3-14-50106/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50106 Haldusasi J. P. ning U. R. kaebus Harju maavanema 03.09.2013 korralduse nr 1-1/1532-k tühistamise nõudes RESOLUTSIOON 1. Tagastada J. P. ja U. R. kaebus; 2. Saata menetlusosalistele käesoleva määruse ärakiri Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusosaline esitada halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebusest nähtuvalt tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 13.02.1995 otsusega nr 4924 Tallinnas, Kurna vallas, Mõigu mõisast eraldatud maaüksuse Saluoja nr 83, endisel kinnistul nr 89 asunud krunt suurusega 24,61 ha omandireformi objektiks, kusjuures eeltoodud vara suhtes tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks K. R. 1/10 osas ja U. R. 9/10 osas.

2. Aktsiaselts Tallinna Vesi oli esitanud 1997. aastal selleks ettenähtud korras avalduse endise kinnistu nr 89 aladel asuva Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt pumbajaama teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks. Kohalik omavalitsus aktsepteeris avaldust ning leidis, et Mõigu polder ja Tartu mnt pumbamaja on omavahel seotud rajatiste kompleks, millel on oluline funktsioon nii sademevee ärajuhtimisel ja üleujutuste vältimisel kui ka reostuse leviku tõkestamisel (Vt Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korralduse nr 461-k p-d 2 ja 3). Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldusega nr 461-k määrati Tartu mnt 113 asuva Mõigu poldri ja pumbajaama teenindamiseks vajalik maa pindalaga 164 394 m2 (sihtotstarve tootmismaa) maksustamishinnaga 525 330 eurot (tl 113-119).

3. U. R. vaidlustas eelnevalt nimetatud Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldust nr 461-k.

4. Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-760 jäeti U. R. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korralduse nr 461-k tühistamiseks rahuldamata (tl 120-132). Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on eelnimetatud lahend ka jõustunud.

2 5. Harju maavanema 03.09.2013 korraldusega nr 1-1/1532-k erastati AS-le Tallinna Vesi ostueesõigusega maa suurusega 164 394 m2 (katastritunnus 78401:119:0018, sihtotstarve tootmismaa, maksumus 525 330 eurot) asukohaga Tallinna linn, Tartu mnt 113. Seejuures tugines maavanem ka Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldusele nr 461-k.

6. K. R., U. R. ning J. P. sõlmisid 27.12.2013 notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutati Kaabli tn 3a ja Tartu mnt 113 asuva maa tagastamise nõudeõigus J. P. (tl 34-35).

7. 23.01.2014 saabus Tallinna Halduskohtusse J. P. ning U. R. (märgitud ka kaebajana) kaebus Harju maavanema 03.09.2013 korralduse nr 1-1/1532-k tühistamise nõudes. Kaebusest nähtuvalt saadi vaidlustatavast haldusaktist teada 20.01.2014. Koos kaebusega esitati ka viivitamatu esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.

8. Tallinna Halduskohtu 27.01.2014 kohtunõudega küsis kohus eeldatava vastustaja (Harju Maavalitsus) ning vaidlustatud haldusakti adressaadi kui võimaliku kolmanda isiku (AS Tallinna Vesi) seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas. Samuti märkis kohus, et Harju Maavalitsusel ja AS-il Tallinna Vesi tuleb anda lühihinnang ka seonduvalt kaebuse tähtaegsuse-, kaebeõiguse- ning vaidluse perspektiividega. 29.01.2014 saabus kohtusse Harju Maavalitsuse- ning 31.01.2014 ka AS-i Tallinna Vesi kirjalik seisukoht.

9. Tallinna Halduskohtu 04.02.2014 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus märkis, et vaidlustatud haldusakti andmisel on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldusest nr 461-k, millega määrati kindlaks Tallinnas, Tartu mnt 113 asuva ehitise teenindamiseks ja ostueesõigusega aktsiaseltsile Tallinna Vesi erastatava maa suurus, piirid ning sihtotstarve ja et maa ostueesõigusega erastamise ning eelnimetatud korralduse nr 461-k õiguspärasust on kohtuvaidluse käigus hinnatud. Selle kohta on ka jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-12-760.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2014 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kaebuse ja seni kohtule esitatud materjalide põhjal tuleb hinnata kaebuse eduväljavaateid pigem olematuks ja et kaebuse väited haldusakti andmisel aset leidnud menetluslikest minetustest ning haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumisest omaksid tähendust juhul, kui need rikkumised oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Eelnevalt on kohus lahendanud kiireloomulist õiguskaitse taotlust ning kaebuse nõuetekohasust täies mahus ei kontrollitud. Enne kaebuse menetlusse võtmist on vaja hinnata selle nõuetelevastavust ja eduväljavaateid. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 120 esimese lõike punktist 8 ja sama paragrahvi teisest lõikest võetakse kaebus menetlusse üksnes sel juhul kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 teise lõike punktide 1 ja 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ja kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Teisiti sõnastatuna tähendab see seda, et kaebus tagastatakse kui see on ilmselgelt perspektiivitu ja kui sellega ei ole võimalik enam sisulisi eesmärke saavutada.

3

13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Käesoleval juhul on selge, et vaidlusalune Harju maavanema korraldus ei saa rikkuda U. R. õigusi, sest kaebusele lisatud 27.12.2013 notariaalselt tõestatud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu järgi on Tartu mnt 113 maa (lepingu esemeks oleva maa loovutatavaks pindalaks on 129 273 m2) suhtes nõudeõigus J. P. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik U. R. osas kaebust menetleda.

14. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

15. Kaebusega taotletakse Mõigu poldri ja Tartu mnt pumbamaja püstitamise seaduslike aluste, ehitiste omandiõiguse ja nende teenindamiseks vajaliku maa ulatuse uut sisulist kontrolli. Käesoleval juhul on Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldusega nr 461-k määratud kindlaks Mõigu poldri ja Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks vajalik vähim maa ning see on kohtuliku kontrolli läbinud. Harju maavanem pidi sellest käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse andmisel lähtuma. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2014 määruses (tl 181-184) on samuti selgitatud, et varasemates kohtuasjades nr 3-09-1431 ja 3-12-760 on juba eelnevalt tuvastatud, et Mõigu polder ja Tartu mnt 113 pumbamaja olid käsitatavad õiguslikul alusel püstitatud ehitistena, mille juurde oli AS-l Tallinna Vesi kui nende omanikul õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piires. Jõustunud kohtulahenditest tuleb juhinduda ning need on täitmiseks kohustuslikud.

16. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et J. P. ning U. R. ühine kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja sellega ei ole võimalik sisulisi eesmärke saavutada. U. R. ei ole ka kaebeõigust Seega tuleb kaebus U. R. puudutavas osas HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel ning J. P. puudutavas osas HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik