3-14-50241/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 03.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 Vastustaja jättis 29.01.2014 otsusega nr 6-1/1943-4 vaide esitamise tähtaja ennistamata
Legislator headnote
AI generated3-14-50241/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 03.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 Vastustaja jättis 29.01.2014 otsusega nr 6-1/1943-4 vaide esitamise tähtaja ennistamata
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2014. a, Tallinn
Haldusasja number
3-14-50241
Haldusasi
OÜ Green Partners kaebus Maksu- ja Tolliameti
03.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/791-30 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Green Partners, volitatud esindaja Diana
Rints
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ruth
Paade
Menetlustoiming
Kaebetähtaja kontrollimine
RESOLUTSIOON
1. Lugeda OÜ Green Partners kaebus mittetähtaegselt esitatuks.
2. Jätta OÜ Green Partners kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
3. Lõpetada haldusasja menetlus.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
5. Tagastada OÜ-le Nordeum Õigusbüroo tema poolt tasutud riigilõiv 765 (seitsesada
kuuskümmend viis) eurot AS SEB Pank arvelduskontole nr EE701010220214955229.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4,
§ 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 03.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/791-30
OÜ-d Green Partners (kaebaja) tasuma käibemaksu 101 795 eurot 67 senti ja tulumaksu
7510 eurot 58 senti.
2. Kaebaja esitas maksuotsuse peale 08.01.2014 vaide.
3. Vastustaja jättis 29.01.2014 otsusega nr 6-1/1943-4 vaide esitamise tähtaja ennistamata
ja tagastas vaide selle esitamise tähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult. Vaideotsuse
põhjenduste kohaselt saatis maksuhaldur 03.12.2013 maksuotsuse kaebajale tähtkirjaga
3-14-50241
2(7)
äriühingu registrijärgsel aadressil Paldiski mnt 125, Tallinn. AS Eesti Post veebilehelt nähtuvalt
on tähtkirja saabumise kohta jäetud teade äriühingu aadressil asuvasse postkasti 05.12.2013.
Kuna kaebaja teatele ei reageerinud ja saadetist ei nõudnud, tagastati saadetis maksuhaldurile
27.12.2013. Maksuotsus tuleb maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 teise lause kohaselt
lugeda kaebajale kättetoimetatuks 05.12.2013. Kaebaja väide, et ta sai maksuotsuse tegelikult
kätte 07.01.2014, ei väära kättetoimetamise fiktsiooni rakendumist. Haldusakti täiendav hilisem
kättetoimetamine varasemat kättetoimetamist mittetoimunuks ei muuda (Riigikohtu määrus
haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p-d 14 ja 15). Seega tulnuks vaie MKS § 138 lg 1 järgi esitada
hiljemalt 06.01.2014. Kaebaja esitas vaide alles 08.01.2014, st tähtaega rikkudes. Vastustajal
puudub alus kahelda AS Eesti Post andmete õigsuses. Muude tõenditega ei ole võimalik
väljastusteate postkasti jätmist tõendada. Kaebaja väide, et väljastusteadet ei ole tema postkasti
jäetud, on üld- ja paljasõnaline. Kaebaja seisukoht, et väljastusteate postkasti jätmist saab
tõendada ainult teade ise, muudaks MKS § 531 lg 4 mõttetuks ja sisutühjaks, sest jätaks
vaidetähtaja kulgema algamise täielikult haldusakti adressaadi meelevalda. Vastustajale on
mitmetest kaebajat puudutavatest menetlustest teada, et pahatihti ei tavatsegi kaebaja oma
postkasti jäetud saadetise saabumise teatistele reageerida ja saadetisi postiasutusest välja nõuda.
Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest,
vastasel korral võtab ta endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua
temani (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-10-04). Maksuhalduril ei lasu kohustust
kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud
või mitte (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-75-07). Kaebetähtaja kulgema hakkamist
tuleb hakata arvutama maksuotsuse kohta juriidilise isiku postkasti väljastusteate jätmisest
(Riigikohtu lahend haldusasja nr 3-3-1-10-04, p 14).
4. Kaebaja esitas 28.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 29.01.2014 otsuse
tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 08.01.2014 vaie läbi. Põhjendused:
4.1. Kaebajale ei ole 05.12.2013 postkasti teadet tähtkirja kohta jäetud ja ta sai maksuotsuse
kätte alles 2014. a jaanuaris. Seetõttu ei ole ta vaide esitamise tähtaega ületanud. AS Eesti Post
vastas kaebaja järelepärimisele, et tähtkirja väljastusteated tükiti välja 06.12.2013 ja
16.12.2013. Seega ei saanud väljastusteadet jätta kaebaja postkasti juba 05.12.2013. AS Eesti
Post veebilehel olev info on vastuolus AS Eesti Post siseinfosüsteemis oleva teabega, järelikult
ei ole võimalik lugeda õigeks ei üht ega teist kuupäeva, samuti ei saa lugeda väljastusteadet
kaebajale kättetoimetatuks 2013. a detsembri alguses.
4.2. Kuupäevadega on eksinud ka maksuhaldur, kes on allkirjastanud 03.12.2013 maksuotsuse
juba 02.12.2013, kui maksuotsust polnud veel olemaski.
4.3. Kuna saadetis saadeti vastustajale tagasi, oli vastustaja teadlik, et kaebaja ei ole
maksuotsust tegelikult kätte saanud. Vaatamata sellele ei võtnud vastustaja midagi ette selleks,
et kaebajat maksuotsusest teavitada ja tagada talle kaebeõigus. Vastustajale olid kaebaja
telefoninumber ja e-posti aadress teada. Samuti oli talle teada kaebaja esindaja.
5. Kohus jättis 01.04.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse
puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu 15 eurot tasumiseks ning esindaja volitust ja haridust
tõendavate dokumentide esitamiseks.
6. Kohus tagastas 24.04.2014 määrusega kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, sest kaebaja
ei kõrvaldanud kohtu antud tähtajaks kaebuse puudusi.
7. Kaebaja esitas 02.05.2014 määruskaebuse kohtu 24.04.2014 määruse peale.
3-14-50241
3(7)
8. Kohus rahuldas 07.05.2014 määrusega määruskaebuse ja tühistas 24.04.2014 määruse.
Kohus jättis sama määrusega kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse
puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kuna vaide tagastamise näol on tegemist
menetlustoimingu, mitte haldusaktiga, siis ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust ja selle
vaidlustamise võimalus on piiratud. Kaebajal tuleb vaidlustada üksnes maksuotsust ning kohus
kontrollib kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel mh ka seda, kas vaie on tagastatud
õiguspäraselt.
9. Kaebaja esitas 22.05.2014 kaebuse täpsustuse, milles taotles vastustaja 03.12.2013
maksuotsuse kehtetuks tunnistamist ja vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist.
10. Kohus jättis 26.05.2014 määrusega kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale tähtaja
kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada, milliste vastustaja toimingute
õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb. Kui tegemist on maksuotsuse andmise menetluses tehtud
toimingutega, hõlmab maksuotsuse peale esitatud tühistamiskaebus toimingute peale esitatud
tuvastamiskaebuse.
11. Kaebaja täpsustas 30.05.2014 kaebuse nõudeid, jäädes vaid vastustaja 03.12.2013
maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõude juurde.
12. Kohus tõlgendas 03.06.2014 määruses kaebuse nõuet tühistamisnõudena ja võttis selle
menetlusse. Kohus leidis, et kaebus on esitatud 30 päeva jooksul pärast vastustaja 29.01.2014
otsuse tegemist. Kui kohus tuvastab eelmenetluse käigus, et kaebaja esitas vaide tähtaegselt või
vastustaja jättis vaide esitamise tähtaja põhjendamatult ennistamata, tuleb kaebus lugeda
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 alusel tähtaegselt esitatuks ja maksuotsuse
peale esitatud kaebus sisuliselt lahendada. Vastasel juhul on kaebus mittetähtaegne ja
haldusasja menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.
13. Vastustaja leidis 19.06.2014 esitatud seisukohas, et kaebus on esitatud tähtaega ületades
ja palus haldusasja menetluse lõpetada. Põhjendused:
13.1. Maksuotsus saadeti kaebaja registrijärgsele aadressile ja selle kohta jäeti teade kaebaja
postkasti 07.12.2013. Saadetise teekonna jälgimise süsteemist nähtuvalt on tähtkirja nr
RR 239761992EE kättetoimetamise katse toimunud 05.12.2013 kl 10.50, kuid see ebaõnnestus.
AS-lt Eesti Post saadud täpsustava päringu vastuse kohaselt on tähtkirja saabumise kohta
väljastatud kaks teatist – esimene 07.12.2013 ja teine 16.12.2013. Seega tuleb maksuotsus
lugeda MKS § 53 lg 4 alusel kaebajale kättetoimetatuks 07.12.2013 ning vaie tulnuks MKS
§ 138 lg 1 kohaselt esitada hiljemalt 06.01.2014. Vaie esitati 08.01.2014, seega tähtaega
ületades.
13.2. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et AS Eesti Post väljatrükk ei tõenda tähtkirja
kohta teatise jätmist kaebaja postkasti. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-11-121
märkinud, et nimetatud väljatrükk on piisavaks tõendiks, mida maksuhalduril on kirjade
kättetoimetamise tõendamiseks võimalik koguda. Kaebaja on haldusasjas nr 3-13-1519
kinnitanud, et tema postkastile on tagatud igakülgne ligipääs ning postkast on seostatav
kaebajaga, st isik on korraldanud post vastuvõtmise registrijärgsel aadressil. Seetõttu ei ole
eluliselt usutav, et postiljon on posti kättetoimetamisel postkastiga eksinud ja seda mitmel
korral. Maksuhalduril puudub alus arvata, et AS Eesti Post on jätnud posti tahtlikult kätte
toimetamata.
13.3. Arvestades asjaolu, et kaebaja eirab pidevalt vastustaja saadetud dokumentide
kättesaamist ja on AS Eesti Post poolt tähtkirjade jätmist oma postkasti pidevalt kahtluse alla
seadnud, jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja selle probleemi suhtes ise midagi ette võtnud
3-14-50241
4(7)
ega pöördunud AS Eesti Post poole probleemile lahenduse leidmiseks. Kuivõrd kaebaja AS-le
Eesti Post sellekohaseid pretensioone esitanud ei ole, ei saa kaebaja väidet pidada
tõsiseltvõetavaks. Eeltoodust tulenevalt ei pea vastustaja usaldusväärseks väidet, et
maksuotsuse hoiule jätmise kohta ei ole kaebaja postkasti teadet jäetud. Veelgi enam ei saa
pidada usutavaks väidet, et kaebajani ei ole jõudnud kumbki teade.
13.4. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ega ka mõjuvat põhjust
tähtaja möödalaskmise kohta.
13.5. Maksukohustuslasel on õigus valida, kas esitada vaie maksuhaldurile või kaebus
kohtule. Vaidemenetlus on isiku jaoks odavam ja kiirem menetlus. Kohus, kohustades isikut
esitama kohustamisnõude asemel maksuotsuse tühistamise nõude, võtab isikult võimaluse
läbida maksuotsuse tühistamise nõude osas vaidemenetlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
14. Vastuseks vastustaja etteheitele selle kohta, et kohus on kohustanud kaebajat ebaõigesti
kohustamisnõudelt tühistamisnõudele üle minema, märgib kohus järgmist.
14.1. Tallinna Ringkonnakohus on 19.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-09-507 (p-s 9) ja
19.12.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1962 (p-s 17) selgitanud, et vaide tagastamise otsus ei
ole haldusakt, mille peale saaks esitada halduskohtule tühistamiskaebuse. Vaide tagastamise
näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalus on piiratud. Kui isik leiab,
et maksuhaldur on vaide tähtaja rikkumise põhjendusega ebaõigesti tagastanud, pöördub ta
halduskohtu poole üksnes maksuotsuse tühistamise nõudega ning halduskohus kontrollib
kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel mh ka seda, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt.
14.2. Kohus leidis 07.05.2014 määruses, et ringkonnakohtu viidatud seisukoht on asjakohane
ka praeguses asjas. Seega tugines kohus kaebajale kaebuse nõuete muutmise ettepanekut tehes
kehtivale kohtupraktikale. Seejuures on vaid kaebajal õigus valida kaebuse nõue ja alus. Kohus
ei saa kohustada kaebajat nõuet muutma, vaid juhtida tähelepanu eesmärgi saavutamiseks
sobivale nõudele.
15. Kaebaja heitis vastustajale ette, et vastustaja on eksinud maksuotsuse kuupäevadega.
Maksuotsusel on märgitud kuupäevaks 03.12.2013 (tl 123), maksuotsuse juurde kuuluvalt
digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et maksuotsus allkirjastati juba 02.12.2013 (tl 141).
15.1. MKS § 46 lg-te 3 ja 5 kohaselt peavad maksuhalduri haldusaktil olema mh haldusakti
andmise kuupäev ja allkiri. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 4 näeb kirjaliku
haldusakti vorminõuetena ette mh allkirja ja haldusakti väljaandmise aja märkimise. Samas ei
täpsusta MKS ega HMS, millist kuupäeva tuleb lugeda haldusakti kuupäevaks – kas selle
allkirjastamise või dokumendihaldusregistris registreerimise päeva. Vabariigi Valitsus on
26.02.2001 määrusega nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ (AÜA) kehtestanud riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ühtsed
dokumendihalduse reeglid. AÜA § 15 lg 3 järgi loetakse dokumendi kuupäevaks reeglina selle
allkirjastamise kuupäev. Samas ei välista AÜA § 15 lg 5 dokumendi kuupäevana märkida ka
muud kuupäeva. Selleks kuupäevaks võib kohtu hinnangul olla nt dokumendi registreerimise
kuupäev. AÜA § 15 lg-st 7 ei järeldu, et digitaalselt allkirjastatud dokumendi kuupäevaks ei
võiks märkida dokumendi registreerimise kuupäeva. Seega ei saa kaebaja esile toodud
kuupäevade erinevust lugeda vorminõuete rikkumiseks.
15.2. Kuid kui ka lugeda nimetatud asjaolu vorminõuete rikkumiseks, ei ole kindlasti tegemist
maksuotsuse tühisust (tühisuse aluste ammendav loetelu on toodud HMS § 63 lg-s 2) ega ka
3-14-50241
5(7)
tühistamise alust kaasatoova rikkumisega. Arvestades vastustaja asutuse suurust, dokumentide
paljusust ning mahukate dokumentide koostamisele ja kooskõlastamisele kuluvat aega, ei ole
iseenesest välistatud, et dokumendi allkirjastamine ja selle registreerimine võivad sattuda
erinevatele päevadele. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et maksuotsust ei olnud selle
allkirjastamisel olemas.
16. MKS § 531 lg 2 esimese lause kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse
kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Sama
paragrahvi lg 4 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud või
maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui
postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise
kohta.
16.1. Maksuhalduri selgituste kohaselt saadeti 03.12.2013 maksuotsus kaebajale tähtkirjaga
tema registrijärgsel aadressil. AS Eesti Post veebilehe andmetel ja maksuhaldurile esitatud
vastuse kohaselt püüti saadetist kaebajale kätte toimetada 05.12.2013, kuid kättetoimetamine
ebaõnnestus. Seejärel trükiti väljastusteated tähtkirja saabumise kohta välja 06.12.2013 ja
16.12.2013 ning toimetati kaebaja postkasti 07.12.2013 ja 17.12.2013. Kuna kaebaja tähtkirjale
järele ei läinud, tagastas AS Eesti Post saadetise vastustajale 23.12.2013. Kohus loeb eeltoodud
andmete pinnalt tõendatuks, et vastustaja saatis kaebajale saadetise, mida kaebaja ei võtnud
vastu ja millele ta ei läinud postiasutusse järele. Arvestades maksuotsuse kuupäeva ja saadetise
registreerimise kuupäeva postiasutuses (04.12.2013), loeb kohus usutavaks, et saadetis sisaldas
03.12.2013 maksuotsust. Seetõttu tuleb maksuotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks tähtkirja
saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel
pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise
olulisusele.
16.2. Kaebaja väidab, et ta ei ole väljastusteateid kätte saanud ja maksuotsuse sai ta kätte alles
2014. a jaanuaris. Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ei ole kumbagi tema registrijärgsele
aadressile postkasti jäetud väljastusteadet kätte saanud. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt
kannab juriidilise isiku postkasti jäetud kirjade ja väljastusteadete kättesaamise riski juriidiline
isik. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise
eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab
juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani.
Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle
saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik
hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt Riigikohtu 20.05.2003
määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, 03.03.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, 19.12.2007
määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-07, 13.10.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-09). Seega peab
kaebaja hoolitsema selle eest, et tema postkastist ei läheks kirjad kaduma ja ta saaks postkasti
jäetud kirjad kätte. Vastustaja selgituste kohaselt on dokumentide kättetoimetamisega kaebajale
probleeme ka teistes haldusasjades, kus kaebaja keeldub maksuhalduri saadetud dokumente
vastu võtmast või nende kättesaamist kinnitamist. Seetõttu nõustub kohus vastustaja
seisukohaga, et kaebaja väide maksuotsuse kohta jäetud väljastusteadete mittekättesaamise
kohta ei ole usutav.
16.3. Maksuotsuse korduv kättetoimetamine 2014. a jaanuaris ei too kaasa tähtaja uuesti
kulgema hakkamist. Riigikohus selgitas 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-10-04 (p 8),
et kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb
kaebetähtaega
hakata
arvestama
esimesest,
mitte
hilisemast
teatavakstegemisest.
Teatavakstegemisega
kulgema
hakanud
kaebetähtaeg
ei
peatu
ega
katke
uue
teatavakstegemisega. Uuel teatavakstegemisel, nagu ka muudel haldusorgani toimingutel, võib
3-14-50241
6(7)
kaebetähtaja suhtes olla tähendus vaid juhul, kui see toiming eksitab kaebuse esitajat ning
eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Sellisel juhul võib kõne alla tulla
kaebetähtaja ennistamine kohtu poolt. Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud, et maksuotsuse
kättetoimetamine 2014. a jaanuaris eksitas teda. Kuna kaebaja esitas vaide juba 08.01.2014, ei
saanud ta olla eksimuses, et vaide esitamise tähtaega tuleb hakata lugema alates maksuotsuse
kättetoimetamisest 2014. a jaanuaris. Igal juhul pidanuks kaebajal maksuotsuse kuupäeva
arvestades tekkima kahtlus maksuotsuse vaidlustamise tähtaegade suhtes.
17. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte
allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises
väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole
sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.
Viidatud sättest tulenevalt on asjakohatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei saatnud
maksuotsust kaebajale elektrooniliselt ega teavitanud maksuotsuse tegemisest kaebajat telefoni
teel.
18. Kuna maksuotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 07.12.2013 (mitte 05.12.2013,
nagu vastustaja väidab 29.01.2014 otsuses), siis oli MKS § 138 lg 1 järgi vaide esitamise
tähtpäevaks 06.01.2014. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja esitas vaide alles 08.01.2014,
seega tähtaega rikkudes.
19. Kaebaja ei toonud ei vaides ega kaebuses kohtule välja ühtegi objektiivset põhjust, mis
takistas tal vaiet tähtaegselt esitamast. Posti vastuvõtmise korraldamata jätmine, väljastusteatele
reageerimata jätmine ja maksuotsusele postiasutusse järele minemata jätmine on kaebajast
sõltuvad asjaolud ega õigusta tähtaja ennistamist. Seetõttu jättis vastustaja põhjendatult kaebaja
vaide esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas vaide (MKS § 143 lg 1 p 3).
20. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti
teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude
kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva
jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui
seadus ei sätesta teisiti.
Kuna kaebaja esitatud vaie tagastati tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset
menetlust läbinuks ja lähtuda kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 47 lg-st 2. Vastasel juhul
puuduks kaebajatel edaspidi kohustus HKMS § 46 lg-s 1 toodud kaebetähtaega järgida, sest
mittetähtaegse vaide esitamisega saavutataks alati uue kaebetähtaja kulgema hakkamine.
Kaebaja 28.02.2014 esitatud kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.
21. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kuna aga kaebetähtaega
on rikutud samadel asjaolude nagu vaidetähtaegagi, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale
täiendavat võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebetähtaeg tuleb igal
juhul jätta HKMS § 124 lg 2 alusel samadel põhjendustel ennistamata nagu vaidetähtaegki.
22. HKMS § 124 lg 2 järgi kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud
tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei ole taotlenud
tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut. Arvestades HKMS § 46 lg-s 5 toodud
tuvastamiskaebuse 3-aastast kaebetähtaega, ei kaota kaebaja praeguse haldusasja menetluse
lõpetamise korral võimalust oma õigusi kohtus tuvastamiskaebusega kaitsta. Seetõttu ei pea
kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust kaebuse nõuet muuta.
3-14-50241
7(7)
23. Kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et
menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel
esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
24. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja eest on tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 765
(750 + 15) eurot, mis tuleb menetluse lõpetamise tõttu tagastada. Kuna kaebaja ei ole välja
toonud, kelle kontole tuleb riigilõiv tagastada, tagastab kohus riigilõivu selle tasuja kontole.
25. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja
menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole esitanud
kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et vastustajat
esindas kohtumenetluses tema töötaja, siis ei vastustajal tõenäoliselt tekkinud menetluskulusid,
mida tuleks kaebajalt välja mõista. Seetõttu jätab kohus vastustajale täiendavat tähtaega
andmata poolte menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reelika Lind
Kohtunik