1-12-2970/74 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2970 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. mai 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Nikitini (Nikitin) määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu 27. mai 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Pavel Nikitini määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 21.12.2012 otsusega mõisteti Pavel Nikitin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra ja P. Nikitinit karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.08.2009 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, 11 kuud 26 päeva vangistust ning Viru Maakohtu 03.09.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, rahaline karistus summas 619,94 eurot. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust ning rahaline karistus 194 päevamäära ulatuses ehk 619,94 eurot. Karistusaja algus 16.10.2011 ja lõpp 11.06.2015.

2. Viru Maakohtu 27.05.2014 määrusega jäeti P. Nikitin vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus võttis arvesse, et süüdimõistetut on kriminaalkorras varasemalt viiel korral karistatud, vääreokorras 4 korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud kolmel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja ühel korral varavastase kuriteo, röövimise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, viimasel katseajal pani toime narkokuriteo. Käesoleval ajal kannab P. Nikitin karistust katseajal toime pandud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole

P. Nikitini puhul oma eesmärki täitnud – panna isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Samuti ei ole P. Nikitin kuritegude toimepanemisest enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Maakohtu hinnangul näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses viibides hakkab ta elama õiguskuulekalt.

2.2. Maakohus luges positiivseks asjaolu, et P. Nikitin osaleb riigikeele A2 taseme kursustel ja programmis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning on omandab abikoka eriala. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ning töökoht OÜ-s XXX .

2.3. Siiski leidis maakohus, et P. Nikitin ei ole enda jaoks mõistetud karistustest vastavaid järeldusi teinud. Maakohus arvestas siinkohal süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (suures koguses narkootiliste ainete käitlemine grupi poolt), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (viimasel katseajal narkokuriteo toimepanemine) ja tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholiseaduse rikkumised ja avaliku korra rikkumine), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus lisas, et oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures viimane katseaeg on kulgenud mitterahuldavalt seoses uue kuriteo toimepanemisega, nüüd alustab kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

2.4. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.06.2015, ärakandmata on veel üle 1 aasta, mis on maakohtu hinnangul pikk aeg. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam kuritegusid toime.

3. Viru Maakohtu 27.05.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P. Nikitin, kes palub tühistada määruse ja vabastada P. Nikitin vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Määruskaebuse esitaja taotleb enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, et tal oleks võimalik oma abikaasa ja laste eest hoolitseda. P. Nikitin selgitab, et abikaasa tal tööl ei käi ning elatakse vaid lastetoetusest.

3.2. P. Nikitin märgib, et ta on karistust kandnud juba 2 aastat ja 8 kuud ning leiab, et selle aja jooksul on ta teinud palju järeldusi ning oma elu üle järele mõelnud. Veelgi enam, vangistuses viibitud aja jooksul ei ole tal olnud ühtegi distsiplinaarrikkumist, ta on läbinud eesti keele kursused A2 taseme ning omandanud abikoka elukutse. Ta soovib oma perega taas kokku saada ning elada seaduskuulekat elu. Samuti on tal olemas töökoht ehitusfirmas OÜ XXX .

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et P. Nikitini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu P. Nikitini määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja P. Nikitini enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta P. Nikitin enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, iseloomule, mõistetud karistusele ja süüdimõistetu varasemale elukäigule, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, selles, et P. Nikitini vabastamise positiivseteks asjaoludeks on riigikeele õppimine, abikoka elukutse omandamine ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on arvesse võetud asjaolu, et P. Nikitinil on vabanedes olemas eluja töökoht. Siiski jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt kaaluvad vabastamist mittetoetavad asjaolud vabastamist toetavad asjaolud üles. Isik, kes on katseajal pannud toime uue kuriteo peab arvestama eelkõige sellega, et ärakandmisele kuulub kogu talle mõistetud karistus ning tingimisi enne tähtaega vabastamine on pigem erandlik. Arvestades asjaolu, et

P. Nikitinit on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral ning hetkel kannab ta karistust katseajal toime pandud narkokuriteo eest, puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabaduses olles suudab P. Nikitin õiguskuulekalt käituda. Isikut on varasemalt kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki saavutanud ning süüdimõistetu ei ole mõistetud karistustest vastavaid järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud. Lisaks eeltoodud isiku kriminogeenset käitumist iseloomustavatele asjaoludele on käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti kaalukad isiku poolt toime pandud kuriteo raskusaste, selle iseloom ning P. Nikitinile mõistetud karistuse pikkus.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. P. Nikitini puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus P. Nikitini kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et P. Nikitini ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui rahvatervisevastase kuriteo toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

8. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu P. Nikitini määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk

Mati Kartau