1-12-3034/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-3034

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-3034 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Margit Luga Kriminaalasi

Süüdimõistetu suhtes karistusjärgse

.K Z käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu Z.K

isikukood: elukoht (vabanemisel): puudub ; XXX Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Zõbalovi karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata suhtes .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 16.04.2012. a otsusega on .K

Z

süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetavat karistust 21.10.2009.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega temale mõistetud

2

karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.06.2012. a 11.09.2014. a. ja lõppeb Tartu Vangla edastas kohtule materjalid .K Z suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu .K palus kohtu Z l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Prokurör palus jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata Z.K , kuna Z.K ei ole elukohta, tal on vabanemise korral olemas vajalik tugi.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning ga .K ja kuulanud ära Z

prokuröri suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine , leiab, et .K Z põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused .K Z suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest

vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega,

ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871

lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Tartu Maakohtu 16.04.2012. a otsusega on .K

200 lg 1 Z

süüdi tunnistatud KarS §

järgi ning mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetavat karistuseks

karistust 21.10.2009. a Tartu Maakohtu otsusega temale mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Z.K kannab üle 2 aasta pikkust karistust kuriteo eest, mille koosseisuliseks tunnuseks

on vägivald. Lisaks on .K karistatud Tartu Maakohtu 21.10.2009. a otsusega Z varavastase kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 9-kuulise vangistusega.

Seega on kohtu hinnangul .K Z suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

3

Z.K on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja on eelnevalt ka vangistuses viibinud.

Samuti on .K karistatud korduvalt . .K poolt Z Z väärteokorras

toimepandud kuriteod on peamiselt varavastased Kuritegusid on .K toime pannud . Z

ka

vägivalda kasutades – avaliku korra raske rikkumine, röövimised, väljapressimine. Käesoleval

ajal kannab .K mise toimepanemise eest. Z karistust röövi Z.K poolt kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine.

Z.K selgitab kuritegude toimepanemist ja sellega kaasnevat mõtlematust oma

narkosõltuvusega. Z.K on tarvitanud alkoholi alates 10. eluaastast. Probleemidele

alkoholiga osundavad ka hulgalised väärteokaristused alkoholiseaduse rikkumiste eest. .K Z

selgituste järgi ei tarvitanud vabaduses enam niivõrd alkoholi, kuna see asendus

narkootikumide tarvitamisega. .K tarvitas fentanüüli ja on pikaaegne sõltlane. Z

Eeltoodu .K puhul tegemist pikaaegse alkoholi- Z st nähtuvalt on ja narkosõltlasega.

Kuritegude toimepanemisest hoidumiseks peab .K ise oluliseks, et ta suudaks Z

vabaneda fentanüüli tarvitamisest. .K nõustamist Z vajab vabanedes ja tuge. .K Z sõnul on tal vanglas olemas tugiisik, kellega ta rääkida saab ja kes teda mõistab ning

aidata suudab. Kriminaalhooldust ta ei vaja, sest ta ei ole kindel, kas ta on suuteline kontrollnõudeid täitma ja kas ta lõplikult suudab narkootikumidest loobuda. Motivatsioon selleks on tal olemas.

Z.K-le on karistuse kandmise ajal

distsiplinaarkaristusi. Nii määratud väga palju

paljude rikkumiste olemasolu põhjendab Z.K sellega, et kuna temasse suhtutakse

ebainimlikult, võib tema samaga vastata. Enamjaolt on rikkumised seotud tubakatoodete

omamisega. .K enda sõnul enam ei suitseta, kuid avaldab pahameelt, et oma Z suitsude suitsetamise eest tuleb veel topeltkaristust kanda. Positiivseks peab kohus seda, et .K Z on endale vanglas püstitanud eesmärgid, millised ta on suutnud täita. Z.K

eesmärgiks oli läbida võimalikult palju programme ja osaleda rehabilitatsioonis. Vangistuses Z.K osaleb anonüümsete alkoholide tugigrupi töös, osales MTÜ Convictus Tervise

tugigrupi ja 12 sammu tugigrupi töös, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Õige Hetk ja

Viha Juhtimine, läbib sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. .K Z

eesmärgiks on jätakata õpinguid läbis riigikeele õppe B1 ja B2 tasemel,

- .K

Z omandab puidupingitöölise eriala Tartu Kutsehariduskeskuses. .K le on määratud Z - ka tugiisik. Tartu Vangla edastatud materjalide kohaselt puudub .K vabanemisjärgselt kindel Z elukoht. Valga Linnavalitsus on Z.K kirjalikult teavitanud, et vabu sotsiaalkortereid Valga linnal pakkuda ei ole ja elamispinda saab võimaldada vaid juhul, kui mõni eluruumidest

kunagi vabaneb. .K on kinnitanud, et vabanedes puudub tal elukoht, teda ei seo Z miski Eesti riigiga ja ta soovib riigist minema sõita. .K ei soovinud kohtuistungil Z avaldada, kuhu sõita kavatseb.

Varasema tingimisi ennetähtaegse arutamise ajal soovis .K

minna Z rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Lootuse Küla. Z.K esialgsete selgituste kohaselt ta

enam rehabilitatsioonikeskusesse minna ei soovinud motivatsiooni . Kohtuistungi puudumise tõttu käigus muutis .K oma arvamust ja avaldas soovi, et kohus määraks Z tema elukohaks

MTÜ üla .K rõhutas, et ta on motiveeritud ja Z Lootuse K rehabilitatsioonikeskuse. soovib narkosõltuvusest vabaneda, kuid ei ole endas kindel, kas määratavaid nõudeid ja kohustusi on ta suuteline täitma.

4. Kuigi .K suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tema suhtes Z võimaldavad

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei pea kohus karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist Kohus leiab, et põhjendatuks. praegusel juhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine vajalik ja rehabilitatsioonikeskusesse .K enda Z pöördumine tuleb jätta otsustada. .K on vangistuse jooksul Z näidanud, et tal on motivatsioon paraneda ja ta

4

suudab tõsiselt suhtuda erinevatesse abistavatesse programmidesse. Kui .K on Z

suuteline säilitama motivatsiooni, tahet ja soovi ka vabanemise ajaks, on .K Z võimeline ise, ilma vastava riikliku sunni rakendamise läbi, muutma oma käitumist ühiskonnale aktsepteeritavaks, st õiguskuulekaks. .K on veendunud, et vabanemise korral on ta Z

suuteline ise hakkama saama ja osalt ka seetõttu, et määratud tugiisik, kelle pool talle on e saab ta

igal ajal Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades .K suhtes Z pöörduda. karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eesmärgipärane. Siinjuures peab kohus oluliseks ka seda, et KarS § 3314 näeb ette kuriteokoosseisu kuritahtliku karistusjärgse käitumiskontrolli nõuete või kohustuste rikkumise korral.

Raina Pärn Kohtunik