2-14-12107/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-12107

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-12107

Tsiviilasi

KÜ XXX hagi Anton Suvorkini vastu 1889,18 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

1889,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja KÜ XXX (rk 80190428; asukoht XXX , 51008

Tartu), esindajad juhatuse liige Martin Kruus (e-post XXX)

ja vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus

Polman

Partnerid;

Sakala 18,

10141

Tallinn;

e-post

menetlus@vilippus.ee);

kostja Anton Suvorkin (ik 37811192733; elukoht XXXX),

esindaja Angelina Akulenko (ik 45209092717; elukoht

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ XXX hagi Anton Suvorkini vastu.

2. Välja mõista Anton Suvorkinilt KÜ XXX kasuks 1889 (üks tuhat kaheksasada

kaheksakümmend üheksa) eurot ja 18 senti, millest 1858,38 eurot on põhinõue ja

30,80 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 31.01.2014 seisuga.

3. Jätta menetluskulud Anton Suvorkini kanda.

4. Välja mõista Anton Suvorkinilt KÜ XXX kasuks menetluskulud 535 (viissada

kolmkümmend viis) eurot.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(5)

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5)

Anton Suvorkin (kostja) on alates 19.11.2012 Tartus aadressil XXX asuva korteriomandi omanik

ja seega KÜ XXX (hageja) liige, kellel on kohustus tasuda igakuised majandamiskulude arved.

Hageja on osutanud kostjale kommunaalteenuseid ja väljastanud vastavad arved, kuid kostja ei

ole oma kohustust korrektselt täitnud (tasutud vaid ühel korral 06.06.2013 summas 229,93 eurot)

vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. Hageja on kostjale selgitanud, et eelmisest omanikust

jäänud võlgnevuse osas tuleb kostjal pöörduda nõudega Adelan KVH OÜ poole ja et rahaliste

vahendite puudumine ei saa olla mõistlikuks põhjenduseks oma kohustuste mittetäitmisele.

31.01.2014 seisuga võlgneb kostja perioodil detsember 2012 kuni jaanuar 2014 osutatud

kommunaalteenuste eest hagejale 1889,18 eurot, millest põhivõlg on 1858,38 eurot ja viivis

30,80 eurot. Selline summa on väikese liikmete arvuga (13) korteriühistule koormav ja tekitab

probleeme planeeritud tegevuse finantseerimisel.

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1889,18 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda, määrata kindlaks nende rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 535 eurot (hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 360 eurot).

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule väljatrüki kinnistusraamatu andmetest ja

koopiad kostjale esitatud arvetest (tl 6-20).

Kostja vastus hagile (tl 29)

Kostja märgib, et kuigi eelmine omanik kinnitas notariaalses korteriomandi võõrandamise

lepingus võlgnevuse puudumist, selgus tagantjärgi, et kostja ostis võlgadega korteri. Kuna kostja

ei ole jõudnud müüja vastu hagi kohtusse esitada, palub kostja võimalusel Adelan KVH OÜ

protsessi kaasamist, sest tegelikult on see nende võlg ühistule enne kinnisasja müümist. Kui see

võimalik ei ole, siis palub kostja võimalust kompromissi sõlmimiseks selliselt, et juunis 2014

maksab kostja hagejale 189,18 eurot ja ülejäänud kuud 100 eurot kuni võlgnevuse

likvideerimiseni.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 35-37)

Hageja ei nõustu kostja poolt pakutud kompromissettepanekuga võimaldada kostjal tasuda

kohustuse täitmisest põhjendamatu hoidumise tõttu tekkinud võlgnevus sedavõrd pika aja

jooksul. Hageja märgib, et kostjale kuuluv korteriomand ei ole eluruum ja kostja ei kasuta seda

enda elukohana, vaid üürib tema omandis olevaid äriruume kolmandatele isikutele, teenides

eelduslikult üüritulu. Samas ei täida kostja enda kohustusi hageja ees. Väär on kostja seisukoht,

mille kohaselt on kogu hagi esemeks olev võlgnevus jäänud eelmisest omanikust. Adelan

KVH OÜ võlgnevus on 698,08 eurot, kuid hageja nõue on ligemale kolm korda suurem seetõttu,

et kostja ise ei ole jooksvalt täitnud oma kohustusi. Hageja arvates puudub käesoleval juhul

vajadus kaasata Adelan KVH OÜ protsessi kolmanda isikuna, kuivõrd kostjal on kõik seadusest

tulenevad võimalused esitada oma nõue kolmanda isiku vastu väljaspool käesolevat menetlust.

Kuna kostja ei ole vastuses haginõuet vaidlustanud, on ta sisuliselt hagi omaks võtnud, mille

korral on kohtul võimalik asi otsusega lahendada.

Hageja lisas vastusele koopia 10.01.2013 makseteatisest nr 314 (tl 38).

Kostja seisukoht hageja vastuse osas (tl 48)

Kuivõrd hageja tunnistab, et 1889,18 euro suurusest võlgnevusest on endise omaniku võlg

698,08 eurot, on kostja nõus maksma hagejale 1191,10 eurot. Sellelt summalt on kostja nõus

tasuma ka riigilõivu osa. Kostja arvates peaks hageja ise esitama hagi Adelan KVH OÜ vastu,

sest kostja ei vastuta võlgnevuse osas 698,08 eurot. Kostja ei ole nõus advokaaditasu temalt

väljamõistmisega, sest hagi on tema vastu esitatud osaliselt alusetult.

Kohtu põhjendused

3(5)

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 39-40).

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada.

3. Hageja on esitanud kostja vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude koos

31.01.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõudega kogusummas

1889,18 eurot.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud KÜS-i tähenduses on

korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu

ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks

osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest,

arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata

teisiti.

4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja omandis on korteriomand asukohaga Tartu linn

XXX (tl 6-7) ning et kostja on KÜ XXX liige, kellel on kohustus tasuda igal kuul hageja

esitatud arvete alusel kommunaal- ja majandamiskulude eest. Kostja ei vaidle vastu, et on

nimetatud kohustust rikkunud. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et perioodil 31.01.2013 kuni

31.01.2014 väljastatud arvete (tl 8-20) alusel on võlgnetavaks summaks 1889,18 eurot, millest

põhinõue on 1858,38 eurot ja viivis 30,80 eurot, kusjuures põhinõue 1858,38 eurot sisaldab

eelmise omaniku Adelan KVH OÜ võlgnevust summas 698,08 eurot (tl 38).

Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate

dokumentaalsete tõenditega.

5. Kuivõrd võlgnevus sisaldab eelmise omaniku Adelan KVH OÜ võlgnevust summas

698,08 eurot, peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.

Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole

seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus.

KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel korteriomandi

võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale

korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel on

korteriomandi omandaja (kostja) kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja

(Adelan KVH OÜ) poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Viidatud

säte näeb ette korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel

võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud

maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Antud juhul on korteriühistu nõudnud

võlgnevuse tasumist omandajalt (kostjalt), kuid kostjal on tagasinõue eelmise omaniku vastu

698,08 euro ulatuses.

6. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, mille

määr KÜS § 7 lg 4 järgi on kuni 0,07% päevas. VÕS § 101 lg 2 esimese lause kohaselt võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti.

Kuivõrd kostja ei ole oma seadusest tulenevat kohustust tasuda korteriomandi majandamise

kulutused nõuetekohaselt täitnud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

7. Eeltoodust lähtudes ja lihtmenetluse sätete kohaldamist arvestades mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 1889,18 eurot, millest 1858,38 eurot on põhinõue ja 30,80 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 31.01.2014 seisuga.

4(5)

Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine

osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid

selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies

ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

10. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot ning lepingulise esindaja kulud

360 eurot, kokku seega 535 eurot.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida TsMS § 139 lg 2

kohaselt tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS)

sätestatud riigilõiv. Tulenevalt RLS § 57 lg-st 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu

lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Antud hagi hind on TsMS § 122 lg 2,

§ 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 1889,18 eurot, millelt tuleb RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt

tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusjärgses määras. Kuna

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja

menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

12. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS

§ 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib

kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja menetluskulude suurus nähtub 18.03.2014 hagiavaldusest, mis on kostjale kätte

toimetatud koos advokaadibüroo 28.02.2014 arvega nr 100214 (tl 21). Kostja on vaielnud

lepingulise esindaja kuludele vastu põhjusel, et esitatud hagi on osaliselt alusetu. Samas rahuldas

kohus hagi täies ulatuses.

Arvest nr 100214 nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentide kogumisele,

hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 3 tundi (tunni hind 120 eurot koos

käibemaksuga). Arvestades esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu ei ole kohtu

hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud ülemääraselt suured, jäädes TsMS § 175

lg-s 4 kehtestatud piirmäära sisse (võimalik maksimaalne õigusabikulu suurus 1600 eurot). Kuigi

antud vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas – kohtul ei tulnud kohaldada erinevaid

õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevad faktilisi asjaolusid – ja

kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ning

vajalikuks õigusabikuluks 360 eurot. Hageja on kinnitanud kohtule, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi. Seega on hageja lepingulise esindaja kuluks seoses dokumentide

kogumise, hagiavalduse koostamise ja esitamisega osutatud õigusabi eest 360 eurot.

13. Esitatud kohtu põhjendustest lähtuvalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-14-12107 hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 535 eurot (175 + 360), mis kuulub kostjalt TsMS § 405 lg 1

p 3 alusel hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

kohtunik