3-14-50241/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50241

Haldusasi

OÜ Green Partners kaebus Maksu- ja Tolliameti

03.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/791-30 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Green Partners, volitatud esindaja Diana

Rints

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ruth

Paade

Menetlustoiming

Kaebetähtaja kontrollimine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda OÜ Green Partners kaebus mittetähtaegselt esitatuks.

2. Jätta OÜ Green Partners kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

3. Lõpetada haldusasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

5. Tagastada OÜ-le Nordeum Õigusbüroo tema poolt tasutud riigilõiv 765 (seitsesada

kuuskümmend viis) eurot AS SEB Pank arvelduskontole nr EE701010220214955229.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4,

§ 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 03.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/791-30

OÜ-d Green Partners (kaebaja) tasuma käibemaksu 101 795 eurot 67 senti ja tulumaksu

7510 eurot 58 senti.

2. Kaebaja esitas maksuotsuse peale 08.01.2014 vaide.

3. Vastustaja jättis 29.01.2014 otsusega nr 6-1/1943-4 vaide esitamise tähtaja ennistamata

ja tagastas vaide selle esitamise tähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult. Vaideotsuse

põhjenduste kohaselt saatis maksuhaldur 03.12.2013 maksuotsuse kaebajale tähtkirjaga

3-14-50241

2(7)

äriühingu registrijärgsel aadressil Paldiski mnt 125, Tallinn. AS Eesti Post veebilehelt nähtuvalt

on tähtkirja saabumise kohta jäetud teade äriühingu aadressil asuvasse postkasti 05.12.2013.

Kuna kaebaja teatele ei reageerinud ja saadetist ei nõudnud, tagastati saadetis maksuhaldurile

27.12.2013. Maksuotsus tuleb maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 teise lause kohaselt

lugeda kaebajale kättetoimetatuks 05.12.2013. Kaebaja väide, et ta sai maksuotsuse tegelikult

kätte 07.01.2014, ei väära kättetoimetamise fiktsiooni rakendumist. Haldusakti täiendav hilisem

kättetoimetamine varasemat kättetoimetamist mittetoimunuks ei muuda (Riigikohtu määrus

haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p-d 14 ja 15). Seega tulnuks vaie MKS § 138 lg 1 järgi esitada

hiljemalt 06.01.2014. Kaebaja esitas vaide alles 08.01.2014, st tähtaega rikkudes. Vastustajal

puudub alus kahelda AS Eesti Post andmete õigsuses. Muude tõenditega ei ole võimalik

väljastusteate postkasti jätmist tõendada. Kaebaja väide, et väljastusteadet ei ole tema postkasti

jäetud, on üld- ja paljasõnaline. Kaebaja seisukoht, et väljastusteate postkasti jätmist saab

tõendada ainult teade ise, muudaks MKS § 531 lg 4 mõttetuks ja sisutühjaks, sest jätaks

vaidetähtaja kulgema algamise täielikult haldusakti adressaadi meelevalda. Vastustajale on

mitmetest kaebajat puudutavatest menetlustest teada, et pahatihti ei tavatsegi kaebaja oma

postkasti jäetud saadetise saabumise teatistele reageerida ja saadetisi postiasutusest välja nõuda.

Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest,

vastasel korral võtab ta endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua

temani (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-10-04). Maksuhalduril ei lasu kohustust

kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud

või mitte (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-75-07). Kaebetähtaja kulgema hakkamist

tuleb hakata arvutama maksuotsuse kohta juriidilise isiku postkasti väljastusteate jätmisest

(Riigikohtu lahend haldusasja nr 3-3-1-10-04, p 14).

4. Kaebaja esitas 28.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 29.01.2014 otsuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 08.01.2014 vaie läbi. Põhjendused:

4.1. Kaebajale ei ole 05.12.2013 postkasti teadet tähtkirja kohta jäetud ja ta sai maksuotsuse

kätte alles 2014. a jaanuaris. Seetõttu ei ole ta vaide esitamise tähtaega ületanud. AS Eesti Post

vastas kaebaja järelepärimisele, et tähtkirja väljastusteated tükiti välja 06.12.2013 ja

16.12.2013. Seega ei saanud väljastusteadet jätta kaebaja postkasti juba 05.12.2013. AS Eesti

Post veebilehel olev info on vastuolus AS Eesti Post siseinfosüsteemis oleva teabega, järelikult

ei ole võimalik lugeda õigeks ei üht ega teist kuupäeva, samuti ei saa lugeda väljastusteadet

kaebajale kättetoimetatuks 2013. a detsembri alguses.

4.2. Kuupäevadega on eksinud ka maksuhaldur, kes on allkirjastanud 03.12.2013 maksuotsuse

juba 02.12.2013, kui maksuotsust polnud veel olemaski.

4.3. Kuna saadetis saadeti vastustajale tagasi, oli vastustaja teadlik, et kaebaja ei ole

maksuotsust tegelikult kätte saanud. Vaatamata sellele ei võtnud vastustaja midagi ette selleks,

et kaebajat maksuotsusest teavitada ja tagada talle kaebeõigus. Vastustajale olid kaebaja

telefoninumber ja e-posti aadress teada. Samuti oli talle teada kaebaja esindaja.

5. Kohus jättis 01.04.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu 15 eurot tasumiseks ning esindaja volitust ja haridust

tõendavate dokumentide esitamiseks.

6. Kohus tagastas 24.04.2014 määrusega kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, sest kaebaja

ei kõrvaldanud kohtu antud tähtajaks kaebuse puudusi.

7. Kaebaja esitas 02.05.2014 määruskaebuse kohtu 24.04.2014 määruse peale.

3-14-50241

3(7)

8. Kohus rahuldas 07.05.2014 määrusega määruskaebuse ja tühistas 24.04.2014 määruse.

Kohus jättis sama määrusega kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kuna vaide tagastamise näol on tegemist

menetlustoimingu, mitte haldusaktiga, siis ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust ja selle

vaidlustamise võimalus on piiratud. Kaebajal tuleb vaidlustada üksnes maksuotsust ning kohus

kontrollib kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel mh ka seda, kas vaie on tagastatud

õiguspäraselt.

9. Kaebaja esitas 22.05.2014 kaebuse täpsustuse, milles taotles vastustaja 03.12.2013

maksuotsuse kehtetuks tunnistamist ja vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist.

10. Kohus jättis 26.05.2014 määrusega kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale tähtaja

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada, milliste vastustaja toimingute

õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb. Kui tegemist on maksuotsuse andmise menetluses tehtud

toimingutega, hõlmab maksuotsuse peale esitatud tühistamiskaebus toimingute peale esitatud

tuvastamiskaebuse.

11. Kaebaja täpsustas 30.05.2014 kaebuse nõudeid, jäädes vaid vastustaja 03.12.2013

maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõude juurde.

12. Kohus tõlgendas 03.06.2014 määruses kaebuse nõuet tühistamisnõudena ja võttis selle

menetlusse. Kohus leidis, et kaebus on esitatud 30 päeva jooksul pärast vastustaja 29.01.2014

otsuse tegemist. Kui kohus tuvastab eelmenetluse käigus, et kaebaja esitas vaide tähtaegselt või

vastustaja jättis vaide esitamise tähtaja põhjendamatult ennistamata, tuleb kaebus lugeda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 alusel tähtaegselt esitatuks ja maksuotsuse

peale esitatud kaebus sisuliselt lahendada. Vastasel juhul on kaebus mittetähtaegne ja

haldusasja menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

13. Vastustaja leidis 19.06.2014 esitatud seisukohas, et kaebus on esitatud tähtaega ületades

ja palus haldusasja menetluse lõpetada. Põhjendused:

13.1. Maksuotsus saadeti kaebaja registrijärgsele aadressile ja selle kohta jäeti teade kaebaja

postkasti 07.12.2013. Saadetise teekonna jälgimise süsteemist nähtuvalt on tähtkirja nr

RR 239761992EE kättetoimetamise katse toimunud 05.12.2013 kl 10.50, kuid see ebaõnnestus.

AS-lt Eesti Post saadud täpsustava päringu vastuse kohaselt on tähtkirja saabumise kohta

väljastatud kaks teatist – esimene 07.12.2013 ja teine 16.12.2013. Seega tuleb maksuotsus

lugeda MKS § 53 lg 4 alusel kaebajale kättetoimetatuks 07.12.2013 ning vaie tulnuks MKS

§ 138 lg 1 kohaselt esitada hiljemalt 06.01.2014. Vaie esitati 08.01.2014, seega tähtaega

ületades.

13.2. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et AS Eesti Post väljatrükk ei tõenda tähtkirja

kohta teatise jätmist kaebaja postkasti. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-11-121

märkinud, et nimetatud väljatrükk on piisavaks tõendiks, mida maksuhalduril on kirjade

kättetoimetamise tõendamiseks võimalik koguda. Kaebaja on haldusasjas nr 3-13-1519

kinnitanud, et tema postkastile on tagatud igakülgne ligipääs ning postkast on seostatav

kaebajaga, st isik on korraldanud post vastuvõtmise registrijärgsel aadressil. Seetõttu ei ole

eluliselt usutav, et postiljon on posti kättetoimetamisel postkastiga eksinud ja seda mitmel

korral. Maksuhalduril puudub alus arvata, et AS Eesti Post on jätnud posti tahtlikult kätte

toimetamata.

13.3. Arvestades asjaolu, et kaebaja eirab pidevalt vastustaja saadetud dokumentide

kättesaamist ja on AS Eesti Post poolt tähtkirjade jätmist oma postkasti pidevalt kahtluse alla

seadnud, jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja selle probleemi suhtes ise midagi ette võtnud

3-14-50241

4(7)

ega pöördunud AS Eesti Post poole probleemile lahenduse leidmiseks. Kuivõrd kaebaja AS-le

Eesti Post sellekohaseid pretensioone esitanud ei ole, ei saa kaebaja väidet pidada

tõsiseltvõetavaks. Eeltoodust tulenevalt ei pea vastustaja usaldusväärseks väidet, et

maksuotsuse hoiule jätmise kohta ei ole kaebaja postkasti teadet jäetud. Veelgi enam ei saa

pidada usutavaks väidet, et kaebajani ei ole jõudnud kumbki teade.

13.4. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ega ka mõjuvat põhjust

tähtaja möödalaskmise kohta.

13.5. Maksukohustuslasel on õigus valida, kas esitada vaie maksuhaldurile või kaebus

kohtule. Vaidemenetlus on isiku jaoks odavam ja kiirem menetlus. Kohus, kohustades isikut

esitama kohustamisnõude asemel maksuotsuse tühistamise nõude, võtab isikult võimaluse

läbida maksuotsuse tühistamise nõude osas vaidemenetlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Vastuseks vastustaja etteheitele selle kohta, et kohus on kohustanud kaebajat ebaõigesti

kohustamisnõudelt tühistamisnõudele üle minema, märgib kohus järgmist.

14.1. Tallinna Ringkonnakohus on 19.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-09-507 (p-s 9) ja

19.12.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1962 (p-s 17) selgitanud, et vaide tagastamise otsus ei

ole haldusakt, mille peale saaks esitada halduskohtule tühistamiskaebuse. Vaide tagastamise

näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalus on piiratud. Kui isik leiab,

et maksuhaldur on vaide tähtaja rikkumise põhjendusega ebaõigesti tagastanud, pöördub ta

halduskohtu poole üksnes maksuotsuse tühistamise nõudega ning halduskohus kontrollib

kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel mh ka seda, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt.

14.2. Kohus leidis 07.05.2014 määruses, et ringkonnakohtu viidatud seisukoht on asjakohane

ka praeguses asjas. Seega tugines kohus kaebajale kaebuse nõuete muutmise ettepanekut tehes

kehtivale kohtupraktikale. Seejuures on vaid kaebajal õigus valida kaebuse nõue ja alus. Kohus

ei saa kohustada kaebajat nõuet muutma, vaid juhtida tähelepanu eesmärgi saavutamiseks

sobivale nõudele.

15. Kaebaja heitis vastustajale ette, et vastustaja on eksinud maksuotsuse kuupäevadega.

Maksuotsusel on märgitud kuupäevaks 03.12.2013 (tl 123), maksuotsuse juurde kuuluvalt

digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et maksuotsus allkirjastati juba 02.12.2013 (tl 141).

15.1. MKS § 46 lg-te 3 ja 5 kohaselt peavad maksuhalduri haldusaktil olema mh haldusakti

andmise kuupäev ja allkiri. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 4 näeb kirjaliku

haldusakti vorminõuetena ette mh allkirja ja haldusakti väljaandmise aja märkimise. Samas ei

täpsusta MKS ega HMS, millist kuupäeva tuleb lugeda haldusakti kuupäevaks – kas selle

allkirjastamise või dokumendihaldusregistris registreerimise päeva. Vabariigi Valitsus on

26.02.2001 määrusega nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ (AÜA) kehtestanud riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ühtsed

dokumendihalduse reeglid. AÜA § 15 lg 3 järgi loetakse dokumendi kuupäevaks reeglina selle

allkirjastamise kuupäev. Samas ei välista AÜA § 15 lg 5 dokumendi kuupäevana märkida ka

muud kuupäeva. Selleks kuupäevaks võib kohtu hinnangul olla nt dokumendi registreerimise

kuupäev. AÜA § 15 lg-st 7 ei järeldu, et digitaalselt allkirjastatud dokumendi kuupäevaks ei

võiks märkida dokumendi registreerimise kuupäeva. Seega ei saa kaebaja esile toodud

kuupäevade erinevust lugeda vorminõuete rikkumiseks.

15.2. Kuid kui ka lugeda nimetatud asjaolu vorminõuete rikkumiseks, ei ole kindlasti tegemist

maksuotsuse tühisust (tühisuse aluste ammendav loetelu on toodud HMS § 63 lg-s 2) ega ka

3-14-50241

5(7)

tühistamise alust kaasatoova rikkumisega. Arvestades vastustaja asutuse suurust, dokumentide

paljusust ning mahukate dokumentide koostamisele ja kooskõlastamisele kuluvat aega, ei ole

iseenesest välistatud, et dokumendi allkirjastamine ja selle registreerimine võivad sattuda

erinevatele päevadele. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et maksuotsust ei olnud selle

allkirjastamisel olemas.

16. MKS § 531 lg 2 esimese lause kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse

kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Sama

paragrahvi lg 4 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud või

maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui

postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise

kohta.

16.1. Maksuhalduri selgituste kohaselt saadeti 03.12.2013 maksuotsus kaebajale tähtkirjaga

tema registrijärgsel aadressil. AS Eesti Post veebilehe andmetel ja maksuhaldurile esitatud

vastuse kohaselt püüti saadetist kaebajale kätte toimetada 05.12.2013, kuid kättetoimetamine

ebaõnnestus. Seejärel trükiti väljastusteated tähtkirja saabumise kohta välja 06.12.2013 ja

16.12.2013 ning toimetati kaebaja postkasti 07.12.2013 ja 17.12.2013. Kuna kaebaja tähtkirjale

järele ei läinud, tagastas AS Eesti Post saadetise vastustajale 23.12.2013. Kohus loeb eeltoodud

andmete pinnalt tõendatuks, et vastustaja saatis kaebajale saadetise, mida kaebaja ei võtnud

vastu ja millele ta ei läinud postiasutusse järele. Arvestades maksuotsuse kuupäeva ja saadetise

registreerimise kuupäeva postiasutuses (04.12.2013), loeb kohus usutavaks, et saadetis sisaldas

03.12.2013 maksuotsust. Seetõttu tuleb maksuotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks tähtkirja

saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel

pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise

olulisusele.

16.2. Kaebaja väidab, et ta ei ole väljastusteateid kätte saanud ja maksuotsuse sai ta kätte alles

2014. a jaanuaris. Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ei ole kumbagi tema registrijärgsele

aadressile postkasti jäetud väljastusteadet kätte saanud. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt

kannab juriidilise isiku postkasti jäetud kirjade ja väljastusteadete kättesaamise riski juriidiline

isik. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise

eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab

juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani.

Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle

saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik

hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt Riigikohtu 20.05.2003

määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, 03.03.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, 19.12.2007

määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-07, 13.10.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-09). Seega peab

kaebaja hoolitsema selle eest, et tema postkastist ei läheks kirjad kaduma ja ta saaks postkasti

jäetud kirjad kätte. Vastustaja selgituste kohaselt on dokumentide kättetoimetamisega kaebajale

probleeme ka teistes haldusasjades, kus kaebaja keeldub maksuhalduri saadetud dokumente

vastu võtmast või nende kättesaamist kinnitamist. Seetõttu nõustub kohus vastustaja

seisukohaga, et kaebaja väide maksuotsuse kohta jäetud väljastusteadete mittekättesaamise

kohta ei ole usutav.

16.3. Maksuotsuse korduv kättetoimetamine 2014. a jaanuaris ei too kaasa tähtaja uuesti

kulgema hakkamist. Riigikohus selgitas 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-10-04 (p 8),

et kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb

kaebetähtaega

hakata

arvestama

esimesest,

mitte

hilisemast

teatavakstegemisest.

Teatavakstegemisega

kulgema

hakanud

kaebetähtaeg

ei

peatu

ega

katke

uue

teatavakstegemisega. Uuel teatavakstegemisel, nagu ka muudel haldusorgani toimingutel, võib

3-14-50241

6(7)

kaebetähtaja suhtes olla tähendus vaid juhul, kui see toiming eksitab kaebuse esitajat ning

eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Sellisel juhul võib kõne alla tulla

kaebetähtaja ennistamine kohtu poolt. Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud, et maksuotsuse

kättetoimetamine 2014. a jaanuaris eksitas teda. Kuna kaebaja esitas vaide juba 08.01.2014, ei

saanud ta olla eksimuses, et vaide esitamise tähtaega tuleb hakata lugema alates maksuotsuse

kättetoimetamisest 2014. a jaanuaris. Igal juhul pidanuks kaebajal maksuotsuse kuupäeva

arvestades tekkima kahtlus maksuotsuse vaidlustamise tähtaegade suhtes.

17. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte

allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole

sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

Viidatud sättest tulenevalt on asjakohatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei saatnud

maksuotsust kaebajale elektrooniliselt ega teavitanud maksuotsuse tegemisest kaebajat telefoni

teel.

18. Kuna maksuotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 07.12.2013 (mitte 05.12.2013,

nagu vastustaja väidab 29.01.2014 otsuses), siis oli MKS § 138 lg 1 järgi vaide esitamise

tähtpäevaks 06.01.2014. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja esitas vaide alles 08.01.2014,

seega tähtaega rikkudes.

19. Kaebaja ei toonud ei vaides ega kaebuses kohtule välja ühtegi objektiivset põhjust, mis

takistas tal vaiet tähtaegselt esitamast. Posti vastuvõtmise korraldamata jätmine, väljastusteatele

reageerimata jätmine ja maksuotsusele postiasutusse järele minemata jätmine on kaebajast

sõltuvad asjaolud ega õigusta tähtaja ennistamist. Seetõttu jättis vastustaja põhjendatult kaebaja

vaide esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas vaide (MKS § 143 lg 1 p 3).

20. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui

seadus ei sätesta teisiti.

Kuna kaebaja esitatud vaie tagastati tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset

menetlust läbinuks ja lähtuda kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 47 lg-st 2. Vastasel juhul

puuduks kaebajatel edaspidi kohustus HKMS § 46 lg-s 1 toodud kaebetähtaega järgida, sest

mittetähtaegse vaide esitamisega saavutataks alati uue kaebetähtaja kulgema hakkamine.

Kaebaja 28.02.2014 esitatud kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.

21. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kuna aga kaebetähtaega

on rikutud samadel asjaolude nagu vaidetähtaegagi, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale

täiendavat võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebetähtaeg tuleb igal

juhul jätta HKMS § 124 lg 2 alusel samadel põhjendustel ennistamata nagu vaidetähtaegki.

22. HKMS § 124 lg 2 järgi kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei ole taotlenud

tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut. Arvestades HKMS § 46 lg-s 5 toodud

tuvastamiskaebuse 3-aastast kaebetähtaega, ei kaota kaebaja praeguse haldusasja menetluse

lõpetamise korral võimalust oma õigusi kohtus tuvastamiskaebusega kaitsta. Seetõttu ei pea

kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust kaebuse nõuet muuta.

3-14-50241

7(7)

23. Kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et

menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

24. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja eest on tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 765

(750 + 15) eurot, mis tuleb menetluse lõpetamise tõttu tagastada. Kuna kaebaja ei ole välja

toonud, kelle kontole tuleb riigilõiv tagastada, tagastab kohus riigilõivu selle tasuja kontole.

25. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja

menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole esitanud

kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et vastustajat

esindas kohtumenetluses tema töötaja, siis ei vastustajal tõenäoliselt tekkinud menetluskulusid,

mida tuleks kaebajalt välja mõista. Seetõttu jätab kohus vastustajale täiendavat tähtaega

andmata poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik