3-14-50610/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50610 Haldusasi GB kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 9. aprilli 2014. a vastuse nr 9-17.8/679 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. mai 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna linn Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50610 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond selgitas 09.04.2014 vastuses nr 9-17.8/679 vastuseks GB 27.01.2014 avaldusele, et Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega nr 2-12-20151 võeti G. Belt täielikult ära isikuja varahooldusõigus lapse suhtes, kelle eestkostjaks määrati kuni lapse täisealiseks saamiseni Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud. Kuna laps on väike, ei mõju kohtumised vangla keskkonnas talle hästi, mistõttu palub eestkostja G. B kasutada vangistusseaduse (VangS) §-s 32 sätestatud võimalust kohtuda lapsega lühiajaliselt Tallinna Lastekodu territooriumil.

2. GB esitas 21.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.04.2014 vastuse nr 9-17.8/679 tühistamiseks ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

3-14-50610 2(3) kohustamiseks võimaldada talle pikaajalisi kokkusaamisi tütrega Tallinna Vanglas vähemalt üks kord kuus.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 09.05.2014 määrusega G. B kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Jõustunud Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega nr 2-12-20151 on SA ja G. B võetud täielikult ära isikuja varahooldusõigus lapse A. B suhtes, kelle eestkostjaks on määratud Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks piiranud kaebaja õigust lapsega suhelda, mistõttu on vanemal see õigus endiselt alles (vt ka õiguskantsleri 28.01.2014 ettepanek nr 7-5/130764/1400426). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 sätestab, et vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) toimub maakohtus hagita menetluses. Esitatud kaebuse lahendamine ei ole seetõttu halduskohtu pädevuses. G. B on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks avaldusega Harju Maakohtusse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi G. B 08.04.2014 pöördunud vastava avaldusega Harju Maakohtu poole ning maakohus on 22.04.2014 määrusega nr 2-14-50912 võtnud menetlusse tema avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

4.

G. B esitas halduskohtu määruse peale 19.05.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 29.05.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. GB palub määruskaebuses halduskohtu 09.05.2014 määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule läbivaatamiseks. Kaebaja ei nõustu, et tema kaebus kuulub lahendamisele Harju Maakohtus. HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt on avaliku võimu kandja (Lasnamäe Linnaosa Valitsus) haldusakt (keeldumine nr 9-17.8/679) vaidlustatav halduskohtus, kes peab seega välja selgitama otsuse õiguspärasuse (s.o millisel õiguslikul alusel on linnavalitsus keeldunud kaebaja ja tema tütre kokkusaamise võimaldamisest). Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise menetlus Harju Maakohtus on pooleli, vastustajat on hiljemalt 14.07.2014 kohustatud esitama omapoolsed tõendid. Samal ajal tegi Harju Maakohus 14.05.2014 otsuse nr 2-14-51699, millega lahendas linnavalitsuse taotluse kaebaja lapse lapsendamise kohta. Kaebaja kavatseb selle otsuse vaidlustada. Halduskohtu tegevus on suunatud mitte küsimuse sisulisele lahendamisele, vaid enda kohustuste maakohtule ülekandmisele, venitades probleemi lahendamist.

6. Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. G. B laps on käesolevaks ajaks lapsendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 162 kohaselt lõpeb lapsendamisega lapse ja alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ning lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused. PKS § 159 kohaselt on laps lapsendatud alates lapsendamise kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 568 lg 2 kohaselt jõustub lapsendamise määrus lapsendajale kättetoimetamisest ning määruse peale ei saa esitada määruskaebust ega seda muuta. A. B lapsendamisega on G. B õigused ja kohustused A. B suhtes lõppenud. Sellest tulenevalt puudub G. B õigus nõuda vastustaja kohustamist kaebaja ja lapse suhtlemise võimaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50610 3(3) 7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus on õigesti märkinud, et käesolevas asjas vaidlustatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.04.2014 vastus nr 9-17.8/679 G. Be 27.01.2014 avaldusele, mis puudutas Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) eestkostetava A. B ja tema isa suhtlemise korraldamist, ei ole halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks, sest nimetatud vastust ei ole antud avalik-õiguslikus suhtes, vaid tsiviilõiguslikus suhtes, milles linnaosavalitsus tegutses kohtu poolt määratud eestkostjana. Halduskohus viitas korrektselt, et lapsega suhtlemise korra täpsemaks kindlaksmääramiseks on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega Harju Maakohtusse, mida ta on 08.04.2014 ka teinud (tsiviilasi nr 2-14-50912).

8. Tallinna linn on määruskaebusele esitatud vastuses täiendavalt toonud välja, et kuivõrd

A. B on käesolevaks ajaks lapsendatud, siis puuduvad G. B PKS §-st 162 tulenevalt lapse suhtes praegusel ajal igasugused sugulussuhtest tulenevad õigused ja kohustused. Kuivõrd Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega nr 2-12-20151 oli G. B täielikult ära võetud muu hulgas isikuhooldusõigus A. B suhtes, siis ei olnud PKS § 152 lg 5 kohaselt A. B lapsendamiseks G. B nõusolek vajalik. PKS § 159 lg 3 sätestab, et laps on lapsendatud lapsendamise kohtumääruse jõustumisest alates. TsMS § 568 lg 2 kohaselt jõustub lapsendamise määrus kättetoimetamisega lapsendajale ning määruse peale ei saa esitada määruskaebust ega seda muuta. Kuna G. B puudus A. B suhtes täielikult isikuhooldusõigus ja G. B nõusolek ei olnud lapsendamiseks vajalik, siis ei saa G. B PKS § 166 lg 1 alusel ka nõuda lapsendamise kehtetuks tunnistamist. Olukorras, kus G. B puuduvad lapsendamisest tulenevalt igasugused õigused ja kohustused A. B suhtes, ei ole tal praegusel ajal enam võimalust kaitsta oma õigusi ka tsiviilasjas nr 2-14- 50912.

9. Eelneva põhjal jääb G. B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman