1-14-5357/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-5357

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-5357 (14230103275)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

A.B

süüdistus

KarS

§

lg

järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Merika Nimmo

Süüdistatav

A.B

ik XXX, Eesti kodanik, emakeel - eesti keel,

haridus: 8 klassi, töökoht XXXOÜ, elukoht: XXX.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 22.03.2014 kuni

23.03.2014,

alates

23.03.2014

kohaldatud

tõkendina

elukohast lahkumise keeldu. Eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati:

28.11.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1, § 199 lg

2 p-de 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 alusel ning KarS § 64 lg 1 järgi

1 aasta ja 9 kuulise vangistusega. Vabanes karistuse

kandmisest 06.09.2013. Väärteokorras karistatud kahel korral.

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. A.B süüdi tunnistada KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so 22.03.2014 kuni 23.03.2014, so kokku 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta A.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva A.B suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.B temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p

2 ettenähtud kohustust Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Kreutzwaldi 5a, Rakvere, tel +372 322 3909). 4. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada A.B järgima katseajal kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas: XXX;

• ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonda Rakvere talitusse registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt määrata A.B-le kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.B-le määratud 2 aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.06.2014. 7. A.B suhtes valitud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 8. A.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

• teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 eurot, so kokku 604 (kuussada neli) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda, tasudes esimese maksena 54 (viiskümmend neli) eurot ja 50 (viiskümmend) senti ning sellele järgneva 11 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades 50 (viiskümmend) euro kaupa kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „A.B, 1-14-5357, menetluskulud, ositi tasumine“. 9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Asitõend: kaks CDplaati, millest üks on Põhja Prefektuuri juhtimiskeskuse numbrile 110 laekunud kõne ja teine on turvakaamera salvestus ning mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (kriminaaltoimiku tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.B süüdistatakse selles, et tema 22.03.2014 kella 21.45 paiku viibides Tallinnas, aadressil Linnamäe tee 61 asuvas kaupluses „Maxima“, kasutas füüsilist vägivalda oma tööülesandeid täitnud turvatöötaja XXXsuhtes, lüües teda ühel korral rusikaga pähe, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Oma tegevusega pani A.

toime vägivalla toimepanemise avalikku korda

kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 17.06.2014 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Merika Nimmo, süüdistatav A.B ja tema kaitsja Toomas Pilt sõlminud järgneva kokkuleppe: 1) KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.B-le karistuseks kuus (6) kuud vangistust. 2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2014 – 23.03.2014, so 2

(kaks) päeva, karistusaja hulka, mõista lõplikuks karistuseks viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. 3) KarS § 74 sätete alusel taotleb prokurör jätta vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollinõudeid. 4) Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on A.B käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5) Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 on A.B käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 274 lg-s 1, §-st 68, 74 ja 75 asub kohus seisukohale, et A.B kuulub temale KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. A.B on avaldanud, et tal on olemas kindel töökoht, millest kohus järeldab ka igakuise legaalselt saadava sissetuleku olemasolu. Seega ei esine ja pole sedastatavad takistused, mis muudaksid võimatuks või raskendaksid väljamõistetavate menetluskulude tasumist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurust kogumis hinnates ning arvestades ka teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvat (tl 59-60), et põhjendatud on menetluskulude osas kohalda ositi tasumist, so võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul kohtuotsuse resolutsioonis märgitud suuruses (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming

kohtunik