1-13-10226/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10226 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu ( kohtumaja) 28. mai 2014. a. Võru

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S

L.J

kaitsja vandestetu

advokaadi abi Kaja Kiilo

, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 28. mai 2014. a Jätta määrus muutmata ja süüdimõistetu

L.J kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata.

2. Sirje Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt OÜ

Must AB kasuks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu määruskaebemenetluses määratud korras kaitse

L.J teostamise eest.

3. L.J-ilt KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja .

Süüdimõistetult välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a

EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS

Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).

Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlus

tatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 16.01.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10226 tunnistati L.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 1 alusel liideti neljakuulisele vangistusele Tartu Maakohtu 21.03.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-1701 mõistetud 2 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus. Lõplikuks sanktsiooniks määrati liitkaristus pikkusega 3 aastat ja 2 kuud vangistust, mille kandmise aega arvestati alates 12.09.2012.a.

Seega algas kinnipeetava karistusaeg 12.09.2012.a 12.11.2015.a. tingimisi ja lõpeb Käesoleva

ennetähtaega vabastamise taotluse ajaks on kinnipeetav vangistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest.

2. Tartu Maakohtu .05.2014 L.J vangistusest Võru kohtumaja 28 määrusega jäeti

tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused järgnevad. olid all

2.1. p-st 1 tulenev formaalne alus kinnipeetava Maakohus leidis, et eksisteerib KarS § 76 lg 2 ennetähtaegseks vabastamiseks, sest I. käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui Rajapu on poole mõistetud karistusajast.

2.2. KarS § 76 lg s 3 nimetatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused -

maakohtu Maakohus selgitas, et i hinnangul täidetud ei ole. siku vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus oli seis puuduvad need positiivsed erandlikud ukohal, et käesoleval juhul

a arasem kuritegelik k ning sjaolud, mis võimaldaks isiku ennetähtaegselt vabastada. V elukäi

madal motivatsioon ellusuhtumist muuta moodustavad tunnused, mille kõrval eelmärgitud erandlikke asj

aolusid näha ei ole.

2.3. Kohus leidis positiivsena, et isiku vangistuses viibimisel puuduvad distsiplinaarkaristused, samuti oleks vabanemisel kindel elukoht vanemate juures ja on andnud OÜ XXX L.J töölevõtmise garantiikirja. Positiivsena võib välja tuua ka asjaolu, et süüdimõistetu on järelevalveta käinud väljaspool vanglat AS tööl, mida soovib jätkata pärast XXX XXX tingimisi vabanemist.

Maakohus vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamusega, mille nõustus

kohaselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise risk – järgneva kahe aasta jooksul 41%, mis on kohtu hinnangul liiga kõrge määr taotluse rahuldamiseks. protsendi

2.4. Maakohus märkis, et L.J on kuriteod toime pannud rahalise kasu saamise eesmärgil nähtub, et kuritegeliku käitumise . Kinnipeetava iseloomustusest oht on suurem, kui isikul on majanduslikud raskused, ohtu suurendab grupi mõju ja impulsiivne käitumine. Tartu

Vangla andmetel on L.J tasumata rahali deid 2479,54 eurot ja

si nõu

vabanemisfondis rahalisi vahendeid summas 998,13 eurot. Kuna süüdimõistetul on suured rahalised kohustused ning varasem käitumine on näidanud, et varavastased kuriteod on toime pand majanduslikust olukorrast, siis on ud just kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt halvast reaalne oht, et vabanedes jätkab L.J taas kuritegelikku elu. Suured võlgnevused soodustavad tema puhul kuritegelikku käitumist.

Kinnipeetava väitele narkootikumide tarvitamisest loobumise kohta märgib kohus, et vangistuses olles ei saagi süüdimõistetu narkootilisi aineid tarvitada, kuivõrd need pole kättesaadavad. Kohus ei pea usaldusväärseks ka Rajapu väite I. id selle kohta, et isik kahetseb

tehtut, rohkem seadust ei riku ning on valmis muutuma. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda, kusjuures viimase kuriteo pani toime katseajal. Maakohtule jäi arusaamatuks, milles seisneb kinnipeetava suhtes usaldusväärsust tekitav garantii, mille ajel isik kohtule usutavalt oma käitumist muudab.

3. Tartu Maakohtu .05.2014.a 06.06.2014.a määruse peale esitas määruskaebuse

süüdimõistetu , kes palub tühistada L.J kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo maakohtu

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse e ja vabastada kinnipeetav seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Kaitsja leiab määruskaebuses, et kohtu prognoos kinnipeetava edasise kuritegeliku aktiivsuse jätkumisel põhineb valedel alustel. Nimelt nähtuvalt kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest on L.J karistuse kandmise algusest käitunud väga eeskujulikult. Tal ei ole Tartu Vanglas viibimise ajal ühtegi distsiplinaarkaristust. 2013.a septembrist kuni 2013.a lõpuni osales ta Tartu Vangla majandustöödel. Lisaks on kinnipeetaval lubatud töötada väljaspool vanglat. Kaitsja rõhutab, et pole just tavapärane asjaolu, et isikul ei ole kinnipidamisasutuses oldud aja jooksul distsiplinaarkaristusi ning väljaspool vanglat tööl käimine on pigem harva esinev kui tavapärane võimalus.

3.2. Kaitsja osutab apellatsioonikohtu tähelepanu asjaolule, et kinnipeetav on vabanemisfondi suutnud koguda juba 998,13 eurot, millele lisandub igakuine töötasu. Seega on L.J asunud kuritegevusega põhjustatud võlasuhteid likvideerima. Kaitsja vastab kohtu järeldusele kinnipidamisasutuses narkootikumide puudumise kohta, et kinnipeetava valik narkootikumidest loobumisest on ajendatud selle tervisele kahjuliku mõju tõttu.

4. L.J ennetähtaegset vabanemist toetas ka prokurör, leides 26.05.2014.a kirjalikus arvamuses, et isikut võib ennetähtaegselt vabastada kuna ta on toimetulev ja suudab tööd leida ka väljaspool vanglat. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. nõustub Kohtukolleegium

maakohtu määruses tooduga, et L.J tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalne eeldus on täidetud Kuivõrd käesoleval juhul on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistus .

üheks osaks liitkaristusest, siis kohaldub KarS § 76 lg 2 p 1 toodud tähtaeg, mis eeldab, et kinnipeetav on temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle poole. Seega on tegemist esimese võimalusega, mil L.J on karistusseaduse kohaselt esimese astme kuriteo toimepannud isikuna tagatud vabastamise arutamist. subjektiivne õigus nõuda ennetähtaega

6. Ringkonnakohus leiab, et L.J vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse on seisukohal, et kaitsja

tühistamis ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et eks ja tema

maakohtu otsustus jätta enne tähtaega v on põhjendatud kinnipeetav angistusest vabastamata ennetähtaegse vabastamise materiaalse aluse puudumise tõttu.

7. -s 3 toodud asjaolusid tuleb KarS § 76 lg hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et L.J vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist tingivad erandlikud, ksnes positiivsed toimepanija ü asjaolud, mille puudumisel jääb maksvusele teosüüle vastav ja preventiivsetel kaalutlustel mõistetud sanktsioonimäär. Vabastamist mittetoetavad a potentsiaalse elukoha, sjaolud kaaluvad üles etava lähikonna ning töökoha to olemasolu.

7.1. Kolleegium et senises märgib, kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise esmaseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist kinnipeetava isiklikus toimikus. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseeneses omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks, ka kinnipidamisasutuses.

7.2. L.J kannab käesolevas asjas liitkaristust, see tähendab, et kuriteo sooritamise järel pani ta toime uue kuriteo. Vangistust kannab kolmandat korda. Varasemalt on L.J kriminaalkorras karistatud 10-l korral, ta on süüdi tunnistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti narkootikumide vahendamise eest. Kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt halvast majanduslikust olukorrast. Eeltoodu ilmestab väga hästi asjaolu, et L.J-ile on mitmete vabadusekaotuslike karistuste ja tingimisi vabastamise

Seda ei ole ga antud rohkelt võimalusi oma käitumise parandamiseks.

L.J ka ringkonnakohtul ära kasutanud ning käesoleval hetkel puudub piisavalt ühene

veendumus, et vabaduses

sel korral käitub kinnipeetav õiguskuulekalt.

7.3. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kinnipeetava varasem kuritegelik karjäär koosneb varalise kasu saamisele suunatud kuritegudest, mis viitab rahaliste vahendite nappusele. Seega suured võlgnevused soodustavad tema puhul kuritegelikku käitumist. Kuni

L.J varalised kohustused ületavad märgatavalt tema rahalisi vahendeid, ei ole tema puhul tin

loeb kohus positiivseks asjaolu, et gimisi ennetähtaega vabastamine võimalik. Küll kinnipeetav tahab ja suudab end väljaspool vangla territooriumi tööd tehes realiseerida.

8. Määruskaebuses toodud põhjendus

, et L.J on olemas elu-,

töökoht lähedas ja te

toetus, nimetatud asjaolud ei

ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, sest üksnes vähenda tingimisi enne tähtaega vabastam ühiskonna arusaama õiglusest. ise riske ja muuda

Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades kuritegude raskust ei vasta ning ühiskonnaohtlikkust,

L.J vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse mõistmise üldistele põhimõtetele.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. L.J puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus L.J kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et

L.J saaks

ennetähtaegsel vabanemise ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema l

kui toime pannud isiku vabastamine ei ole

liiklussüütegusid süstemaatiliselt käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

11.

- Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. kaitsja

12.

Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist. L.J kaitsja on

ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt L.J abi andmisele kulunud aeg, s.o 1 riigi õigus tund, mõistlik ja põhjendatud.

12.1. KrMS

§ 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtude hüvitama määruskaebemenetluses

s peab L.J .

tekkinud kaitsjakulud 72 eurot.

Tiit Lõhmus Mati Kartau

Maili Lokk