2-12-52225/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-52225

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi MTÜ Aardla Maaparandusühing vastu

2 153,20 euro nõudes

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. mai 2014. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Aardla Maaparandusühing määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: MTÜ Aardla Maaparandusühing

(registrikood: 80178367; aadress: Riia 17-1, Tartu), seaduslik

esindaja juhatuse liige Uno Pauts;

Vastustaja: Eesti Vabariik (Tartu Maavalitsuse kaudu)

(registrikood: 70000622; aadress: Riia 15, Tartu, esindaja

maavanem Reno Laidre

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19. mai 2014 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Eesti Vabariigi (Tartu Maavalitsuse kaudu) hagi MTÜ

Aardla Maaparandusühing vastu käsundita asjaajamisena teostatud hooldustööde eest tasutud

2 153,20 (33 690,72 krooni) euro tagasinõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Eesti Vabariik

Tartu Maavalitsuse kaudu MTÜ Aardla Maaparandusühing liige. Ühingu eesmärk on

maaparandussüsteemide normaalse toimimise tagamine. 27. juulil 2009. a otsustas ühingu

üldkoosolek finantseerida Aardla poldril hooldustöid summas 23 000 krooni. Tegelikult

teostati töid 102 766 krooni ulatuses. Kostja esitas hagejale arve nr 913, mille alusel tasus

hageja kostjale hooldustööde eest 50 355,60 (sh käibemaks) krooni.

Kostja juures 2011. aastal läbiviidud siseauditi kohaselt on hageja poolt tasumisele kuuluv

hoiukulu kokku 16 664,88 krooni (sh käibemaks). Hagejale esitatud arve on 33 690,72 krooni

võrra suurem. Audiitor tegi hagejale ettepaneku esitada kostjale nõue enammakstud

hoiukulude tagastamiseks. Kostja vaidles ettepanekule vastu, leides, et siseaudiitor ei ole

arvestanud kõigi hoolduskuludega. Siseaudiitor on arvestanud ainult ühiseesvoolu kraavide

hoiutööde maksumusega, arvestamata polderalalt vee pumpamisele kui esmasele hoiutööle

tehtud kulutusi. Kui võtta proportsionaalselt arvesse kõiki hoolduskulusid ning hageja omandi

suurust, siis on hagejale esitatud arve õige.

Kohtumenetluse jooksul teostatud järelauditi tulemusena selgus, et hoolduskulude

arvestamine summas 102 766 krooni oli õige. Selle tulemusena tegi hageja kostjale

ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt tunnustab hageja kostja poolt

hooldustööde tegemist täies mahus, s.o maksumusega 50 355,60 krooni ning loeb nende

tegemise õiguspäraseks ja vajalikuks. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostja

teatas, et ta nõustub kompromissiga juhul, kui temale hüvitatakse menetluskulud.

28. aprillil 2014. a toimunud kohtuistungil loobus hageja oma nõudest ning palus menetluse

lõpetada. Hageja vaidles kostja menetluskulude nõudele vastu ning leidis, et see on

põhjendamatu. Kostjal ei olnud menetluse jooksul lepingulist esindajat, kelle menetluskulude

hüvitamist TsMS § 175 lg 1 ette näeb. Kostjat esindas kostja töötaja ning selletõttu pole

võimalik esinduskulusid välja mõista. Menetluskuludeks saab muuhulgas lugeda üksnes neid

menetlusosaliste esinduskulusid, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Kohtueelsete kulude

hüvitamiseks puudub alus.

Kostja palus mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulud summas 5 437,32 eurot.

Kuigi maaparandusühistute tegevuse üle teostab järelevalvet Põllumajandusamet

(Maaparandusseaduse § 64 lg 1), teostati 2011. a audit vastavalt Siseministeeriumi

korraldusele. 2011. a auditi läbiviimisel esitati audiitorile kõik nõutud dokumendid, kuid

audiitor nõudis kostjalt täiendavaid mahukaid selgitusi. Seeläbi oli kostja juhatus sunnitud

tegema tasuta tööd, mis on põhiseadusvastane. PS § 29 sätestab, et kedagi ei tohi sundida

tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse. Kostja ei nõustu hageja väitega, et

menetluskulusid saab arvestada alles hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates, kuna

tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette ka kohtueelset menetlust. Kostja palus rahuldada

menetluskulude hüvitamise nõude EV PS § 152 arvestades, mille kohaselt jätab kohus

kohtuasjas rahuldamata mistahes kohtuakti, kui see on vastuolus seadusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus lõpetas 19. mai 2014. a määrusega tsiviilasjas menetluse hagist loobumise

tõttu ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda. Maakohus jättis

rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Uno Pauts juhatuse liige ja kostja seaduslik esindaja ning

tulenevalt TsMS § 175 lõikest 2 puudub alus õigusabikulude väljamõistmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. MTÜ Aardla Maaparandusühing esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

palub tühistada Tartu Maakohtu 19. aprilli 2014. a määrus menetluskulude jaotamise ja

kindlaksmääramata jätmise osas ning teha uus määrus, millega mõista vastustajalt

määruskaebuse esitaja kasuks välja õigustühise hagi menetlemisega tekitatud kulutused

summas 6 104,52 eurot ja riigilõiv 25 eurot.

Määruskaebuse kohaselt:

1) oli määruskaebuse esitaja juhatus sunnitud üle kolme aasta oma õiguste kaitseks teostama

tasuta kaitsetegevust. MTÜ Aardla Maaparandusühing vastu algatati 12. jaanuaril 2010. a

alusetu kahtlustuse alusel kriminaalmenetlus, mis lõpetati kriminaalasja algatamise aluse

puudumise tõttu Tartu Ringkonnakohtu poolt 25. märtsil 2013. a. Seoses kriminaalasjaga tegi

PRIA toetusraha tagasinõude otsuse, millega nõuti ühingult tagasi õigustatult teostatud tööde

eest väljamakstud toetusraha 229 112,81 eurot ja jäeti ühingule tasumata viimase

kuludeklaratsiooni kohaselt 14 327,07 eurot. PRIA loobus 03. juuni 2013. a otsusega

tagasinõudmisest ning jättis kinnipeetud toetussumma 14 327,07 eurot välja maksmata;

2) peatas määruskaebuse esitaja juhatus 01. jaanuaril 2011. a oma tegevuse ja loobus

töötasust, teostades tasuta vabatahtlikult ainult minimaalselt vajalikke hooldustöid. Kuigi

järelevalvet maaparandusühistute tegevuse üle teostab Põllumajandusamet, korraldati veel

täiendav kontroll Siseministeeriumi poolt (2011. a audit), kellel puuduvad vastavate

teadmistega töötajad. Määruskaebuse esitaja juhatus oli sunnitud tasuta täitma audiitori

mahukaid nõudeid. Auditi lõppakti tulemusel esitati määruskaebuse esitaja vastu alusetu hagi,

millest hageja kohtumenetluses loobus. Määruskaebuse esitaja juhatus oli alusetu hagi tõttu

sunnitud aastaid kandma esinduskulusid;

3) on pooled õigusmõistmisel TsMS § 7 kohaselt kohtu ees võrdsed. Kohus katkestas

kohtuvaidlustes määruskaebuse esitaja küsimuse, millistel põhjustel ja eesmärgil oli teostatud

määruskaebuse esitaja 8-aastase tegevuse kohta audit, mille lõpptulemuste alusel esitati hagi

määruskaebuse esitaja vastu;

4) ei ole maakohus arvestanud määruskaebuse esitaja mõistlike esinduskuludega ega

kohustanud vastustajat neid kandma. TsÜS § 34 lg 2 ja MTÜS § 27 lg 1 ei sätesta juhatuse

liikme kohustust tegema tasuta põhikirjaväliseid töid. Määruskaebuse esitaja juhatust on

sunnitud tegema PS § 29 vastaselt tasuta mahukat õigusvaidlustega kaasnevat tööd;

5) ei ole maakohus arvestanud PS §-iga 152, mille kohaselt jätab kohus kohtuasja

lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus

põhiseadusega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud, määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebuse esitaja taotletud kulu

6 129,52 eurot tuleb jätta vastustajalt välja mõistmata.

Vastuse kohaselt:

1) ei ole võimalik käesolevas kohtuasjas käsitleda menetluskuludena kostja väidetavaid

kulusid, mis tekkisid seoses 2011. a auditiga. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on

menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagimenetlus algab

hagi esitamisega ning TsMS § 362 lõike 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse

jõudmise aeg. Menetluskuludeks TsMS mõttes on vaid need menetlusosaliste esinduskulud,

mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga;

2) käsitletakse TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 144 p 1 alusel kohtuväliste kuludena tsiviilasjades

tavaliselt põhilise kululiigina menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid.

Määruskaebuse esitaja ei ole kasutanud lepinguliste esindajate ja nõustajate abi, on asja

ajanud täies ulatuses ise oma seadusliku esindaja kaudu ja pole tasu kellelegi maksnud.

Seetõttu ei ole vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 ja lõikele 2 alust hagejalt menetluskulusid välja

mõista;

3) on arusaamatu, miks käsitletakse määruskaebuses kriminaalasja ja PRIA toetusrahade

tagasinõude otsusega seotud asjaolusid. Vaidlus käesolevas asjas ei ole nende asjadega seotud

ning vastustaja ei ole nimetatud kriminaalasjas ja haldusmenetlusasjas kogutud teavet

hagimenetluses kasutanud ega ei ole ka ise nendes asjades osalenud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud seisukohad ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ega uue määruse tegemiseks. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta

muutmata.

6. Käesolevas asjas on hageja hagist loobunud ning kohus lõpetas asjas menetluse hagist

loobumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda.

Selles osas ei ole kaebaja maakohtu määrust vaidlustanud.

Asjas ei ole vaidlust selles, et määruskaebuse esitajat esindas kohtumenetluses seaduslik

esindaja, juhatuse liige Uno Pauts. Määruskaebuse esitaja taotleb kostjana oma seadusliku

esindaja töö kui menetluskulu hüvitamist vastustaja (hageja) poolt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja nõutavaid kulusid (tasu juhatuse

poolt tehtud töö eest) ei saa käsitleda menetluskuludena TsMS § 138 mõttes. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Asja läbivaatamise kulud on ammendavalt loetletud TsMS §-s 143. Kohtuvälised kulud

on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse

koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt ka tsiviilasi nr 3-2-1-162-11).

Ringkonnakohus märgib lisaks, et määruskaebuse esitaja poolt nõutav kulu on tekkinud

suures osas enne käesoleva asja kohtumenetluse algust (I kd tl 172). Ringkonnakohus leiab, et

kuivõrd 2011. a auditi teostamisel audiitori küsimustele vastamine ei ole otseselt seotud

käesoleva asja menetlemisega, ei ole nimetatud kulu hüvitamine menetluskuluna juba seetõttu

põhjendatud. Audiitori küsimustele vastamine ei ole ka seaduses sätestatud kohtueelne

menetlus (TsMS § 144 p 4), milliste kulude hüvitamist saaks menetlusosaline nõuda.

Kuivõrd määruskaebuse esitaja poolt nõutavad kulud ei ole menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, siis ei saa nõuda käesoleva menetluse raames nende

hüvitamist.

7. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole määruskaebuse esitaja

taotlust PS § 152 kohaldamiseks lahendanud.

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et määruskaebuse esitaja poolt nõutavate kulude näol ei

ole tegemist menetluskuludega TsMS-i mõttes. PS § 152 järgi jätab kohus kohtuasja

lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus

põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 alusel asja

lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või

põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti

õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohtu

praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks

kohus otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-4-

1-5-02 p 15).

Määruskaebusest ei selgu, millise asjakohase õigusnormi põhiseaduspärasuse kontrolli

kaebaja ringkonnakohtult taotleb. Seetõttu jätab ringkonnakohus taotluse tähelepanuta ning ei

võta selle osas seisukohta.

8. TsMS § 178 lg 3 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/