1-12-1659/76 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-1659

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1659 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist I.O vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu I.O

elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 22017410848; garanteeritud puudub töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta I.O temale Tartu Maakohtu 29.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1659 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 29.05.2012. a otsusega on I.O

9 lg 2 p 7, 8, 9 süüdi tunnistatud KarS § 19

ja § 121 järgi, mille eest on mõistetud karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 11 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetavat karistust 27.10.2011. alusel a Tartu Maakohtu otsusega I.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o võrra.

8 kuud vangistust, I.O-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendati vangistus I.O suhtes üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. Üldkasulik töö tuli ära teha 2 aasta jooksul alate kuni 13. juunini 2014. a. s kohtuotsuse jõustumisest, s.o 07.01.2013. . a otsusega I.O-le a Tartu Maakohtu määrusega pöörati Tartu Maakohtu 29.05.2012 mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 7 kuud täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.01.2013. a 04.08.2014. a. ja lõppeb

Vangl ei toeta I.O htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

Pro on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha I.O kurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht

a. Prokurör ei toeta I.O tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu I.O selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukohaga kuulanud ära I.O, leiab, et I.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. I.O karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise kannab käesoleval ajal liit eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, I.O

kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused I.O tingimisi vangistusest en

netähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

I.O on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.

Esmalt on I.O karistatud varguste toimepanemise eest Tartu Maakohtu 27.10.2011. a otsusega tingimusliku karistusega. Katseajal ei olnud I.O suuteline täitma katseaja nõudeid, sh kontrollnõudeid, ja sooritas uue kaudu 7 kuud pärast eelmise d kuriteod ligi

kohtuotsuse tegemist (kriminaalasi nr 1-11-11723). I.O pani toime varguse ja kehalise väärkohtlemise. Karistuseks mõisteti I.O-le üldkasuliku töö vangistus, mis asendati ga. I.O ei kasutanud võimalust kanda karistus vabaduses, st ei teinud üldkasulikku tööd ega pidanud kinni kontrollnõuetest. Seetõttu pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Oluline on kohtu arvates seegi, et I.O kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamise juures tuli kohtul I.O tagaotsitavaks kuulutada. Kriminaalhooldaja oli välja selgitanud, et I.O lahkus luba küsimata oma elukohast. Arvestades, et I.O on varasemalt korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ei ole ühtegi edukalt läbinud, annab alust arvata, et I.O ei ole kasutanud võimalust kanda talle mõistetud karistust vabaduses. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja kontrollile, puudub põhjus olla veendunud, et I.O sellel korral suudaks täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kõiki talle kohtu poolt määratud kohustusi.

Vangistuse jooksul on I.O individuaalset täitmiskava täitnud vangla iseloomustusest tulenevalt vastavalt isiklikule motivatsioonile ja vangla võimalustele. I.O on läbinud riigikeele õppe A1 tasemel töötab koristajana majandusabitöödel

ja alates aprillist . Vangla iseloomustusest nähtub, et I.O-le on mõistetud kaks distsiplinaarkaristust. Karistatud on I.O tubakatoodete omamise eest keelatud ajal ja kohas. I.O ise selles probleemi ei näe, kuna tema hinnangul on kõi sellsisulised distsiplinaarkaristused kidel, sest Tartu Vangla on „ainus koht maailmas, kus suitsetada ei või“. Kohtu hinnangul ei ole aga aktsepteeritav I.O suhtumine tema poolt toimepandud rikkumistesse, sest distipliinist kinnipidamine karistuse kandmise ajal on oluline ja sellest peab ka kinnipeetav aru saama.

I.O on Läti kodanik ja vabanemise korral on I.O elamisloa puudumise tõttu

Eestist väljasaadetav. tuste kohaselt on ta suhelnud sotsiaaltöötajaga, kes väitis, I.O selgi et ID-kaardi saab I.O vabanemise ajaks. Seadusliku aluse Eestis viibimiseks saab I.O sissekirjutusega aluse I.O Eestis elada. või kohtulahendiga, mis annab Käesoleval ajal puudub aga I.O kindel elukoht Eestis. Varasemalt elas I.O koos elukaaslase ja lastega (üks ühine laps). Käesolevaks ajaks on naine leidnud uue elukaaslase ning I.O toetamist võimalikuks ei pea. Teisi lähedasi I.O ei ole. Istungil on I.O avaldanud soovi vabaneda elukohaga Paldiskis, kuid aadressi ta nimetada ei osanud, selgitas, et aadressi teab ta siis, kui sinna kohale jõuab. Kuna I.O ei ole avaldanud kindlat ja konkreetset elukohta, kuhu ta soovib vabaneda, I.O alalist ei ole kohtul võimalik ka elukohta määrata.

Lisaks elukohale on kohtu hinnangul I.O vabanemise korral oluline ka majandusliku toimetuleku jaoks on vajalik stabiilne sissetulek, mida I.O vabanemise korral samuti ei ole. I.O on küll pidanud võimalikuks asuda tööle Paldiskis, kuid ühtegi garantiikirja ta kohtule esitanud ei ole. Samuti ei võimalda tema selgitused olla veendunud selles, et I.O reaalselt töökoha võimalus oleks.

4. Kohus on seisukohal, et I.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja . I.O vabastamist tema kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ei võimalda

vabanemisjärgsed elutingimused, eelkõige elu ja töökoha puudumine varasem elukäik - , ning suhtumine eelnevatesse karistustesse. I.O tuleb vangistus lõpuni kanda.

Raina Pärn Kohtunik