3-14-50783/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50783

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuni 2014. a Tallinn Haldusasja number 3-14-50783 Haldusasi HF Tulekustutus AS-i kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.04.2014 otsusele vaidlustusasjas nr 61-14/148880 osas, millega jäeti rahuldamata HF Tulekustutus AS-i vaidlustus Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 11.03.2014 otsusele ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta Asja läbivaatamine Kohtuistungil Menetlusosalised Kaebuse esitaja (vaidlustaja) - HF Tulekustutus AS , Esindaja: v.adv. Veiko Viisileht, Lauri Lätte; Vastustaja(hankija):Riigi Kinnisvara AS, Esindajad:v.adv.Carri Ginter, adv.Triin Väljaots, Alo Pikk; Kolmas isik -ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH, Esindaja: v.adv. Enno Heringson, Andrus Nurga.

RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus rahuldamata. 2.Jätta Riigi Kinnisvara AS-i taotlus menetluskulu väljamõistmiseks HF Tulekustutus AS-lt rahuldamata. 3.Mõista Tulekustutus AS-lt ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH kasuks välja viimaste poolt kantud menetluskulu summas 2139,0 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates ( HkMS § 278 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS õ 136 lg 8 on 7.07.2014 .(HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Riigi Kinnisvara AS avaldas 15.01.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „ERM-i uue hone sprinklersüsteemi ehitus“ ( viitenumber 148880) hanketeate. 2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 13.02.2014.a. esitasid pakkumuse kolm pakkujat: HF Tulekustutus AS, SRC Group AS ja ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH. 3. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 11.03.2014.a. otsusega nr 51/14:1) tunnistas hankija kvalifitseerimise tingimustele vastavaks HF Tulekustutus AS-i ja ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH ( p.1); 2) jättis kvalifitseerimata SRC Group AS-i (p.2); 3) tunnistas HF Tulekustutus AS-i ja ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH pakkumused vastavaks(p.3); 4) tunnistas ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH pakkumuseedukaks(p.4). 4. HF Tulekustutus AS vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis kõik hankija poolt edukaks tunnistatud ühispakkujate suhtes tehtud otsused. 5.Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 30.04.2014 otsusega vaidlustusasjas nr 61- 14/148880 rahuldati HF Tulekustutus AS-i vaidlustus Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 11.03.2014 otsusele osaliselt ning tunnistati kehtetuks hankija otsus, millega tunnistati ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH pakkumus edukaks. 5. HF Tulekustutus AS esitas 12.05.2014 halduskohtule kaebuse, taotledes VAKO 30.04.2014 otsuse vaidlustusasjas nr 61-14/148880 tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata HF Tulekustutus AS-i vaidlustus hankija 11.03.2014 otsustele, millega tunnistati kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH ja tunnistati nende pakkumus vastavaks , samuti taotles kaebaja Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 11.03.2014 otsuste tühistamist, millega tunnistati kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH ja tunnistati nende pakkumus vastavaks. 6. 13.05.2014 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse ( p.1), tunnistas vastustajaks Riigi Kinnisvara AS-i ja nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist, samuti tegi ettepaneku kolmandale isikule ühispakkujatele Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH kaebuse kohta oma seisukoha esitamiseks, ühtlasi nõudis VAKO- lt vaidlustuse 61-14/148880 toimiku koopia esitamist.

II KAEBUSE NÕUDED JA MOTIIVID

7. Hankija otsus ja VAKO otsus on õigusvastased osas, milles leiti, et ühispakkujad vastavad hanke kvalifitseerimistingimustele. Samuti on hankija otsus ja selle aluseks olev protokoll põhjendamatu ja tegelikke asjaolusid varjav.

VAKO otsuse p. 8 on märgitud, et ühestki hankija poolt ühispakkujate kvalifitseerimise kohta koostatud dokumendist ei nähtu sisulised asjaolud, millised seonduksid ühispakkujate kvalifitseerimisega.Samuti ei nähtu dokumentatsioonist vastava kvalifitseerimisotsuse põhjendusi. VAKO otsuse p-s 11 on märgitud, et hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimise kohta on põhjendatud puudulikult. Kaebaja nõustub VAKO-ga ja leiab, et nii hankija otsus kui 11.03.2014. a kvalifitseerimise protokoll on lakoonilised ja kontrollimatud. Ehkki teatud asjaoludel oleks mõistetav VAKO seisukoht, et hankija ei pea oma seisukohta pakkuja kvalifitseerimise kohta vastavas otsuses põhjendama, siis antud juhul selliseks käsitluseks alust ei ole. Vaidlus puudub selle üle, et ühispakkujad jätsid õigeaegselt esitamata nii HT-s nõutud referentsprojektide vastuvõtuaktid (HT III osa p 2.3 alapunkt 1) kui projektijuhti kutsetunnistuse koopia (HT III osa p 2.3 alapunkt 6). Seega oli tegemist olukorraga, kus pakkuja kvalifitseerimiseks teostas hankija lisaks pakkumusele koheselt lisatud dokumentide analüüsile ka täiendavad päringud pakkujale ja võttis pakkujalt vastu täiendavaid dokumente. Järelikult ei teinud ega saanudki hankija teha otsust ühispakkujate kvalifitseerimise kohta lähtudes vaid pakkumusest ja sellele lisatud dokumentatsioonist. Veelgi enam – jättes kõrvale vaieldava võimaluse küsida pakkujalt täiendavat infot ja dokumente ning lähtudes vaid tähtaegselt esitatud materjalist, oleks hankija pidanud HT III osa p 2.3 alapunkide 1 ja 6 rikkumise tõttu jätma ühispakkujad kvalifitseerimata. Sellises olukorras peaks RHS-i regulatsioonist, mõttest ja eesmärgist tulenevalt vastavad asjaolud nähtuma hankija otsusest ning igal juhul peaks situatsioon olema lahti kirjutatud hankija otsuse aluseks olevas protokollis, mida praegu tehtud ei ole. Sellega on hankija rikkunud RHS § 3 p-i 2, sest tema otsuse aluseks olevad asjaolud ning hankija otsus ise ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Isegi juhul, kui Riigikohtu üks lahend võimaldab teatud asjaoludel hankijal pärida pakkujalt täiendavaid dokumente (mis antud juhul tervikuna ei kohaldu!), siis on ilmne, et tegemist on väga erandliku võimalusega. Kui hankija on sellist erandlikku võimalust kasutanud, siis peaks see kaebaja hinnangul nähtuma ka hankija otsusest ning otsuse aluseks olevast protokollist. Kui hankija enda kirjalikes otsustes ja nende aluseks olevates dokumentides vastavat infot varjab, siis kahjustab see automaatselt hankemenetluse läbipaistvust, kontrollitavust ning pakkujate õigusi ja huve (sh kahjustab see efektiivse kaebeõiguse põhimõtet). 8.Kaebaja on seisukohal, et antud asjaoludel ei ole Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-24-13 põhjendatav võimaldada ühispakkujatel esitada algselt esitamata jäänud dokumente, mida HT-s selgelt nõuti. VAKO on leidnud, et ehkki Ühispakkujad ei ole tähtaegselt pakkumuse koosseisus esitanud referentsprojektide vastuvõtuakte ega projektijuhi kutsetunnistuse koopiat, siis võisid nad Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-24-13 tulenevalt vastavad dokumendid hankija päringu peale ka hiljem esitada. Kaebaja eeltooduga ei nõustu. Riigikohus on ülalviidatud lahendis käsitlenud spetsiifilist olukorda, milles esines hanketeates toodud nõuete sõnastuse tõttu nende erinev tõlgendus (hankija poolt nõutud referentsprojektid ehk varasemad "suhtekorralduse nõustamislepingud" oli määratlemata ja mitmeti sisustatav õigusmõiste), nõutud dokumentatsiooni maht oli suur ning eeltoodud asjaolude kogumi tõttu jättis pakkuja nö õige dokumendi algselt esitamata. Antud juhul sellist olukorda ei esine. Kõigile on ja oli pakkumusi esitades üheselt arusaadav, et hankija nõuab pakkujatelt vähemalt kahe referentsprojekti vastuvõtuakti esitamist ja projektijuhi kutsetunnistuse koopia esitamist. Seega oli tegemist kahe väga konkreetse ja üheselt mõistetava tingimusega, mida pakkujad pidid täitma. Tingimuse täitmine eeldas vähemalt kolme (3) dokumendi (kaks vastuvõtuakti ja üks kutsetunnistus) esitamist pakkumuse koosseisus, kuid Ühispakkujad seda antud juhul ei teinud. Ühispakkujad ei ole väitnud ega saagi väita, et nõutud dokumentide mitteesitamise tingis ekslik arusaam HT-s sätestatud tingimustest või nende mitmetimõistetavus. Samuti ei olnud nõutud dokumentide maht niivõrd suur, et oleks võinud eeldada „inimliku eksituse“ tekkimist. Hankija ega ühispakkujad ei ole kordagi selgitanud ega isegi väitnud, mis põhjusel jäid nõutud dokumendid

