1-08-16551/284 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-08-16551 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei V.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

ALEKSEI V.F määratlemata , isikukood 38709213715, kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.07.2008 07.03.2020 ja lõpp

RESOLUTSIOON: Jätta ALEKSEI V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 05.05.2014 saabus Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid tingimisi enne id Aleksei V.F-i

tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude laad on muutnud raskemaks. Varasemalt on toime pannud avaliku korra raske rikkumise, praegune kuritegu on mõrv. Nimelt Viru Maakohtu 26.01.2010 otsusega mõisteti Aleksei V.F süüdi KarS § ide 263 p 1, 3 ja 114 p 1, 199 lg 1 ja 257 järgi ning lugedes kergema - karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti lõplikuks karistuseks 12 aastat vangistust. Karistusele liideti Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega mõistetud ära kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.07.2008.

Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja grupi mõju.

Vangistuses viibides on kinnipeetav keeldunud majandustöödel osalemisest, kuid on osa võtnud sotsiaalprogrammidest. Kinnipeetaval on 8 distsiplinaarkaristust.

Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Isikul on tasumata nõudeid, samas töökohta talle garanteeritud pole. Isikul on vabaduses lähedased, kes on valmis teda toetama. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuna kuritegu on toime pandud grupis.

Tegemist on isikuga, kes on pannud alkoholi mõjul toime vägivallategusid. Isik, olles kriminaalhooldusel, pani toime kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuses on märgitud, et innipeetav on ühel korral olnud määratud k kriminaalhooldusele, kuid rikkus kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo.

Maakohtu istung 19.06.2014 toimunud maakohtu istungil palus kinnipeetav anda talle võimalus enne tähtaega vabaneda. Ta kinnitas, et vabanedes on talle garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on motiveeritud õppima ja omandama keskharidus. Kinnipeetav märkis, et distsiplinaarkaristused tal puuduvad ja kinnitas, et on nõus osalema kõikides sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav lubas muuta oma elustiili.

Prokuratuuri seisukoht Prokurör avaldas 18.06.2014 saadetud seisukohas, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ettetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

A. V.F-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalses vangistuses viibib ta esimest at korda. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse all. Katseajal jätkas ta kuritegelikku elu ja pani toime uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltoodust järeldub, et varasemalt mõistetud karistus ja käitumiskont puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi rollile allutamine ei ole tema ta enda jaoks iteo eest. teinud ei ole. A.V.F kannab karistust mh I astme kur

– mõrva – Oma tegudega rikkus A. V.F raskelt teiste inimeste rahu avalikus kohas, vägivallaga, relvana kasutatava esemega, isikute grupis, s.o pani toime KarS § 263 p des 1, 3, 4 sätestatud kuriteo. - Samuti pani A. V.F toime teise inimese tapmise piinaval viisil. Kuriteo asjaoludest tulenevalt oli süüdimõistetu tahtlus suunatud raske isikuvastase kuriteo (tahtliku tapmise)

toimepanemisele. Tapmine esimese astme kuriteona on äärmiselt raske kuritegu, kuna selle toimepanemisega on põhjustatud inimese surm. Just kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea prokuratuur põhjendatuks eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaeg saa jätta kõrvale se vabastamise otsustamisel ei

toimepandud e, kuriteo raskust ning isiku ükskõikset suhtumist teiste inimeste eluss kaaskodanike turvatundesse.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 7 kehtivat ja üks lõppenud distsiplinaarkaristust. Vangistusest htaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on ennetä vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see täidetud. tingimus

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. A. V.F-i astamine enne tähtaega ei

vab

oleks saldust kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas u karistuse mõistmisesse. A. V.F

on ohtlik avalikkusele. Tema ennetähtaegse vabastamise korr

al saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Süüdlase ennetähta ise küsimuse lahendamisel peab egse tingimisi vabastam arvestama ka

õiguskorra kaitsmise huvidega. toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle Tulenevalt tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo puhul on toimepanemise riskifaktoriks. A. V.F-i uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 42%, mis ei ole madal risk.

Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi viis aastat ja kaheksa kuud, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on karistusega. Kinnipeetava ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liit vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglusetunnet.

Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuratuuri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Kuivõrd isikul on täitmata nõudeid, on olemas oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse kaalumisel tuleb arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Isik on toime pannud raske isikuvastase kuriteo – mõrva, mistõttu ei oleks tema vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Kuigi vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%, mistõttu oleks tema vabastamine ennatlik. Isiku vabastamist ei toeta ka prokuratuur, olles sellele resoluutselt vastu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 8 distsiplinaarkaristust. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada, seda ka vangistuses viibides. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, kuivõrd tegemist on isikuga, kes kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse Aleksei V.F-i lt vabastada. Kohus leiab, et puhul selliseid asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Aleksei V.F-ile Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp