1-09-17267/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 19.06.2014 – Kohtuasja number 1-09-17267 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.K

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.K , isikukood: XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 05.09.2009 ja lõpp 27.11.2014

RESOLUTSIOON:

Jätta F.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla edastas 15.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.K ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2 F.K süüdi kohtuotsusega Karistusseadustiku § tunnistati Viru Maakohtu 27.04.2010 118 p 1

järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistusele liideti Ida-Viru Maakohtu 22.03.2002 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus – 1 aasta 2 kuud 22 päeva – ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Tõkendina kohaldatud vahi all pidamine arvestati karistuse hulka ja karistusaja alguseks loeti 05.09.2009. Viru Vangla poolt koostatud F.K on kriminaalkorras iseloomustusest nähtub, et ’it karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on täitnud individuaalset täitmiskava, alates 08.03.2013 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanedes kindlustab kinnipeetavale elukoha xxxx. Isiku tööoskused on vähesed, omandatud eriala osas puudub praktika. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangla hindab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 35%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik võib alkoholi mõjul kaotada enesekontrolli ning käituda agressiivselt. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda tööle samasse kohta, kus ta praegu töötab, nõusolek tema töölevõtmiseks on antud. Käesolevat vangistust kannab katseajal toime pandud isikuvastase kuriteo eest. Samuti on ta kahel korral rikkunud katseaja nõudeid, tarvitades alkoholi. Prokuratuuri seisukoht: 18.06.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. I ab see, et teda on varem viiel korral karistatud ning sikut ja varasemat elukäiku iseloomust reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu on korduvalt rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis oli ka isikuvastase kuriteo toimepanemise üheks põhjuseks. Kinnipeetava puhul on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise

2 aasta jooksul 35%, mis ei ole madal risk. Varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seega ei olnud raske kuriteo toimepanemine juhuslik. Viimasel katseajal kinnipeetav ja katseajal ei omanud töökohta, ei järginud kontrollnõudeid karistati teda korduvalt väärteokorras alkoholi kuritarvitamise eest, mistõttu tuli ta vahistada. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime kandmata karistus liideti uue katseajal, mistõttu mõistetud karistusega. peetavale viimase kohtuotsusega määrati karistus Kuna kinni vastavalt sanktsiooni alammäärale, ei oleks selle lühendamine põhjendatud. Süüdimõistetu on näidanud

oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Isiku puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust

3 ühiskonnas alandada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub prokuratuuril veendumus, et kinnipeetav suudaks

seekord nõuetekohaselt katseaja läbida. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama xxxx, kus ta on kuriteo toime pannud. Tegemist elukohaga, mis ei soodustaks süüdimõistetu taasühiskonnastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätt nnetähtaegselt a kinnipeetav vangistusest tingimisi e vabastamata. K

riminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu istung: 19.06.2014 toimunud videokohtuistungil kinnipeet

märkis av, et tal on võimalus vabaduses normaalset elu elada ja tööle asuda. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava tuleb , leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja F.K jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses olemas elutal ei ole kehtivaid ja töökoht ning distsiplinaarkaristusi, on d asjaolud kaalukamad. kinnipeetava vabastamist välistava Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ja kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kohtu hinnangul on isiku puhul olemas arvestatav risk, et vabanemisel jätkab ta alkoholi tarvitamist ning paneb selle mõjul toime uue vägivaldse Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kuriteo. keskmine – 35%, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine antud hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Tegemist on isikuga, kes rikkus katseaja pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu nõudeid ja hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

4 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp