1-14-5504/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-5504

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

20.juunil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Maris Jürgens juuresolekul prokurör Allar Nisu kaitsja advokaat Niina Agarjova osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja,

süüdistatav H.E , IK XXX, elukoht: XXX, varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

H.E süüdistatakse selles, et tema 29.detsembril 2013.aastal kella 05.21 ajal

Tartus Narva mnt 21 asuvas tanklas Statoil, s.o avalikus kohas ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et lõi parema käe

küünarnukiga T.L. vastu vasakut kulmu, misjärel lõi T.L. parema käe rusikaga näkku, tekitades sellega talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastuse vasema kulmu piirkonda ning nina turse. Vahetult pärast seda algas sellest tingituna eelnimetatud kohas seltskondade vaheline kaklus, mille käigus tungis H.E kallale kakluses mitteosalenud M.M. ,

keda ta lõi esmalt parema käe rusikaga näkku, misjärel kukkus M.M. asfaldile selili maha. Seejärel lõi H.E maas lamanud M.M. veel parema käe rusikaga kahel korral näkku ning jalgadega kolmel korral peapiirkonda. Oma teoga tekitas H.E M.M. füüsilist

valu ja järgmised tervisekahjustused – näokoljuluude hulgimurrud: parema sarnaluuharu

nihketa murd keskosas, parema silmakoopa külgja alumise seina murrud õhukogumikega

silmakoopas, parema ülalõualuu ülalõuaurke ees-külgseina murrud vere kogunemisega ülalõuaurkesse ning parema silmaümbruse turse ja verevalumi.

Sellega pani H.E toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 07.märtsi 2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr. 1-11- 10451 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata H.E-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 aastat.

KarS § 69 lg 4 alusel on H.E üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises

elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

H.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, asitõendiks on DVD plaat, mis asub kriminaalasja toimikus.

Kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju osas on esitanud tsiviilhagi M.M. summas 1500 eurot.

T.L. on esitanud tsiviilhagi summas 1763.99 eurot, millest varalise kahju nõue on 263.99 eurot ning mittevaralise kahju nõue 1500 eurot. Süüdistatav H.E on nõus temalt kannatanute tsiviilhagide väljamõistmisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt

peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg

1 p 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal ja

arvestades süüdistatava poolt kannatanute hagide õigeksvõttu, tuleb tsiviilhagid VÕS § 1043 ja § 1045 alusel rahuldada.

Menetluskuludena kuulub H.E-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kohtuarstliku ekspertiisi tasu ning kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust, tema

poolt kohtuistungil esitatud taotlust ning asjaolu, et lisaks menetluskuludele tuleb

süüdistataval hakata kohtuotsuse jõustumisel tasuma ka kannatanute tsiviilhagisid on

põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista kuus (6) kuud H.E vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu H.E le

Maakohtu 07.märtsi 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-11-10451 mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o kolme (3) kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üheksa (9) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis H.E le KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb viissada nelikümmend (540) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma H.E talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tallinna Vangla Harju H.E kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

H.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VÕS § 1043 ja § 1045 alusel tsiviilhagidena välja mõista : H.E lt

- kannatanu M.M. (IK XXX) kasuks üks tuhat viissada (1500) eurot; - kannatanu T.L. (IK XX) kasuks üks tuhat seitsesada kuuskümmend kolm (1763) eurot 99 senti.

KrMS § 126 alusel asitõend – DVD plaat, mis asub kriminaalasja toimikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena H.E lt

kohtuarstiliku ekspertiisi tasu kuuskümmend üks (61) eurot, kaitsjatasu ükssada kakskümmend (120) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud H.E menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud kulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik