistada PPA otsus, tunnistada see õigusvastaseks ja tühiseks, mõista talle välja materiaalne ja moraalne kahju, mõista kohtukulud välja kostjalt. Lisaks muudele taotlustele esitas kaebaja ka riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse.

19. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebemenetluses ei toimu asja sisulist läbivaatamist, mistõttu on asjakohatud nõuded, mis on esitatud seoses PPA vaidlusaluse otsuse tühistamisega. Seega oleks halduskohus pidanud määruskaebust menetlusse võttes ebarelevantsed nõuded ja taotlused tagastama. Kuna halduskohus on võtnud 28.08.2013. a määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse vääralt, jätab ringkonnakohus läbi vaatamata P.G. määruskaebuse nõuete ja taotluste osas, mille läbivaatamine määruskaebemenetluses ei ole lubatud.

20. P.G. on korduvalt soovinud endale riigi õigusabi määramist. Vastavad taotlused on esitatud ka eelnevalt nimetatud määruste peale esitatud määruskaebustes. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuna ringkonnakohtu menetluses on kaebaja määruskaebused, mille läbivaatamine toimub käesoleva määrusega, tõlgendab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotlust ja laiendab seda ka määruskaebuste läbivaatamisele, mis on edastatud ringkonnakohtule lahendamiseks.

21. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotluses märkinud, millist liiki riigi õigusabi ta soovib. RÕS § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 kohaselt võiks kaebaja riigi õigusabi taotlust tõlgendada soovina isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustus eelnevalt halduskohtu määrustes esitatuga, ei ole nende määruste peale määruskaebuste esitamiseks kaebajale riigi õigusabi määramine ka ilmselgelt põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul nimetatud aluste esinemise tõttu riigi õigusabi määramine alusetu. Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a määrusega tagastati kaebajat soodustav haldusakt. Ka juba Tartu Halduskohtu 24.05.2013. a määruses, millega jäeti kaebajale riigi õigusabi määramata, on esitatud asjakohased põhjendused selle osas, miks käesoleval juhul ei ole riigi õigusabi määramine õigustatud. Samuti märgib ringkonnakohus, et edulootusteta on ka Tartu Halduskohtu 28.08.2013. a määrusele esitatud määruskaebus.

22. Täiendavalt toob ringkonnakohus välja asjaolu, et käesoleva määruse tegemise hetkeks on muutunud nii faktiline kui ka õiguslik olukord – PPA 30.04.2014. a otsusega nr 1029372218/TEP pikendati kaebaja tähtajalist elamisluba ning seetõttu tunnistati PPA 30.04.2014. a otsusega kehtetuks PPA 08.02.2012. a lahkumisettekirjutus. Seega on kaebajal käesoleval ajahetkel olemas õiguslik alus Eestis viibimiseks. Samasuguse tulemuse tagasid ka kuni vastava otsuseni tehtud lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsused.

23. Tulenevalt eelnevalt esitatust jäävad P.G. määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a, 24.05.2013. a ja 28.08.2013. a määrused muutmata.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/