õigeaegselt esitamata.Kaebaja hinnangul tuleneb eeltoodust, et tegemist oli Ühispakkujate hooletusega olukorras, kus riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust. RHS § 39 lg-s 4 sätestatud võimaluse kasutamine ei ole absoluutne, vaid täidetud peavad olema mitmed tingimused. Antud juhul ei ole tegemist „eriti mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure hulgaga“, mis tingiks nö lubatava inimliku eksimuse. Samuti on HT-s sätestatud kvalifitseerimistingimused üheselt arusaadavad ja mõistetavad ning puudub ruum tõlgendusprobleemideks. Seega kohaldub antud konkreetsetel asjaoludel üldreegel, millega eeldatakse pakkujatelt kõrgendatud hoolsust ning selgesõnaliselt nõutud dokumentide esitamata jätmine (enda hooletuse tõttu) on pakkuja enda riisiko, mis ilmestab pakkuja ebausaldusväärsust ning ei vaja ega vääri seega RHS § 39 lg-st 4 tulenevat nö teist võimalust. Hankija poolt RHS § 39 lg 4 kasutamine oli antud juhul kohatu ja ebaproportsionaalne. Ühispakkujate hooletust ja ebausaldusväärsust näitlikustab veelgi asjaolu, et kui ühispakkujad lõpuks, pärast hankija täiendavat päringut, võõrkeelsed vastuvõtuaktid esitasid, siis tegid nad seda omakorda vastavustingimusi rikkudes, jättes esitamata nõutud vandetõlke 9.Meelevaldne on põhjendada pakkuja poolt enda kõrgendatud hoolsuskohustuse rikkumist ja hankija poolt täiendavate dokumentide küsimist alati Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-24-13. Just seda on hakanud aga VAKO oma praktikas viimasel ajal tegema, jättes täielikult kõrvale konkreetse juhtumi asjaolud ja kõik Riigikohtu poolt esile toodud täiendavad nõuded, sh pakkujate enda kõrgendatud hoolsuskohustuse. Eeltoodud probleemi laiem ulatus tähendab hankijate koormuse olulist kasvu ning utreeritult seda, et pakkuja võib jätta esitamata sisuliselt kõik HT-s nõutud dokumendid ning hankija peab hakkama neid pakkujalt eraldi küsima. See läheb selgelt vastuollu riigihangete üldpõhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt leiab Kaebaja, et hankija oleks pidanud jätma ühispakkujad RHS § 39 lg 41 I alternatiivi alusel kvalifitseerimata, sest Ühispakkujad jätsid põhjendamatult esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. VAKO otsus on vastavas osas õigusvastane; Kaebaja palub selle tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada Hankija Otsus osas, milles ühispakkujad kvalifitseeriti. 10.VAKO otsuse punktis 12 on õigesti märgitud, et ühestki hankija poolt Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta koostatud dokumendist ei nähtu pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse põhjendused ega sisulised asjaolud, millised seondusid Ühispakkujate pakkumusega. VAKO väitel on sisuliseks teabeks ainult see, et otsus on tehtud RHS § 47 lg 1 alusel. Esiteks on eelnev ebaõige seetõttu, et viide RHS § 47 lg-le 1 ei ole sisuline, vaid õiguslik alus. Teiseks on hankija viide RHS § 47 lg-le 1 ebaõige, sest Ühispakkujate pakkumuses esinesid puudused ning täidetud ei olnud kõik vastavustingimused – seda on kinnitanud ka VAKO. Seega saaks Ühispakkujate pakkumuse vastavuse kontekstis rääkida vaid RHS § 47 lg 2 II lause kohaldamisest (mida aga hankija kohaldanud ei ole!). Seega on VAKO poolt RHS § 47 lg 2 II lausele viitamine asjakohatu, sest VAKO ei saa astuda hankija asemele ning esitada hankija otsusele tagantjärgi uusi õiguslikke aluseid. RHS § 47 lg 2 II lause kontekstis on VAKO õigesti kirjutanud, et pakkumuse vastavaks tunnistamisel vaatamata selles esinevatele puudustele peavad otsuse tegemise põhjendused olema algusest peale esitatud ja kontrollitavad otsusest (vt lk 12, viimane lõik). Jättes kõrvale Hankija Otsuse tegemise õigusliku aluse lubamatu muutmise (vt all p 4.2.4.4), on VAKO käsitlus ka tervikuna vastuoluline. Ühest küljest leiab VAKO, et RHS § 47 lg 2 kohaldamisel peavad kõik põhjendused sisalduma Hankija Otsuses (kusjuures puudub vaidlus, et otsus ühtegi sellist põhjendust ei sisalda) Teisest küljest leiab aga VAKO, et ehkki otsuses ühtegi sellist põhjendust ei ole, on Hankija Otsus Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kooskõlas RHS § 3 p-ga 3 ja § 47 lg-ga 2. Seega on VAKO otsus mitte ainult õiguslikult ja sisuliselt ebaõige, vaid ka vastuoluline.

11.VAKO otsuse p-s 13 on ebaõigesti leitud, et HD-s, sh TK-s, puudub nõue, et pakkujal peaks pakkumuse esitamisel olema TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatud testiprotokollid või vastavus samas nimetatud standarditele. TK p 4.2.3.4 preambul on sõnastatud järgnevalt: „Eesti Rahva Muuseumi projekti puhul on olulised järgnevad kinnitusstandardid ja testiprotokollid:“ ning sellele järgneb loetelu nõuetest, mis on „olulised“. VAKO leiab, et eeltoodud sõnastusest ei tulene, et pakkujal peaksid pakkumuse esitamise ajal olema kõik TK p-des 4.2.3.4 nimetatud testiprotokollid ja tagatud vastavus kinnitusstandarditele; ning pealegi on TK-s esitatud nõuded, millele peab vastama projekteeritav ja ehitatav sprinklersüsteem – seega ei saagi hankija justkui pakkumuste vastavust kontrollides tuvastada, kas tulevikus projekteeritav ja ehitatav süsteem vastab projekteerimis- / ehitamisstandarditele või mitte. Kuna konkreetne rahvusvaheline üldstandard puudub, siis TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatu on kõrgsurve veeudu sprinklersüsteemide puhul maailmas ainukesed kinnitusstandardid ja testiprotokollid, mis reaalselt tõendavad seda, et projekteeritav ning ehitatav süsteem ka efektiivselt ja töökindlalt funktsioneerib. VAKO käsitlus lähtub ekslikust eeldusest, et igasse hoonesse projekteeritav ja ehitatav süsteem peaks justkui pärast selle valmimist saama eraldiseisva testiprotokolli või kinnitusstandardi .TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatud testiprotokollide ja standardite omamine just seda, et ka tulevikus projekteeritav ja ehitatav süsteem nendele testiprotokollidele ja standarditele vastab. Kaebaja hinnangul on võimatu mõista TK p 4.2.3.4 preambula sõnastust, et vastavad testiprotokollid jm on „olulised“, teistmoodi, kui nii, et pakkujal peavad need testiprotokollid ja standardid olema või ta peab neile vastama. 12.Kaebaja jääb ka VAKO otsuse punktis 14 märgitu osas seisukohale, et põhjendatud ei ole võimaldada Ühispakkujatel täiendavate dokumentide esitamist olukorras, kus Ühispakkujad on selgelt ja põhjendamatult rikkunud enda hoolsuskohustust. Seega kohaldub ka volikirja originaali esitamata jätmisele ülal p-s 4.1.2 toodud argumentatsioon. Hankija oleks pidanud lükkama Ühispakkujate pakkumuse tagasi RHS § 47 lg 2 I lause alusel.Kaebaja nõustub VAKO-ga osas, et Ühispakkujad on rikkunud vastavustingimuste p-i 4, jättes esitamata nõutud tõlked. Samas ei nõustu Kaebaja VAKO-ga, et tegemist on niivõrd väheolulise puudusega, mis ei tingi vastavaks tunnistamise otsuse tühistamist. .Hankija rikkus samuti HD-d ning ei nõudnud Ühispakkujatelt vastavaid tõlkeid, vaid väljastas Hankija Otsuse. Seega ei olnud Hankija Otsuse tegemise ajal hankijal vastavustingimuste p-s 4 expressis verbis nõutud tõlkeid. VAKO otsuse p-st 15 nähtub, et vajalikud tõlked esitati (sh ka telliti!) alles VAKO menetluses. Seetõttu tuleb need jätta täielikult tähelepanuta. Hankija otsust ei saa põhjendada tagantjärgi produtseeritud dokumentidega alles VAKO menetluse raames. See oleks vastuolus nii riigihankemenetluse kui ka haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning muudaks hankija tegevuse täiesti läbipaistmatuks ja kontrollimatuks. 13.Üllatavalt on VAKO otsuses aga leitud, et ehkki hankija on HD-d ja RHS-i rikkunud ning hankija otsus Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ei ole õiguspärane, siis saab Ühispakkujad siiski RHS § 47 lg 2 alusel vastavaks tunnistada, kuna tõlgete puudumine on „vaid vorminõude täitmata jätmine“ ning „vaidlustuskomisjon ei kahtle“, et „Hankija meeskonnas on saksa keelt valdavaid isikuid“.Eeltooduga kaebaja kategooriliselt nõustuda ei saa. Esiteks ei ole tegemist vaid vorminõude rikkumisega, vaid HT-st selgesõnaliselt tuleneva vastavustingimuse mittetäitmisega. Teiseks on VAKO astunud hankija positsioonile ning esitanud tagantjärgi täiesti uue õigusliku aluse Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamiseks (RHS § 47 lg 2). Sellega on VAKO ületanud enda volituste piire ning rikkunud ka haldusmenetluse aluspõhimõtteid.

Kaebaja hinnangul ei saa hankija järjekordselt tugineda Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-24-13, kuivõrd antud juhul on asjaolud hoopis teistsugused ning nii ühispakkujate kui hankija enda poolt toimepandud rikkumised ületavad igasuguse RHS-i taluvusläve. III VASTUSTAJA SELETUS 14.Kaebaja leiab, et kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimustele mittevastavus seisneb selles, et kolmas isik ei esitanud HT-s nõutud referentsobjektide vastuvõtuakte ja projektijuhi kutsetunnistuse koopiat õigeaegselt. Hankija nõustub, et kolmas isik esitas HT osa III p.2.3 alap.1 nõutud teostatud sarnaste tööde nimekirja vormil 5, milles nimetas seitse hankelepingu esemega sarnast tööd, jättes seejuures viie objekti kohta esitamata HT osa III p.2.3 alap 1 nõutud vastuvõtuaktid. Samuti oli kolmas isik jätnud esitamata HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud projektijuhi kutsetunnistuse koopia. Sealjuures märgib hankija, et vaidlust ei ole selles, kas kolmas isik tegelikkuses vastab kvalifitseerimise tingimustele. Kolmas isik on faktiliselt teostanud nimetatud ehitustööd ja need tööd on kooskõlas HT osa III p.-ga 2.3 teostatud aastatel 2009-2013, s.o.hanketeate avaldamisele eelneva viie aasta jooksul. Vaidlus on selles, kas hankijal oli õigus kaalutlusõigust kasutades küsida kolmandalt isikult täiendavalt nimetatud kvalifikatsiooni tõendavate referentsobjektide vastuvõtuaktide esitamist ja mis eeldustel hankija seda teha võis. Projektijuhi kutsetunnistuse näol on samuti tegemist kvalifikatsiooni olemasolu tõendava dokumendiga, kusjuures kvalifikatsiooni olemasolu üle vaidlus puudub. Seega ei ole ka kutsetunnistuse koopia puhul küsimus selles, kas kolmas isik faktiliselt kvalifitseerimise tingimustele vastab, vaid selles, kas hankijal oli õigus küsida kolmandalt isikult täiendavalt nimetatud kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse esitamist ja mis eeldustel hankija seda teha võis. 15.Vastustaja on seisukohal, et hankijal oli õigus nõuda pakkujalt täiendavalt kvalifikatsiooni tõendavate andmete esitamist. Riigikohus selgitas kohtuasja 3-3-1-24-13 p.13, et RHS § 39 lg 4 tuleb tõlgendada ulatuslikumalt. Hankijal tuleb igakordselt hinnata, kas puudus pakkuja poolt esitatud kvalifitseerimise dokumentatsioonis võib olla kõrvaldatav RHS § 39 lg 4 kohaldamise kaudu ning pelgalt dokumendi puudumise fakt kui selline ei võimalda jätta pakkujat kvalifitseerimata. Olemasoleva dokumendi puudumise fakti tõttu kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamine oleks vastuolus RHS § 3 nimetatud riigihanke üldpõhimõtetega. VAKO on , kontrollides hankija õigust nõuda pakkujalt täiendavate kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist, tuginenud samuti viidatud otsusele, milles Riigikohus selgitas RHS § 39 lg-te 1, 4 ja 4.1 tõlgendamise põhimõtteid, tuginedes Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsusele kohtuasjas C-599/10SAG ELV Slovensko jt. Riigikohtu otsuse tegemise ajal ei olnud Euroopa Kohus andnud hinnangut pakkuja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja andmete täiendamise osas. Käesolevaks ajaks on Euroopa Kohus kohtuasjas C-336/12 Ministeriet for Forskning, Innovatsion og Videregående Uddannelser vs Manova A/S käsitlenud pakkuja kvalifitseerimise küsimusi, analüüsides hankija õigust nõuda kvalifitseerimist tõendavate andmete esitamist pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist. Ülalviidatud kohtuasjas leidis Euroopa kohus, et võrdse kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödmumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatd majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg ( p.42).

16.Samuti on vastustaja seisukohal, et tulenevalt viidatud kohtuasjas Euroopa Kohtu poolt välja toodud nõuetest, mis piiritlevad hankija õigust nõuda pakkujatelt kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikke täiendavaid dokumente või andmeid , on käesoleval juhul täidetud eeldused täiendavate andmete küsimiseks. Nimelt puudutas esmalt nõue dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Käesoleva vaidluse puhul esitas kolmas isik HT osa III p.2.3 alap.1 nõutud teostatud sarnaste tööde nimekirja, kokku 7 referentsobjekti. Hankija palus kolmandal iskul täiendavalt esitada veel vähemalt kahel referentsobjektil tehtud töö vastuvõtmist tõendavad dokumendid. Kuivõrd kolmas isik oli enne hanketeate avaldamist faktiliselt nimetatud ehitustööd teostanud ja vastab sisuliselt pakkumuse esitamise hetkel kvalifitseerimise nõuetele ning esiatud vastvõtuaktidelt on võimalk objetiivselt kontrollida, et HT osa III p.2.3 nimetatud sarnased tööd on tehtud enne pakkumuse esitamise tähtaega, on tegemist kõrvaldatava puudusega. Kolmas isik oli jätnud esitamata HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud projektijuhi kutsetunnistuse koopia.Projektijuhi kutsetunnistuse näol on samuti tegemist kvalifikatsiooni olemasolu tõendava dokumendiga, kusjuures kvalifikatsiooni olemasolu üle vaidlus puudub. Kutsetunnistuse kohaselt on see antud välja projektijuhile 29.03.2013.Seega on võimalik objektiivselt kontrollida, et HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud projektijuhi kutsetunnistus oli projektijuhil pakkumuse esitamise ajal olemas.VAKO tuvastas, et hankijal oli kutseregistri kaudu võimalik tuvastada isikul nõuetele vastava kutsetunnistuse olemasolu ja sellele kantud teave.Seega on võimalik objektiivselt kontrollida, et pakkumuse esitamise ajal oli kolmandal isikul nõutud kvalifikatsioon olemas ja Euroopa Kohtu otsuses nimetatud esimene kriteerium dokumentide küsimiseks on täidetud. Teise tingimusena on täiendavalt kvalifikatsiooni tõendavate andmete või dokumentide küsimiseks Euroopa Kohtu hinnangul vaja, et hankedokumendid ei näeks dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral kõrvaldatakse taotleja hankemenetlusest, sest hankija peab kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest ( Euroopa Kohtu otsus C-496/99 P:komisjon vs CAS Succhi di Frutta p.115). hankija ei ole hankedokumentides sätestanud, et dokumentide või andmete puudumise krral 17.Kaebaja viitab kaebuses (p.4.1.2.1.-4.1.2.5) erinevatele tingimustele, mis peaksid olema tulenevalt Riigikohtu lahendis antud põhjendustele RHS § 39 lg-le 4 tuginemiseks täidetud. Riigikohtu lahendi asjaolud ei ole täies mahus käesolevale vaidlusele üle kantavad, seda just kaebaja väite osas, et RHS § 39 lg 4 kasutamiseks peavad olema täidetud erinevad tingimused, sest erinevalt viidatd lahendi aluseks olevatest asjaoludesr ei ole käeslevas asjas hankija jätnud kasutamata RHS § 39 lg 4 stestatud võimalust täiendava teabe saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei oma ka tähtsust, mis põhjusel jäid dokumendid esitamata, vaid on oluline tuvastada, mis asjaoludel saab hankija täiendavaid dokumente nõuda. Seoses kaebuse väidetega, et hankija ei ole otsust kolmanda isiku kvalifitseerimiseks piisavalt põhjendanud, märgib hankija järgmist.Olukorras, kus kolmas isik faktiliselt vastas kõikidele kvalifitseerimise tingimustele ja hankija oli kontrollinud kõiki kvalifitseerimist tõendavaid dokumente ja oli veendunud kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimustele vastavuses, ei pidanud hankija vajalikuks analüüsida otsuses täiendavalt kolmanda isiku kvalifitseerimise põhjuseid.

18.VAKO on õigesti tuvastanud, et HD-s, sh TK-s puudub nõue, et pakkujal peaks pakkumuse esitamise hetkel olema TK p.4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatud testiprotokollid või vastavus samas nimetatud standarditele. Kui hankija oleks soovinud, et pakkujad omaksid pakkumuse esitamise hetkel viidatud kinnitusstandardeid või sertifikaate, oleks hankija sellekohase nõude esitanud RHS § 39 lg 1 alusel hanketeates. Hankija ei ole seda teadlikult teinud. Hankija saab hankemenetluses kontrollida pakkumuse vastavust üksnes niisugustele tingimustele, mida on HD-s nõutud, ei oleks hankial olnud võimalik kontrollida kolmanda isiku pakkumust lähtuvalt TK p. 4.2.3.4 alapunktidest 1-5. Hankijale oli TK p.4.2.3.4 alapunktide 1-5 sisu mõistetav, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks hakata kontrollima pakkumuse vastavust tingimustele, mida ta HD-s kehtestanud ei olnud. Kui aga hankija oleks nõudnud nimetatud testprotokollide või kinnitusstandarditele vastavust ja kolmas isik ei oeks neid vastuolus TK-ga esitanud, oleks tegemist pakkuja kvalifitseerimise, mitte mittevastavuse küsimusega. 19.RHS § 56 lg 3 alusel võib hankija nõuda muuhulgas pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piritlemist või täpsustamist. Seega oli hakijal õigus pöörduda originaaldokumendi olemasolu kontrollimiseks täiendavalt pakkuja poole.Volikirja originaali hilisem esitamine ei mõjutanud kuidagi pakkumust. 20.Kaebuse väitel ei vasta kolmanda isiku pakkumus vastavustingimuste p-le 4, sest pakkuja ei esitanud koos täiendavate dokumentidega nende eestikeelset tõlget. RHS § 47 lg 1 alusel saab hankija kontrollida üsnes pakkumuste vastavust esitatud tingimustele, mitte pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud dokumentide vastavust.Seega ei saa hankija pakkumuste vastavuse kontrollimisel teha otsust kvalifikatsiooni tõendavate dokuentide vastavuse kohta. Seega on hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel õiguspäraselt pakkumuse vastavaks tunnistanud.Seda enam, et hankija ei pidanud vajalikuks, et pakkuja esitatud täiendavatele dokumentidele peaks olema lisatud tõlge. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 21.Kolmas isik peab kaebust alusetuks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 22.Kaebajate väited vaidlustuskomisjonis ühispakkujate kvalifitseerimise osas olid esmalt, et esitades HT osa III p.2.3 alap 1 nõutud teostatd sarnaste tööde nimekirja (vormil 5), on ühispakkujad esitanud 7 hankelepingu esemega sarnast tööd, kuid nõutud teostatd tööde vastuvõtuaktid on esitatud üksnes 2 objekti kohta. Nõutud oli vähemalt kaks referentsobjekti, mille osas tuli vastuvõtuakti koopia esitada. VAKO leidis, et kolmanda isku poolt teostatud sarnased ehitustööd, mille kohta esitati vastuvõtuaktid, vastavad HT osa III p.2.3 alap.1 nõuetele.Samuti heitis vaidlustaja ühspakkujatele ette HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud projektijuhi kutsetunnistuse koopia esitamata jätmist.Kuivõrd tegemist oli andmetega, mida hankija sai ise hõlpsasti avalikult kontrollida, oleks olnud õigusvastane sel alusel ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine. Ka VAKO nüustus, et kutseregistri kaudu oli kutsetunnistus kulutusteta kättesaadav, mistõttu hankijal puudus RHS § 39 lg-st4.1 tulenevalt õigus jätta kolmas isik projektijuhi kutsetunnistuse esitamata jätmise tõttu kvalifitseerimata.Seega asus VAKO põhjendatult seisukohale, et kuigi hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on põhjendatud puudulikult, siis otsuse p.8-10 estiatud põhjendustel on otsus ühispakkujate kvalifitseerimiseks kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1, 4 ja

4.1 ning seega õiguspärane. Kolmas isik rõhutab, et puudub vaidlus, et sisuliselt ühispakkujad kvalifitseerimistingimustele vastavad. 23.Väited hankija otsuse ja kvalifitseerimise protokolli kontrollimatusest on põhjendamatud.Kaebuse väitel kui hankija on täiendava info ja dokumentide pärimise erandlikku võimalust kasutanud, siis peaks see nähtuma hankija otsusest a otsuse aluseks olevast protokollist. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja etteheited on parimal juhul etteheited hankija otsuste vormistusele, mis on kaebuse edukuse seisukohalt perspektiivitud, sealjuures viitab kolmas isik HMS § 5 lg 1 ( vormivabadus) ja HMS § 56 ( hankija tegi soodustava otsuse, see ei toimunud kaalutlusõiguse alusel, taotlus rahuldati) ning HMS § 58( ühispakkujate sisulise vastavuse fakti kvalifitseerimistingimustele ei ole etteheidetega vorminõuete rikkumisele võimalik väärata). Selgusetuks jääb, millise kvalifikatsiooni nõude täitmine ei ole antud juhul kontrollitav või läbipaistev-nõutavad referentsobjektid on olemas, puudub ka vaidlus projektijuhi kutsetunnistuse olemasolu osas. 24.Seoses kaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul Riigikohtu otsusega asjas 3-3-1-24-13 põhjendatav võimaldada ühispakkujatel esitada algselt esitamata jäänud dokumente, mida HT-s selgelt nõuti, märgib kolmas isik, et käesoleval juhul ei saa väita, et ühispakkujad ei vastaks objektiivselt kvalifitseerimistingimustele ja hankija otsus oleks seetõttu õigusvastane. Riigikohus on andnud viidatud lahendis juhised, mida hankija rakendas ja VAKO aktsepteeris. Kolmas isik märgib, et referentsobjektide suhtes puutuvat reguleerib RHS § 39, mille kohta selgitati Riigikohtu otsuses asjas 3-3-1-24-13 ( p.10) et RHS § 39 lg 4 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda kvalifikatsiooni tõendamiseks esiattud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Kaebuse seisukoht, et hankija oleks pidanud jätma ühispakkujad RHS § 39 lg 4.1 I alternatiivi alusel kvalifitseerimata, sest ühispakkujad jätsid põhjendamatult esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, on otseses vastuolus Riigikohtu viidatud lahendis p.13 antud selgitustega. 23.Kaebuse väide, mille kohaselt ei ole kohaldatavad viidatud Riigikohtu lahendis toodud seisukohad, sest käsiteti spetsiifilist olukorda, on põhjendamatu, sest alati lahendatakse konkreetset kaasust puudutavaid olukordi, kuid antakse ka üldised juhised õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks, teisalt ei saa väita, et oleks Riigikohtu otsuses käsitletud kaasus täiesti erinev –vastava kaasuse tehiolude kohaselt jäeti samuti pakkuja poolt esitamata otseselt hanketeates nõutud dokumendid. Märgitud dokumentide osas võib väita sama, mida kaebaja on käesleval juhul väitnud referentsobjektide vastuvõtuaktide osas. Teiseks leiab kolmas isik, et kaebaja püüab väita, et Riigikohtu selgitus RHS § 39 g 4 tõlgendamise osas ei pruugi alati kohalduda, vaid see on seotud lisatingimustega. Kolmanda isiku hinnangul esitas Riigikohus RHS § 39 lg 4 tõlgenduse ilma kaebaja poolt esile toodud reservatsioonideta ning selgitas üheselt (p.22), et „Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitama, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea.“, mis ei ole seotud dokumentide mahukuse või nõuete ebaselgusega. 24.Kolmas isik rõhutab, et puudub vaidlus, et sisuliselt ühispakkujad kvalifitseerimistingimusele vastavad ning viitab Riigikohtu käsitletava lahendi p-dele 23 ja 25( millal ei ole tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega). Lisaks rõhutab kolmas isik, et vastav dokumentide küsimine või muul viisil RHS § 39 sätestatud viisil

käitumine on hankija diskretsioon, kaebaja ei ole välja toonud, milles seisnes hankija käitumises diskretsiooniviga . 25.VAKO nõustus hankija ja kolmanda isikuga, et HD-s, sh TK-s puudub nõue, et pakkujal endal peaks pakkumuse esitamise olema TK p.4.2.3.4 alap.1-5 nimetatud testiprotokollid või vastavus samas nimetatud standarditele. Ühispakkujate pakkumus vastab hanke vastavustingimustele. 26.Seoses kaebuse väidetega, et ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta koostatud dokumentidest ei nähtu pakkumuse vastavaks tunnistamise põhjendused ega sisulised asjaolud, mis seondusid ühispakkujate pakkumusega, märgib kolmas isik, et pakkumus vastas kõigile tingimustele ja hankija ei pidanudki oma otsust pikemalt põhjendama. Sealjuures viitab kolmas isik Riigikohtu otsuse asjas 3-3-1-24-13 p-le 26 , milles rõhutati, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlusvõi vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt. Ühispakkujad leiavad, et käesoleval juhul oleks hankija otsus olnud sama, sest kaebuses esile toodud väidetavad vormivead asja otsustamist ei mõjutanud . 27.Testiprotkollide omamise ja standarditele vastavuse osas leiavad ühispakkujad, et VAKO on põhjendatult leidnud, et tegemist saab olla üksnes pakkumuse vastavust puudutava küsimusega. Ühispakkujad on seisukohal, et tegemist ei ole kvalifitseerimise tingimustes pakkujale esitatava nõudega, vaid tehnilises kirjelduses sätestatuga loodava projekti osas, sealjuures viitavad ühispakkujad RHS § 32 lg 1 p 1 ja RHS § 32 lg 2 ning märgivad, et RHS § 32 lg 2 on otsesõnu öeldud, et tehnline kirjeldus võib sisaldada ka projekteerimisele esitatavaid nõudeid ja hankija ongi sellisena vaidlusaluste kinnistusstandardite ja testiprotokollide osa tehnilisse kirjeldusse sisse kirjutanud. Ühispakkujate hinnangul on kaebaja lähenemine ebaõige ja väär järgmistel põhjustel:1)TK p.4.2.3.4 ei tulene mitte üheski osas, et pakkuja peab kõiki vastavaid kinnistusstandardeid ja testiprotokolle omama või neile vastama. VAKO on õigesti leidnud, et hankemenetluses saab ja võib hankija kontrollida üksnes pakkumuse vastavust tingimustele, mida on HD-s nõutud. Pakkujatele vastava nõude esitamise korral pidanuks see sisalduma kvalifitseerimise tingimustes;2) igast p.4.2.3.4 viidatud standardist või testiprotokollist on hankija pidanud oluliseks vaid osasid punkte, mida peab tööprojekti koostamisel arvestama, mitte kõiki vastavate kinnitusstandardite ja testiprotokollide nõudeid;3) kaebaja tõlgendus on ka süstemaatiliselt vale, sest TK p.4.3.3 sätestab nõuded tööprojekti projekteerimisele, mida hakkab projekteerima edukas pakkuja.Tööprojekt peab vastama otsesõnu p.4.2.3.1-4.2.3.3 nõuetele, kuid teatavates osades arvestama lahendustega, millele p.4.2.3.4. viidatakse.Seega TK p.4.2.3 tuleneb üheselt, millistele nõudmistele tööprojekt peab vastama.Kaebaja tõlgendab TK p.4.2.3.4. ebaõigesti viisil, et pakkujal peavad olema kõik seal viidatud kinnitusstandardid ja testiprotkollid. 28.Ühispakkujad peavad põhjendamatuks ka kaebuse väidet, mille kohaselt ühispakkujate pakkumus oleks tulnud tagasi lükata RHS § 47 lg 2 I lause alusel ning hankijal ei oleks olnud põhjendatud küsida täiendavate dokumentide esitamist, sealhulgas volikirja originaali. Ühispakkujad toetavad VAKo seisukohta, mille kohaselt volikirja originaali hilisem esitamine ei mõjutanud ühispakkujate pakkumust, tegemist ei olnud pakkumuse muutmise ega uue pakkumuse esitamisega. 29.Ühispakkujad leiavad, et on vaieldav, kas nad on rikkunud vastavustingmuste p-i 4, jättes esitamata nõutud tõlked. Kuid ka juhul, kui tõlgendada osundatud punkti nii nagu tegi VAKO,

oli tegemist formaalse ja kergesti kõrvaldatava puudusega ja hankija võis tugineda RHS § 47 lg 2 teisele lausele. V KOHTU SEISUKOHT 20.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ja analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

21. Kaebuse väitel on vastustaja kvalifitseerinud ühispakkujate näol pakkuja, kes kvalifitseerimise tingimustele ei vasta, sest ühispakkujad ei esitanud koos pakkumusega referentsobjektide vastuvõtuakte ja projektijuhi kutsetunnistuse koopiat. Seoses ühispakkujate kvalifitseerimisega on vaidluse üheks keskseks küsimuseks, kas hankijal oli õigus nõuda pakkujalt tema kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist, mida koos pakkumusega ei esitatud.VAKO on vaidlustusmenetluses 9.2 tuvastanud „Vaidlust ei ole, et AQUASYS Technik GmbH poolt teostatud sarnased ehitustööd, mille kohta esitati vastuvõtuaktid, vastavad HT osa III p 2.3 alapunkti 1 nõuetele.“. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole vaidluse all ühispakkujatel kvalifikatsiooni tegeliku olemasolu üle . RHS 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Käsitletava paragrahvi lõige 41 sätestab, et hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või kui pakkuja ei esita hankija nõudmisel selliste dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Käesoleval juhul on hankija 20.02.2014 nõudnud ühispakkujatelt vähemalt kahe referentsobjektil tehtud töö vastuvõtmist tõendava dokumendi esitamist, mille ühispakkujad edastasid hankijale 26.02.2014 kirja lisana. VAKO on pakkujalt täiendavate kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamise nõude õiguspärasust kontrollides tuginenud Riigikohtu 13.06.2013 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-24-13 toodud seisukohtadele, mille tulemusena on VAKO jõudunud õigele järeldusele, et käesoleval juhul puudusid sellised kaalukad põhjused, mis oleks õigustanud hankija poolt pakkujale kvalifitseerimise dokumentatsioonis esineva kõrvaldatava puuduse kõrvaldamiseks võimaluse andmata jätmist ja eeltoodust tulenevalt ühispakkujate kvalifitseerimata jätmist. 22.Riigikohus on viidatud otsuses andnud selgitusi RHS § 39 lg-te 1, 4 ja 41 tõlgendamise kohta, kohus ei jaga kaebaja käsitlust, et Riigikohtu selgitused on kohaldatavad üksnes teatud spetsiifiliste olukordade puhul nagu esinesid viidatud lahendis käsitletud kaasuses, s.o. et RHS § 39 lg 4 kohaldamise kohustuslikuks eelduseks on viidatud lahendist tulenevalt seatud lisatingimused. Riigikohus on asunud seisukohale, et õige on tõlgendada RHS § 39 lg-t 4 ulatuslikumalt ja mitte lähtuda sätte sõna-sõnalisest kitsendavast tõlgendusest , mille kohaselt võimaldab säte nõuda pakkujalt üksnes selgitusi või täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud mõne konkreetse, juba esitatud dokumendi selgitamiseks ( p.13). Riigikohus asus seisukohale, et „RHS § 39 lg 4 võtab üle direktiivi 2004/18 art 51, mille kohaselt võivad ostjad paluda ettevõtjatel art-te 45–50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada. See direktiivi säte ei sea piirangut, et täiendavalt nõutavad tõendid ja dokumendid peavad selgitama mõnda konkreetset, juba esitatud dokumenti. Täiendada on võimalik ka pakkumuse koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide kogumit tervikuna./../ RHS § 39 lg 4

ega direktiivi 2004/18 art 51 sõnastus ei välista, et täiendavalt nõutakse tõendit või dokumenti, mida nõuti hanketeates ning mis seetõttu oleks tegelikult tulnud esitada juba koos pakkumusega. Kui pakkuja esitab tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, ei ole enam tegemist olukorraga, kus hanketeates nõutud dokument on esitamata (RHS § 39 lg 41 esimene alternatiiv). Sellisel juhul ei anna pakkuja viga enam alust pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks.“ ( p.14). 23.Riigikohus rõhutas, et riigihankemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei tule juhinduda hankemenetluse sätete tõlgendamisel , samas ei tohi hankemenetluse läbiviimine andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Kõrvaldatavale vormilistele puudustele kvalifikatsiooni kontrollimise käigus tähelepanu juhtimine olulist lisatööd pakkujale ei põhjusta. Riigikohus on selgitanud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Samuti selgitas Riigikohus viidatud lahendis, et kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. Seega VAKO on põhjendatult leidnud, et hankija vastutus kaalutlusotsuse tegemisel pakkuja kvalifitseerimisel või kvalifitseerimata jätmisel on kasvanud ning hankijal tuleb igakordselt hinnata, kas puudus võib olla kõrvaldatav ning et käesoleval juhul oli hankija poolt kohane ja proportsionaalne kasutada RHS § 39 lg-st 4 tulenevat võimalust . 24.Mis puudutab HT osa III p.2.3 alap.2 nõutud projektijuhi kutsetunnistuse koopia puudumist ühispakkujate pakkumusega koos esitatud dokumentide hulgast, siis on tulenevalt RHS § 39 41 VAKO põhjendatult leidnud, et hankijal puudus õigus jätta kolmas isik projektijuhi kutsetunnistuse esitamata jätmise tõttu kvalifitseerimata, sest projektijuhiks esitatud isiku kutsetunnistus oli hankijale avaliku andmekogu (Kutseregistri)kaudu kulutusteta kättesaadav ning oli võimalk tuvastada ka kogu kutsetunnistusele kantud teave. 25.Hankija õigust küsida kaalutlusõigust kasutades kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalikke, kuid pakkuja poolt esitamata dokumente kinnitab Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12 Ministeriet for Forskning, Innovatsion og Videregående Uddannelser vs Manova A/S, milles Euroopa Kohus leidis, et“ Võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatud majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg, eeldusel et hankedokumendid ei näe dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Sellise nõudega ei tohi nõude saanud taotlejat või taotlejaid alusetult kohelda teistest soodsamalt või ebasoodsamalt.“ Käesoleval juhul oli hankijal esitatud vastuvõtuaktidelt võimalik objektiivselt kontrollida, et HT osa III p.2.3 nimetatud sarnased tööd on tehtud enne pakkumuse esitamise tähtaega, samuti on HT osa III p.2.3 alap.6 nimetatud projektijuhi kutsetunnistus varasem kui pakkumuse esitamise aeg (oli välja antud 29.03.2013). Ka Riigikohus on ülalviidatud lahendis rõhutanud, et kvalifikatsiooninõuetele mittevastav pakkuja ei saa muutuda RHS § 39 lg 4 kohaldamise käigus vastavaks. Kui nõuetele vastav seisund tekkib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse ( p.23). Käesoleval juhul on täidetud ka viidatud Euroopa Kohtu kohtuasjas C-336/12 toodud teine tingimus pakkujalt täiendavalt kvalifikatsiooni tõendavate andmete küsimiseks:“Samas tuleb siiski täpsustada, et asi oleks teisiti juhul, kui

hankedokumendid näeks dokumentide või andmete esitamisel ette tingimuse, et nende puudumise korral taotleja või pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Nimelt peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest /../“ ( p.40). Hankedokumentides ei ole sätestatud pakkuja kvalifitseerimata jätmist dokumentide või andmete puudumise korral. Eeltoodust tulenevalt on hankija poolt kaalutlusõigust kasutades pakkujalt täiendavate andmete esitamise nõudmine õiguspärane ning kooskõlas RHS § 3 nimetatud riigihanke üldpõhimõtetega. 26.Kaebuse väited ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole asjakohased, sest kaebuse esitaja ei ole toonud esile ühtki asjaolu, mille puhul saaks väita kaebaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes ühispakkujatega. RHS § 117 lg 1 tulenevalt ei ole kaebuse esitajal õigus esitada kaebust kolmandate isikute kaitseks. Ühtlasi märgib kohus siinkohal, kordamata sealjuures hankija vastavaid selgitusi ja esitatud dokumentidest nähtuvat, et SRC Group AS puhul tuvastas hankija nimelt sisuliselt kvalifitseerimistingimustele mittevastavuse,millisel juhul olnuks põhjendamatu eeldada puuduste kõrvaldamist RHS § 39 lg 4 kohaldamise kaudu, mistõttu vastupidiselt kaebuses väidetule on hankija kasutanud kaalutlusõigust kohaselt ja proportsionaalselt. 27.Kuigi VAKo on märkinud ( otsuse p.8), et ühestki hankija poolt ühispakkujate kvalifitseerimise kohta koostatud dokumendist ei nähtu sisulised asjaolud, millised seonduksid ühispakkujate kvalifitseerimisega ja kvalifitseerimise otsuse põhjendused, ei tulene eeltoodust siiski, et tegemist oleks kontrollimatute või läbipaistmatute kvalifikatsiooninõuete täitmisega. Hankija on nii vaidlustusmenetluses kui ka kohtumenetluses esitanud põhjendused ühispakkujate kvalifitseermise otsuse kohta ja kohus nõustub VAKO-ga, et hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimiseks on kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1, 4 ja41 ning sisuliselt õiguspärane. 28.Kaebuse väitel ei vasta ühispakkujate pakkumus tehnilise kirjelduse (TK) p.4.2.3.4. alapdele 1-5, mis kirjeldavad olulisi standardeid ja testiprotkolle ning hankijal tulnuks lükata pakkumus tagasi põhjusel, et ühispakkujatel TK p.4.2.3.4. alap 1-5nimetatud standardid ja testiprotokollid puuduvad. Esmalt märgib kohus, et kui hankija soov olnuks, et pakkumuse esitamise hetkel oleks pakkujad omanud vastavaid testiprotokolle ja standareid, siis tulnuks esitada vastav nõue hanketeates ning tegemist oleks olnud kvalifitseerimise küsimusega. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul sellist nõuet HT-s esitatud ei olnud.

29.Kohtu hinnangul on VAKO otsuse p-s 13 õigesti märkinud, et hankemenetluses saab ja võib hankija kontrollida pakkumuse vastavust üksnes neile tingimustele, mida on HD-s nõutud ning on õigesti leitud, et HD-s, sh TK-s, puudub nõue, et pakkujal peaks pakkumuse esitamisel olema TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatud testiprotokollid või vastavus samas nimetatud standarditele. TK p.4.2 on käsitletud veeudu kõrgsurve sprinklersüsteemi tööprojekti, p.4.2.3 on esitatud nõuded tööprojekti projekteerimisele, TK p 4.2.3.4 preambul on sõnastatud järgnevalt: „Eesti Rahva Muuseumi projekti puhul on olulised järgnevad kinnitusstandardid ja testiprotokollid:“ ning sellele järgneb loetelu nõuetest. Hankija on põhjendatult viidanud vaidlustuse lisale 10, milles on kajastatud vastused pakkujate küsimustele ning millest nähtuvalt on hankija selgitanud, et sprinklerite ja pihustite parameetrite sobivus tõestatakse testprotokollidega ja kooskõlastatakse Päästeametiga enne tööprojekti koostamist. Seega tulenevalt eeltoodust on ka hankija ümber lükanud kaebuse väite, mille kohaselt pakkuja, kellele ei ole pakkumuse esitamise hetkeks väljastatud sertifikaate ega protokolle, ei saagi kõnealust tulekustutussüsteemi projekteerida, toota ega paigaldada. Sertifikaadid väljastatakse isikule

tulenevalt süsteemi osiste testprotokollidest. VAKO on õigesti ja kooskõlas Ts sätestatuga juhtinud tähelepanu, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei ole hankijal võimalik tuvastada, kas mõne pakkuja poolt tulevikus projekteeritav ja ehitatav süsteem vastab enne selle projekteerimist/ehitamist kinnitusstandarditele ja testiprotokollidele. 30.Kaebuse väitel ei vasta ühispakkujate pakkumus HT osa III p.2.1 alap.1, kuna ühispakkujad ei ole esitanud volikirja originaali ning nende pakkumus tulnuks tagasi lükata. Kaebaja esitaja leiab, et ühispakkujad on selgelt ja põhjendamatult rikkunud hoolsuskohustust ning neil asjaoludel täiendavate dokumentide esitamise võimaldaminepõhjendatud ei ole.Sealjuures viitab kaebaja seoses referentsprojektide vastuvõtuaktide ja projektijuhi kutsetunnistuse koopia esitamisega toodud kaebuse argumentatsioonile seonduvalt Riigikohtu otsusega kohtuasjas 3-3-1-24-13.Kohus on eespool esitanud põhjendused, miks kaebuse käsitlus Riigikohtu otsusest kohtuasjas 3-3-1-24-13 on ekslik ning pidamata vajalikuks nende siinkohal kordamist märgib, et hankija poolt RHS § 56 lg 3 alusel originaaldokumendi olemasolu kontrollimine ja originaal hilisem esitamine kolmanda isiku pakkumust mingilgi viisil ei mõjutanud. 31.Samuti leiab kaebaja, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta vastavustingimuste p-le 4 , sest koos täiendavate dokumentidega ei esitanud pakkuja nende eestikeelset tõlget. Vaidlus puudub menetlusosaliste vahel selles, et ehitustööde vastuvõtuaktid esitas kolmas isik hankija täiendaval nõudel, eestikeelsed tõlked esitati vaidlustusmenetluses. Kohus on eespool esitanud põhjendused, millest tulenevalt leidis, et hankijal oli õigus nõuda pakkujalt hiljem kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike dokumentide esitamist, mida ei esitatud koos pakkumusega. Kohus peab RHS sätetega kooskõlas olevaks hankija käsitlust referentsobjektide vastuvõtuaktide tõlgete kui kvalifikatsiooni puudutavate dokumentide vastavusest ning õiguspäraseks tehtud järeldusi, mille kohaselt pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHS § 47 lg 1 alusel ei saa teha otsustusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastavuse kohta. Hankija on muu hulgas põhjendatult leidnud kirjalikult esitatud teesides, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema kirjas hanketeates , HT-s tõlkeid nõutud ei ole, samuti ei nõutud tõlkeid ühispakkujatele 20.02.2014 tehtud päringus. Hankija kinnitusel sai ta dokumentidest aru, mistõttu eetikeelse tõlke järele tal vajadus puudus ning vastavustingimuste p.4alusel ei oleks hankijal olnud õigus pakkujat kvalifitseerimata jätta. Ka juhul, kui asuda VAKO otsuse p.15 avaldatud seisukohale, et arvestades Riigikohtu eespoolviidatud otsusega kohtuasjas 3-3-1-24-13 ( p-dega 26 ja 27)ei too riigihankemenetluses tehtud viga kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlusvõi vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt ja vaidlustusmenetluses leiab see asjaolu tõendamist nagu antud juhul see aset on leidnud, mistõttu VAKO hinnangul on ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamine õiguspärane (kooskõlas RHS § 3 p-ga 3 ja § 47 lg-ga 2), ei ole kinnitust leidnud kaebuse väide, mille kohaselt tulnuks pakkumus vastavustingimuste p-le 4 mittevastavuse kui pakkumuse olulise puuduse tõttu tagasi lükata. 31.Kaebaja 06.06.2014 taotlus, milles kaebuse esitaja palub kohtul kontrollida ühispakkujate pakkumuse ridu, täidetud andmeid ja pakkumuse terviklikku vastavust HD dokumentatsioonile ja normidele on esitatud HKMS § 271 lg 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebuse esitaja märgib et on ebatõenäoline, et ühispakkujad taotlevad antud projekti ja hinna juures kasumit ning et pakkumuse hinnastamine on toimunud korrektselt.Kaebaja on taotluses rõhutanud, et tal on põhjendatud kahtlus, et sellise hinnaga pakkumuse puhul peab olema ka hinnastamise osaga probleeme või on mitmeid ridu täitmata jäetud. Kohus leiab, et esitatud taotluse rahuldamine lähtuvalt kaebuse eesmärgist põhjendatud ei ole, kaebuse lahendamise

seisukohast ei oma ka pakkumise hinnastamise küsimused ega kolmanda isiku kasum ( mis on muu hulgas ärisaladuseks) tähendust.

VI MENETLUSKULUD

32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. HKMS § 109 lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

33.Vastustaja taotleb kaebajalt vastustaja kasuks viimase poolt kantud menetluskuluna esindajakulu, mis seisneb õigusabikulus 1514 euro väljamõistmist. Kulude kandmise tõenduseks on esitatud advokaadibüroo Sorainen 10.06.2014 arve nr 1523 /14 EE ning arve tasumise kohta maksekorralduse. Vastustaja leiab, et välise õigusabi kasutamise hüvitamine on antud juhul põhjendatud. Kohtumenetluses osalemine ei ole igapäebvvane või sageli ettetulev tööülesanne.Tegemist oli keeruka õigusvaidlusega.Küsimuse all oli ennekõike riigihangete seaduse uus tõlgenduspraktika, sealjuures on kaebuse nõuded ebaselged ja raskesti hoomatavad. Kaebuse esitaja palub jätta hankija taotlus rahuldamata. Kohtuvaidlus on tekkinud otseselt Riigi Kinnisvara AS-le pandud üleannete täitmisest. Lisaks ei ole välise õigusabi kulude väljamõistmine vajalik ning põhjendatud ka seetõttu, et hankijal on piisavalt vastava kvalifikatsiooniga töötajaid. Samuti peab kaebaja ebaproportsionaalseks hankija välisele õigusabile kulunud aega ning on esitanud ka vastuväited menetluskulu kandmise tõendatuse kohta.

Kohus nõustub, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seega võivad jääda haldusorgani menetluskulud tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral. Kohus nõustub kaebajaga, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid haldusorgani menetluskulu kaebuse esitajalt väljamõistmist. Kaebaja on põhjendatult osutanud hankija kodulehelt nähtuvale , mille kohaselt on hangete korraldamine ja konsultatsioonid üheks hankija peamiseks tegevusalaks. Õige on, et praegune vaidlus on tekkinud otseselt vastustajale pandud ülesannete täitmisest, mistõttu puudub ka alus sellist vaidlust pidada tema põhitegevusest väljuvaks. Samuti on hankija õigusja hankeosakonnas peale juhataja kt kaks hankespetsialisti ja viis juristi, seega on vastustajal piisavalt vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid. Väidetavad raskused esindamisel halduskohtumenetluses esindajatasu väljamõistmist kaebajalt ei õigusta. Eeltoodust tulenevalt hankija taotlus menetluskulu väljamõistmiseks kaebuse esitajalt rahuldamisele ei kuulu.

34.Kolmas isik Antifire Tuleohutuslahendused OÜ taotleb kolmanda isiku menetluskuluna esindajakulu, mis seisneb õigusabikulus summas 2139 eurot ( koos käibemaksuga), kaebuse esitajalt väljamõistmist. Kulude kandmine kolmanda isiku poolt on tõendatud advokaadibüroo

Heringson GLO arvega nr 1140506 ja selle tasumist tõendava advokaadibüroo konto väljavõttega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik